Väidetava uue käsitulirelva osas valikuid ja katseid tehtamas Scoutside poolt. Nende hulgas on mainitud ka võimalike kandidaate.
Tõenäoliselt Sig Sauer 716... võib olla ka 516.
Tegemist on proovirelvadega - veel peaks seal vist olema lisaks sellele Sig saurerile Galil Ace ja FN Scar
Lisaks veel Hk 416, Sig Sauer 553 ja 550 DMR
Sig 550 DMR-i osas ütleb Wiki "The rifle is no longer in production." Selle tõttu, jälle küsimus-kelle kasutatud relvad??? Kas see oleks just edasiminek võrreldes AK4-le 4X FERO optika lisamisega? Ja kaaluks mainib sama Wiki "SG 550 Sniper: 7.02 kg (15.5 lb)" See raskemgi, kui AK4, millega ollakse harjunud, ning mida on õpetatud aastaid. DMR-i osas võiks tulla kas SCAR või HK MR762 , millest viimase esimesed mudelid lubasid ka AK4 salvede kasutamist. Uuematel enam seda võimalust ei ole.
Täpsustatud andmetel Sig 716 ja 751 mudeliteks... millele sihikuks Trijicon vcog 1-6x24
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
vetewana kirjutas:Miks Heckler & Kochi ja Fabrique Nationale toodangut valikus ei ole, need peaks selles vallas maailmas ühed arvestatavamad tegijad olema?
Eelmisi postitusi lugedes on FN SCAR ju täitsa olemas.
Kuhu me siis jäimegi? G3 summutamine on voimalik, kuid eeldab relva mehaanika vahetamist, sest summutiga lastes peksab muidu laskuri näo tahma täis ja relva liikuvad osad puruks, sest suurema rohu tottu lööb äkilisemalt tagasi. Näiteks MP5 sellepärast ehitatigi summutatud mudel, et oli turgu ja summuti otsakeeramine oli poolik lahendus. Kui tavalisest automaadist tahetakse summutatud automaati ehitada, läheb päris keeruliseks, sest automaatika liikuvad osad tuleb sobitada väiksema algkiirusega kuuli väiksemale impulsile ja vintraud ära vahetada aeglase ja raske kuuli laskmiseks. Normaalsete liikuvate osadega voib juhtuda nii, et kuul kiilub vintrauda kinni, on Soomes selline G3 näppu sattunud. Omanik tagus vardaga kuule rauast välja ja perkeled lendasid. Oli seda meelt, et pyssirohtu oli piisavalt, raske tagantjärele öelda, mis seal täpselt vussi läks, kuid peale raua sisse kuulide kinnilaskmist ma sellist relva enne raua vahetust ei laseks. Vedas, et raud ei lohkenud ylepingest. Hea saksa teras.
Soomlased teevad summuteid praktiliselt koikidele tuntumatele relvadele ja need on erinevalt igasugu konkurentide kergsulamist junnidest ikka korralikud terasest junnid. Rasked, kuid kestavad ka valangut. Sellel KSP summutiga laskmise videol on hästi näha, kuidas summuti mone valanguga punaseks läheb ja siis summuti sisse kogunenud tahm syttib, väike leek lööb summutist välja. Täiskaliibriga relva, eriti sellist automaatset, ei ole voimalik täiesti summutada, kuid asja mote on selles, et saaks esimesed valangud vaiksemalt ära tehtud. Näiteks kui varitsuses lepitakse kokku, et KP laseb valangutega 100 ja muud relvad 15 sihitud lasku ja see koik tuleb läbi summuti, siis on ikka väga raske kiiresti aru saada, mis suunast lastakse. Seega varjumine viibib moned sekundid ja vastulaskmine samuti ehk varitsetab yksus on kauem tapatsoonis ja varitsejatel on kergem ära minna. Juba sellepärast tasub summuteid kasutada, et see tekitab vastases palju segadust.
Their Haenel RS 8 model rifle is numbered among top five sniper rifles made in Europe. Available since 2008, at has guaranteed accuracy of less than ½ MoA when using Match grade ammunition and excellent adaptability to match requirements of any marksman.
This is definitely a weapon worthy of respect and considering its decent price of 4,800€ (5,200 USD) for a weapon this good, a good buy for any professional marksman.
Kas sellest sakslaste enesereklaamist on voimalik ka välja lugeda, mis nende relvades on nii erilist, et paljudele teistele eelistatakse? Hetkel ei meenu, et see valmistaja oleks varem riiklikel pakkumistel silma paistnud? Mis on siis muutunud vorreldes möödunud aastatega, kui konkureerisid peamiselt AI ja Sako?
