Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[ruger]

Meie mees Kreekas-Jaak Madissoni FB lehelt olukorrast Kreekas

Päev Kreekas õhtusse jõudnud. Peale kl 5 ärkamist ja kl 14 kohale jõudmist käidud ära Ateenas asuvas Eleonase põgenikelaagris, kus hetkel elab üle 700 migrandi. Miks just migrandi, sest siin on isikuid 14 riigist ning süürlasi on vaid väike vähemus. Esindatud on inimesed Pakistanist, Iraagist, Iraanist, Afganistaanist, Marokost jne. Tähelepanuväärne on aga see, et siin laagris peatuvad inimesed vaid paarist päevast paari nädalani, et siis edasi liikuda põhja poole piiri suunas. Loomulikult kindla sihiga jõuda Saksamaale või mujale tõelisesse heaoluriiki. Alates märtsi algusest on saabunud Kreekasse iga päev ligi 3000 inimest ning märtsi jooksul ennustatakse kokku saabuvat umbes 100 000 migranti ning seda ainuüksi Kreekasse! Piirid on aga kinni ning üsna peagi on ootamas korralik märul ja rahutus, sest juba praegu olevat piiril kinni tuhandeid inimesi. Päeva üks parimaid emotsioone on aga olnud kohtumine kahe hollandlasega - üks liberaalse partei esindaja, kelle erakond on parlamendis suurima esindatusega, ning teine sotsiaaldemokraat, kes oma jutult on kui tähtede kaugusel Eestis vegeteerivatest sotsidest. Mõlemad härrased on kui realismi tõelised kehastused, kes ütlevad otse välja, et praegune olukord viib kuristikku ning on vaja kiirkorras saada piirid kontrolli alla. Liberaalse partei esindaja rääkis ilma igasuguse poliitkorrektsuseta, kuhu on Hollandis jõudnud migrantide vastuvõtt: paljudes koolides, kus enamuses on muslimite lapsed, ei õpetata mitte midagi holokaustist, sest see haavab moslemeid. Koolides on lastele eraldi arstid, sest muslimite tütred ei tohi vanemate arvates minna sama arsti juurde, kuhu lähevad poisid. Avatud on eraldi basseinid spordikeskustes, sest muslimitüdrukud ei tohi ujuda koos poistega. See on veel väikene näidete nimekiri ning seda ei räägi mitte mingi "suvaline äärmuslane", vaid Hollandi Parlamendi suurima partei, liberaalse erakonna esindaja. Samuti oleks palju õppida Eesti sotsidel Hollandi kolleegidelt, kes on säilitanud külma närvi ja reaalsustaju. Mis on aga kogu rändekriisist tuleneva kogemuse õppetund seda migrantide tulva tunda saanud riikide näitel - nii kaua, kui riigid, kes on vaid transiitkoridorid (Kreeka, Sloveenia jt), om kohalikud inimesed väga toredalt sallivad ning viivad migrantidele süüa, riideid, esmatarbekaupu. Kuid kui sellest riigist saab sihtriik ja tuhanded migrandid taotlevad kohapeal asüüli, on igasugune rahva armastus ja sallivuse demagoogia kadunud, sest nähakse selle tagajärgi, mida kirjeldas hästi Sloveenia parlamendisaadik kristlikest demokraatidest: põgenikelaagri kõrval röövitakse poode, rüüstatakse tänavaid ja pannakse ka laagreid põlema. Muuseas, see pilt pole laagrist, vaid tegemist on Akropoliga. Ajaloolise tähisega, mis sümboliseerib tõelisi Euroopa väärtuseid.

[Kriku]

Jätkuks eileõhtusele kitsekauplemise postitusele.

Seekord tehinguni ei jõutud, Türgi tegi huvitavaid ettepanekuid:

They welcomed Turkey's commitment to accept the rapid return of all migrants coming from Turkey to Greece that are not in need of international protection. They also look forward for the establishment of the NATO activity in the Aegean Sea with a view to stemming migrant crossings.

Some new breakthrough proposals to address the migration crisis were also discussed during the meeting. President Tusk was assigned with the task to work out their details before the next European Council.

Theses proposals include:

* the return of all new irregular migrants crossing from Turkey into the Greek islands
* the acceleration of the implementation of the visa liberalization roadmap
* the decision to speed up the disbursement of the 3 billlion and decide on additional funding for the refugee facility for Syrians
* the preparation for the decision on the opening of new chapters in the accession negotiations
* the consideration of the possibility of establishing humanitarian safe areas in Syria
* the resettlement, for every Syrian readmitted by Turkey from Greek islands, of another Syrian from Turkey to the EU

Viimase punkti osas, et iga Kreekast Türki tagasi saadetava süürlase kohta peaks otse Türgist tooma ühe süürlase EU-sse, on siis oodata diskussiooni ka EU sees. Eile öösel tuli teade, et Orban ei ole sellega nõus; eks näis, mis edasi saab.

