M: politsei tavavorm

[halleluuja]

Pakkuda kollektsionäärile kaasaegne politsei tavavorm- pintsak, püksid, sinine pluus, lips, komissari pagunid (üks suur tärn). Vorm on laokonditsioonis, kordagi kandmata. Mõõduks vist C54, aga ilmselt pole see väga oluline, kuna peale mannekeeni seda ilmselt keegi kandma ei hakka.

[halleluuja]

Vorm on endiselt saadaval, kellel huvi, siis PS.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mõõduks vist C54, aga ilmselt pole see väga oluline, kuna peale mannekeeni seda ilmselt keegi kandma ei hakka.

..potentsiaalsel ostjal soovitan siiski silmas pidada, et ka näit Seaküla Simson sai suht äsja politseimantli kandmise eest paragraffi kaela

[Walter2]

..potentsiaalsel ostjal soovitan siiski silmas pidada, et ka näit Seaküla Simson sai suht äsja politseimantli kandmise eest paragraffi kaela

Kui politseitunnused on eemaldatud kanna palju tahad. Kas sellest vormist pilte saaks?

[halleluuja]

Pildid meilile.

[halleluuja]

.

[halleluuja]

Jutu jätkuks niipalju, et:

http://sonumitooja.ee/seakula-simson-sa ... li-tagasi/

Politseivorm jäägu aga siiski ametnikele ja/või kollektsionääridele.

[halleluuja]

Pakkumises järgnevad esemed:

1. Politsei tavavorm (laoseisus) pintsak, püksid, sinine pluus, lips
2. Õlakukatted-pagunid (kasutamata) kaasa kinnitamiseks kaks suurt tärni (komissar).
3. Eesti Politsei markeeringuga käerauad ja võti (väga heas korras). BRONEERITUD
4. Politsei kasutuses olnud nahast püstolikabuur (Makarovile). Kasutatud, korras.
5. Politsei nahast töötõendi kaaned ilma žetoonita. Kasutatud, rahuldavas seisukorras.
6. Suvine kombinesioon (ühes tükis).
7. Talvejope (laoseisus).
8. Vanemat tüüpi talvemüts (kasutamata).
9. Uuemat tüüpi talvemüts lakknahast nokaga ja suure mütsimärgiga.
10. Suvine nokamüts
11. Politsei kuulivest ilma ballistiliste plaatideta (ainult tekstiil osa). Korralik.
12. T-särk (kasutatud).

Kõik esemed on pärit 2000 aastate algusest.

Huvi korral PS

[halleluuja]

Tõstan, lisatud hinnad.

1. Politsei tavavormi komplekt (laoseisus) pintsak, püksid, sinine pluus, lips. 250.-
2. Õlakukatted-pagunid (kasutamata), kaasa kinnitamiseks kaks suurt tärni (komissar). 10.-
3. Eesti Politsei markeeringuga käerauad ja võti (väga heas korras). 50.-
4. Politsei kasutuses olnud nahast püstolikabuur (Makarovile). Kasutatud, korras. 5.-
5. Politsei nahast töötõendi kaaned ilma žetoonita. Kasutatud, rahuldavas seisukorras. 15.-
6. Suvine kombinesioon (ühes tükis). 120.-
7. Talvejope (laoseisus). 180.-
8. Vanemat tüüpi talvemüts (kasutamata). 15.-
9. Uuemat tüüpi talvemüts lakknahast nokaga ja suure mütsimärgiga. 90.-
10. Suvine nokamüts 15.-
11. (Politsei) kuulivesti kest (ilma ballistiliste plaatideta ainult tekstiilosa). Korralik. 15.-
12. T-särk (kasutatud). 10.-

[kalleb]

Kas politseinik ise ka komplekti kuulub ?

[halleluuja]

Õnneks või kahjuks mitte. Igatahes vormid on ootel ja omapoolsed (hinna) pakkumised on teretulnud.