Snaiprite laskeharjutusel on selgunud, et EKJ sisseostetud RUAGi 338 LM AP kuuliga laskemoon on oma läbistavusel oluliselt halvem kui näiteks Lapua sama kaliibriga AP moon. Probleem on ilmselt kuulide ehituses. Soome kuul koosneb yhest monoliitsest kovasulamist läbistajast ja sellele ymber pandud vaskmantlist. RUAGi kuulil on lyhikene kovasulamist otsik ja selle taga tavalisest terasest sydamik vaskmantli sees. Tulemused on igatahes sellised, et kui Lapua AP kuul läbistab 10 mm HB 400 kovadusega terasplaati vähemalt 800 m kauguselt, siis RUAG jäi samasse plaati 500 m pealt kinni. Praktiliselt tähendab see seda, et Lapuaga saab NIJ klass IV voi selle GOSTi analoogi kuulikindlat plaati läbistada, kuid RUAGi puhul on see väga kahtlane. Taustaks niipalju, et 338 LM 16,2grammise Lock Base kuuli läbivus soomusesse on päris hea, NIJ III klassi plaadist läheb hästi läbi, sest kuuli energia raua suudmes on 6500 kJ.
Mehed on suhteliselt sapised oma tähelepaneku peale ja ilmselt liigub see sapp mööda struktuure ka laskemoona sisseostmise eest vastutajateni. RUAGi kohalik esindaja ei ole suvatsenud midagi vastata, voimalik, et RUAGi AP ongi oluliselt kehvem ja seda osteti lihtsalt sellepärast, et hind oli väga soodne. Samas see ei ole koht, kus närutada, sest snaiprite jaoks on iga lask oluline ja sihtmärk ei ole tavaliselt nii loll, et jääks teist kuuli ootama, kui esimene ei tapa piisavalt hästi. Need jutud on veel selgeks rääkimata.
Kui 338 LM tavaline täpsusmoon maksab suurusjärgus 3€+KM ja AP 7€+KM padrunist, siis on see oluline hinnavahe ja tekib kysimus, miks sellist poolpehmet moona yldse sisse osteti? Tegelikult on 338 LM AP moona aastane vajadus väike, igale relvale paar tsinki SA varudesse ja 20-30 padrunit aastas harjutusteks, tavaliselt lastakse ju tavalist täpsusmoona, AP on ainult lennukaare testimiseks ja siis, kui minnakse kindla peale soomustatud sihtmärki laskma.
Kui 338 AP moonast yldisemalt kirjutada, siis on Lapual olemas ka väga hea API kuul sellele kaliibrile, sellega oleks hea igasugu syttivaid materjale lasta.
Tekkis küsimus, et kas on ka meie suts õnnetule M14TP seeriale summuteid külge pandud? M1a paistab end täitsa normaalselt lasta summutada. Kas M14 gaasimehhanismi on ka võimalik summuti ja alahelik. moona jaoks seada? Laeb ümber ja kuul rauda kinni ei jää (rohkem nõrga laengu teema).
Summutada saab, variante on siinkandis peamiselt kaks. Aga moonaga on keeruline. Tavamoonaga on hästi ja kõrvale liiga ei tee, alahelikiirusel moona jaoks on vindisamm vale, ei stabiliseeri kuuli ära - mõeldud kiire ja suht kerge kuuli jaoks. Sellega kaasneb baffle-strike kõrgendatud risk
M14 summutamine on voimalik, kuid moistlik on esimene sihik maha votta, et saaks summuti rauale peale keerata, nii on kindlam. M14 on suhteliselt peenikese rauaga ja summuti kasutamine (ikkagi pool kuni 1 kilo raua otsas lisakaalu) muudab oluliselt raua dynaamikat lasu ajal ning painutab rauda allapoole. Isegi jämeda rauaga TRG tuleb summutiga uuesti ära nullida, muidu jooksevad tabamused alla.
RUAGi moonast veel ,nimelt 7,62 kaliibris AK4 tühjaks laadimisel kipub kuul hülsist eralduma ja padrunipessa kinni jääma. Ebameeldiv tõrge ja selle eemaldamine võtab aega. Samas moon tundub stabiilne ja lasta sai sellega stabiilselt 500 meetripeale ning papp sihtmärkki ta läbistas. Ja moona on liikumas ka päris palju ,pakutakse isegi taktikaliste laskmiste rajal 25 meetri pealt laskmiseks. Mis tundub kerge raiskamisena. Kuigi edasiminek on tuntav ,enam ei pea täpsuslaskur KP lindist omale brasiilia moona kangutama.