Ühelt poolt muidugi on mõttekas EU-sse jõudmiseks ebaseaduslikke vahendeid kasutavad põgenikud tagasi saata ning nende asemel siis võtta neid, kes korralikult laagris ootavad. Huvitav on muidugi küsimus, et kuidas nende hulgast valima hakatakse, kes marjamaale pääseb. Aga kuna Türgi on ausalt ja läbipaistvalt valitsetud riik, kus ei ole korruptsiooni ega mahhinatsioone, pole rahutuseks põhjust.

Järgmine EU-Türgi tippkohtumine toimub 17.-18.03.



---

Ungari plaanib vähendada abiraha ja viia põgenikele eraldatud ruumi põgenikekeskustes samale tasemele kui vangidel on vanglas. Keskuses viibimise maksimaalset aega lühendatakse 2 kuult 1-le.

Kaklus põgenikelaagris Makedoonia piiril:

[Kurjam]

Sama asi põhjalikumalt - uus leping võib asja veel hullemaks ajada. Merklimutt muidagi kahe käega poolt .

http://uueduudised.ee/euroopa-liit-ja-t ... dagi-head/

[Jaanus2]

Igavesti vahva. Türgi on jobu, laseb x tuhandel süürlasel või "süürlasel" Kreekasse purjetada ja ütleb siis ups ja võtab nad tagasi, nagu lubatud. Siis võtab EL sama x tuhat süürlast Türgist ja kasu ei miskit. Türgi on tubli ja ühtegi ei lasta Kreekasse seilata, passib hoolega oma kaldal (oletame), siis ei võeta ka ühtegi Türgist EL-i. Kumb Türgile rohkem meeldiks?
Ja kuidas neid laiali jagama hakatakse jälle? Küsitakse inimeste käest ka või loetakse entel-tentel ja kellel ei vedanud, see tuleb Eestisse?

[Kurjam]

Igatahes Ungari kavatseb selle lepingu vetostada http://uueduudised.ee/ungari-kavatseb-v ... gist-el-i/

[Kriku]

Igatahes Ungari kavatseb selle lepingu vetostada http://uueduudised.ee/ungari-kavatseb-v ... gist-el-i/

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 57#p459057

---

"The Sun": Östersundis tegutseb jõuk "välismaa mehi", kelle pärast soovitatakse naistel mitte õhtuti väljas käia. Teistes allikates, mis eile ja täna on seda uudist vahendanud, "välismaalasi" ei mainita.

"Fria Tider":Teisipäeval (nädala eest?) langes Rootsis kohalik naine grupivägistamise ohvriks.

Nad karjusid "Rootsi hoor!" ja lõikasid mu rinda habemenoaga.

Sloveenia hakkab täna keskööst piiril igaühelt viisat nõudma, sulgedes põgenike tee Balkanilt edasi. Serbia hakkab tegema samuti:

Serbia's Interior Ministry says Slovenia will demand valid EU visas at its borders as of midnight Tuesday, effectively closing the main Balkan migration route toward western Europe.

The ministry says Serbia was informed of the new restrictions by Slovenia and will act accordingly and close its borders with Macedonia and Bulgaria for refugees and other migrants who don't have valid visas.

It says "Serbia cannot allow itself to become a collective center for refugees."

The measure means that thousands of migrants currently stranded in Greece on the border with Macedonia will not be allowed to proceed north toward Serbia, Croatia, Slovenia and Austria.

Earlier Tuesday, Slovenian Prime Minister Miro Cerar said an EU summit — dealing with the surge of migrants and refugees over the so-called western Balkans route — has sent "a very clear message to all traffickers and all irregular migrants that this route no longer exists, it is closed."

Cerar said "today or tomorrow" Slovenia will start allowing passage only to those migrants with documents required by members of the Schengen passport-free travel zone.

[ruger]

Teise päeva kokkuvõte Kreekas viibivalt Jaak Madissoni FB lehelt.

Teise päeva kokkuvõte: Türgi mängib Euroopaga oma mängu ja naiivsed ja vahvad EL-i liidrid lähevad loomulikult ka liimile - maksame türklastele 6 miljardit, vahetame lihtsalt inimesed välja ehk teeme illegaalidest legaalsed rändajad ning anname voli edasisteks kõnelusteks liitumisläbirääkimistel EL-ga. Türgil pole pole sooja ega külma ei põgenikest ja veel vähem illegaalidest, vaid see on üks vahend ning malend suuremas mängus. Esiteks tekitavad nemad peamise surve oma igipõlisele vaenlasele Kreekale, teiseks on nad täiesti teadlikud inimkaubitsejate tegevusest Türgis ning vaatavad rahulikult pealt, kuidas paadid merele lastakse ja siis karjuvad Kreeka rannavalvele, et päästke oma territoriaalvetest inimesed. Kui aga kreeklased ja Frontexi tiim helistab Türgi rannakaitsele, kui nähakse siitpool piiri, et paadid tulevad merele, siis tihti lihtsalt ei vastatagi üldse. Arvestades fakti, et Türgi on NATO liikmesriik, siis mina ei kujuta ette solidaarsust ja koostööd sellise riigiga, kes tegeleb väljapressimisega ja oma NATO liitlase, Kreeka, survestamisega

Delfis olnud artikkel ka

Kreekas välislähetusel viibiv riigikogu liige Jaak Madison on külastanud mitmeid põgenikelaagreid ning on veendumusel, et kohapealses kaoses on süüdi Euroopa Liidu juhtkond. Põgenikelaagrites askeldavad vabatahtlikud on suure tunnustuse ära teeninud.