[halleluuja]

1. Politsei tavavormi komplekt (laoseisus) pintsak, püksid, sinine pluus, lips. 250.-
2. Õlakukatted-pagunid (kasutamata), kaasa kinnitamiseks kaks suurt tärni (komissar). 10.-
3. Eesti Politsei markeeringuga käerauad ja võti (väga heas korras). 50.-Müüdud
4. Politsei kasutuses olnud nahast püstolikabuur (Makarovile). Kasutatud, korras. 5.-
5. Politsei nahast töötõendi kaaned ilma žetoonita. Kasutatud, rahuldavas seisukorras. 15.-
6. Suvine kombinesioon (ühes tükis). 120.-
7. Talvejope (laoseisus). 180.-
8. Vanemat tüüpi talvemüts (kasutamata). 15.-
9. Uuemat tüüpi talvemüts lakknahast nokaga ja suure mütsimärgiga. 90.-
10. Suvine nokamüts 15.-
11. (Politsei) kuulivesti kest (ilma ballistiliste plaatideta ainult tekstiilosa). Korralik. 15.-Müüdud
12. T-särk (kasutatud). 10.-

[Kirs]

Ka mujal asja kajastatud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=76343871

[halleluuja]

See pole minu kuulutus.

[kanakukk]

Mõõduks vist C54, aga ilmselt pole see väga oluline, kuna peale mannekeeni seda ilmselt keegi kandma ei hakka.

..potentsiaalsel ostjal soovitan siiski silmas pidada, et ka näit Seaküla Simson sai suht äsja politseimantli kandmise eest paragraffi kaela

Sai küll jh, aga hiljem sai ka õiguse (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =160069507):

KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2015, Tallinn
Väärteoasja number 4-15-1971
Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen
Väärteoasi Aivar Simsoni väärteoasi KarS § 277 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. aprilli 2015. a otsus
Kaebuse esitaja Aivar Simson’i (ik: 35912050296) kaitsja Indrek Repnau
Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Aivar Simson ja tema kaitsja Indrek Repnau

RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2015. a otsus, millega tunnistati Aivar Simson süüdi ja karistati teda KarS § 277 lg 1 järgi.
2. Tagastada Aivar Simsonile politseimantel, mille ta andis 5. märtsil 2015 vabatahtlikult politseile üle.
3. Rahuldada kaitsja apellatsioon.
4. Mõista riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Aivar Simsoni kasuks välja 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot väärteoasja nr 4-15-1971 menetluses kantud kaitsjatasu katteks.

Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna väärteomenetleja Inna Toater koostas 25. veebruaril 2015 Aivar Simsonile väärteoprotokolli selles, et 9. veebruaril 2015 kella 11.00 ajal aadressil XXXXXX XXX, Tallinnas, kasutas ta ebaseaduslikult (kandis seljas) politseiametniku vormiriietust, milleks oli sinist värvi mantel politsei funktsiooni embleemiga ning õlakutega, millel neli suurt tärni (teenistusastme tunnust, kirjeldus on toodud Siseministri 22. detsembri 2009. a määruses nr 91 § 5 lg 1, § 38 lg 1, § 46 lg 1), mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud teatud grupile avaliku võimu kandjatele, jättes mulje, et ta on selle kasutamiseks õigustatud, kuid isikul puudus politseimantli kandmiseks ja kasutamiseks õigus. Oma sellise teoga rikkus A. Simson KarS § 277 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 277 lg 1 järgi. Protokolli kohaselt on tegu tõendamist leidnud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, samuti fotodega.

2. Harju Maakohtu 15. aprilli 2015. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-1971 tunnistati A. Simson KarS § 277 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kohus määras ebaseaduslikult kasutatud politseimantli konfiskeerimisele ja hävitamisele.

3. Kohtuistungil võttis menetlusalune isik A. Simson temale süüks arvatud teo omaks ning kahetses toimepandut. Menetlusalune isik väitis, et ta ei olnud teadlik, et sellist mantlit kanda ei tohi, tuttava käest kuulis, et see on käibest maas. Et tegemist on politsei vormimantliga ning asjaolu, et A. Simson sai tegelikult sellest aru, menetlusalune isik ei eitanud.

