Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[metssiga]

Soovitan Borjal vaadata filmi "Game change", mis räägib Sarah Palinist valimiskampaania ajal läbi ühe tema tiimiliikme mälestuste. Filmides on küll kombeks asju juurde panna, kuid tädi teadmistest maalis see ikka väga jubeda pildi. Pigem tuleb vaadata, kes Carsoni nõunikeks ja kui Carson peaks võitma, siis tuleb pöialt hoida, et ka see meie asjadest teemat jagav nõunik jääks tema lähikonda. Valimislubadusi on alati meelitav lugeda, kuid nagu Eestis nii ka USA-s on tegu valimiseelsete lubadustega, mis kipuvad tavaliselt lubadusteks jääma.

No aga milleks vinguda,Sarah ju presidendiks ei saanud või mis? Kas USA president peab olema nagu elus google?? N Liidu äratapnud Reagan oli tagasihoidlikult öeldes lihtne mees ...

[kaugeltuuriv]

Praeguse seisuga kaks kanditaati,Trump ja Sanders(läks Clintonist mõõda) oleksid mõlemad väga Venemaa sõbralikud.Kunagi nii 2-3 aastat tagasi käis Trump isegi Venemaal ja oli seal huvitatud kinnisvaraärist.
Sanders aga kaldub juba otseselt sinna kommude kanti.
Nemad aga oleks valitut saades vahest isegi suurem julgeolekuoht,kui musta huumorit teha.

[Gideonic]

Praeguse seisuga kaks kanditaati,Trump ja Sanders(läks Clintonist mõõda) oleksid mõlemad väga Venemaa sõbralikud.Kunagi nii 2-3 aastat tagasi käis Trump isegi Venemaal ja oli seal huvitatud kinnisvaraärist.
Sanders aga kaldub juba otseselt sinna kommude kanti.
Nemad aga oleks valitut saades vahest isegi suurem julgeolekuoht,kui musta huumorit teha.

Sanders kommunist ? Ta on Venemaa osas küll leebem kui Clinton, aga kuidagi ei saa väita et ta nüüd mingi totaalne sõber oleks, see on pigem kuvand mida RT on üritanud hoolega luua.

“The entire world has got to stand up to Putin. We've got to deal with sanctions,” Sen. Bernie Sanders had said in a television interview last Friday night.
https://www.facebook.com/senatorsanders ... 8206997893

Ja tõsi ta tahab küll Süüria osas Venemaaga koostööd teha, millest ka need väited ilmselt pärinevad, aga kindlasti mitte mingit sõbralikku koalitsiooni moodustada

At the debate in October, Sanders said that, "Mr. Putin is going to regret what he is doing" in Syria, but did not address why and how he would deal with him.
http://edition.cnn.com/2015/11/16/polit ... ssia-iran/

[Gideonic]

USA neljakordistab kaitsekulutusi euroopas:

Valge Maja kavatseb kulutada Euroopas 2017. aastal relvade ja varustuse peale täiendavalt 3,4 miljardit dollarit (3,2 miljardit eurot), teatasid eile mitmed allikad USA väljaandele New York Times’. Praegune kaitse-eelarve on 789 miljonit dollarit (723 miljonit eurot), seega tuleval aastal see neljakordistub.

USA president Barack Obama kavatseb suurendada raskerelvastuse, soomukite ja muu varustuse paigutamist NATO liikmetest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Valitsusametnike sõnul on käigu eesmärgiks takistada Venemaa edasist agressiooni piirkonnas.

Relvi ja varustust hakkavad kasutama Ameerika ja NATO väed, ning see peaks tagama võimekuse hoida piirkonnas pidevalt soomustatud lahinguüksusi.
http://maailm.postimees.ee/3561223/usa- ... i-euroopas

Põhjamaad hakkavad tegema tihedamat koostööd ka Balti riikidega logistika ja ressursside ühise kasutamise osas

The logistics agenda for Denmark’s 12-month chair of NORDEFCO has been expanded to include the NATO-aligned Baltic states, as agreed under the Nordic-Baltic Declaration reached by government leaders in Stockholm in November 2015.
http://www.defensenews.com/story/defens ... /79466170/

[Kapten Trumm]

Tegelikult on hästi näha, kui valesti on USA olukorda ise hinnanud. Ja kui kiiresti olukord muutub.
Polnud väga ammu, kui deklareeriti, et raskuspunkt on Aasias. Siin mõistagi kiideti takka ka.

