No põhimõtte kohta - oma arvamust avaldanud ohvitseri hilisemat ametkondlikku tagakiusamist, koondamist jms viisil kottimist nüüd mingi "demokraatliku tavaga" seostada on ikka väga vägivaldneEtteruttavalt ütlen kohe ära, et nagu sinu puhul ikka, siis ega siin midagi mäidata ei ole. Sest demokraatlikes riikides, nii Eestis kui Soomes, ei ole üldiselt tavaks, et väeliigi ülemad kritiseeriksid poliitilisi otsuseid. Või siis jääksid pärast seda enam tegevteenistusse.
Soome kaitsevõime
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44177
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
See viide lk 4 oli ehk minu kommentaarist saadud? Ma näpistasin 5 min tööajast ja guugeldasin natuke Helsingin Sanomate arhiivis, et kes see siis ikkagi oli, kes lennuväest suvatses seda Islandi projekti kritiseerida? Ma oletan, et see väide tuli siit http://www.hs.fi/kotimaa/a1305562925385
15.5.2012. Hesari tsiteerib oma maakonnalehte Savon Sanomat, milles Karjala eskadrilli (lennosto voib olla ka midagi muud, sisuliselt on tegemist suure lennuväe garnisoniga) komandör kolonel Ari Jussila kritiseerib Islandi operatsiooni. Soomekeelne tekst:
Kuopio. Karjalan lennoston komentaja, eversti Ari Jussila suhtautuu Savon Sanomissa kriittisesti suomalaishävittäjien käyttämiseen Islannin ilmatilan valvonnassa.
Jussila muistuttaa, että Ilmavoimilla on edessä useamman vuoden säästökuuri, jolloin Hornetien lentotunteja joudutaan muutenkin leikkaamaan.
"Jos ulkomaille lähdetään, antakaa meille myös resursseja siihen", Jussila vetoaa.
Ilmavoimien lentokoulutukseen käyttämä aika on putoamassa vuosina 2013–2015 noin 8 000 tuntiin, kun viime vuonna lentotunteja oli 9 200.
"Islanti-operaatio ei kehitä millään tavalla lentäjien taktista suorituskykyä", Jussila sanoo.
Satakunnan lennoston lakkauttamisen jälkeen torjuntahävittäjien tukikohdiksi ovat jäämässä Rovaniemi ja Kuopio.
Helsingin Sanomat kertoi viime viikolla, Suomi suhtautuu aiempaa myönteisemmin Pohjoismaiden yhteiseen ilmavalvontaan Islannissa. Valmistelun yksityiskohdat on pyritty pitämään salassa, mutta HS:n tietojen mukaan Suomi olisi mukana valvomassa Islannin ilmatilaa neljällä hävittäjällä kolme viikkoa vuodessa.
Osallistuminen Natoon kuuluvan Islannin ilmavalvontaan oli yksi yhteistyöhankkeista, joita Norjan entinen ulkoministeri Thorvald Stoltenberg esitti Pohjoismaille vuonna 2009. Silloin ehdotusta vastustettiin tiukasti Suomen lisäksi myös Natossa.
Asevoimattoman Islannin puolustuksesta huolehti aiemmin Yhdysvallat.
Kolonelile on vastukarva kulutada vaesel ajal lennutunde ja raha välismaal poosetamiseks, kus ei opita midagi kasulikku, kui samal ajal vähendatakse oluliselt lennutunde kodumaal. Siililegi selge, et Islandi projekti oli peamiselt välispoliitiline, et jänkidele pugeda. Soome ohvitseridel ei ole muidugi kombeks poliitilistel teemadel arvamust avaldada, kuid see kolonel teadis hästi, et pension tuleb jaanipäeval ehk mone nädala jooksul ja karta ei ole enam kedagi. Siin on link YLE uudisele: http://yle.fi/uutiset/karjalan_lennosto ... ui/6200860
Soome KVJ iga-aastased repliigid raha vähesusest on tema otsene kohustus, sest nii suure SA struktuuri pööritamine on väga kallis ja ta peab seda nii rahvale kui poliitikutele meelde tuletama, muidu oleks ta halb kindral. Praeguseks on Soome kaitse-eelarve vaikselt koomast välja saamas, tegeldakse koige hullema kriisi aastatel vähendatud rahade tagasipanemisega, sest Ukraina jamad näitavad vajadust sojariistu osta ja mehi koolitada.
