Esimesed pagulased tulekul? Kreeka on esitanud Eestile 13 toimikut Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimeste kohta.Täna kogunes siseministeeriumis erinevate ministeeriumide ja asutuste esindajaid koondav pagulaspoliitika koordinatsioonikogu, kes arutas ümberpaigutamise hetkeseisu ning edasiminekuid valmisolekus kaitset vajavaid inimesi vastu võtta.
Koordinatsioonikogu juhi Raivo Küüdi sõnul on ettevalmistavad tegevused kulgenud üldjoontes plaanipäraselt.
„Tahame ja oleme valmis aitama inimesi, kes selgelt kaitset vajavad ja on sunnitud põgenema sõja või tagakiusamise eest. Sama oluline on tagada, et Eesti jääks turvaliseks riigis ning seetõttu pöörame olulist rõhku ümberpaigutatavate inimeste taustakontrollile,“ lisas Küüt.
Itaalia on Eestile esitanud 8 eritrealase toimikud, mille pinnalt ei olnud võimalik öelda, kas inimesed vajavad selgelt kaitset ega ole ohuks julgeolekule ja avalikule korrale.
Alates veebruarist täidab Eesti sideohvitser oma ülesandeid lisaks Itaaliale ka Kreekas ning praeguseks on Kreeka esitanud Eestile 13 toimikut. Nende hulgas on Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimesed. Raivo Küüdi sõnul on koostöö Kreekaga alanud hästi ning Eesti ametnikud saavad kohapeal ümberpaigutatavate inimestega kohtuda, seal hulgas tutvustatakse Eestit võimaliku elupaigana.
Sotsiaalministeerium on edasi liikunud kaitset vajavate inimeste vastuvõtu korraldusega. Veebruari keskel lõppes taotlusvoor, millega soovitakse leida partner kaitse saajatele eesti keele õpetamiseks. Taotlusvoorus esitati kolm taotlust ning praegu toimub nende hindamine. Sel nädalal kuulutati välja ka hange, millega otsitakse üüriturul kaitse saajate majutust koordineerivat partnerit. Samuti on ministeeriumi ametnikud kohtunud kohalike omavalitsuste esindajatega, kes on soovinud rohkem informatsiooni pagulaste vastuvõtmise kohta.
Haridus- ja teadusministeerium on suurendanud keeleõppe lisatoetust, mida makstakse omavalitsusele Eestisse elama asunud õpilaste eesti keele omandamise eesmärgil. Toetus õpilase kohta on jätkuvalt 400 eurot aastas, kuid kooli kohta vähemalt 1000 eurot. Samuti toetab ministeerium erinevate kultuuride teemaliste teabepäevade läbiviimist ja vastavate õppematerjalide loomist. Õpetajatele ja koolijuhtidele korraldatakse jätkuvalt õppevisiite. Info põgenike peredest pärit laste hariduse kohta on kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi veebist.
Homme kohtuvad erinevate ametkondade esindajad ja sotsiaalpartnerid, et arutada riigikontrolli auditi „Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid“ järeldusi ning koos lahendusi leida.
Ümberpaigutamise- ja asustamise tegevuste elluviimiseks moodustas siseminister Hanno Pevkur 16. septembril 2015 pagulaspoliitika koordinatsioonikogu. Kogu juhtimisel loodi ka tegevuskava, mille eesmärgiks on tagada Eesti valmisolek pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise käivitamiseks ning edukaks toimimiseks (vaata lähemalt siit).
Millal tulevad Eestisse esimesed pagulased? Mida arvata Kreeka esitatud pagulaste toimikutest? Selgitab asekantsler Raivo Küüt.Pagulaspoliitika koordinatsioonikogu juht, siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles Delfile, et Kreeka poolt Eestile esitatud 13 pagulase toimikud on lootustandvamad, kui eelnevalt Itaalia poolt esitatud eritrealaste toimikud. Küüdi sõnul võib hea koostöö jätkumise tulemusena jõuda esimene pagulane siia juba lähiajal.
Küüdi sõnul on praegu kõige positiivsemaks arenguks tõik, et Kreekaga on saadud pagulasi puudutavad toimingud sujuvalt jooksma.
"Meie jaoks on oluline olnud just julgeoleku aspekt, et me saame selle selge menetluse läbi viia juba Kreeka poole peal ja Kreeka on meile seda võimaldanud, et seetõttu on need pakutud toimikud (13 inimese omad - toim.) olemas, intervjuud läbi viidamas ja see protsess on sellise rutiinse kulgemise käima saanud," rääkis Küüt Delfile.