Leo kirjutas:Snaiprite laskeharjutusel on selgunud, et EKJ sisseostetud RUAGi 338 LM AP kuuliga laskemoon on oma läbistavusel oluliselt halvem kui näiteks Lapua sama kaliibriga AP moon. Probleem on ilmselt kuulide ehituses. Soome kuul koosneb yhest monoliitsest kovasulamist läbistajast ja sellele ymber pandud vaskmantlist. RUAGi kuulil on lyhikene kovasulamist otsik ja selle taga tavalisest terasest sydamik vaskmantli sees. Tulemused on igatahes sellised, et kui Lapua AP kuul läbistab 10 mm HB 400 kovadusega terasplaati vähemalt 800 m kauguselt, siis RUAG jäi samasse plaati 500 m pealt kinni. Praktiliselt tähendab see seda, et Lapuaga saab NIJ klass IV voi selle GOSTi analoogi kuulikindlat plaati läbistada, kuid RUAGi puhul on see väga kahtlane. Taustaks niipalju, et 338 LM 16,2grammise Lock Base kuuli läbivus soomusesse on päris hea, NIJ III klassi plaadist läheb hästi läbi, sest kuuli energia raua suudmes on 6500 kJ.
Mehed on suhteliselt sapised oma tähelepaneku peale ja ilmselt liigub see sapp mööda struktuure ka laskemoona sisseostmise eest vastutajateni. RUAGi kohalik esindaja ei ole suvatsenud midagi vastata, voimalik, et RUAGi AP ongi oluliselt kehvem ja seda osteti lihtsalt sellepärast, et hind oli väga soodne. Samas see ei ole koht, kus närutada, sest snaiprite jaoks on iga lask oluline ja sihtmärk ei ole tavaliselt nii loll, et jääks teist kuuli ootama, kui esimene ei tapa piisavalt hästi. Need jutud on veel selgeks rääkimata.
Kui 338 LM tavaline täpsusmoon maksab suurusjärgus 3€+KM ja AP 7€+KM padrunist, siis on see oluline hinnavahe ja tekib kysimus, miks sellist poolpehmet moona yldse sisse osteti? Tegelikult on 338 LM AP moona aastane vajadus väike, igale relvale paar tsinki SA varudesse ja 20-30 padrunit aastas harjutusteks, tavaliselt lastakse ju tavalist täpsusmoona, AP on ainult lennukaare testimiseks ja siis, kui minnakse kindla peale soomustatud sihtmärki laskma.
Kui 338 AP moonast yldisemalt kirjutada, siis on Lapual olemas ka väga hea API kuul sellele kaliibrile, sellega oleks hea igasugu syttivaid materjale lasta.
Kui võimekas või võimetu on Sako TRG ja 338 AP ja API moon venelaste helikopteri ja Tigr soomusauto vastu?
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Tigr soomusautosid on 2 mudelit. Esimese mudeli soomus olevat 5 ja teisel 7 mm paks, nii et tavalise 7,62 NATO FMJ täismantel jääb igal juhul hätta. Esimene mudel soomustati nii, et eest kaitses SVD või PKMi kuulipilduja täismantelkuuli eest 30 m kauguselt (GOST klass 5) ning külgede pealt AKMi terassüdamikuga kuuli eest (GOST klass 3). Kõik aknad on ka sama kaitseklassiga soomusklaasidega. 2 klassi ehk uuemad masinad on igast suunast GOST klass 5 kaitsega. Tigri kere on ehitatud soomusplaatidest, mida on veel täiendatud tundmatud päritolu voodriga, ilmselt aramiidkiud vms, mis takistab soomuse siseküljelt lahtitulnud metallikildudel salongi lennata.
Kui EKJ üksus, kes Tigrite otsa komistab, on ainult 5,56 ja 7,62 relvadega ilma AP laskemoonata või TT relvadeta, on olukord nukker, sest nende relvadega on raske soomustatud maastureid seisma panna. Kui on M993 AP moona, mida ma Eestis näinud ei ole, siis selle volframist läbistaja peaks ka suutma sealt läbi lennata. Kõige mõistlikum oleks koondada tuli esiklaaside pihta, sest kui sinna tuleb mitu tabamust, on enamik klaasi pinda rikutud ja väga raske edasi sõita. 338 LM korraliku AP kuuliga läheks läbi esimese lasuga, RUAGI AP kuuli puhul kahtlane, see kuul tundub päris hambutu olevat.
Peale selle kuulide läbivust kritiseeriva artikli ilmumist on mul tekkinud tunne, et RUAGi ja KJ vahelistes suhetes peab olema midagi kummalist, varem mul sellist tunnet ei olnud. Sest miks muidu KJ ja KL peastaabid sumisevad mesitarudena ja otsitakse, kes julges infot lekitada ning leitakse patuoinaid pealike rahustamiseks? Miks sellised avalikud selgitused mundriau päästmiseks on vajalikud, kui ei tabatud hella kohta, sest tegelikult on ju tegemist täiesti marginaalse teemaga?
Ja kaaluks mainib sama Wiki "SG 550 Sniper: 7.02 kg (15.5 lb)"
, millest viimase esimesed mudelid lubasid ka AK4 salvede kasutamist. Uuematel enam seda võimalust ei ole.