4. Kohtuistungil uuriti tõendina 17. veebruari 2015. a vaatlusprotokolli koos fototabeliga (3 fotot Delfi portaalist lingilt http://m.delfi.ee/article.php?id=70788183). Vaatluse käiguga tuvastati esimesel fotol laoruum. Esiplaanil seisab tumesinise mantliga ning habemega meesterahvas, kel on käes relvataoline ese. Meesterahva mantli vasaku varruka ülaosas on politseiembleem ja õlal teenistusastmetunnus neli suurt tärni. Teisel fotol on laoruum. Fotol seisab seljaga kaamera poole meesterahvas, kellel on seljas tumesinist värvi põlvini ulatuv mantel, mille vasaku varruka ülaosas on politseiembleem ning õlal teenistusastmetunnused, mille arv ei ole loetav. Kolmandal fotol on esiplaanil habemega meesterahvas, kellel on seljas tumesinine riideese. Isiku paremal õlal on teenistusastmetunnus neli tärni (t. lk. 9-10). Iseloomustava materjalina avaldati karistusregistri teatis, millest nähtub, et menetlusalusel isikul A. Simsonil puuduvad kehtivad karistused (t. lk. 12).

5. Kohus leidis vaatlusprotokollile ja selle juurde lisatud fototabelile tuginedes, et A. Simsoni süü KarS § 277 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendatud.

5.1. A. Simson kandis ebaseaduslikult seljas politseiametniku vormiriietust, milleks oli sinist värvi mantel politsei funktsiooniembleemiga ning õlakutega, millel neli suurt tärni. Politseiametniku vormiriietuse kirjelduse sätestab siseministri määrus nr 91 „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“, mille § 5 lg 1 kohaselt on mantel pikk või poolpikk, taljesse töödeldud, reväärkraega ja õlakutega. Mantlil on horisontaalselt sisse õmmeldud taskud ja vasakul varrukal on varrukaembleem. Sama määruse § 38 lg 1 kohaselt on teenistusastme tunnused vastavalt teenistusastmele õlakukattel või varrukal kantavad väike riigivapp (edaspidi riigivapp), väike tammepärg, paelad, üks või mitu tärni ja tähte ning K-täht. Siseministri määruse nr 91 § 46 lg 1 põhiselt on funktsiooniembleem varrukaembleem, mis näitab politseiametniku või «Politsei ja piirivalveseaduse» § 371 lõikes 2 nimetatud politseiasutuse teenistuja teenistusvaldkonda. Funktsiooniembleem kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele 40 mm õlaõmblusest allapoole kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

5.2. Maakohus märkis, et KarS § 277 lg 1 sätetatud süüteokooseisu kaitstavaks õigushüveks on avalik võim, mille objektiivseks tunnuseks on ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine. Omakorda ametniku vormiriietuse all saab mõelda igasugust riietust, mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud vaid teatud grupile avaliku võimu kandjatele ning mille eesmärk on justnimelt sellele ametikohale elukutse või tegevusala omistamine (antud kaebuse lahendamise valguses politseiametniku ametikoha rõhutamine). A. Simson jättis oma tegevusega ühiskonnale mulje, et ta on vormiriietuse kasutamiseks õigustatud isik, selline tegevus on aga õigusaktide põhiselt keelatud ning ebaseaduslik.

6. Kohus märkis, et subjektiivsest küljest piisab KarS § 277 lg 1 sätestatud koosseisu täitmiseks ettevaatamatusest, sest tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. A. Simson pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Menetlusaluse isiku väite põhiselt ei olnud ta teadlik, et sellist mantlit kanda ei tohi. Sellest väitest tulenevalt võiks justkui kaaluda, et menetlusalune isik on teo toime pannud ettevaatamatusest. Kergemeelsusega oleks kohtu hinnangul tegemist siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab, et tehiolu puudub. Oluline on siinkohal kergemeelsuse voluntatiivne element ehk lootus, et koosseisupärane asjaolu siiski mingil põhjusel ei realiseeru ehk lootus seda vältida. Kohus ei tuvastanud aga antud asjas, et A. Simson oleks tahtnud kooseisupärast asjaolu vältida või seeläbi loota, et tegelikkuses koosseis mingil põhjusel ei realiseeru. Hooletus on arutatavas asjas samuti välistatud, sest selleks tuleks tuvastada, kas koosseisu täitmiseni viis hoolsusetu käitumine ning kas nõuetekohase käitumise korral oleks olnud võimalik aru saada, et tegemist on KarS § 277 lg 1 sätestatud teo (s.o politseiametniku vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise) toimepanemisega. Mantli ebaseaduslik kasutamine leidis aset 9. veebruaril 2015 toimunud avalikul üritusel, kus oli kohal ka fotograaf, seega ei saa kohtu hinnangul rääkida väärteo toimepanemisest ettevaatamatuse (kergemeelsus, hooletus) vormis. A. Simsonile oli avaliku ürituse toimumine teada, seega saab KarS § 277 lg 1 sätestatud süüteo puhul rääkida kaudsest tahtlusest. Ei ole kuigivõrd usutav, et A. Simson ei omanud mingit teadmist oma siseveendumuses, kas ta sellise politseimantli kandmiseks üleüldse õigustatud on, nagu nähtub vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (t. lk. 10). On ilmne, et kui isik kannab politseiametniku vormiriietust, millel selgelt eristatav politsei funktsioonembleem ning õlakud, annab ta ühiskonnale väära arusaama, et on selle kasutamiseks õigustatud. Puudub vaidlus selles, et toimepandud süüteoga ta ka sellise väärarusaama avalikkusele tekitas. Eeltoodud motiividel on kohtu hinnangul A. Simson KarS § 277 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud kaudse tahtlusega, ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda ka möönma.

7. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus A. Simsoni käitumises ei tuvastanud.

8. Kuna menetlusalune isik taotles kohtuistungil menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, analüüsis kohus esmalt VTMS §-s 30 sätestatu rakendamise võimalikkust, leides, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alused ei ole täidetud ja seda ainuüksi põhjusel, et asja lahendamise käigu kohta avaldati huvi erinevates meediakanalites.

9. Kohus leidis, et tahtlikult toimepandud väärteo vahetuks objektiks olev mantel tuleb KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada. Kohus märkis, et on kohustatud VTMS § 108 lg 7 alusel otsustama, kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega ning osutas, et tulenevalt Riigikohtu sellekohasest praktikast ei ole võimalik toimepanijale kuuluva asitõendi hävitamine muul juhul kui siis, kui kohus on selle eelnevalt konfiskeerinud. Otsustades mantli konfiskeerida, lähtus maakohus süüteo iseloomust ja võimalusest, et A. Simson võib ka edasiselt panna toime samalaadseid, s.o avaliku võimu vastaseid väärtegusid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud A. Simsonilt äravõetud mantel konfiskeerida ja see kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

10. A. Simsonile mõistetava karistuse kohta märkis maakohus, et A. Simsonit ei ole karistusregistrisse kantud. Samas lähtus kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ning võimalusest mõjutada A. Simsonit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisaks arvestas kohus ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, kaitsmaks õiguskorda. Kuna A. Simson on varem karistamata isik ja ta kahetses tehtut puhtsüdamlikult, siis on maakohtu hinnangul põhjendatud karistada teda 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Repnau, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist, konfiskeeritud mantli tagastamist A. Simsonile ja talle menetluskulude hüvitamist.

11.1. Apellandi arvates on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, sest väärteoprotokolli teokirjeldus ei võimalda A. Simsonit KarS § 277 lg 1 järgi süüdi tunnistada. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Maakohus on leidnud, et A. Simson rikkus KarS 277 lg-s 1 sätestatud nõudeid, pannes toime samas paragrahvis ettenähtud väärteo. KarS § 277 lg-s 1 nähakse ette vastutus ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseadusliku kasutamise eest. Selles sättes ei ole määratletud konkreetseid ametnikke ega asjaolusid, mis sätestaksid vormiriietuse kandmise ebaseaduslikkuse. Seega on tegemist on blanketse õigusnormiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad ühe või teise ametniku vormiriietuse kasutamist. Arutataval juhul on väärteoprotokolli teokirjelduses viidatud siseministri 22. detsembri 2009. a määrusele nr 91 „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“, kuid ka selles õigusaktis ei sätestata käitumisreegleid vormiriietuse või selle esemete kandmise või valdamise kohta. Samuti ei ole nimetatud määruses sätestatud ühtegi sanktsiooni. Küll on määruse § 1 lg-s 3 sätestatud, et vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning vormiriietuse standardid kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Seega ei saa apellant rikkuda KarS § 277 lg 1 nõudeid, vaid õigusakte, millega on reguleeritud ühe või teise ametiisiku vormiriietuse kandmine. Vaidlustatud kohtuotsusest ega väärteoprotokollist ei nähtu, milliseid politseiametniku vormiriietuse või vormiriietuse eseme kandmist reguleerivaid õigusakte on A. Simson rikkunud ning millest tulenevalt on tema tegevus ebaseaduslik.

