Venemaa ootamatu rünnak

[paharet]

Ükskõik mis vahenditega see dessant Tallinnasse jõuab, minu poolest kas või läbi Moskvast kaevatud tunneli. Pole ma seniajani siin kuulnud – mis selle mõte oleks ?

Iseseisvalt nad midagi ära ei teeks. Olgu, võtavad meie Taavikese pantvangi ja vallutavad kaitseministeeriumi ära ( hea küsimus on see, kas see meie kaitsevõimele hoopis kasu ei tooks … ) ja sedagi heal juhul. Mis edasi ?

Reaalses lahingutegevust nad väga kaua ei pea – piiratud laskemoona hunnik ning muidugi võimetus midagi oma haavatutega teha ( mõjub moraalile väga halvasti kui tead, et ka kergema kuulihaavaga võid manala meheks saada ) ning väga väike mobiilsus.

Talinna hõivamisel saab vastane oma käsutusse ka sadamad ja nende kaudu on võimalik ka varustuse järelvedu ja vägede juurdetoomine kaubalaevadega samuti on võimalik ka Tallinna lahele või mõnda sadamasse tuua ujuvhaigla. Seda saavad nad teha päris pikalt enne kui mõni NATO laevastikest Tallinna alla jõuab.

[vipu]

Ma ei pea Putinit täiesti lolliks ja vaevalt, et tal ka nõunikest puudust tuleb. Varem või hiljem küsib tema käest keegi.
„Miks riskida mingi Narva pärast kõigega ?“
Üldisemalt, kui Putin tahab Lääne vastu mingit edu sõjalisel rindel saavutada saab selleks olla ainult üleüldine üllatusrünnak … ning sedagi ainult konflikti alguses.

Seda on siin varem ka arutatud. Kui Narva õnnestub võtta nii, et artikkel 5 ei rakendu, on see vähemalt punktivõit tsaarile, halvemal juhul NATO lõpp.
Muidugi, putjal on NATO-t vaja, nagu Rosimannusel savietsi- kui teda poleks, tuleks ta välja mõelda. Ilma vaenlaseta, kes kõiges halvas süüdi oleks ja kelle vastu võitlemise nimel rahvast mobiliseerida, läheks raskeks.

Rohkem kui punktivõit, Eesti kaotab elektrijaama.

Viiskümmend: venelased ei mõtle rahas vaid kui neil õnnestuks üks Balti riikidest kättesaada siis on nad endameelest tehtud mehed ja kui selleks kuluks kasvõi 100 miljardit dollarit, ei ole rahas üldse küsimust. Kui šotsi olümpiale väidetavalt kulus 50 miljardit dollarit (millest suur osa tuugama pandi) ei ole sellised rahanumbrid üldse midagi ebareaalset.

[Kapten Trumm]

Hm, see jutt tuletab meelde oma jaburuses XIX sajandi jutte impeeriumite "loomulikest huvidest" ning teiselt poolt jälle on jaburus radaritehnoloogiatest rääkides. Kes kurat tahab kontrollida laevade liikumist Läänemerel rannikul asuvate radarite abil?

Aga samas - tasuks veidi tutvuda näiteks terminite OVH ning Low-Freq taga peituvate teooriatega, ning selgub, et otsenähtavus ei ole üldse see oluline ja eluline.

Ja üldse - impeeriumite kuldaeg jäi XIX sajandisse. Ja meie kõrval oleva dinosauruse õigustusi oma naabrite puremiseks pole mõtet oma väljamõeldistega veelgi rohkem laiendada.

Tänu taevale, meil ÕV-s ja PPA-s on siiski tööl asjatundjad, kes teavad radaritehnika kasutamisest nii mõndagi ning sel põhjusel on meie merevaatluse radarid otse rannas ning kõik radarid tõstetud võimalikult kõrgele (vajadusel ehitades selleks tornid või kasutades tõsteseadmed, nt Giraffe), et järgimaks lihtsaid põhimõtteid, et maakera on ümmargune ja hea pildi saamiseks paigutada radar huvipakkuvale alale võimalikult lähedale.