Täna hommikul jõudis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Jaak Madison Lesbosele saarele Kreekas. Madison on päeva jooksul käinud kahes põgenikelaagris. Ühes oli 500, teises 1400 inimest. "Inimesed püsivad seal 2 kuni 3, maksimaalselt kuni kaks nädalat. See on kõigil ühisjoon: siia ei taha keegi jääda. Kreeka on transiitriik, keegi ei tule sihtmärgiga jääda Kreekasse, vaid tahetakse liikuda Saksamaale, Prantsusmaale, Rootsi, Taani," kirjeldas Madison.

Sõjapõgenikud 14 eri riigist

Põgenike telklinnakud asuvad 3 kuni 4 kilomeetrit eemal Lesbose saare keskusest. "Kaks kolmandikku on meesterahvad, 20-30-aastased," kirjeldas Madison, kuid kõige rohkem üllatas teda ühes Ateena põgenikelaagris nähtud rahvuste mitmekesisus. Väidetavalt sõjapõgenikena Euroopasse tulijaid oli 14 riigist, näiteks Pakistanist, Bangladeshist, Nepalist, Marokost. "Kasutatakse Euroopa peataolekut ära, on tekkinud võimalus, avatud uks Euroopasse," sõnas Madison. Sõjalist varjupaika nad mõistagi ei saa. "Inimlikus aspektis on mul loomulikult kahju. Arvan, et Bangladeshi või Pakistani inimese ootus tulla Euroopasse parema elu peale on täiesti arusaadav. Lihtsalt süsteem ei tohiks nii toimida. Kuid kui meie valitsuste ja juhtide poolt antakse täielik võimalus maksta inimkaubitsejatele, riskida oma eluga Vehemerel või Egeusel ja tulla Kreekasse, kus sa jääd lukku, siis inimesest on muidugi kahju. Aga selles on süüdi meie oma enda Euroopa Liidu juhtkond, mitte need inimesed."

Lesbose saarel oli Madisonil võimalus kohtuda ka Frontexi juhtkonnaga. "Teisel pool merd paistab kohe Türgi, umbes tunni aja laevasõidu kaugusel. Umbes 3000 migranti saabub Kreekasse iga päev, 60 protsenti tulevad Lesbosele ja Lesbosele on ainult võimalik Türgist. Ehk siis möödunud öösel saavutatud kokkuleppe peale enamus muigasid," vahendas Madison kohapealsete Frontexi ametnike muljeid Euroopa Liidu ja Türgi läbirääkimistest.

"Nad muutusid väga poliitkorrektseks, nad ei soovinud väga võtta seisukohta, mida peaks tegema, aga anti kergelt mõista, et nad loodavad poliitilise kokkuleppe saavutamisele," kirjeldas Madison, ja viitas, et oodatakse põhimõttelisi muutusi Türgi käitumisviisis.

"Türgi, kes täiesti teadlikult laseb tuhandetel inimestel üle mere tulla. Türgi rannavalvel on väga hästi teada, kust kohast lähevad paadid merele. Neil on teada ka väga hästi inimsmugeldajad ja kaubitsejad, kes müüvad paadikohti. Kui jõutakse Kreeka vetesse, antakse Kreeka vetelpäästele teada, et minge nüüd päästke inimesi merel," vahendas Madison.

Nobeli rahupreemia vabatahtlikele

Veebruari alguse seisuga oli enam kui pool miljonit inimest lisanud internetis oma nime üleskutsele anda Euroopa rändekriisi eesliinil olevatele Kreeka saarte elanikele 2016. aasta Nobeli rahupreemia. Madisoni sõnul teevad vabatahtlikud kohapeal väga tublit tööd ning see on kogu Kreeka riigile ülimalt visa ettevõtmine. "Nemad on esimene riik, kes selle kogu lainega pihta saavad," ütles ta. Küsimusele, kas Madison toetab üleskutset anda Nobeli rahupreemia Kreeka saarte elanikele vastas ta järgmist: "Jah, miks mitte. See, mismoodi nad on hakkama saanud, on väga hea."

Välislähetusel nähtu ja kuuldu on Madisoni sõnul muutunud tema suhtumist rändekriisi nii palju, et on andnud veendumust juurde järgmises: "Et Euroopa riigid on olnud otsustusvõimetud ja nagu peata kanad, kes ei suuda lahendust leida sellele, kuidas saada piirid toimima ja kuidas rändepoliitika peaks toimima," ütles Madison.