15.5.2012. Hesari tsiteerib oma maakonnalehte Savon Sanomat, milles Karjala eskadrilli (lennosto voib olla ka midagi muud, sisuliselt on tegemist suure lennuväe garnisoniga) komandör kolonel Ari Jussila kritiseerib Islandi operatsiooni. Soomekeelne tekst:
Kuopio. Karjalan lennoston komentaja, eversti Ari Jussila suhtautuu Savon Sanomissa kriittisesti suomalaishävittäjien käyttämiseen Islannin ilmatilan valvonnassa.
Jussila muistuttaa, että Ilmavoimilla on edessä useamman vuoden säästökuuri, jolloin Hornetien lentotunteja joudutaan muutenkin leikkaamaan.
"Jos ulkomaille lähdetään, antakaa meille myös resursseja siihen", Jussila vetoaa.
Ilmavoimien lentokoulutukseen käyttämä aika on putoamassa vuosina 2013–2015 noin 8 000 tuntiin, kun viime vuonna lentotunteja oli 9 200.
"Islanti-operaatio ei kehitä millään tavalla lentäjien taktista suorituskykyä", Jussila sanoo.
Satakunnan lennoston lakkauttamisen jälkeen torjuntahävittäjien tukikohdiksi ovat jäämässä Rovaniemi ja Kuopio.
Helsingin Sanomat kertoi viime viikolla, Suomi suhtautuu aiempaa myönteisemmin Pohjoismaiden yhteiseen ilmavalvontaan Islannissa. Valmistelun yksityiskohdat on pyritty pitämään salassa, mutta HS:n tietojen mukaan Suomi olisi mukana valvomassa Islannin ilmatilaa neljällä hävittäjällä kolme viikkoa vuodessa.
Osallistuminen Natoon kuuluvan Islannin ilmavalvontaan oli yksi yhteistyöhankkeista, joita Norjan entinen ulkoministeri Thorvald Stoltenberg esitti Pohjoismaille vuonna 2009. Silloin ehdotusta vastustettiin tiukasti Suomen lisäksi myös Natossa.
Asevoimattoman Islannin puolustuksesta huolehti aiemmin Yhdysvallat.
Kolonelile on vastukarva kulutada vaesel ajal lennutunde ja raha välismaal poosetamiseks, kus ei opita midagi kasulikku, kui samal ajal vähendatakse oluliselt lennutunde kodumaal. Siililegi selge, et Islandi projekti oli peamiselt välispoliitiline, et jänkidele pugeda. Soome ohvitseridel ei ole muidugi kombeks poliitilistel teemadel arvamust avaldada, kuid see kolonel teadis hästi, et pension tuleb jaanipäeval ehk mone nädala jooksul ja karta ei ole enam kedagi. Siin on link YLE uudisele: http://yle.fi/uutiset/karjalan_lennosto ... ui/6200860
Soome KVJ iga-aastased repliigid raha vähesusest on tema otsene kohustus, sest nii suure SA struktuuri pööritamine on väga kallis ja ta peab seda nii rahvale kui poliitikutele meelde tuletama, muidu oleks ta halb kindral. Praeguseks on Soome kaitse-eelarve vaikselt koomast välja saamas, tegeldakse koige hullema kriisi aastatel vähendatud rahade tagasipanemisega, sest Ukraina jamad näitavad vajadust sojariistu osta ja mehi koolitada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44177
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
No Karjala eskadrilli (ehk kõige vastutusrikkam õhukaitsepiirkond Soomes) komandör on absoluutskaalal natuke kõvem mees kui Balti õhuvägede ülemad kokku arvatuna.