[Kulibin]

Spetsiaalselt Trummi kiusamiseks ei saa mainimata jätta asjaolu, et nii kaua kui meil ja neil toimib GSM võrk, on meil ILMA nende RADARITETA parem pilt kui nende olemasolul. Kui läheb madinaks ja pooled tugijaama mastid on maha võetud, on siiski parem nähtavus kui idanaabril oma über-alles saastaga. Vist saite väikse vihje, et ei ole eriti tervislik hoovis omada masti.
Spetsiaalselt veel Trummi kiusamiseks tuletan meelde, et GSM võrk ei ole mitte Popovi leiutis ja ei teeni nende kohalike tsaarikeste huve.

[Kulibin]

Väisanuna idanaabri suurõppust mis äsja toimus Pihkva oblastis, ei saa mainimata jätta asjaolu, et sibul on panustanud kõvasti vormiriiertusse. Muu saast ei vääri leheruumi. Armta my ass ... Tüüpiline pokashuha.

[toomas tyrk]

Tänu taevale, meil ÕV-s ja PPA-s on siiski tööl asjatundjad, kes teavad radaritehnika kasutamisest nii mõndagi ning sel põhjusel on meie merevaatluse radarid otse rannas ning kõik radarid tõstetud võimalikult kõrgele (vajadusel ehitades selleks tornid või kasutades tõsteseadmed, nt Giraffe), et järgimaks lihtsaid põhimõtteid, et maakera on ümmargune ja hea pildi saamiseks paigutada radar huvipakkuvale alale võimalikult lähedale.

Tõsta see merevaatlusradar kuitahes kõrge masti otsa - Läänemerel toimuvat see vaadelda ikka ei võimalda. Eesti merevaatlusradarid tagavad enam-vähem rahuldava pildi Eesti territoriaalvetes toimuvast. Hakka nüüd rääkima, et Venemaale on eluliselt tähtis näha seda pilti. Et mis ikka Eesti territoriaalvetes toimub.

Ega ei ole ikka küll, kuni tegu pole tema territoriaalveega.

OVH on aga ilmselgelt Sinu jaoks tundmatu termin.

[Kapten Trumm]

Vahet pole, kui venelased tahaks näha Läänemerel toimuvat ja nad kontrolliks Eesti territooriumi, siis talitaks nad samamoodi kui meie oma territoriaalvee jälgimiseks (st paigaldaks nad vastavad (st vähe võimsamad) jälgimissüsteemid näiteks Lääne-Eesti saartele, mitte Ostrovi alla). Nii lihtne see ongi (kaldumata igasugu teooriatesse). Samamoodi paigaldaks läänerannikule igasugu signaaliluure jne jaamad. Kõik see asi oli siin ju kuni 1991 ka olemas ja selleks ei pea erilist jalgratast leiutama, vaja on vaid vene arhiividest õige riiuli juurde minna.

Analoogselt nõuka õhukaitsesüsteemis asus meie sektori raketihoiatusradar ka suht piiri ääres läänes (Skrunda) ning lõviosa kohaliku õhukaitsediviisi radaritehnikast rannikualal oli paigutatud rannikule või päris poolsaarte tippu (Tahkuna, Ristna, Pärispea jne).

Tõsta see merevaatlusradar kuitahes kõrge masti otsa - Läänemerel toimuvat see vaadelda ikka ei võimalda. Eesti merevaatlusradarid tagavad enam-vähem rahuldava pildi Eesti territoriaalvetes toimuvast. Hakka nüüd rääkima, et Venemaale on eluliselt tähtis näha seda pilti. Et mis ikka Eesti territoriaalvetes toimub.