Lesbos on olnud üks peamisi Türgist üle Egeuse mere saabuvate põgenikke smugeldavate inimkaubitsejate paatide randumispunkte. Peale Lesbose randuvad nad tihti ka Chíose, Sámose ja eriti Kosi saarte randadel. Rahvusvahelise rändeorganisatsiooni IOM andmeil saabus Kreeka rannikule 2015. aastal üle 800 000 migrandi ja põgeniku.

http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=73891485

[Kurjam]

Sloveenia lõi piiri kinni ja hakkab migrantidelt viisasid nõudma http://uueduudised.ee/sloveenia-hakkab- ... -i-viisat/
Teised ka http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73899485

[Chupacabra]

Kõik võivad sõnu teha, et piirid pannakse kinni aga kas ka tegelikult selgub mõne aja pärast. Arenema hakkab kaks stsenaariumi.
1. Piiri taha koguneb piisavalt suur mass inimesi (kümneid tuhandeid) ja nad murravad jõuga läbi piiri. Siis saab näha kas piir on tegelikult kah kinni.
2. Tehakse piiri äärde laagrid ja elatakse selles sitas ja viletsuses. Eurooplastel läheb süda haldedakas ja siis saab näha kas piir on tegelikult kah kinni.

[Kriku]

Piire ei pandud kinni asüülitaotlejatele, vaid läbirändajatele. Igaüks võib ikka "sitast ja viletsusest" pääsemiseks Sloveenialt jt. riikidelt asüüli taotleda.

"The Guardian": Slovaania ja Horvaatia lubavad siseneda vaid inimestel, kes kohe piiril neilt varjupaika küsivad. Sama käib Serbia kohta.

---

Briti kollane ajaleht "Daily Express": 1.1 M rändurit sooritasid Saksamaal 2015. aastal üle 200 000 kuriteo. Esikohal olid vargus, võltsimine ja finantskuriteod. 18% on isikuvastased kuriteod ja seksuaalkuriteod alla 1%.

Võrdluseks: Eestis sooritati 2013. aastal 36 796 kuritegu ja 21 828 väärteona kvalifitseeritud avaliku korra rikkumist, narkoväärtegu või väheväärtusliku vara vastast väärtegu (st pisivargust). Tõenäoliselt on ka ülaltoodud 200 000 kuriteo hulgas mõlemad.

See 200 000 on niisiis kordades kõrgem kui Eesti keskmine. Oleks huvitav teada, mis suhtes on see Eesti immigratsioonitaustaga rahvastiku kuritegevuse suhtes, aga seda statistikat niisama lihtsalt politsei koduleheküljelt välja ei ime.

---

Brüsseli Türgi maius: türklased petsid, omad lõid noa selga, ise oldi naiivsed.
Raimo Poom
Eesti Päevaleht

Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepe tuleb kasvõi EL-i väärtuste ja reeglite painutamise hinnaga.

Ka kõige rahulikumatel EL-i riigijuhtidel on nende esmaspäevaõhtust koosviibimist jälginud diplomaatide sõnul närvid väga püsti. Põhjus on muidugi rändekriis ja selle lahendamise aina ahtamaks muutuvad valikud.

28 riigi- ja valitsusjuhti sõitsid Brüsselisse justkui vormistama Türgi peaministri Ahmet Davutoğluga ettevalmistatud kokkulepet, mis pidi Balkani rändetee suletuks kuulutama. Selle asemel satuti keset ootamatuid pöördeid võtnud sündmusi, mis tekitasid enneolematult palju paksu verd. Tagantjärele peab nentima, et EL-i juhid osutusid juba emapiimaga hea kauplemisoskuse kaasa saamud türklastega silmitsi olles erakordselt naiivseteks, arvates, et Ankara lubab lahendusi ilma midagi uut vastu küsimata.

Tusk teatas uhkelt, et Türgi valitsus on talle lubanud tagasi võtta kõik Kreeka saartele saabunud majandusmigrandid.

Intriig hakkas arenema eelmisel reedel, kui Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk saatis kõigile EL-i juhtidele kirja, milles teatas Türgiga saavutatud suurepärasest kokkuleppest. Tusk teatas uhkelt, et Türgi valitsus on talle lubanud tagasi võtta kõik Kreeka saartele saabunud majandusmigrandid (st peaaegu kõik peale rahvusvahelise kaitse alla kuuluvate süürlaste). Veelgi enam: juhul kui EL-i suunduv paat peetakse kinni juba Türgi vetes, võetakse valimata tagasi kõik paadis olijad.

Tuski kirjas polnud ühtegi viidet, et Türgi valitsus oleks soovinud vastu midagi rohkemat, kui neile möödunud sügisel lubati. Nimelt kolme miljardit eurot Türki jõudnud põgenike olukorra kergendamiseks, türklastele viisavabaduse kehtestamise kiirendamist ja igikestvate Türgi EL-iga liitumise läbirääkimistega edasi liikumist.

Tusk ja veel 26 EL-i juhti läksid pühapäeva õhtul rahulikult magama, lootes järgmiseks päevaks kavandatud suure leppe allkirjastamisel värsked välja näha. Unenägusid ei näinud aga Saksamaa kantsler Angela Merkel, EL-i eesistujamaa Hollandi peaminister Mark Rutte ja nende Türgi kolleeg Davutoğlu, kes kolmekesi koos õhtust sõid.

