Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[madiss]

Lihtsuse ega kiirusega ei tohiks siin olla erilist seost, külmsepistamine on täiendav töötlusprotsess, mis muudab relvaraua tootmise kallimaks, juba see pink mida selliseks otstarbeks vaja läheb maksab kena kopika...

[ruger]

Vabajooksu ja külmkarastatud (cold forged) relvaraua pikkus on 685 mm. Relvaraud on 6 päripäeva soonega. Twist rate on sellel 250mm (1 in 10 ").

Vabajooks on jalgrattal, relv peaks olema “vabalt ujuva rauaga“.

Twist rate on vindisamm.

Cold hammer forged barrel tähendab eesti keeles külmsepistus meetodil valmistatud relvarauda, külmsepistamine annab rauale parema tugevuse ja kulumiskindluse. Protsess ise näeb välja selline...

https://www.youtube.com/watch?v=dC7pWfM3ngU

Tänud parandamast. Tõlkides ei tulnud need sõnad ja selgitused meelde.

[kaur3]

Saksa püssi konfiguratsioon.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... s9-338-lm/

[Leo]

Venelased on ammu aru saanud, et täpsuslaskmine on tähtis ja neil käb süstemaatiliselt teema arendamine. Uued relvad, korralikum koolitus ja head vaatlusvahendid tähendavad seda, et konflikti korral Baltikumis oleksid venelased snaiprivõimekuselt oluliselt meist paremad. See näitab, et igasugu Norra mauserid ja muud EKJ "snaiprivõimekuse arendamised" on peamiselt sellepärast tehtud, et punk kirja saada. Norra mauseri ainuke pluss on see, et tegemist on esimese spetsiaalselt täpsuslaskmiseks ehitatud vindiga, mida massiliselt sisse ostetud, paraku on relva enda puhul tegemist eilse päeva, ehk 80ndate lähenemisega ja optika on täiesti II MS aegne lähenemine. Snaiprivõimekus on üks väheseid, mida väikeriik suudaks suurriikidega võrdsel tasemel arendada, sest relvasüsteemid on suhteliselt odavad ja elutsükli kulud samuti. EKJ on otsustanud seda mitte teha. Ma soovitaks kõikidel EKJ snaipritel mobilisatsiooni korral rahuliku südamega Norra ime lattu jätta ja tavalise automaadiga sõtta minna, sest snaipripüssiga võitleja muutub kiiresti vene snaiprite sihtmärgiks, kellel on parem koolitus ja varustus.

Haeneli uus BW snaipripüss on päris kallis, ühel viidatud lehel on soodushind 6800 € ja täishind 8300 €, mis on selliste relvasüsteemide puhul normaalne hinnatase. Ja see on ainult relv, optika ja muud jupid tähendavad vähemalt sama palju juurde. Termosihik ise on üle 10000 € ja see on väga vajalik, kui soovitakse 24/7 võimekust. Kui EKJ suvatseb kunagi uusi snaipripüsse osta, siis tuleb ära unustada vanad ja selle tõttu suhtelilselt odavad relvasüsteemid nagu Sako TRG 42 jne. Relvasüsteemi kasutusiga on ikkagi vähemalt 20 aastat ja seega on kasulik osta uusimaid lahendusi, näiteks seesama sakslaste uus relv või Sako M10. M10 puhul on hea, et relva saab osta kahe kaliibriga, 308 ja 338 LM. Esmapilgul jabur lahendus muutub peale väikest elutsükli kulude arvestust säästuks, sest laskemoona hinna erinevuse tõttu on mõistlik algõpe läbi viia väiksema ja odavama laskemoonaga ning ainult pika maa laskeharjutused magnumiga, see säästab nii relva kui laskurit ja eriti laskemoonakulusid.

[Kulibin]

Noh mul sõimati nägu täis, kui pistsin siia pildi relvast mis on väga täpne 300m distantsil...
Ma nüüd sõiman kõiki neid kes tulevad snaipriteemasse summutitest rääkima.
Ma tuletan siinkohal meelde, et pole iial võimalik füüsikaseaduseid eiramata valmistada summutit mis töötaks efektiivselt hüpersonic moonaga ja pole iial kohanud summuteid mis ei häiriks kuuli ballistikat.
Need vigurid on mõeldud lühidistantsidele ja korterilahinguteks.

[Medusa]

Selle asja nimi on kogenematus, mis siit just kõlas.
1) püssikuul ei ole hüpersooniline (algkiirus M5+, ehk alates ca 1500 m/s)
2) Mis on efektiivsus? Hääletus? Lask pole tuvastatav kaugemalt kui 500 m? Mis mõõdik on?
3) Miks peaks summuti häirima kuuli ballistikat?