Seda ma pole väitnud, et huvitab territoriaalvesi. Nii nõrkade radarite paigaldamine on Eesti enda valik. Idanaaber paigaldaks võimsamad.
Eesti merevaatlusradarite avastuse kaugus pole mitte posti, vaid radari vähese võimsuse probleem (eelkõige kuna süsteemil puudub sõjaline tähendus).
Tõesti horisondi taga on tehniliselt võimalik näha, kuid seda võimaldavad radarisüsteemid on suure lainepikkusega ja väga suurte mõõtudega, mis muudab nende taktikalise kasutuse küsitavaks. 400 km kaugusel on taktikaliselt kasutatava (st minimaalselt liigutatava) maapinna kõrgusel asuva radari alumine avastuse piir kuskil 10 km kõrgusel.
Selleks, et lüüa kaasa Läänemere toimuvas, on vastupidi soovmõtlemistele, täiesti hädavajalik saada kirsad maha kõige läänepoolsetele randadele - Lääne-Eesti saared, Kuramaa jne.

https://en.wikipedia.org/wiki/Over-the-horizon_radar

The resolution of any radar depends on the width of the beam and the range to the target. For example; a radar with 1 degree beam width and a target at 120 km (75 mi) range will show the target as 2 km (1.2 mi) wide. To produce a 1 degree beam at the most common frequencies, an antenna 1.5 kilometres (0.93 mi) wide is required. Due to the physics of the reflection process, actual accuracy is even lower, with range resolution on the order of 20 to 40 kilometres (12–25 mi) and bearing accuracy of 2 to 4 kilometres (1.2–2.5 mi) being suggested. Even a 2 km accuracy is useful only for early warning, not for weapons fire.[1]

Maakeeli ja lihtsustatult: horisonditaguste radarite installatsioon on tohutu suur, eristusvõime väike, praktiliselt pole võimalik sihtmärki piisava detailsusega tuvastada (eristamaks näiteks, kas tegu on sõjalaeva või reisilaevaga). Selline lahendus aitab ookeani tagant tuleva massilise tuumalöögi eest hoiatamisel, kuid ei anna piisavat infot taktikalisteks otsusteks.

[toomas tyrk]

Esiteks - arvuta siis välja kui kaugele näeks Tahkuna otsa paigaldatud, no 20 m masti otsas asuva antenniga radar. Maksimaalselt ja teoreetiliselt. Ja siis tule uuesti rääkima "Läänemerel toimuva jälgimisest".

OVH radarite tänapäevastest rakendustest tasub vaadata näiteks austraallaste JORNi. Mis väidetavalt on võimeline trackima Cessna 172 suurust lennukit 2600 km kauguselt. JORN on võimeline genereerima kogu vaadeldava ala kaardi iga 225 sekundi järel. Ja see ala on ikka VÄGA suur. Täiesti piisav kiirus laevaliikluse ning enamuse lennuliiklusest jälgimiseks.

Mitte aga rääkima möödunud sajandi N Liidu raualadudest...

[Mamba]

Lääne-Eesti saared on olulised mitte ainult meile vaid ka lätile.
Kes kontrollib saari see kontrollib ka suurt osa mandrieestist ja lätist.
Kontrollimine tähendab et oled siin jala maha pannud mitte lennukiga üle lennanud.
Toonud siia oma raskerelvastuse, radarid, raketid jne.
Kui meie kaotame saared siis on lätlastel Riia merelt varustamisega samuti puuks.
Roosadel aegadel oli rootsil ojamaal vaid mõni tank.
Nüüd pumpavad sinna raskerelvastust tagasi.
Iga rumal teab kui kalliks läheb saarte tagasi vallutamine kui prussakad on ennast sisse seadnud ja sisse kaevanud.
Meie ainsana arvame siin et Tallinna ja Riia varustuse teede kaitseks piisab sellest kui tuua saarde praamiga kolm pasi.
Eestis on kolm olulist kohta kus me võime saada halva üllatuse osaliseks. Tallinn, Narva ja saared.
Liitlaste varustuse baase luues tuleks neid asju silmas pidada.
Kiusatus oleks palju väiksem kui on juba ette teada et sõjakäigu alguses tuleb kohe tapma asuda ka usa ja uk kodanikke.

[nordlys]

OVH radarite tänapäevastest rakendustest tasub vaadata näiteks austraallaste JORNi. Mis väidetavalt on võimeline trackima Cessna 172 suurust lennukit 2600 km kauguselt. JORN on võimeline genereerima kogu vaadeldava ala kaardi iga 225 sekundi järel. Ja see ala on ikka VÄGA suur. Täiesti piisav kiirus laevaliikluse ning enamuse lennuliiklusest jälgimiseks.

