man21 kirjutas:Tegelane5 kirjutas:Vbolla on point selles, et rahva väheneva ostujõu + hindade kontrolli all hoidmise tõttu kaubanduskeskused pankrotistuvad. Aga et perifeerias rahvas kusagiltki süüa osta saaks on lavkadele vähemalt seaduslikult roheline tee antud.
See variant tundub üsna tõene olevat.
Nõus nende ksf-dega, kes ütlesid, et massilisest ketikaubanduse pankrotistusmisest on asi veel kaugel.
Eelmisel aastal lõpetas Venemaal tegevuse 35 jaekaubandusettevõtet, mis näib olevat suhteliselt tühine number riigi mastaape arvestades.
Kaubandukeskused ja poed on erinevas olukorras. „Magnit“ nimelise ketis on väga palju nn kodupoode ehk kusagil magalas või elamute juures asuvaid kauplusi, kus inimesed saavad oma igapäevased (põhitoiduained, igapäevane olmekeemia jmt) ostud tehtud. Selge, et ilma vorsti või leivata hakkama ei saa ükskõik kui vähe rublasid taskus on. Sellised poed ei kao kusagile.
Veel kaubanduskeskutest. Siin pole olukord ühesugune. Osa neist kuulub ketile või ketiga seotud firmale. Osa on ehitatud mõne kinnisvarafirma pooolt ja siis antud mõnele operaatorile rendile. Aga ka siis on riskid hajutatud. Ruumid renditakse edasi mingit brändi turustavatele kaupmehele. Kui midagi peaks juhtuma, siis tema võtab vastu esimese löögi. Tühjaks jäänud pinnale saab ju otsida uue rentniku.
Oluline on ka kaubanduskeskuse ehitusaeg. Need keskused , mis on ehitatud enne kriisi algust, ei saa nuriseda rentnike puuduse üle.
Moskvas oli sellistes (ehitatud enne 2014.a) keskustes vabu, tühje pindu ainult 6 %.
Vabade pindade arv tõusis järsult 2015.a. lõpus kui avati 5 uut keskust, seal oli vaba 66 % pindadest, aga ka need loodetakse täita.
Summaarselt oli Moskvas eelmisel aastal 5 mln m2 kaubanduspindu ning neis oli kokku vabu pindu 700,000 m2 (peaaegu 12 Ülemiste keskus rendipinnad), ehk rentniketa oli 13 % pindadest.
Üldiselt vähenes uute kaubanskeskuste ehitamine eelmisel aastal 38 %, osa projekte külmutati, osa lõpetati, osa, mida oli planeeritud ehitada, ette ei võetudki. Eelmise kriis ajal ehk siis 2009.a. vähenes kaubanspindade rajamine ainult 20 % võrra. Seega nüüdne kriis on sügavam.
Suurim eelmisel aastal ehitatud kaubanduskeksus Moskvas oli Columbus- 277,000 m2 (kolm Ülemiste kekust), keskmiselt oli Moskvasse ehitatud kaubanduskeskuses pinda 48 000 m2 (Solarisest veidi suurem), sellel aastal tahetakse Moskvas avada 6 uut keskust
http://www.knightfrank.ru/news/%D0%92-2 ... 07941.aspx
http://www.malls.ru/rus/analytics/torgo ... 2015.shtml
Küllalt põhjalik ülevaade õigemini kataloog vene kaubanduskeskustest ja -kettidest
http://all-malls.ru/katalog/torgovye-seti/
Nn kaubanduslike kvaliteetpindade osas on muidugi kõige paremini varustatud VF keskpiirkonnad
Moskvas tuleb 1 in kohta 0,4 m2 kvaliteetpinda, Peterburis 0,5 m2
http://www.qbfam.ru/growth-trade-spaces-decreases
Võrdluseks: Tallinnas peaks iga elaniku kohta tulema 2 m2 kaubanduspindu.
Ka vene suurtes linnades ja oblastikeskustes on märkimisväärselt palju kaubanduskeskusi
(Krasondar on sellel alal liider- 0,7 m2 in kohta). Paljudes väiksemates vene linnades pole uusi kaubanduskeskusi üldse.
Suur puudus on nendest Uraali taga ja Kaug-idas. Habarovskis ja Vladivostokis ainult 0,05 m2 el. kohta.
http://www.qbfam.ru/growth-trade-spaces-decreases
Seega kui vene majandus ühel päeval jalad alla peaks saama, on kaubandusalal arenguruumi väga palju.
Täienduskes väike OT pilt. Venemaal on saadaval üsna laias valikus autolavkasid, ka lääne sashiile ehitatud. Aga on ka mõningaid kohalikku koloriiti esindavaid- näiteks gazell lavkad.
Kes tahab aga leivaärile keskenduda, võiks mõelda UAZ-i leivaauto soetamisele
mida on võimalik hankida variandis - kas 1092 pätsi või 1484 pätsi jaoks.
PISIKE probleem on kütusekulu- 16 liitrit / 100 km peale.
Leivaauto info siin
http://gudzon-st.ru/p60128324-hlebnyj-furgon-uaz.html
ja pilt siin
http://images.ru.prom.st/105047153_w640 ... yj_uaz.jpg
