Mul oli kunagi vene plekist kiiver - no oli see alles kerge. Kui läksin kevlarile üle - no täitsa jama...raske kui vanakuri. Pärast aga peale kahte nädalat Kevadtormil avastasin end pärast varustuse hoolduselt ja pabereid täites üllatusena see raske kiiver peas toas istumas - sedavõrd loomulik tundus.
Tegelikult on suurel vestil ka teatud plussid - mida ise kogemata ei taipagi. Näiteks tänase ilmaga õues toimetamiseks puudub vajadus talvejope järgi, paned lihtsalt vestialuse särgi alla soble ja on täitsa mõnus, asi on nagu vatijope sul seljas

Minu prognoos on, et meditsiinistatistikas hakkavad tugevamalt tooni andma seljahädad - ja sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata võitlejate seljalihaste treenimisele (on olemas vastav harjutuste kompleks lausa) ja mitmed harjumused kaovad ajalukku - mehed tahavad püsti koobedamise asemel kui imeväel lamades asendit võtta

Tõsisemaks minnes - vaadates idanaabri pingutisi nt snaipriasjanduse arendamisel tundub, et oma kere kaitsmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Ukrainas kontrollitud juba.