[A4]

Ei maksa ülemäära erutuda, kui inimesed, kes täna on tegelikult alles presidendikandidaadi kandidaadid, valmiseelsetes (eel)debattides välispoliitika küsimustes ignorantsust ülesse näitavad, või meie jaoks kohatu asjast arusaamisega esinevad. USA-sugusel üliriigil on huvid-partnerid-liitlased-murekohad praktiliselt kõikidel mandritel, ka USA välispoliitikat ülihästi tundev inimene ei pruugi suuta kogu seda probleemistikku igas detailis teada ja tunda. Ja ega pea ka.

Muretseda ei maksa põhjusel, et kuni inimene on alles „kandidaadi kandidaat“, siis välispoliitika alal ei olegi keegi veel eriti vaevunud talle mingit põhjalikku briifi teha, kuna USA (nagu ka enamuse teiste riikide) valijate jaoks ei ole välispoliitika üldjuhul teema nr 1. Asi pidi aga muutuma hetkest, kui sõelale jäävad lõpuks kaks n-ö lõplikku kandidaati – vabariiklane ja demokraat. Sellest hetkest alates ei võeta neid mitte ainult USA Secret Service’i kaitse alla, vaid nende juurde hakkavad lisaks kampaaniameeskonna enda poolt kaasatud erudiplomaatidele ja –sõjaväelastele voorima ka USA välis- ja kaitseministeeriumi ametlikud esindajad, kes utreeritud kujul räägivad kandidaatidele umbes järgmist juttu. „Sa võisid kandidaadi kandidaadina rääkida, mida heaks arvad, ja võid loomulikult sama teha ka edaspidi ja presidendiks saades. Aga arvesta sellega, presidendiks saades tuleb sul paratamatult tegeleda laiutava Venemaaga / varjatud ambitsioone omava Hiinaga / ebastabiilse Põhja-Koreaga / Lähis-ida potentsiaalse plahvatusega / keeruliste riikidevaheliste suhetega Aafrika 50 riigikese vahel jne jne. Kuidas sa neid teemasid lahendad, on sinu otsustada, kuid arvesta, et sinu eelkäijad on eelnevatel aastatel ja aastakümnetel tervele reale riikidele garanteerinud USA abi ja toetust mistahes probleemi korral. St. kui sa nt tahad NATO-st välja astuda või deklareerida, et Balti riigid peavad ise Venemaaga hakkama saada, siis arvesta, et see toob automaatselt kaasa probleemid Lõuna-Koreaga/Jaapaniga/Iisraeliga/Taiwaniga jne, kellele on kas paberil või deklaratsioonina antud samasugused garantiid.“

Seetõttu võivadki kandidaadi kandidaadid igasuguste huvitavate (ja meid esmapilgul muretuks tegevate) avaldustega esineda, kuid kandidaatide arvu vähendes muutub ka nende jutt „adekvaatsemaks“ ja presidendiks saades ei ole USA kunagi teinud kardinaalseid kannapöördeid osas, mis puudutab senistele liitlastele antud garantiisid jms. Pakun välja, et samamoodi läheb ka sel korral olenemata sellest, kes järgmise aasta jaanuaris Washingtonis ametivande annab.

[Martin Herem]

Tegelikult on hästi näha, kui valesti on USA olukorda ise hinnanud. Ja kui kiiresti olukord muutub.
Polnud väga ammu, kui deklareeriti, et raskuspunkt on Aasias. Siin mõistagi kiideti takka ka.