Kuigi ta auaste kolonel on. Sellest ka minu võrdlus ÕV ülemaga.
Kuigi ta auaste kolonel on. Sellest ka minu võrdlus ÕV ülemaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Soome ostab 70 miljoni euro eest raketiheitjaid USAst, GMLRS AW ja punktsihtmärkide hävitamiseks GMLRS UNITARY. Torud saadakse Lockheed Martinilt 2016-2018.
http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... 94096.html
http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... 94096.html
Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsevõime peale kärpei
Tänases Hesaris lk A9 avaldati uudis, millest kuluaarides ja möödaminnes on ka varem räägitud. Link on siin: http://www.hs.fi/kotimaa/a1454909262574 ... etuimmat-3
Puolustusvoimain komentaja saamassa oikeuden käskeä välittömästi 25 000 reserviläistä kertausharjoituksiin – vapautusta ei voisi hakea
Asevelvollinen ei voisi hakea vapautusta sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen liittyvästä kertausharjoituksesta. Hallitus on tekemässä Suomen asevelvollisuuslakiin merkittäviä muutoksia reserviläisten käytön suhteen. Syynä on halu nopeuttaa sotilaallisen valmiuden nostamista.
Uudet lainkohdat on tarkoitus ottaa käyttöön poikkeuksellisissa tilanteissa, jotka vaativat sotilaallisen toiminnan välitöntä käynnistämistä. Tällainen tilanne voi syntyä esimerkiksi niin sanotussa hybridiuhassa, jossa perinteisen sodankäynnin rajat ovat hämärtyneet.
Puolustusvoimat haluaa, että tulevaisuudessa reserviläisten ydinjoukko saadaan riviin mahdollisimman joustavasti. Huomattavin muutos nykyiseen asevelvollisuuslakiin liittyy Puolustusvoimain komentajan vallan lisäämiseen.
Hallitus esittää Puolustusvoimain komentajalle oikeutta määrätä välittömästi enintään 25 000 asevelvollista ”sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen tarkoitettuun kertausharjoitukseen”.
Jos palvelukseen haluttaisiin heti vielä isompi määrä reserviläisiä, niin päätöksen tekisi tasavallan presidentti Puolustusvoimain komentajan esityksestä.
Edellä mainittu tarkoittaa sitä, että sotilaallisen valmiuden kohottamiseen tarkoitetuista kertausharjoituksista poistetaan nykylain vaatima kertausharjoituskutsun minimiaikaraja, joka on kolme kuukautta.
Puolustusministeriö ei halua paljastaa, mistä 25 000 asevelvollisen raja tulee.
”Luku perustuu meidän salaisiin asiakirjoihin”, sanoo hallitussihteeri Juha Post puolustusministeriöstä.
Puolustushallinnon arvion mukaan joustavaan valmiuden kohottamiseen liittyvät kertausharjoitukset koskisivat lähinnä 20–25-vuotiaita. Siitä voi päätellä, että he lienevät pääosin Puolustusvoimien operatiivisiin joukkoihin kuuluvia.
Yhden reserviläisen kertausharjoituspäivä maksaa 168 euroa. 25 000 reserviläisen vuorokausikustannus olisi 4,2 miljoonaa euroa.
Asevelvollinen ei voisi hakea vapautusta sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen liittyvästä kertausharjoituksesta. Määräys kertausharjoitukseen pantaisiin täytäntöön riippumatta siitä, onko siitä tehty oikaisuvaatimus.
Kertausharjoituksien yhteenlasketut enimmäisajatkaan eivät koskisi sotilaallisen valmiuden joustavan kohottamisen kertausharjoituksia.
Tavallisten kertausharjoitusten yhteenlasketut enimmäisajat on myös tarkoitus kaksinkertaistaa.
Miehistön kertausharjoitusten enimmäismäärä nousisi 80:een ja miehistön erityistaitoa vaativiin ja miehistön vaativimpiin erityistehtäviin koulutetuilla 150 päivään. Aliupseereilla ja upseereilla enimmäismäärä olisi 200 päivää.