Karmid nõudmised

Nagu nüüd tagantjärele teada, pani Davutoğlu sel kohtumisel Merkeli ja Rutte ette Türgi nõudmised esmaspäeval kokkuleppe sõlmimiseks. Neist peamised olid karmid:

- peale möödunud sügisel saadud kolme miljardi euro tahab Türgi EL-ilt veel teist sama palju,

- viisavabaduse kehtestamise kiirendamise asemel tahab Türgi, et see juba hiljemalt juunis tegelikult kehtestataks,

- süürlasi tuleks otse Türgis asuvatest laagritest ümber asustada.

Nende nõudmiste täitmise vastutasuks suurendas Davutoğlu ka Türgi pakkumist. Ta teatas, et kui tema soovidega lepitakse, võtab Türgi tagasi absoluutselt kõik praegu Kreeka saartel olevad ja sinna saabuvad paadipõgenikud, hoolimata nende taustast. EL-il tuleb ainult võtta kohustus iga tagasi tulnud süürlase kohta üks süürlane Türgi põgenikelaagritest enda juurde ümber asustada.

Pole teada, mis täpselt kolmikõhtusöögil edasi toimus, kuid on fakt, et Merkel ja Rutte nõustusid Türgi nõudmistega. Merkelit kihutas kahtlemata tagant teadmine, et tal tuleb kohe rinda pista mitmel liidumaal toimuvate valimistega, kus lahendamata rändekriis mängib kaardid populistide kätte.

Diplomaadid kirjeldasid seejärel esmaspäeval kogunenud ülejäänud EL-i juhtide šokki, kui Davutoğlu hakkas kõiki peaaegu tänama kolme lisamiljardi, ümberasustamise jms eest. Vägeva kokkuleppe formaalseks heakskiitmiseks kokku kutsutud Euroopa Ülemkogu erakorraline istung kujunes hoopis idamaa basaariks, kus kaubeldi peamiselt üksteise pihta suunatud pahameele hulgaga.

Tõusis suur pahandus

Kõigepealt olid Tusk ja 26 riigijuhti pööraselt pahased Merkeli ja Rutte peale, kes olid tagaselja Davutoğlu nõudmiste peale justkui lubadusi andnud. Tusk oli teinud ühe diili ja nüüd tõmbasid Saksamaa ja Holland vaiba tema jalge alt, pahandasid ülejäänud.

Seejärel hakati väljendama kahtlust Türgi uute nõudmiste/pakkumiste teostatavuse üle. Näiteks on juriidiliselt kaheldav, kas EL saab rahvusvahelist õigust järgides Kreeka saartele saabunud ja seal asüüli taotlevad süürlased valimata Türki tagasi saata. Türgiga kiire viisavabaduse kehtestamisega nõustumise pärast avaldasid kartust mõnegi idapoolse riigi esindajad, sealhulgas Eesti peaminister Taavi Rõivas. Kui see saab teoks EL-i reegleid rikkudes, siis mis sõnumi saadab see piinlikult täpsusega seaduspügalate elluviimise poole astuvatele Ukrainale ja Gruusiale?

Mis puutub süürlaste ümberasustamisse, siis seda ei saa ju ka süsteemi ja piirideta teha. Eriti kõva lärmi lõi Ungari.

Südaöösel sai selgeks, et nii kiiresti ei saa EL siiski Türgi uutele nõudmistele allkirja anda. Kokkulepe üritatakse sõlmida tuleva nädala lõpus. Fakt on, et EL annab Türgi uutele nõudmistele järele: nad saavad veel kolm miljardit ja nii kiirema viisavabaduse kui ka süürlaste ümberasustamise. Kui selle hind on ka mõne vähema reegli painutamine, siis olgu. Peaasi, et paadiralli Kreekasse lõpeks.

Tahaks Türgis meediavabadust nõuda, aga hästi ei julge

Rändekriisile koos Türgiga lahendust otsivad EL-i juhid on püsti hädas riigis toimuva inimõiguste ja kodanikuvabaduste piiramisega, mis läheb vastuollu EL-i väärtustega, kuid mille kallal võtma hakkamine võiks jälle ohustada Ankara koostööd rändekriisi lahendamiseks.

Eriti puudutab see meediavabadust, mille järjekordse piiramise näitega tulid Türgi võimud välja möödunud reedel, võttes üle suure valitsuse seisukohtadele oponeeriva ajalehe Zaman ja sellega seotud meediagrupi.

Esmaspäeval ülemkogu istungile saabunud riigijuhid kinnitasid, et räägivad Türgiga tõsiselt meediavabaduse austamisest. Itaalia peaminister Matteo Renzi lasi koguni lekitada, et tema ei kiida heaks ühtki kokkulepet, mis ei maini pressivabaduse austamise vajalikkust Türgis.

Kuid öösel avalikustatud ülemkogu järelduste tekstis oli neist kõvadest sõnadest saanud üpris pehme lauseke muu jutu seas: „EL-i liidrid arutasid Türgi peaministriga muu hulgas ka meedia olukorda Türgis.”

[Martin Peeter]

Irvhambad diilist Türgiga.

https://twitter.com/damomac/status/707305498803113984

Ma tõesti ei mõista, kuidas lastakse türklastel enesele lihtsalt pähe istuda. EL-il oleks küllalt meetmeid Erdoganil käsa väänata.

[Kriku]

Mina ka ei saa aru. Kogemusi nendega peaks ju küllaga olema...