Pole esimene kord, kui Trummi "sabas töllerdamine" veidi piinlik on aga no sa ise jääd ette

Puht juhuslikult, puht juhuslikult, tegelen ma hetkel USA julgeolekustrateegia tundmaõppimisega ja seepärast ei saa sellist "steitmenti" vastamata jätta.
Millist olukorda on siis USA valesti hinnanud? Seda, et üle poole tema majandusest kasvab järgmise viie aasta jooksul läbi Vaikse Ookeani piirkonna?
Või seisab vale hinnang mingite tasakaalude muutmises? Seda muuseas ei ole kavas teha. Mitte et ainult Vaikselt Ookeanilt tähelepanu ära ei pöörata, vaid 2015 veebruaris vastu võetud Julgeoleku Strateegias mainitakse eraldi liitlassuhete tugevdamist. Terve lausega on konkreetsemalt nimetatud NATO uusi liikmeid 3B + Poola. Võite ise uurida, milliseid vanu ja uusi liikmeid üldse pole mainitud. Venemaa ja Ukraina teema saab samuti mitu rida.
Nii et milles siis on valesti olukorda hinnanud?
Ja siis veel üks retooriline küsimus: Kes ja mida "siin" takka kiitis. VMin ja Kmin on sama asja juba kaks aastat selgitanud. Ameeriklased ise ka. Vaikse Ookeani piirkonnas toimub "rebalancing" või tasakaalu taastamine ja liitlasi üksi ei jäeta.
Või mis põhjusel oleks USA pidanud suunama jõude Balti riikidesse 2 aastat tagasi? Kes selle heaks oleks kiitnud?

[kana tagumik]

Hanso, no see kaitseminister hetkel, kui ta süüdistusi EKRE (või ükskõik kelle) poole loobib, siis sellisel tasemel väljaütlemised nõuavad kindlaid tsitaate ja konteksti, praegu lihtsalt loobib EKRE suunas suvalist sõnnikut, no selline kaitseminister pole eriti usaldusväärne. Pealegi pole kuskil keelatud esitada teistel ka oma nägemus mingist kaitsepoliitika aspektist.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes ... d=73576057

Riigi julgeoleku seisukohalt on näiteks täiesti arusaamatud opositsioonilise EKRE avaldused, mis seavad küsimärgi alla meie lähedase liitlassuhte USA-ga, seejuures Eestit banaanivabariigiks nimetades ning tänitused NATO artikkel viie küsimuses. Samuti soovitab EKRE juht pikaajalise vajadustest ja vahenditest lähtuva kaitseplaneerimise asemel tegeleda vanaraua hankimise ja pabertiigrite joonistamisega. Kindlasti ei teeni sellised avaldused Eesti julgeolekuhuve.

Kui sest alusetust süüdistamisest mingit tulu võiks tõusta, siis ehk avalik diskussioon kaitsepoliitika teemadel, aga jõud on ebavõrdsed: amatööridest koosnev pisipartei vs. kogu maksumaksjate ülalpeetav administratiivne ressurss Hanso selja taga, ehk siis administratiivselt rullitaks oponendist lihtsalt üle.

Pealkiri süüdistab EKREt, aga ometi see lõik kogu jutus on vaid väike ja mitte eriti oluline osa.

[Kapten Trumm]

Puht juhuslikult, puht juhuslikult, tegelen ma hetkel USA julgeolekustrateegia tundmaõppimisega ja seepärast ei saa sellist "steitmenti" vastamata jätta.
Millist olukorda on siis USA valesti hinnanud? Seda, et üle poole tema majandusest kasvab järgmise viie aasta jooksul läbi Vaikse Ookeani piirkonna?

Sa sellist paberit oled ise lugenud ...?
Tsiteerin:

Shift from West to East and from States to Non-State Actors

The major trend inherent in this systemic flux reflects the rise of both China
and India. Their rise results primarily from developmental catching-up
inevitable in the globalizing world. As massive populations in both of these
countries come out of poverty, both China and India continue to experience
relatively strong economic growth, despite the global financial crisis. In addition
to growth, these countries are advancing technologically and militarily. It is
unavoidable then, assuming these trends persist, that our relative power will
decrease and that global influence will shift from West to East. The United
States will continue to have absolute advantage in critical areas of national
power.