Lainmuutoksen yleisperusteluissa viitataan Suomen puolustuksen toimintaympäristössä tapahtuneeseen muutokseen.
”Lähialuekysymyksissä on erityisesti otettava huomioon Venäjän kehitys ja toiminta alueellisena suurvaltana, joka pyrkii vahvistamaan asemaansa globaalina toimijana”, lukee perusteluissa.
Hallituksen esityksen luonnos on lähtenyt juuri lausuntokierrokselle. Luonnokseen on pyydetty kommentteja 26. helmikuuta mennessä.
”Jotta lakiesitys saataisiin käsiteltyä eduskunnassa tänä keväänä, pyritään se saamaan eduskuntaan viikolla 14”, sanoo Post.
Siin on siis kaks olulist muudatust. Valitsus hakkab asja arutama nädal 14 ehk aprillikuus. Ilmselt tehakse seadusemuudatud ära ilma suurema pobinata.
Esimene oluline muudatus on see, et Soome KJ ylem saab vajadusel kutsuda kiirendatud korras teenistusse kuni 25000 reservisti, peamiselt siis operatiivstruktuuri nooremaid 20-25 aastaseid reserviste. Teenistusse tuleb astuda kohe ja pikendust ei saa, varem oli etteteatamisaeg minimaalselt 3 kuud ja sai esitada taotluse, et x-pohjusel ei saa minna. Suurema hulga kui 25000 saab kokku kutsuda presidendi käsul KVJ ettepanekul. Nendele erakordsetele kordusoppustele kästutele ei kehti reservi teenistuse ylemmäärad. Teine oluline muudatus on see, et tavaliste reservistide maksimaalse teenistuse päevasid kahekordistatakse, tavalist reameest saab välja kutsuda kuni 80, erialaspetsialisti 150 ja juhte 200 ööpäevaks.
Varasematest kommentaaridest tundub mulle, et nendest reservistidest moodustatakse 3-4 brigaadi ja veel paari-kolme brigaadi juhtkond, et vajadusel saaks lisayksused kiiresti mobiliseeritud, kogu opstsruktuur on soomlastel 60 000 voitlejat. Veerand nendest on madala intensiivsusega konflikti korral suur joud.
Puolustusvoimain komentaja saamassa oikeuden käskeä välittömästi 25 000 reserviläistä kertausharjoituksiin – vapautusta ei voisi hakea
Asevelvollinen ei voisi hakea vapautusta sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen liittyvästä kertausharjoituksesta. Hallitus on tekemässä Suomen asevelvollisuuslakiin merkittäviä muutoksia reserviläisten käytön suhteen. Syynä on halu nopeuttaa sotilaallisen valmiuden nostamista.
Uudet lainkohdat on tarkoitus ottaa käyttöön poikkeuksellisissa tilanteissa, jotka vaativat sotilaallisen toiminnan välitöntä käynnistämistä. Tällainen tilanne voi syntyä esimerkiksi niin sanotussa hybridiuhassa, jossa perinteisen sodankäynnin rajat ovat hämärtyneet.
Puolustusvoimat haluaa, että tulevaisuudessa reserviläisten ydinjoukko saadaan riviin mahdollisimman joustavasti. Huomattavin muutos nykyiseen asevelvollisuuslakiin liittyy Puolustusvoimain komentajan vallan lisäämiseen.
Hallitus esittää Puolustusvoimain komentajalle oikeutta määrätä välittömästi enintään 25 000 asevelvollista ”sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen tarkoitettuun kertausharjoitukseen”.
Jos palvelukseen haluttaisiin heti vielä isompi määrä reserviläisiä, niin päätöksen tekisi tasavallan presidentti Puolustusvoimain komentajan esityksestä.
Edellä mainittu tarkoittaa sitä, että sotilaallisen valmiuden kohottamiseen tarkoitetuista kertausharjoituksista poistetaan nykylain vaatima kertausharjoituskutsun minimiaikaraja, joka on kolme kuukautta.