[Kulibin]

Ok, mu sõnastus oli vale aga igaljuhul mõjub summuti halvasti relva täpsusele.

[Medusa]

Hülge jutt. Kogemusele tuginedes.

[Leo]

Ma siis kirjutan siia mõned asjad, mida on oluline teada, et kogupildist aru saada.

DMR ehk täpsuslaskuri relv peab olema ideaalis sama, mis ülejäänud jaol ja rühmal. AK4/G3 on hetkel parim võimalik lahendus, 4x originaalsihikuga. Neid on hangitud nii riigieelarve kui üksuste omavahendite eest. Väljaõpe on lihtsam, saab teistelt padruneid laenata ja eemalt on keerulisem eristada tavalisest laskurist. Kui DMR pihta saab, siis on abi lihtsast sihikust, mida ka teine jalaväelane peale väikest tutvumist kasutada suudab, liiga keeruline relvasüsteem kukub lihtsalt kasutuna maha, kui operaator pihta saab ja totaalse sõjategevuse korral saavad täpsuslaskurid kindlasti pihta, lisaks kildudele ja juhuslikele kuulidele lasevad neid meeleldi kõik vastase snaiprid. DMR on oma tasemelt võrreldav jao/rühma KP ja TT relvaga, sellele on 1 kinnitatud operaator, kuid ülejäänud üksus peab seda oskama kasutada, kui operaator ei suuda. Siit saame ka kokku DM mõistliku hulga. Kergejalaväes on see 1 jaos, luurerühmas sama või 2 jaos. Sellisel tasemel laskeväljaõpe 1-3 nädalat, oleneb sellest, mida väljaõppega saada tahetakse, ainult laskeharjutused kestaksid mõned päevad ja 200 padrunit.

Snaiper, kes 308 Win 600 m, 300 WM 800 ja 338 LM 1000 m peale inimesele suhteliselt suure tõenäosusega pihta saab, õpib seda asja 4-12 nädalat. Suur erinevus on selles, mis lisaoskuseid eeldatakse ja koolitatakse. Ainult laskmise peale paar nädalat ja 400-500 padrunit. Eri kaliibrite puhul on oluline eristada praktiline ja maksimaalne laskekaugus, mis erinevad kuni 30%. Sellepärast ka erinevad numbrid eri allikatest. Üks märksõna on penetratsioon ja teine on kuul lennukiirus. Militaarmoonal on läbivuse standardiks võetud oletatava vastase kaitsevarustus, see on siis kiiver ja kaitsevest ja piir tuleb seal vastu, kus läbistavus nõrgaks jääb või kuuli lennukiirus alla helikiiruse kukub. Algkiirus ja helikiiruse piir sõltuvad näiteks kuuli ballistilisest koefitsiendist ja õhutemperatuurist ning - rõhust. Külmas on algkiirus väiksem ja hõredas kuivas õhus lendab kuul paremini.

Soomlased õpetavad oma ajateenijaid 1000 m pealt tabama Sako TRG 42 põhjal ehitatud snaipripüssiga Tkiv 2000 kaliibriga 338 LM. Tegelikult laskeharjutusi tehakse oluliselt kaugemale, kuid 1000 m on see kaugus, mille pealt 338 LM AP kuul 10 mm terast läbistab ja kuul lendab nii kaugele ülehelikiirusega isegi külmal talvel. Snaipri vormis hoidmiseks peab regulaarselt trenni tegema, seega on see reaalne ainult teenistuses olevatele või aktiivsetele reservistidele. Mõistlik on lasta snaipripüssist aastas vähemalt 400-500 lasku võimalikult erinevatest asenditest, kaugustele ja aastaaegadega. Mõistlik on trenni teha 1-2 päeva kuus, kriitiline piir on 1-2 päeva kvartalis, kui sellest allapoole läheme, hakkab oskuste tase langema. Ainult kordusõppustega 3-5 a tagant seda hoida ei ole võimalik, äärmisel juhul saaks teha nii, et koolitatud snaiper käib kordusõppusel 1x aastas 1-2 nädalat ja iga kordusõppus on erineval aastaajal. Siis saab 4 aastaga ring täis ja siis kanditakse snaiper nagunii operatiivreservist maakaitseüksusesse ja võib natuke rahulikumalt võtta. Teoriat ja taktikat on ka vaja tampida regulaarselt, laskeoskus on väike osa snaipri oskustest. Lisaks põhirelvale peab harjutama tugirelva laskmist vähemalt samas ulatuses, olgu see siis püstol, PDW või DMR. See nõuab aega ja viitsimist, sest mõistlik minimaalne padrunikogus on iga relva peale sama. Snaipri põhirelv ei tohi olla vahetatava kaliibriga, see tähendab, et praktiliselt laskeharjutusi 2 erineva relvasüsteemiga, ehk raisatakse seda aega, mida peaks kasutama tugirelva(de)ga treenimiseks. Baaslaskeoskuse treenimiseks on vajalik 22 LR harjutusrelv sama sihikuga, mis põhirelval.