The changing international power dynamics could be seen as a threat, but
should be embraced as an opportunity for regional stabilizers to relieve some of
the burden from taxpayers. Our strategy encourages China to use its own
influence in both Sudan and North Korea to promote greater stability and
human rights. China is now our main partner and competitor in shaping the
international system. After our own security, priority should be given to
minimizing the insecurities where feasible of major powers like China and India.
Neither a contained nor insecure China will be helpful in creating a stable
international system. The key is to further convince countries like China that
their prosperity is linked to global cooperation and trade.
China and India are not the only states on the rise. Other countries such as
Brazil, Russia, and South Africa show degrees of potential in shaping their
regional environments as well. Greater influence is not confined even to states
however. Non-state actors such as international businesses, non-governmental
organizations, regional organizations, and even digital communities are
becoming more influential in shaping global affairs. Our strategy accepts a
greater number of influential players and a changing center of geopolitical
gravity. Historical power centers will not necessarily remain the only important
ones, and though the state-system will remain, states will not necessarily be the
only influential players tomorrow. Accepting greater uncertainty and the need to
reform global institutions will prove challenging, but is in our national interest.

Saadaval: https://www.utexas.edu/lbj/sites/defaul ... aft%29.pdf
Siin on keskendutud Hiina ja India teemale ning Venemaad mainitakse üksnes kontekstis kolmanda maailmaga ja "näitavad potentsiaali".

Või seisab vale hinnang mingite tasakaalude muutmises? Seda muuseas ei ole kavas teha. Mitte et ainult Vaikselt Ookeanilt tähelepanu ära ei pöörata, vaid 2015 veebruaris vastu võetud Julgeoleku Strateegias mainitakse eraldi liitlassuhete tugevdamist. Terve lausega on konkreetsemalt nimetatud NATO uusi liikmeid 3B + Poola. Võite ise uurida, milliseid vanu ja uusi liikmeid üldse pole mainitud. Venemaa ja Ukraina teema saab samuti mitu rida.

See on kahjuks koostatud PEALE Ukraina sündmusi. ENNE Ukraina sündmusi peeti USA julgeolekustrateegias Venemaalt lähtuvat ohtu teisejärguliseks ning mingist külma sõja tagasitulekust polnud juttugi. Igasugu pikaajalised plaanid peavad nägema olukorra arengut ETTE.

Nii et milles siis on valesti olukorda hinnanud?
Ja siis veel üks retooriline küsimus: Kes ja mida "siin" takka kiitis. VMin ja Kmin on sama asja juba kaks aastat selgitanud. Ameeriklased ise ka. Vaikse Ookeani piirkonnas toimub "rebalancing" või tasakaalu taastamine ja liitlasi üksi ei jäeta.

See "rebalancing" koos tollase plaanidega muuta USA relvajõud ühe sõja armeeks (enne 2) koos raskuskeskme suunamisega Aasiasse tähendaski Euroopa liitlaste külma kätte jätmist. USA sõjaline kohalolek Euroopas on seni pigem langenud, kuna ohtu ei nähtud. Täna, üleöö (kuidagi) tekkis oht tagasi.....? Kes kirjutas - üks siinne kasutaja, kellel on kombeks peavoolu kiidulaulu toota ja kes töötab ühes nimetatud asutuses.

Või mis põhjusel oleks USA pidanud suunama jõude Balti riikidesse 2 aastat tagasi? Kes selle heaks oleks kiitnud?

Sel põhjusel, et mitte olla "sabas sörkija" sündmustel. Vene oht on siin kogu aeg õhus rippunud ja süstemaatiliselt kasvanud.
Balti riigid on ka süstemaatiliselt lärmi teinud.
Läbiv probleem on selles, et läänes (jätkuvalt) alahinnatakse Kremli initsiatiivi ja otsustavust oma agenda elluviimisel.
Sel põhjusel tabas nii Ukraina sõda kui ka venelaste sekkumine Süürias läänt "püksid maas" - oli selgelt näha hämming ja selge "course of action'i" puudumine.

[alarm]

Sinu viidatud link ei tööta.

[Yks]

Trumm: Sel põhjusel, et mitte olla "sabas sörkija" sündmustel. Vene oht on siin kogu aeg õhus rippunud ja süstemaatiliselt kasvanud.
Balti riigid on ka süstemaatiliselt lärmi teinud.
Läbiv probleem on selles, et läänes (jätkuvalt) alahinnatakse Kremli initsiatiivi ja otsustavust oma agenda elluviimisel.
Sel põhjusel tabas nii Ukraina sõda kui ka venelaste sekkumine Süürias läänt "püksid maas" - oli selgelt näha hämming ja selge "course of action'i" puudumine.