Puolustusministeriö ei halua paljastaa, mistä 25 000 asevelvollisen raja tulee.
”Luku perustuu meidän salaisiin asiakirjoihin”, sanoo hallitussihteeri Juha Post puolustusministeriöstä.
Puolustushallinnon arvion mukaan joustavaan valmiuden kohottamiseen liittyvät kertausharjoitukset koskisivat lähinnä 20–25-vuotiaita. Siitä voi päätellä, että he lienevät pääosin Puolustusvoimien operatiivisiin joukkoihin kuuluvia.
Yhden reserviläisen kertausharjoituspäivä maksaa 168 euroa. 25 000 reserviläisen vuorokausikustannus olisi 4,2 miljoonaa euroa.
Asevelvollinen ei voisi hakea vapautusta sotilaallisen valmiuden joustavaan kohottamiseen liittyvästä kertausharjoituksesta. Määräys kertausharjoitukseen pantaisiin täytäntöön riippumatta siitä, onko siitä tehty oikaisuvaatimus.
Kertausharjoituksien yhteenlasketut enimmäisajatkaan eivät koskisi sotilaallisen valmiuden joustavan kohottamisen kertausharjoituksia.
Tavallisten kertausharjoitusten yhteenlasketut enimmäisajat on myös tarkoitus kaksinkertaistaa.
Miehistön kertausharjoitusten enimmäismäärä nousisi 80:een ja miehistön erityistaitoa vaativiin ja miehistön vaativimpiin erityistehtäviin koulutetuilla 150 päivään. Aliupseereilla ja upseereilla enimmäismäärä olisi 200 päivää.
Lainmuutoksen yleisperusteluissa viitataan Suomen puolustuksen toimintaympäristössä tapahtuneeseen muutokseen.
”Lähialuekysymyksissä on erityisesti otettava huomioon Venäjän kehitys ja toiminta alueellisena suurvaltana, joka pyrkii vahvistamaan asemaansa globaalina toimijana”, lukee perusteluissa.
Hallituksen esityksen luonnos on lähtenyt juuri lausuntokierrokselle. Luonnokseen on pyydetty kommentteja 26. helmikuuta mennessä.
”Jotta lakiesitys saataisiin käsiteltyä eduskunnassa tänä keväänä, pyritään se saamaan eduskuntaan viikolla 14”, sanoo Post.
Siin on siis kaks olulist muudatust. Valitsus hakkab asja arutama nädal 14 ehk aprillikuus. Ilmselt tehakse seadusemuudatud ära ilma suurema pobinata.
Esimene oluline muudatus on see, et Soome KJ ylem saab vajadusel kutsuda kiirendatud korras teenistusse kuni 25000 reservisti, peamiselt siis operatiivstruktuuri nooremaid 20-25 aastaseid reserviste. Teenistusse tuleb astuda kohe ja pikendust ei saa, varem oli etteteatamisaeg minimaalselt 3 kuud ja sai esitada taotluse, et x-pohjusel ei saa minna. Suurema hulga kui 25000 saab kokku kutsuda presidendi käsul KVJ ettepanekul. Nendele erakordsetele kordusoppustele kästutele ei kehti reservi teenistuse ylemmäärad. Teine oluline muudatus on see, et tavaliste reservistide maksimaalse teenistuse päevasid kahekordistatakse, tavalist reameest saab välja kutsuda kuni 80, erialaspetsialisti 150 ja juhte 200 ööpäevaks.