Küsimus suurele ringile:sellise riistvara olemasolul - kus on kadunud Malaisia reisilennuk?

[toomas tyrk]

Küsimus suurele ringile:sellise riistvara olemasolul - kus on kadunud Malaisia reisilennuk?

https://en.wikipedia.org/wiki/Jindalee_ ... Flight_370

[nordlys]

Tänud!

[Xender]

Esiteks on Venemaal olemas selline uppumatu lennukikandja Euroopas nagu Kaliningrad, sealt saab suuremas osas väga hästi pilku peal hoida mis toimub keset läänemerd. Ainsana ei saa pilku peal hoida kõige paremini Soomel ning Rootsil ( kes aga pole NATO liikmed ). Isegi siis kui NATO peaks paigutama oma laevu kusagile Mariehamn-i või sinna kanti siis nad peavad läbima oma teekonnal läänemere osa, mida saab Kaliningradist jälgida.

Teiseks, Läänemeri on sisemeri, ehk siis kui NATO siin mingit suuremat operatsiooni korraldada tahab on kõigist radaritest ja muudest asjadest palju odavam ja täpsem Taani väinade juures paarile tädile maksta, kes teatavad kuhu vaja - kui mingi suurem sõjalaevaliiklus pihta hakkab.

Kolmandaks, Vene Balti mere laevastik on kusagil Poola laevastiku suurune ( reaalselt paneks kaardid Poola laevastikule, mis oluliselt kaasaegsem ). Isegi kõige suuremad venemaa kiitjad ei usu Vene foorumites, et Balti mere laevastik oleks sõja korral millekski suutelised. Pmt oleks Vene Balti mere laevastikust ainult asja Balti riikide vastu, teistelt saaks lutti.

Pealegi pole ka NATOl siin oma laevastikuga midagi väga teha ... vene laevastikku ... seda eriti nagu väga polegi, ning erilist ohtu ei kujuta. Samal ajal on Läänemeri väike ning oht jääda õhurünnaku - raketiirünnaki alla suur.

Sõja ( või selle ohu korral ) korral on arvatavasti mõlemad pooled pannud lendama ka vastase tuleulatuses väljaspool piisavalt radarilennukeid.

Kui NATO tahab salaja paigutada siiakanti vägesid, saab seda teha väga edukalt ka maskeeritud rongidega ja mööda maanteid.

Suuremat laevadega sebimist näeks ma ainult selles olukorras, kus NATO väed piiravad Peterburgi vms ning seal vaja vägedele massiivselt varustust tuua. Sellises olukorras on aga Eesti juba ammu tagasi võetud ...

Seega mingid radarijaamad Eestis on Venelastele küll listis mingi 40 leheküljel, miks võiks vajalik olla Eestit vallutada ...

[chac]

Soome YLE hommikuTV's esines miski tähtis asjanupp (välimuselt vanem soliidne mees) kes tõi mingi raporti põhjal välja soome tänased tähtsamad julgeolekuohud venemaa suunast - rõhutas eriliselt kaht asja:
1) elektrivarustuse võimalikud diversioonid
2) sidesüsteemidesse murdmised jms.

äkki keegi soome infoga paremini kursisolev leiab raporti ja intervjuu ka (ma areena'st kohe ei leidnud)

[Kulibin]

Kui võtta arvesse põhjanaabrite pimedat usku Siemensi kontrolleritesse, millest nende energiavarustus ja tuumajaamad põhiliselt koosnevad, siis ei olegi vist eelnev alusetu.
Arvestades aastate jooksul toimunud exployte nimetet kontrollerite vastu, soovitaks tungivalt nendest loobuda või kasutada of-line modes ...
Ma tegelen selle värgendusega pidevalt ja soovitan missioonikriitilisteks rakendusteks ameerikamaa toodangut. Noh Omron käib kah tegelikult, või siis isearetatud hea tulemüür, millest puuduvad sõnad Cisco ja Kaspersky.