Katsuks ikka mitte müstifitseerida "läänt" riikide tasandil ühe nimetaja alla. Seda enam, et Balti riigid, kes sinu enda kirjutatu põhjal ei saa kuuluda alahndajate hulka, on ka "lääs". Riigid on erinevad ja ka arusaamad/huvid ühes või teises asjas täiesti erinevad. Suurem pilt või kokkuleppelised asjad sünnivad seetõttu kompromissidena. Seda esiteks.
Teiseks, moodustub "lääs" demokraatlikest riikidest, kus igas riigis (mikrotasandil) on rohkemal või vähemal määral olulisel kohal avalik arvamus, mis aitab saada ja püsida nö võimul valitsustel (presidentidel) või valitsuse moodustamisest huvitatutel. Avaliku arvamusega saab muidugi manipuleerida, kuid tavaliselt toimub selline manipulatsioon üsnagi piiratud ajal ning mitte haruldlased pole hilisemad komplikatsioonid, mis võivad manipulaatoritele põlvkonnaüleselt kätte maksta (näiteks: UK- Iraagi teine sõda - Tony Blair ja leiboristid). Pealegi on sellistesse manipulatsioonidesse üsna raske kaasta rohkemal või vähemalmääral sõltumatuid meediaväljundeid. Kes täna võivad rääkida sulle soodsat juttu, kuid saades materjale, mis eelneva peapeale pööravad, matavad su maha.
Ühestküljest on see pagana avalik arvamus keskvõimudel pidevalt jalus justkui jalapomm. Eriti kui oleks vaja kiiresti ja preventataiivselt toimetada, sest valdav osa inimestest demokraatlikes riikides ei ole strateegiageeniused. Nii sai Hitler toimetada aastaid ja aastaid, sest tollaste nn läänelike suurriikide avalik arvamus poleks never ever mõistnud Hitleri kukutamise preventatiivset vajadust. Erinevalt totaalriikidest, kus I MS kaotused kas vaikiti maha, või ehitati sellele midagi uut ja täiesti demagoogilist.

Nii on saanud mitmed teisedki tänased tegelased toimetada teatavas töörahus, sest päris suur osa lääneriikide avalikust arvamusest (siinhulgas isand Trumm ise, kui me meenutame tema vaimustust Gaddafi Liibüa kontekstis) arvab sageli, et üks või teine status quo on täitsa bono. Hiljem aga selgub, et teatavad radikaalsed tegevused oleksid pidanud olema tehtud juba aastaid tagasi.

Mis puutub aga USA valitsuskursi preventatiivsusesse Venemaa ohuga tegelemisel, siis tegelikult pole ju üldse selge, et kumb oli siin ennem kas muna või kana. Kas Venemaa agressiivsuse kasv oli juba "programmeeritud" ennem Obama kursimuutusest teatamist ning selle järgnenud demonstratiivset tegevust (näiteks viimase USA tanki lahkumine Saksamaalt mõned aastad tagasi), mis tegelikult näitaks teatavat globaalse strateegilise mõtlemise võimekuse arengut Kremli võimurite peades või on tegu ajaloos ikka ja jälle korduva idanaabri oportunismiga. Tegevus, mille kaugemaid perspektiive ja arenguid ei osata seal jätkuvalt õigesti hinnata ning nii leitakse end enamasti nurkamängituna välispoliitiliselt ja täiesti p...e majandusega. Tänased tendentsid on see, et USA uued üksused on Venemaa enda piiri taga Balti riikides, Poola mõjuvõimu on kasvanud NATO siseselt, Norrast tuleb vägagi reljeefseid avaldusi ülemjuhataja tasemel jne. Kõik see oli ettenägelikult arvestatud Kremli plaanides neli aastat tagasi? Kahtlen! Nähes kuidas nad Ida-Ukrainas naba paigast nihutasid, julgen väita, et oportunism on jätkuvalt sealse "strateegia" märkasõna ning vastaspoole (aka lääne) ette planeeritud kokkuleppelised strateegiad (tegelikult pigem prognoosid) oleksid sellesmõttes aja ja ressursside raisk. Pigem tuleb kiiresti reageerida Venemaa improvisatsioondiele. Ja seda on muideks USA administratsioon edukalt teinud. Eesti seisukohast vaadates.