Varasematest kommentaaridest tundub mulle, et nendest reservistidest moodustatakse 3-4 brigaadi ja veel paari-kolme brigaadi juhtkond, et vajadusel saaks lisayksused kiiresti mobiliseeritud, kogu opstsruktuur on soomlastel 60 000 voitlejat. Veerand nendest on madala intensiivsusega konflikti korral suur joud.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
No sellega võib tõesti nõustuda, et Balti riikide mikroskoopiliste õhuvägede ülemate auaste ei on võrreldes nende kasutada olevaid jõudusid ebaproportsionaalselt kõrged, kuid see ei muuda olematuks fakti, et taktikalise tasandi allüksuse ülem (ükskõik, kui suurest armeest või väeliigist käib jutt) ei saa kõneleda terve väeliigi eest – seda saab ikkagi teha väeliigi ülem. Sinu loogika järgi võiksime ju ka nt USA F-22 hävitajate eskadrilli kapteni või majori auastmes ülema võrdsustada mõne Balti riikide ÕV ülematega, sest sellise eskadrilli tulejõud, lahinguvõime ja iga-aastane eelarve on tõenäoliselt suurem, kui Balti riikide õhuvägede oma summeerituna. Aga kas me võrdsustame siis selle kapteni sõnavõtu sellega, et meie jaoks kõneleb tema suuläbi nelja tärniga USAF-i staabiülem?Kapten Trumm kirjutas:No Karjala eskadrilli (ehk kõige vastutusrikkam õhukaitsepiirkond Soomes) komandör on absoluutskaalal natuke kõvem mees kui Balti õhuvägede ülemad kokku arvatuna.![]()
Kuigi ta auaste kolonel on. Sellest ka minu võrdlus ÕV ülemaga.
Sisuliselt asja juurde minnes – tänud Leo’le detailide meeldetuletamise eest. Jah, panin detailidega pisut puudu – ei olnud tegemist päris reaohvitseriga, vaid allüksuse ülemaga. Ja mitte majori, vaid täis-everstiga. Ja ei olnud mees kätte saanud mitte koondamisteadet, vaid piirvanusega pensionile mineku papri – mis mälu (loodetavasti ta seekord mind ei peta) oli kätte antud enne kommentaari andmist; ja kui ka polnud, siis piirvanusega erru minek ei ole asi, mida saaks kuidagi KV poolt „karistuseks“ kiirendada või plaanitust kiiremini „esile kutsuda“.
Googeldasin, ja iseenesest mingeid märke antud ohvitseri täiendavast „represseerimisest“ ei leidnud. Kui sa oma eelmises postituses justkui viitad, et hakati ikkagi tagakiusama, siis kinnitab see vaid minu väidet, et ka demokraatlikus Soomes selliseid poliitilistesse teemadesse kalduvaid soolosid väga ei tolereerita.
Lõpetuseks soovitan soome keele oskajatel läbi lugeda ka Savon Sanomate vastav artikkel, millest hilisemad (kärbetega) refereeringud üldse alguse said (http://www.savonsanomat.fi/uutiset/koti ... in/1195556). Seal ütleb Jussila alustuseks muuhulgas, et tegemist pole mitte kaitsejõudude, vaid tema isikliku seisukohaga (kas peame endiselt suhtuma sellesse kommentaari, kui Soome ÕV ametlikku seisukohta?). Ja et tal ei ole tegelikult midagi Islandi operatsiooni kui sellise vastu, ainult et raha võiks riik Õhuväele rohkem eraldada (kuigi nende aastate järjekordsed kärped ei jätnud Soomes puutumata praktiliselt ühtegi väe- ega relvaliiki).
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Täpsustaks siis veelgi - kõnealune soome ohvitser ei ole ei ole mingil juhul ALLÜKSUSE ülem - sest misiganes parameetrite järgi on tegemist ÜKSUSE ülemaga.A4 kirjutas:No sellega võib tõesti nõustuda, et Balti riikide mikroskoopiliste õhuvägede ülemate auaste ei on võrreldes nende kasutada olevaid jõudusid ebaproportsionaalselt kõrged, kuid see ei muuda olematuks fakti, et taktikalise tasandi allüksuse ülem (ükskõik, kui suurest armeest või väeliigist käib jutt) ei saa kõneleda terve väeliigi eest – seda saab ikkagi teha väeliigi ülem. Sinu loogika järgi võiksime ju ka nt USA F-22 hävitajate eskadrilli kapteni või majori auastmes ülema võrdsustada mõne Balti riikide ÕV ülematega, sest sellise eskadrilli tulejõud, lahinguvõime ja iga-aastane eelarve on tõenäoliselt suurem, kui Balti riikide õhuvägede oma summeerituna. Aga kas me võrdsustame siis selle kapteni sõnavõtu sellega, et meie jaoks kõneleb tema suuläbi nelja tärniga USAF-i staabiülem?Kapten Trumm kirjutas:No Karjala eskadrilli (ehk kõige vastutusrikkam õhukaitsepiirkond Soomes) komandör on absoluutskaalal natuke kõvem mees kui Balti õhuvägede ülemad kokku arvatuna.![]()
Kuigi ta auaste kolonel on. Sellest ka minu võrdlus ÕV ülemaga.