---

Kölni politsei avalikustas aastavahetuse seksuaalrünnakutes kahtlustatava viie mehe fotod.

Saksamaa Kölni politsei avalikustas fotod, millel on aastavahetuse massilistes seksuaalrünnakutes ja ahistamistes kahtlustatavad viis meest.

Politsei teatel on Kölni katedraali ja raudteejaama juures toimunud juhtumitega seostatavad isikud pärit Põhja-Aafrikast, edastab The Local.

Uurimine näitas, et grupp mehi piirasid ahistamisjuhtumitel naise sisse, käperdasid teda ja tahtsid talle kuuluvat võtta.

Kõlvatute kaakide pildid on "Postimehe" lehel.

Reuters: Baltikum kardab saada uueks migrantide tulipunktiks.

Väljaanne Reuters kirjutab, kuidas Eesti, Läti ja Leedu tugevdavad idapiiri, kartes, et Baltikumist saab migrantidele uus tulipunkt Euroopa Liitu sisenemiseks.

Valitsused kardavad stsenaariumit, kus tuhanded pagulased püüavad Venemaa ja Valgevene kaudu Balti riikidesse pääseda, kirjutab Reuters. Mure on suurenenud, kuna eelmise aasta jooksul tuli Venemaalt Soome ja Rootsi umbes 6000 asüülitaotlejat. Soome kritiseeris jaanuaris, et Venemaa lubab illegaale üle piiri.

Läti ja Eesti on hakanud oma idapiiri tugevdama. Reutersi sõnul on Balti riikide mure ja usaldamatus suurenenud ka pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ning Eesti kaitsepolitsei töötaja rööviti piiril.

Sadadel Leedu piirivalvuritel, politseinikel ja sõduritel hakkas sel nädalal õppus, kus mängitakse läbi kriis piiril. Väljaande väitel taastatakse õppuse vältel ka kontroll Leedu ja Läti piiril.

Leedu piirivalve juht Renatas Pozelas ütles Reutersile, et Norral ja Soomel tekkis Venemaalt tulevate migrantide probleem eelmisel aastal üsna ootamatult. «Migrantide suur surve sellele piirile tekkis sisuliselt ühe nädalaga.»

Ametnikud muretsevad, et kui migrantidel on Kreekast üha raskem edasi liikuda, siis võib surve Balti riikidele suureneda.

Reuters kirjutab, et Eesti paigaldab piirile radareid, samasugused on olemas Leedu ja Valgevene piiril, et tabada salakaubavedajaid ja illegaalseid piiriületajaid.

Eurostati andmete põhjal vähemalt praegu suurt põhjust muretsemiseks ei ole. Eesti oli möödunud aastal asüülitaotlejate arvu poolest ELi liikmesriikide seas eelviimasel kohal.

Eurostati andmetel esitati eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 1 255 640 asüülitaotlust.

Kõige rohkem asüülitaotlusi esitati möödunud aastal Saksamaal, Ungaris ja Rootsis ehk vastavalt 441 800, 174 435 ja 156 110 asüülitaotlust.

Soomes esitati mullu 32 150, Lätis 330 ja Leedus 275 asüülitaotlust.

Eestis esitati Eurostati andmetel möödunud aastal 225 ning tunamullu 145 taotlust. Siseministeeriumi pressiesindaja täpsustas, et tegelikult oli möödunud aastal Eesti ametivõimudele esitatud asüülitaotluste arv 226 ning 2014. aastal 147.

Eestist vähem asüülitaotlusi esitati mullu ELi liikmesriikidest vaid Horvaatias.

[Fucs]

Võrdluseks: Eestis sooritati 2013. aastal 36 796 kuritegu ja 21 828 väärteona kvalifitseeritud avaliku korra rikkumist, narkoväärtegu või väheväärtusliku vara vastast väärtegu (st pisivargust). Tõenäoliselt on ka ülaltoodud 200 000 kuriteo hulgas mõlemad.

See 200 000 on niisiis kordades kõrgem kui Eesti keskmine. Oleks huvitav teada, mis suhtes on see Eesti immigratsioonitaustaga rahvastiku kuritegevuse suhtes, aga seda statistikat niisama lihtsalt politsei koduleheküljelt välja ei ime.

***

krk2000tab.png (12.56 KiB) Vaadatud 3265 korda

Rahvus
Autorite mudel kuritegevuse sotsiaal-demograafiliste
mõjurite hindamiseks võimaldab väita, et muude tegurite samaks jäädes
kaasneb mitte-eestlaste osakaalu üheprotsendilise suurenemisega kuritegude
arvu, isikuvastaste kuritegude arvu ja varguste arvu kasv teatud hulga võrra.
Sissetulekute suurenemine 1000 krooni võrra tõstab aga varguste arvu samuti
kindlas hulgas.