[Walter2]

Sinu viidatud link ei tööta.

lisa lõppu ).pdf ja töötab, edaspidi tasub vaadata kas kogu tsiteeritud link on hüperlink või on postitaja lohakusest midagi puudu jäänud.

Parandasin lingi ära. Troll

[tommy]

http://www.postimees.ee/3563049/eesti-i ... onit-eurot

Kas me ikka saime Javelin-relvasüsteemi hankel jänkidelt alet, armastatakse küsida....

Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ja lõhkeõpet võimaldavaid õpperajatisi.

[maksipoiss]

Hanso, no see kaitseminister hetkel, kui ta süüdistusi EKRE (või ükskõik kelle) poole loobib, siis sellisel tasemel väljaütlemised nõuavad kindlaid tsitaate ja konteksti,.

Aga palun http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mare-l ... d=71774577. Kui viitsin otsin veel, ega see mutt ainuke pole kes selliste arvamustega sellest parteist aajakirjandusse roninud on.

[Fucs]

Rõivas: Eesti eraldab liitlasvägede võõrustamiseks 40 miljonit eurot
03. veebruar 2016 15:13

Eesti valitsuse seisukohalt edastab liitlasvägede ja USA sõjaline kohalolu meie regioonis olulist heidutuse sõnumit ja valitsus teeb endast kõik oleneva, et olla meie kõige olulisemale strateegilisele liitlasele suurepärane võõrustaja, ütles peaminister Taavi Rõivas.

Peaministri sõnul on president Obama eilne otsus neljakordistada 2017. aasta eelarves rahalisi vahendeid 3,4 miljardini toetamaks USA sõjalist kohalolu Euroopas selgeks kinnituseks, et Ameerika Ühendriikide ja liitlaste kohalolek Eestis jätkub ning meie käekäik on Ühendriikide jaoks äärmiselt oluline.

"Seda on kinnitanud nii president Obama, kaitseminister Carter kui ka staabiülemate komitee esimees kindral Dempsey oma visiitidel Eestisse. Selle kinnituseks on Eestis kohal olev järjekorras juba kaheksas kompanii suurune maaväeüksus USA maaväe 2. ratsaväerügemendi 3. eskadronist. Sõnum on selge: me liigume kindlustunde suurendamiselt tegelikule heidutusele, mis on Eesti pikaajaline eesmärk olnud. Euroopa julgeolek suureneb ning see poliitika on püsiv," kinnitas valitsusjuht.

"Vabariigi valitsuse selge prioriteet on liitlaste kohalolu suurendamine ja põlistamine Eestis. Eesti pingutab iseseisvalt ja koostöös liitlastega, et siinne taristu ja väljaõppevõimalused vastaks liitlaste vajadusele. Valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtu kulud selliselt, et see tuleks lisaks meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2%-le. Meie valmisoleku taha liitlaste kohaloleku suurendamine jääda ei tohi," leidis Rõivas.

Aastateks 2015-2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse. Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja Tallinnas NATO staabielemendi hoone. "Paljud nendest taristuprojektidest on juba töös. Näiteks uus Tapa kasarmu on plaanis võtta kasutusele juba sel suvel ja tõenäoliselt saavad esimestena neid hooneid kasutada meie liitlased USA-st ja Saksamaalt," märkis Rõivas.

Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. "USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – Keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ning lõhkeõpet võimaldavat õpperajatisi. Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit, et mitmekesistada veelgi Ämari lennubaasi väljaõppevõimalusi erinevat tüüpi harjutuste ja lennuvahendite vastuvõtmiseks," tutvustas peaminister.

"Ämari lennubaasi tingimused on tegelikult täna juba head - sellest annavad tunnistust nii jätkuvad NATO Balti õhuturbe missiooni rotatsioonid kui USA õhuväe hävitajate osalusel toimuvad õppused, sh septembris Ämaris maandunud F-22 hävitajad. Ka Eesti panustab sellesse võõrustava riigi toetuse näol. Näiteks NATO õhuturbemissiooni toetuseks panustame iga aastaselt umbes 1,6 miljonit eurot, et toetada rotatsioonide osalisi majutus-, kütuse ja transpordikulusid," sõnas Rõivas.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=73589087