11.2. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu jätnuks A. Simson oma ebaseadusliku tegevusega ühiskonnale mulje, et ta on vormiriietuse kasutamiseks õigustatud isik. Kohus ei ole osutanud nendele õigusaktidele, millest nähtuks A. Simsoni käitumise ebaseaduslikkus. Menetlusalune isik ei soovinud näidata end politseimantlit kandes ametiisikuna. Ta kandis mantlit piiratud isikute ringis, demonstreerides kolleegidele uut eset enda kollektsioonis.

11.3. Maakohtu seisukoht, nagu oleks menetlusalune isik kandnud politseimantlit avalikul üritusel, on ebaõige, sest mantlit kandis ta Tallinnas XXXXXX XXX asuvas külmhoones. See hoone asub kinnisel territooriumil, kuhu avalikkusel puudub ligipääs. Koos menetlusaluse isikuga viibisid seal töökohustusi täitmas veel EV ja TK. Asjaolu, et töö tegemise juurde lubati eriloa alusel fotograaf, ei muutnud seda samuti avalikuks ürituseks.

11.4. Menetlusalusel isikul oli 9. veebruaril 2015 küll seljas politsei mantel, kuid samal ajal oli tal peas musta värvi Saksa sõjaväe vormimüts. Selline kooslus ei moodusta politseiametniku vormiriietuse tervikut, mistõttu ei saa talle ette heita politseiametniku vormiriietuse kandmist, sest pelgalt üks vormiriietuse ese ei moodusta vormiriietuse tervikut.

11.5. Apellandi hinnangul on väärteoprotokollis sisalduv teokirjelduse osa „mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud teatud grupile avaliku võimu kandjatele“ abstraktne, samas kui väärteoprotokollis eelpool on juttu konkreetselt politsei vormiriietusest. Politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused on sätestatud politsei- ja piirivalve seaduses, seega jääb arusaamatuks, miks on teokirjelduses esitatud abstraktne viide õigusaktidega kehtestatud korrale. Menetlusalune isik on järjepidevalt selgitanud, et tema hobiks on erinevate vormiriietuste esemete kollektsioneerimine ning tema valduses oleva info kohaselt oli tal seljas olnud politsei tavavormi mantel käibest kõrvaldatud.
Kuna vastavalt Siseministri 22. detsembri 2009. a määruse nr 91 § 1 lg-le 3 on antud politsei vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning vormiriietuse standardite kehtestamine Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor pädevusse, siis peaks PPA peadirektor olema reguleerinud ka politseiniku vormiriietuse esemetega toimimine peale nende käibelt kõrvaldamist, samuti embleemide ja vormiriietuse esemete kollektsioneerimise tingimused ja selle, millisel viisil võib vormiriietuse eset peale käibelt kõrvaldamist kanda). Selline kord ei ole aga avalikkusele kättesaadav.

11.6. Kaitsja leiab, et kuna A. Simson ei ole talle süüks arvatavat väärtegu toime pannud, siis ei ole ka õiguspärane vaidlusaluse mantli konfiskeerimine ja see tuleb A. Simsonile tagastada. Ühtlasi juhtis apellant kohtu tähelepanu asjaolule, et väärteotoimiku lk-l 9 on apellandi avaldus selle kohta, et ta annab mantli politseile üle. Samas ei nähtu väärteomaterjalist, et kohtuväline menetleja oleks lisanud väärteoasja juurde asitõendeid.

11.7. Apellant soovis väärteoasja arutamist suulisel kohtuistungil ja taotles kohtuistungil tunnistajatena TK ja EV ülekuulamist. Apellant märkis, et politsei ei ole kohtueelses menetluses pidanud vajalikuks nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist. Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigusteadmisi ning tal puudus kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsja, siis ei esitanud apellant sellist taotlust varem.

12. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde, kuid loobus taotlusest tunnistajaid üle kuulata. Menetlusalune isik toetas kaitsja apellatsiooni ja leidis, et ei ole politseimantlit kandes väärtegu toime pannud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud apellatsiooni, maakohtu otsuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et väärteomenetlus arutatavas väärteoasjas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja põhjendab seda seisukohta alljärgnevalt.

14. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. Simson KarS § 277 nõudeid ja pani sellega toime samas sättes ettenähtud väärteo. Veel viidatakse väärteoprotokollis Siseministri 22. detsembri 2009. a määrusele nr 91, milles on sätestatud politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus. Kuivõrd VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus, siis on väärteoasja arutav kohus seotud just protokollis toodud süüteo faktiliste asjaolude kirjeldusega. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et KarS §-s 277 sätestatud väärteo näol on tegemist blanketse koosseisukirjeldusega väärteokoosseisuga, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseaduslikkus. Nõustuda tuleb sellegagi, et väärteoprotokollis niisugusele õigusnormile viidatud ei ole. Sellegipoolest leiab kohtukolleegium, et väärteoprotokollis sisaldus arutataval juhul faktiliste asjaolude kirjeldus nõutava põhjalikkusega – sellest nähtusid kõik väärteoasja õiguslikuks kvalifitseerimiseks olulised faktid: eeskätt see, et A. Simson kandis 9. veebruaril 2015 mantlit, mis vastab politsei vormiriietuse kirjeldusele. Erinevalt apellandi väidetust ei oleks kolleegiumi hinnangul väärteoprotokolli piirest väljumisena käsitatav see, kui asja arutav maakohus ise sisustab blanketse väärteokoosseisu puhul blanketi ja näitab ära õigusnormi, mille rikkumises väärteokoosseis realiseerub. Nii on Riigikohus leidnud, et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-5-15, p 9). Eelnevast ei saa siiski teha järeldust, nagu oleks A. Simsoni karistamine olnud arutataval juhul õiguspärane. Seda põhjusel, et ka maakohus ei ole A. Simsonit süüdi tunnistades viidanud õigusnormidele, mida ta 9. veebruaril 2015 rikkus.

15. Maakohus on A. Simsonit süüdi tunnistades tuginenud juba väärteoprotokollis viidatud Siseministri 22. detsembri 2009. a määrusele nr 91, täpsemalt selle määruse § 5 lg-le 1, mille kohaselt on mantel pikk või poolpikk, taljesse töödeldud, reväärkraega ja õlakutega. Mantlil on horisontaalselt sisse õmmeldud taskud ja vasakul varrukal on varrukaembleem; § 38 lg-le 1, mille kohaselt on teenistusastme tunnused vastavalt teenistusastmele õlakukattel või varrukal kantavad väike riigivapp (edaspidi riigivapp), väike tammepärg, paelad, üks või mitu tärni ja tähte ning K-täht; ja § 46 lg-le 1, millest nähtuvalt on funktsiooniembleem varrukaembleem, mis näitab politseiametniku või «Politsei ja piirivalveseaduse» § 371 lõikes 2 nimetatud politseiasutuse teenistuja teenistusvaldkonda. Funktsiooniembleem kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele 40 mm õlaõmblusest allapoole kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb tähele panna, et ühestki viidatud õigusnormist ei nähtu A. Simsoni käitumise ebaseaduslikkust. Viidatud normides on üksnes toodud vormiriietusse kuuluva mantli ja sellel asuvate ametitunnuste kirjeldus, mis ei selgita mingilgi viisil, kes ja millistel asjaoludel vormiriietust kanda võib.

16. Eelviidatud määruse § 1 lg 3 kohaselt kehtestab vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning vormiriietuse standardid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Seda on PPA peadirektor ka teinud oma 6. aprilli 2014. a käskkirjaga „Vormiriietuse, eraldusmärkide ja teenetemärkide kandmise kord“. Kolleegium juhib aga tähelepanu sellele, et ministeeriumi valitsemisalas asuva ameti peadirektori käskkiri on oma olemuselt internne õigusakt, millega peadirektor on õigustatud reguleerima ametkonnasiseseid teenistusalaseid küsimusi (nii nagu nähtub volitusnormist vabariigi valitsuse seaduse § 74 lg-s 1). PPA peadirektori käskkirjaga ei või luua õigusi ja kohustusi haldusorganisatsiooni välistele isikutele (vt ka nt RKKKo asjas 3-1-1-16-06, p 12). Seega, isegi kui PPA peadirektori käskkirjast tuleneks see, et politsei vormiriietuse või selle elementide kandmine kellegi muu kui politseiametniku poolt on keelatud, oleks selline regulatsioon ebaseaduslik. Kolleegium osutab veel sellelegi, et PPA peadirektori 6. aprilli 2014. a käskkirjas ei sisaldu ühtki normi, mis keelaks PPA teenistuses mitteolevatel isikutel politsei vormirõivaid või selle elemente kanda. Seega tuleb tõdeda, et praegusel hetkel on KarS § 277 blanketne dispositsioon vähemalt politsei vormiriietuse ja selle elementide kasutamise osas sisutu, sest puudub õigusnorm, millest nähtuks, millistel tingimustel on vormiriietuse kasutamine ebaseaduslik.