Samuti on ÜKSUSE ülem ka USA hävitajate eskadrilli ülem.. Ja tema auastmeks on kolonelleitnant - kaptenid-majorid (sekka ka mõni leitnant) on tal lenduriteks.
Tsiteeritav foorumlane on üritanud kunstlikult pisendada kõnealuse vanemohvitseri olulist rolli Soome lennuväes, tuues oma jutu "kinnituseks" ka vildakaid näiteid USA lennuväest.
Kohaliku "mikroskoopilise õhuväe" ülemate (tabel)auastmeid ma parem ei kommentaaari
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Vähemalt on neil kõike uhkemate kulinatega ja peenemad vormid.Kohaliku "mikroskoopilise õhuväe" ülemate (tabel)auastmeid ma parem ei kommentaaari![]()
Unforeseen consequences
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Kaks asja. Riigiametnikele, eriti vormikandjatele on see sonavabaduse kasutamine alati natuke problemaatiline ka demokraatia tingimustes. Totalitaarses systeemis karistatakse igasuguse avaliku mölisemise eest, leebemal juhul hääbub karjäär ja kurjemal juhul pannakse kinni voi lastakse maha. Demokraatias oma pädevuses rääkimise eest karistada ei tohi, kuid ikkagi tehakse, eriti banaaniates, nagu EV, kus viljeletakse jätkuvalt, et pealiku arvamus on see ainuke oige arvamus ja väiksemad pealikud saavad arvamise eest pähe. On kyll leiutatud see klausel, et " kirjutaja arvamused ei peegelda tööandja seisukohti jne," kuid see on koik juriidika ja kui moni ohvitser avalikult arvab, siis seda moistetakse ikkagi peamiselt ohvitseri arvamusena, isegi kui jutt käib teenistusvälisest asjast.
EKJ suurim häda on see, et meil on maavägi ilma tankideta, merevägi ilma lahinguvoimeliste laevade ja lennuvägi ilma sojalennukiteta, kuid on palju igasugu jupijumalaid, kellel hirmsasti isu suurte pagunite ja ametikohtade järgi. Siis meil ongi rohkem kindraleid kui tanke. Kui puhtalt voimekuste järgi vaadata, siis OV ylem voiks olla major voi läbi häda kolonelleitnant. Selle ytlemisega kuulsaks saanut Soome OV kolonelile allub paarkymmend Hornetit koos kogu toetava personaliga. See, millal tal pension tuleb, oli tal teada samal päeval, kui ta teenistusse astus, sest yle aja peetakse Soomes ohvitsere väga harva. Täpne aeg pannakse paika mitu kuud enne pensioni algust, et järgmisele pealikule ikka koik asjad rahulikult yle anda. Represseerima teda keegi ei hakka, sest ei ole vaja ja kui keegi hakkasks lugupeetud sojaväepensionäri peedistama suhteliselt syytu kommentaari pärast, siis sellest tuleks tegijale suurem jama, sest koloneli pensionit ei voeta enam ära ja vormi kandmise oigus jääb ka kuni hauani.
