peldikute küürimine

[Kapral Karu]

Umbes 40 peatükki tuleks vist esimese hooga ära. Kõige keerulisem on muidugi kirjutamiseks aega leida, aga võib-olla leian seda eeloleval suvel.

Aga umbes pool sellest on Sul juba siin ju kirjas!

Samuti pean kaasfoorumlaste kiituseks ütlema, et tänu teiste mälestustele on mul mõni asi juurde meenunud.

Samad sõnad siitki. Mälestustega on ju nagu öeldakse olevat hiiu naljaga, mis on kut kahemehesaag --- teises otsas peab ka mees olema, siis läheb asi lõbusamalt.

[dude]

sitamaja puhastamise põhikoom oli see, et kui saadeti puhastama just SIND ja kedagi veel teisest rühmast ning kohtusid selliga aukude juures, siis tavaliselt kumbki tuli ´´algul niisama kusele´´ tehti suitsu sealjuures ning aeti juttu ega keegi ei tahnud näidata, et ma olen sunnitud sellisele tööle, alles lõpuks kui kumbki ´´ei tahtnud kohe ära minna´´ - selgus, et ´´ühised eesmärgid´´´...))

[ignatius]

Samuti pean kaasfoorumlaste kiituseks ütlema, et tänu teiste mälestustele on mul mõni asi juurde meenunud.

Samad sõnad siitki. Mälestustega on ju nagu öeldakse olevat hiiu naljaga, mis on kut kahemehesaag --- teises otsas peab ka mees olema, siis läheb asi lõbusamalt.

Tõsi mis tõsi! Loed ja meenutad oma kroonuaegu ...
Peldiku küürimine oli meil küll üks jõledamaid töid, mida tehti eranditult karistusena. Teostati punase telliskivitükiga iseloomulikke pruunjaid kusejälgi ninapidi augus maha kraapides.
Kuidagi õnnestus seda tööd vältida, välja arvatud ühel korral, mil see tundus eriti räigena. Mul oli 20. sünnipäev ja kodust oli tulnud tavalisest kopsakam pakk. Olin tollal veel esimese aasta mees ja sageli käisid "starikud" "salagade" pakid üle enne, kui need kätte anti. Minu jaos seda eriti ei harrastatud aga sedakorda võttis selle ette utshebkast äsja saabunud kili, metsikult vastik tüüp. Starikud lõid temaga kampa ja mind löödi peldikut küürima ilma, et oleksin paki sisu ise näinudki. Mõni aeg hiljem tulid nad minu tööd üle vaatama, endil minu pakist võetud "Ekstra" suitsud hambus.
Surusin tookord hambad risti ja tõotasin mõttes kilile kättemaksu (staatuselt oli ju temagi minuga võrdne "salaga", seega oli ta omasuguse riisumise inistiaator).
Mul tuli pool aastat oodata, et talle kätte maksta. Aga see võimalus avanes! See on aga hoopis teine lugu, mis antud teema alla ei sobi.

[komandör]

Mälu ja kirjapandu ei peta, et utšepkas Leningradi all Sertolovos 1968.a.suvel pandi meid- kolme eestlast- mind, Jüri Soosalu ja Henno Reitkami - peale otboid peldikut lammutama. Seersant oli meid tabanud kolme koos kirju koju kirjutamas.Tollal valitses meil kord, et kiri koju pidi olema kirjutatud seeru juuresolekul (mittevenelaste puhul) ja äratõlgitud vene keelde. Meil oli jäänud see tegemata.
Hommikul pidi algama roodu I korruse kempsudes remont ja seeru leidis, et sobivad mehed lammutamiseks on eestlased. Tol hetkel meie 1. roodu 1.zvodis rohkem eestlasi polnud.
Pidasime omavahel (kolmekesi) nõu ja , kuna arvuline ülekaal oli vastaspoolel, siis hakkasime 23.2o kolmekesi kangide ja guvaldadega (suured sepahaamrid) pihta- peldikut lammutama (kaheteistkohaline ).
Kella 03.45-ks oli purustustöö tehtud ja vajusime magama. Hommikul oli zamkomzvodil (seersant Gazijev) üllatus, et meie ka magame ja koos teistega äratusel osalesime.
Rohkem peldikutega tegemist polnud kogu teenistusaja kestel, v.a. peldikute kasutamine selleks ettenähtud eesmärkidel.

[tsikkelröövel]

Teenisin ees-Uuralis. Meitel oli seal seedrist peldik. Selle puu süü on niisamagi punane, aga peale kustes oli lausa violetne. Oli sihuke suurte otškodega lobudik. Puhastus oli seal küll minimaalne, sitt lükati, tõsi küll, siiski ära. Talvel aga tekkis sellega palju jama. Tsurkad olid nii kõva m...nniga mehed, et nad oma sanga küll ei painutanud, et istumise ajal otškosse lasta, põrutasid ikka jalge vahelt otse põrandale. Talved aga olid sealkandis kaunikesti külmad ja kogu see kraam külmas kevadtalveks korralikuks liustikuks. Kõige peenem värk oli aga otškos endas - seal oli seda va kukkumisruumi oma 3 meetrit, aga juba pooleks talveks kasvas stalagmiit otškost välja. Selle diameeter oli aga meeter kindlasti, kõva nagu betoon. Eks siis mingi hetk, kui s...tale minek hakkas teibasse ajamist meenutama ja pataljoni ümber kummalised pruunid talvelilled ja kollased edelweissid õitsema, aeti tsoonist retsid kirvestega siis sinna alla s...tta langetama. Päev otsa jamasid ja siis veeretati sealt alt ikka 12 korralikku "tüve" välja. Sulasid teised jaanipäevani.