17. Tulenevalt maakohtu otsuses avaldatud seisukohtadest vormiriietuse kandmisega avalikkusele antavate signaalide kohta peab kolleegium vajalikuks täiendavalt obiter dictum korras selgitada alljärgnevat. KarS § 277 väärteokoosseisu mõte on vältida seda, et teatud ametiisikute ametitunnuseid kuritarvitataks ja õõnestataks sellega riigivõimu autoriteeti. Vajalik on vältida olukorda, kus isik, nähes vormiriietuses või mingeid ametitunnuseid kandvat isikut, ei võiks olla kindel, et tegemist ongi ametiisikuga, sest vormiriietus või ametitunnuse on mõeldud rõhutama kolmandatele isikutele ametikohta ja sellest tulenevat pädevust (vt ka KarSKomm § 277, komm 3.1.). Arusaadavalt kahjustab avaliku võimu teostamist see, kui ametiisiku vormiriietust või ametitunnust kasutav isik, kes tegelikult ei ole ametiisik, käitub viisil, millega ta püüab luua muljet endast kui ametiisikust (nt kui politsei vormiriietuses, kuid mitte PPA teenistuses olev isik käitub viisil, millest võib järeldada, et ta täidab politsei funktsioone). Avalikku võimu ei kahjusta aga mitte igasugune olukord, kus ametiisiku vormiriietust või ametitunnust kasutab isik, kes ei ole tegelikult vastav ametiisik (nt kui politsei vormiriietust kannab seljas näitleja etenduse raames, muuseumitöötaja või ka nt isik tegutsedes puhtalt oma privaatsfääris, kus tal puudub igasugune soov ja võimalus jätta kellelegi muljet endast kui ametiisikust). Seega on oluline tõlgendada KarS § 277 koosseisu süstemaatiliselt, eristamaks olukordi, kus ka vormiriietuse või ametitunnuse kasutamiseks formaalselt õigustamata isik vormiriietust või ametitunnust kasutab ja sellega ka avalikku võimu toimimist kahjustab, olukordadest, kus kasutamine võib küll olla õigustamatu, kuid avaliku võimu toimimise kahjustamine on sellegipoolest välistatud. Väärteona karistatav on neist üksnes esimesena kirjeldatud juhtum.

18. Kuivõrd A. Simson ei ole eelnähtuvast tulenevalt talle omistatud väärtegu toime pannud, siis puudub alus konfiskeerida ka väärteo vahetuks objektiks olevat mantlit ning mantel tuleb A. Simsonile tagastada.

19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 148 p-dest 2 ja 3, § 149 p-st 2 ning § 150 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 15. aprilli 2015. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse.

20. VTMS §-s 23 sätestatakse, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna arutatavas asjas rahastatakse väärteomenetlejat (Põhja Politseiprefektuuri) riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigieelarvest. Kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse menetlusalusele isikule kaitsjatasu hüvitamiseks. Ringkonnakohtu istungil esitas ta ka kulude nimekirja, millest nähtuvalt on A. Simsonil kulunud esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluses kaitsjatasuks ühtekokku 855 eurot. Kohtule esitatud kulude nimekirjast nähtuvalt on I. Repnau osutanud arutatavas väärteoasjas A. Simsonile õigusabi ühtekokku 9 tundi ja 30 minutit ning õigusabi hind on olnud 90 eurot tunni eest (käibemaksu ei lisandu). Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, kulude nimekirjast nähtuvad toimingud on olnud kaitseülesandeks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kaitsja osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistliku suurusega.

Andres Parmas
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava
/allkirjastatud digitaalselt/
Ivi Kesküla
/allkirjastatud digitaalselt/