Mitte-eestlaste kriminaalne aktiivsus Eestis oli eestlaste omast suurem ka
nõukogude ajal. Rahvuserinevused suurenesid 1990ndate teisel poolel: kui 1993.
aastal ületas mitte-eestlaste kriminaalne aktiivsus eestlaste oma 1,2 korda, siis
2000. aastal juba 1,9 korda ja 2001. aastal 1,8 korda. Mitte-eestlaste kriminaalne
aktiivsus ületab eestlaste oma eriti narkokuritegude osas (2001.aastal ligi
10 korda). Märgatavad erinevused ilmnesid ka vägistamiste, röövimiste, tahtlike
tapmiste, salajaste varguste jmt kuriteoliigi osas (loetelu oli antud langevas
järjekorras).

Prostitutsiooniga tegelejatest on hinnanguliselt 80% mitteeestlased.

Eestlaste osakaal kuritegevuses süüdistatavate ja kinnipeetavate seas on väiksem,
kui seda eeldab proportsioon rahvastikus. Seevastu mitte-eestlaste osatähtsus
kuritegevuses süüdistatavate seas on püsinud pidevalt suurem kui nende
osatähtsus rahvastikus. Eesti olukord pole erandlik - kõikides riikides ületavad
sisserännanute kuritegevuse ja vangistatuse näitajad oluliselt põhipopulatsiooni
vastavaid näitajaid. Subkultuursed käitumuslikud stereotüübid ja eelarvamused,
mis iseloomustavad sisserännanute kui vähemuste rühmi, halvendavad nende
liikmete kontakte õigusliku infrastruktuuriga.

Mitte-eestlaste enamik on Eestisse sisse rännanud suhteliselt hiljuti, II maailmasõja
järel. Inimesed, kes asuvad ümber teisele maale, on reeglina oma emamaa
rahvuskaaslastega võrreldes nooremad, sagedamini meessoost, ettevõtlikumad,
riskialtimad ja nende seas on keskmisest rohkem õnneotsijaid, kes sageli ei vali
vahendeid. Võõra maa olude ning vaimulaadiga ei suudeta otsemaid kohaneda,
vaid kasutatakse veel kaua emamaal levinud tegutsemismeetodeid, hoiakud ja
väärtusi, nagu tõestasid omaaegsed Ameerikasse ja Austraaliasse väljarännanud.
Peale selle võib tavaline lootusrikas tööotsija võõral maal mitte suuta kohaneda,
sellega võib kaasneda töötus, probleemid eluaseme ja tervisega (depressioon).
Elule alla jäämine, stress ja selle ületamiskatsed alkoholi ja narkootikumidega
võivad tõugata kuritegelikule teele.

Tapmiste arvu ja immigratsiooni intensiivsuse seosele viitab ka soome uurija M.
Lehti, kelle arvates oli Eestis nõukogude ajal tapmiste arvu kiire kasvu peapõhjus
intensiivistunud sisseränne teistest liiduvabariikidest, sest sisserännanute
kriminaalne aktiivsus tapmiste toimepanemisel oli ja on praegugi ligikaudu
kolm korda suurem kui põliselanikkonnal.

2007. aastal olid mõrva või tapmise toime pannud isikuist 60% venekeelsed ja
64% Eesti kodakondsusega. Eestlaste kriminaalne aktiivsus ületab mitte-eestlaste
oma maksukuritegude, ametialaste kuritegude ja liikluskuritegude toimepanemisel.

Kui täiskasvanud isikute kuritegevuses ilmnevad selged rahvuslikud iseärasused,
siis alaealiste kuritegevuses pole rahvuse ja kuritegevuse seosed nii ühesed.
Alaealiste hälbiva käitumise uuring

näitas, et varavastaste ja vägivallaga seotud
ning kõigi õigusrikkumiste puhul tõuseb peamisena esile erinevus vägivaldses
käitumises: venelastele on omane suurem vägivaldsus. Samas on eesti noored
alkoholilembesemad, kuid kanepi ja hašiši tarvitamine oli vene noorte seas
võrreldes eestlastega sagedasem.

Ka oli poes vargil käinud vene noorte arv tunduvalt suurem. Vene noorte
seas on kambakaklused rohkem levinud.
Kambakaklustega on seotud ka külmrelva kaasaskandmine, mis on samuti eeskätt
omane vene noortele. Vene noorte seas on üldse rohkem levinud kampadesse
kuulumine. Kehavigastuste tekitamises eristuvad vene ja eesti noored samuti.
Kohati on aga agressiivsem käitumine omane pigem eesti noortele: nimelt ütles
rohkem eestlasi kui venelasi, et on elu jooksul kedagi peksnud või löönud noa või
muu esemega nii, et tema ohver vajas hiljem arstiabi.

Kuna mitte-eestlased on statistika kohaselt kuritegevuse osas märksa aktiiv-
semad kui eestlased, siis sellest järeldub, et Tallinnas tuleks (peale Kesklinna)
eritähelepanu pöörata Lasnamäele ja Põhja-Tallinnale, sest need on mitte-
eestlaste suure ülekaaluga linnaosad. Kuritegusid toimub Tallinnas küll kõige
rohkem Kesklinnas (vt tabel 9.5), kuhu koondub linna ühiskondlik elu, kuid Põhja-
Tallinn paigutub kohe selle järele, kui kuritegevuse taset mõõta kuritegude arvu
järgi 1000 elaniku kohta. Teine venekeelse elanikkonna ülekaaluga linnaosa
Lasnamäe jääb sama näitaja järgi suhteliselt tagasihoidlikuks, kuid tõuseb
Tallinna suurima linnaosana esile kuritegude suure arvu poolest. Pealinna
linnaosade kuritegevust mõjutavad rahvuse kõrval teisedki tegurid.
Kannatanute hulgas on suhteliselt rohkem mitte-eestlasi kui eestlasi ja rohkem
mehi kui naisi. Statistikaameti andmed surma põhjuste kohta 2006. aastal näita-
sid, et Eestis toimunud 99 ründe tagajärjel tabas surm 57 inimest, kellest 57,6%
olid mitte-eestlased. Mitte-eestlasi on kannatanute seas olnud eestlastest enam
ka teistel aastatel.