Kõik normaalsed lääneriigid lähevad üle magnumitele, sest nende penetratsioon on parem kaasaegsete kaitsevahenditega ja relva ning laskemoona mass on praktiliselt sama, mis 308 ja relvadel. 5,56 või 7,62 relvad on tugirelvad. Kaitseliidu põhiline snaipripüss peab olema 338 LM kaliibriga ja sellele kõrvale on vaja täpset poolautomaati.

[Leo]

Siin ei ole midagi vaielda, sest üks kirjutab asjadest, mida ta on arvutist lugenud ja teine sellest, mida on põllu peal teinud. Medusa on lasknud erinevaid relvasüsteeme summutiga ja ilma ja teab omast kogemusest, et kvaliteetne summuti ei vähenda mitte kuidagi relva täpsust, parimal juhul võib isegi mõnevõrra suurendada maksimaalset laskekaugust, sest püssirohugaasid mõjuvad kuulile ka summuti sees, ehk algkiirus on isegi natuke suurem kui ilma summutita. Venelaste kiituseks võib öelda, et seal on aastakümneid olnud piiratud kasutuses sisseehitatud summutiga täpsuspüssid, ehk algusest peale on projekteeritud relv ja selle laskemoon, samas kui lääneriikides reeglina keeratakse tavalisele relvale summuti otsa ja lastakse tavamoonaga. Lääne relvatehased valmistavad üliharva eriüksustele eritellimusel subsoonilise algkiirusega laskemoonale ehitatud relvi. Oluline on vindisamm, tavaline vindisamm ei stabiliseeri aeglast ja rasket subsoonilist kuuli, vaid tabamused on mööda sihtmärki laiali.

Siin oli kunagu teemaks, et mida snaiper tunneb inimest lastes. Lugege Briti kõige pikema tabanud lasu 2009. sooritanud Craig Harrisoni elust kirjutatud raamatut, ehk saate teada. Siia juurde ka mehe foto sellest aastast. Eriti soovitan tähelepanu pöörata parema nimetissõrme ja vasaku käeselja tatoodele: http://www.thetruthaboutguns.com/2015/0 ... -harrison/

[ruger]

Teema, mis on mõttes olnud, vaadates toimuvat UKR poolel, on see, kui palju on kasutusel summutiga relvi. Igale vähegi võimalikule relvale aetakse summuti otsa. Ehk oleks see KL ja KV poolel koht, mille peale tuleks mõelda. SN eriala inimestel teatud kogemus ja vahendid on olemas, aga mis saab ülejäänust. EKV peaks aretama AK4 jaoks odava summuti või selle prototüübi-litsentsi sisse ostma. See on asi, mis peaks ja võiks olla võimalusel olemas.
Allpool näide USA HK 91-le(AK4 tsiviilversioon USA-s) ostetud summutist (summuti keere M15x1)


Foorumitest samas kuulda ja lugeda, et ei ole kõige parem relv, millele summutit muretseda-lihtsalt jääv valjuks. Sellel teemal on M14 palju parem relv.

Go with the M1A - although it can be done, the HK/PTR is a pain to suppress. And forget about using subsonic ammo in one.

http://www.silencertalk.com/forum/viewtopic.php?t=45692

[Medusa]

G3 on niipalju summutatav küll, et relv on ilma klappideta lastav (mitte üksik lask, vaid ma mõtlen ikka normaalset laskeharjutuse tegemist ilma, et kõrval valus või vilistama hakkaks), isikliku kogemuse alusel. Ühes malevas ma olen ühte sellist prototüüpi näinud, ei olnud ka valangutega häda. Aga tahmab küll jubedalt, sest kui summuti hoiab gaase kinni, relval ei ole gaasikolviga süsteemi (nagu galjal), kuskohast ümberlaadimiseks vajalikku gaasikogust välja ventileerida, siis tulebki kõik luku vahele. Ses mõttes sarnane relv AR-15ga.

Ma tean, et BR-Tuote valmistab spetsiaalselt G3 jaoks summutit, Ase Utra pakub sellist varianti, et G3 külge panna nende oma leegisummuti (hind ca 100 €), mille külge saab panna kiirkinnitusega summuti (ca 400-500€). Otse raua peale saab vast ka, siis on hind leegisummuti jagu odavam + veel natuke.