[vattnari]

Tsurkadel ei luba vist usk oma riista puudutada ja juga juhtida. Seepärast nad kannavadki oma hõlste ja kusevad kükitades. See hakkas ka kroonus silma.

[ISETEGI]

Omal meenub Vahipatist Magasini tänavalt üks lugu, aastast 93.
Sai siis peale nooreaega kolitud 3 ndale korrusele, kus elasid vanemad ajateenijad ja kohe esimesel päeval tuli ju nooreaja lõppu tähistama hakata. Pidasime siis pidu mina ja üks teine salaga ja seda vanakeśtega koos, asi oleks igati tore olnud, kui teisel mehel lõuad nii kiiresti poleks jahvatanud. Mees nimelt hakkas viinauimas ennast viimast kuud teeniva seeruga samaväärseks pidama ja miskitmoodi oskas talle veel halvasti kah öelda.
Tulemuseks oli see, et seeru suras meid kahekesi päevnikeks ja ennast pani korruse korrapidajaks.
Sealt sai alguse me elu esimene peldiku forsseerimine, mis lõppes minujaoks kloorimürgitusega laatsaretis.
Peldikus olid need veneaegsed 10x10 cm soonelised savipalaadid, need ja ka seinaplaadid sai ükshaaval üle käidud (sooned, plaadivahed, seinapraod jne), sai isegi spets puupulk tehtud, et oleks parem plaadivahesid ükshaaval nühkida. Ruum ise ei olnud suur, kui seeru see eest oli põhjalik
Asjast möödas juba 13 aastat, kui mul on need põrandaplaadid ikka veel silme ees


PS Vahipatis oli olemas ka veel magusam koht, kui peldik.
Nimelt oli söökla taga, tuulevaikses soojas kohas suur sügav konteiner, kuhu siis visati söökla jäätmed ja kui see konteiner ükskord täis sai, siis kupatati "eriteenetega" mehed seda autokasti loopima. Pihku anti vene kirsavoid, vana vorm ja labidas.
Tehnoloogia oli lihtne, ronid jalgupidi konteinerisse ja hakkad aga kaevuma, sellele soovitati mitte tähelepanu pöörata, et osa sodi kraevahele ja saapasse tikkus minema
Selle kaevamise tegi eriti mõnusaks veel see, et päris põhjani ei olnud seda kasti juba pikka aega tühjendatud ja see alumine kiht seal soojas oli juba ussitama läinud, niiet põhi koosnes vingerdavast plögast.

Siin siis minu helgemad hetked ajateenistusest

Muidugi on veel mälestused Rahumäe tee kartsast (kokku a 30 päeva )
aga need jäävad teise teema jaoks.

[kapralheinz]

Tsurkadel ei luba vist usk oma riista puudutada ja juga juhtida. Seepärast nad kannavadki oma hõlste ja kusevad kükitades. See hakkas ka kroonus silma.

Mitte alati kükitades. Stepis kus lage maa ja varju ei mingit polnud kükitamisel mõtet. Kazahhidel oli CCCP ajal kombeks öelda, et venelased andsid neile, kazahhidele vaid kaks asja - tähestiku ning õpetasid kükitades sittuma...

[vattnari]

Kuule Heinz, kasahhid on ikka algupäraselt mongoli verd ja budausulised. Tsurkade all ma mõtlesin ikka araabiakeeli kõnelevaid ja muhhamediusku tegelasi (tadzikid, usbekid...)

[Sollmann]

Kuule Heinz, kasahhid on ikka algupäraselt mongoli verd ja budausulised. Tsurkade all ma mõtlesin ikka araabiakeeli kõnelevaid ja muhhamediusku tegelasi (tadzikid, usbekid...)

Minuteada on kasahhid usbekkidega väga lähedases keelesuguluses.
Igaljuhul mõistavad nad teineteist pareminini kui nt eestlased-soomlased omavahel.
Ja muhamediusku on nad juba ka üksjagu kaua olnud

[vattnari]

Eestlased-soomlased on oma keeltega ühes keelerühmas (läänemere-soome), kasahhid-usbekid aga isegi erinevates rühmades (kasahhi keel kõptšaki ja usbeki keel uiguuri keelerühmas).
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_keelkonnad
Islam on kasahhis aga suhteliselt uus asi - koos nõukogude võimuga levinud ja enamasti linnades. Maal elavad valdavalt oma usku ja keelt tunnistavad inimesed, nagu igalpool. Ja see kükitades ku*emine (millest see jutt alguse sai) pole muidugi sealt kandist pärit.

[Rebane1]

Ma arvan, et iga sõdur on peldikut küürinud. Või ta valetab.

[sadist]

tsurbannid tühjendavad end ka tänapäeval nii,et hüppavad kahe jalaga prilllauale ja roojavad poti siseküljed ning vahel ka servad ära.noorteajal nühkisin potte iga päev peaaegu ja jalajäljed prilllaual vihjasid,mis rahvuse esindajad pidurdusjälgedes süüdi on..oli ikka rõve küll..

[Janka]

Väike kõrvalepõige!

tsurbannid tühjendavad end ka tänapäeval nii,et hüppavad kahe jalaga prilllauale ja roojavad poti siseküljed ning vahel ka servad ära.noorteajal nühkisin potte iga päev peaaegu ja jalajäljed prilllaual vihjasid,mis rahvuse esindajad pidurdusjälgedes süüdi on....

Kui õigesti aru saan ,siis teenisid juba EV armees. Kas siin kah tshurbanne on vää?

[sadist]

tshurbannideks me nimetasime asereid,usbekke,checheene,tatarlasi jne.ühesõnaga kõiki tõmmunahalisi ja neid leidus meil hulgem.nt elasin kolm kuud ühes toas aseriga,kes laulis südantlõhestavaid türgikeelseid romansse ja vaatas pati koera kummalise pilguga