Kodakondsus
On harjutud mõtlema, et kodakondsus on otseselt seotud rahvusega, kuid Eesti
kodakondsuse puhul kõlbab selline mõttemall üha vähem: aastaks 2007 on
Eestis alaliselt elavatest mitte-eestlastest pooled (u 218000) saanud peamiselt
naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse.

See tähendab, et Eesti kodaniku ja eestlase vahele ei saa panna võrdusmärki.
Midagi ühist on Eesti kodanikel sellegipoolest: eespool paiknevates peatükkides
selgus, et mitte-eestlastest Eesti kodanikud sarnanevad paljuski eestlastest
Eesti kodanikele. Võrdusmärk kodakondsuse ja rahvuse vahel on õigustatud
määratlemata kodakondsusega isikute, Venemaa jt riikide kodanike osas - nemad on
valdavas enamuses Eestis alaliselt elavad mitte-eestlased.

Eesti kodanike kuritegevuse tase on madalam kui Eesti kodanike osakaal
rahvastikus. Ka Venemaa jt riikide kodanikud ei paista Eestis kuritegevuse
poolest eriti eredalt silma (vt tabel 9.6); vaid tollis registreeritud eeskirjade
rikkujate seas on ebaproportsionaalselt palju Venemaa kodanikke (tabel 9.7).
Alljärgnevates tabelites saab võrrelda olukorda 2000. ja 2004. aastal. Alates
2005. aastast Statistikaamet süüdimõistetute statistikat kodakondsuse järgi ei
koonda ega avalikusta.

Tabel 9.6. Jõustunud kohtuotsusega süüdimõistetud Eestis kodakondsuse järgi 2000.
ja 2004. aastal, %............

http://www.tallinn.ee/est/g7172s46360

Põhjalik analüüs on tehtud sellel teemal 2005a:

Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid.
Autor: Toomas Raus; Liis Timmusk
Valdkond: Registreeritud kuritegevus
Kuupäev: 28.07.2005
Liik: Kriminaalpoliitika uuringute sari

http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/ ... egurid.pdf

[Kriku]

Võrdluseks: Eestis sooritati 2013. aastal 36 796 kuritegu ja 21 828 väärteona kvalifitseeritud avaliku korra rikkumist, narkoväärtegu või väheväärtusliku vara vastast väärtegu (st pisivargust). Tõenäoliselt on ka ülaltoodud 200 000 kuriteo hulgas mõlemad.

See 200 000 on niisiis kordades kõrgem kui Eesti keskmine. Oleks huvitav teada, mis suhtes on see Eesti immigratsioonitaustaga rahvastiku kuritegevuse suhtes, aga seda statistikat niisama lihtsalt politsei koduleheküljelt välja ei ime.

Mitte-eestlaste kriminaalne aktiivsus Eestis oli eestlaste omast suurem ka nõukogude ajal. Rahvuserinevused suurenesid 1990ndate teisel poolel: kui 1993. aastal ületas mitte-eestlaste kriminaalne aktiivsus eestlaste oma 1,2 korda, siis 2000. aastal juba 1,9 korda ja 2001. aastal 1,8 korda. Mitte-eestlaste kriminaalne aktiivsus ületab eestlaste oma eriti narkokuritegude osas (2001.aastal ligi 10 korda). Märgatavad erinevused ilmnesid ka vägistamiste, röövimiste, tahtlike tapmiste, salajaste varguste jmt kuriteoliigi osas (loetelu oli antud langevas järjekorras).

[...]

2007. aastal olid mõrva või tapmise toime pannud isikuist 60% venekeelsed ja 64% Eesti kodakondsusega. Eestlaste kriminaalne aktiivsus ületab mitte-eestlaste oma maksukuritegude, ametialaste kuritegude ja liikluskuritegude toimepanemisel.

Oletame siis, et Eestis on see vahe ca. 2x. Kui Saksamaa rändurid panid toime 1,1 M kohta 200 000 kuritegu, siis on see laias laastus 4,33 x rohkem kui Eesti populatsioonis üldse ning üle 2x rohkem kui Eesti muulaste hulgas.

Muidugi ei ole sel võrdlusel sisulist mõtet, sest on võrreldud mitmenda põlvkonna immigrante just sisse rännanutega, aga mingi tunnetuse suurusjärkudest annab.

[Kurjam]

Pikem jutt Madissoniga http://uueduudised.ee/pogenikelaagreid- ... ioonipomm/