Asekantsler nentis, et näiteks Itaaliale pidigi Eesti kaheksa eritrealase kohta eitava vastuse andma just seetõttu, et meile esitatud andmed ei olnud piisavad ja Itaalia ei võimaldanud neid inimesi täiendavalt küsitleda.
"Seepärast ütlesimegi Itaaliale (eritrealaste suhtes - toim.) "ei" ja oleme nüüd erinevatel ametkondlikel ja diplomaatilistel kanalitel püüdmas seda olukorda lahendada, et me saaksime Itaaliaga minna edasi samamoodi nagu Kreekaga," rääkis Küüt.
Kuigi asekantsleri sõnul ei oska ta Kreeka esitatud toimikuid Itaalia omadega isiklikult võrrelda, siis tõdes ta, et menetlejate sõnul olevat Kreeka esitatud andmed "paremas konditsioonis".
"Aga olulisem on siin see, et saame ikka peale toimikute viia inimestega läbi ka vestlusi, sest see ongi siin menetluses kõige olulisem," rääkis Küüt.
Seda, miks teised riigid on suutnud võtta juba pagulasi vastu, aga Eesti pole, tuleb Küüdi sõnul aga vaadata laiemalt. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi rahvusvahelise kaitse vajadus peab olema inimestel juba enne paigutamist välja selgitatud, siis mitmed riigid võtavad pagulasi vastu selliselt, nagu nad oleksid lihtsalt piirile ilmunud inimesed.
"Näiteks kui nad tuleksid praegu meile Eesti-Vene piiri peale ja taotleksid varjupaika, et need riigid käsitlevad neid samamoodi - paigutavad vastavasse keskusesse, hakkavad läbi viima menetlust alles jne. See tekitabki segadust, et miks üks riik teeb nii- ja teine teistpidi. Meie tahame selle kaitsevajaduse välja selgitada eelnevalt ja et meile jääks vaid ohutase välja selgitada ning selleks vajame lisamaterjali ja sealt tekibki see erinev tõlgendus," selgitas Küüt.
Küüt: esimene pagulane võib jõuda Eestisse lähiajal
Seda aga, kuna esimene pagulane Eestisse saabub, ei osanud Küüt täpselt öelda, kuid asekantsler nentis, et see võib tema arvates juhtuda lähiajal.
"Meie ütleksime, et meie poolt valmisolek on olemas. Meie partnerid siin sotsiaalministeeriumi jne. näol on valmisolekut ammu deklameerinud ja see valmisolek ju kasvab, kui arvestada, et me peame kahe aasta jooksul 550 inimest võtma. Ka menetlusliku poole pealt oleme valmis mõnede inimeste suhtes, aga küsimus on see, kas inimene ka ise alla kirjutab. Need, kellega on hetkel räägitud, justkui oleks nõus, aga kui läheb lõplikuks kokkuleppeks, siis esiteks, kas nad on üldse veel siis alles ja kas nad siis kirjutavad nö alla, et see on küsimus," rääkis Küüt.
Küüt käis koos teiste ametnikega hiljuti ka Rootsis ning muuhulgas arutati seal samuti pagulaskriisi. Seda, mida Eestil võiks Rootsi kogemusest õppida, on Küüdi sõnutsi nii mõndagi. Näiteks võiks Eesti asekantsleri sõnul õppida Rootsilt suurema hulga inimeste vastuvõtmise protsessi ning ka julgeolekuohu hindamist.
Ümberpaigutamise- ja asustamise tegevuste elluviimiseks moodustas siseminister 16. septembril 2015 pagulaspoliitika koordinatsioonikogu, mida juhib siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ja kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, KAPO, riigikantselei, ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Seda, miks teised riigid on suutnud võtta juba pagulasi vastu, aga Eesti pole, tuleb Küüdi sõnul aga vaadata laiemalt. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi rahvusvahelise kaitse vajadus peab olema inimestel juba enne paigutamist välja selgitatud, siis mitmed riigid võtavad pagulasi vastu selliselt, nagu nad oleksid lihtsalt piirile ilmunud inimesed.
"Näiteks kui nad tuleksid praegu meile Eesti-Vene piiri peale ja taotleksid varjupaika, et need riigid käsitlevad neid samamoodi - paigutavad vastavasse keskusesse, hakkavad läbi viima menetlust alles jne."
Ma väitsin siin millalgi ekslikult, et ka Eesti teeb nii.
Meie partnerid siin sotsiaalministeeriumi jne. näol on valmisolekut ammu deklameerinud
) väga hea töötasu ja enamus asutustes makstakse tavatöötajatele, või tavatöötajatest spetsialistidele (mittejuhid) kõvasti alla selle. Vbl kusagil pool või tiba rohkem.