M14 jaoks ma olen hetkel näinud Eestis kahte summutivarianti. Üks on BR-Tuote summuti, mis läheb leegisummuti asemele otse orig.keerme peale (mis on mittestandartne mõõt, suht õrna keermega ka, madal ja peenike), teine on Brügger und Thometi oma, mis läheb leegisummuti peale (hind oli krooniajal ca 10 tuhat). Parem variant oleks algupärane leegisummuti välja vahetada millegi mõistlikuma vastu, a'la Ase Utra oma, mis sobiks juba olemasolevatele summutitele, ehk siis, et sama summuti läheks nii AK4/G3 kui M14 peale, kui me jätkame seda suunda, et M14 on ka jaos sees. See on isiklik arvamus, et nii tuleks odavam, kui aksessuaarid on võimalikult ühised.

Aga jaorelvastuse summutamise juures tuleb nüüd see probleem, et mida teha KSP-ga. Kui kõik muud relvad on summutatud, siis kui too käima tõmmata, on kogu saavutatud efekt siiski kadunud (ma ei mõtle siin Hollywoodi vaiksust, vaid kasvõi seda, et patrulli poolt tehtav varitsus väga kaugele ei kostaks). Ase Utra on katsetanud minu teada KSP summutit, ja said hakkama küll.
https://www.youtube.com/watch?v=1o-RL6FjGEQ

Ega täiskaliibrilist relva summutiga hääletuks saa, kuid kindlasti vaiksemaks. Lasud ei kosta enam nii kaugele (ma mõtlen ikka poolt kilomeetrit ja rohkemat), suudmeleek on väiksem, tulevahetuse ajal on laskuri asukohta natuke raskem tuvastada (ehk siis aeg, mille jooksul VA-le tina anda), teisalt toimib identitseerimisvahendina ja kindlasti vähendab stressi siseruumides ja seinte vahel.

[Kapten Trumm]

Rugeri ja kauri tekstidele lisaks ehk sellele, et: Снайперы вооружены винтовками СВД, ВСС и «Винторез», ütleksin omalt poolt, et eriüksuse grupi ehk praktiliselt jao integreeritud täpsuslaskuritele annab nimetatud relvasüsteemidest paremat kombinatsiooni välja mõelda, sellega saab praktiliselt 50-500 m ära katta kiire täpsustulega. Kui on oodata, et on vaja kaugemale kui 500 m lasta, saab alati magnumite või pooletollisega snaiprimeeskonna kaasa panna.

Krimmis oli "rohemehikeste" täpsuslaskuri käsutuses tavaliselt SVD-S (SVD variant kokkuklapitava päraga, seda kasutavad ka õhudessandväed) ja nimetatud Vintorez. Sihikuid paistsid olevat "rubla aegsed". SVD-S peaks näitajatelt olema identne "tavalisega".

NB! VSS ja Vintorez on üks ja sama asi, VSS tähendab tõlkes "vintovka snaiperskaja spetsialnaja".
Ehk siis tegelikult 2 relva.

Krimmis kandis neid üks ja sama mees, tavaliselt rippus SVD-S selja taga ning VSS oli rinnal.
Niiet, kui sellist tegelast läbi Nimrodi või Hensoldti näete - võtmesihtmärk

SVD-D
http://www.dragunov.net/svd/svds_9ccb_600x.jpg

Foorumitest samas kuulda ja lugeda, et ei ole kõige parem relv, millele summutit muretseda-lihtsalt jääv valjuks. Sellel teemal on M14 palju parem relv.

5,56 pole kaugele laskmiseks hea variant - pean silmas maastikku, mitte tiiru. Vaata öösel trasseritega lastes kõrvuti 5,56 ja 7,62 kuuli lennu trajektoori. Kui natuke tuult on, siis meenutab 5,56 läbi kulunud rauaga püssi.

[Medusa]

Jutt oli ikka M14, mis on 7,62 NATO kaliibris. Arvan et vaatasid valesti ja mõtlesid M16, mis on tõesti 5,56, ja see kaliiber on pigem 0-300m piires asjatamiseks.

[Kulibin]

Medusa kirjutas: Ega täiskaliibrilist relva summutiga hääletuks saa, kuid kindlasti vaiksemaks. Lasud ei kosta enam nii kaugele (ma mõtlen ikka poolt kilomeetrit ja rohkemat), suudmeleek on väiksem, tulevahetuse ajal on laskuri asukohta natuke raskem tuvastada (ehk siis aeg, mille jooksul VA-le tina anda), teisalt toimib identitseerimisvahendina ja kindlasti vähendab stressi siseruumides ja seinte vahel.
IMHO on sellega see sumpsi teema siin ammendunud. Sest oma praktilistele kogemustele tuginedes peab ülalolev tsitaat paika.
Ühtlasi tänud ksf-le nii hea selgituse eest.