EKJ suurim häda on see, et meil on maavägi ilma tankideta, merevägi ilma lahinguvoimeliste laevade ja lennuvägi ilma sojalennukiteta, kuid on palju igasugu jupijumalaid, kellel hirmsasti isu suurte pagunite ja ametikohtade järgi. Siis meil ongi rohkem kindraleid kui tanke. Kui puhtalt voimekuste järgi vaadata, siis OV ylem voiks olla major voi läbi häda kolonelleitnant. Selle ytlemisega kuulsaks saanut Soome OV kolonelile allub paarkymmend Hornetit koos kogu toetava personaliga. See, millal tal pension tuleb, oli tal teada samal päeval, kui ta teenistusse astus, sest yle aja peetakse Soomes ohvitsere väga harva. Täpne aeg pannakse paika mitu kuud enne pensioni algust, et järgmisele pealikule ikka koik asjad rahulikult yle anda. Represseerima teda keegi ei hakka, sest ei ole vaja ja kui keegi hakkasks lugupeetud sojaväepensionäri peedistama suhteliselt syytu kommentaari pärast, siis sellest tuleks tegijale suurem jama, sest koloneli pensionit ei voeta enam ära ja vormi kandmise oigus jääb ka kuni hauani.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Seda lausungit võiks (perioodiliselt) tsiteerida igas selle foorumi Eesti kaitset puudutavas teemas..EKJ suurim häda on see, et meil on maavägi ilma tankideta, merevägi ilma lahinguvoimeliste laevade ja lennuvägi ilma sojalennukiteta, kuid on palju igasugu jupijumalaid, kellel hirmsasti isu suurte pagunite ja ametikohtade järgi.
Eriti aga teemas nimega EESTI ON PAREMINI KAITSTUD KUI KUNAGI VAREM...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Veidi abi ka Soomele USA poolt mõneks ajaks.
https://twitter.com/M3t4_tr0n/status/699295019426045953USAF to send six F-15s to #Finland that will operate out of a base about 100 miles from the border with #Russia. #US
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Soome meediast tuli välja, et jänkid kutsusid ennast nö ise Soome harjutama. Sellest tuli ka väike sisepoliitiline torm veeklaasis, välisminister Soini lubas, et USA lennukid ei ole Soomes relvastatud (nagu see oleks mingi soomlastele ohtlik asi, kui jänkid ringi lendavad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44177
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
No antud teemal põdeda - liigne põdemine. Soomlased osalevad juba aastaid NATO harjutustel, aga nt Ämaris ei maandu - no liigne põdemine tõesti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Selle asja nimi on vana hea poliitkorrektsus, kus hambad ristis üritati ja üritatakse neutraalseid mängida. Ilmselt ühelt poolt püütakse piire venitada = näe, osaleme Eestis NATO lennuväeõppusel ja jänkid harjutavad Soomes. Teisalt jälle ei taheta asja liiga lääne ehk NATO poole kaldu lasta = näe, Ämari maapealseid logistilisi teenuseid me ei kasuta ja Soomes harjutavad jänkide lennukid nähtavaid relvasüsteeme et kanna.
Ma ei saa täpselt isegi aru, kelle jaoks sellist näitemängu tehakse, sest enamike mõtlemisvõimeliste soomlaste meelest on Soome selgelt sõjaliselt lääne poole kaldus peale seda, kui Hornetid osteti. Seda on Soome ka ilmselt nii Moskva kui NATO pistrike silmis, sest esimesed peavad Soome KJ arenguid selgelt Soomele kahjulikuks ja teised müüvad Soomele peenemat relvastust.
Ma ei saa täpselt isegi aru, kelle jaoks sellist näitemängu tehakse, sest enamike mõtlemisvõimeliste soomlaste meelest on Soome selgelt sõjaliselt lääne poole kaldus peale seda, kui Hornetid osteti. Seda on Soome ka ilmselt nii Moskva kui NATO pistrike silmis, sest esimesed peavad Soome KJ arenguid selgelt Soomele kahjulikuks ja teised müüvad Soomele peenemat relvastust.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Lihtsalt sisepoliitiline mäng sest nii möni hääletaja uskub veel et Soome on neutraalne riik.Leo kirjutas:Ma ei saa täpselt isegi aru, kelle jaoks sellist näitemängu tehakse,
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist