Venemaa ootamatu rünnak
Re: Venemaa ootamatu rünnak
madisse kaardi juurde EV rahvaloendus 2011. andmed. Radio Free Europe joonistab natuke laia pintsliga.
Re: Venemaa ootamatu rünnak

Bollywoodi põnevik "Speed-4":
Sul on VF soomusdiviis Moe piiritusvabriku juures (2-3km Tapa sõjaväelinnakust)!
Vahet pole, kuidas ta sinna sai.
What are you gonna do, Jack? What are you gonna do?
****
Muudel puhkudel, nt VF vägede massilisel liikumisel üle EV piiri ilma eelhoiatuste jms Tivolita ma juba eespool pakkusin välja/avaldasin arvamust, et meil oleks vaja spetsiaalseid mineerimismasinaid + spetsiaalseid tranšeede masinaid alustuseks.
Esimest võib teatud ulatuses asendada liitlaste lennuvägi, mis miiniväljad kiirelt õhust tekitab (kui lastakse).
Teise puhul aseainet eriti ei ole.
Sisemiste ussitamiste puhul loodan väga, et meie KAPO on eelnevalt oma ülesannete tasemel.
Kui ei ole, või mängitakse üle, siis aitab kohalike Pavlik Morozovite ja/või triibuliste mehikeste vastu ainult kiire, otsustav ja jõuline sekkumine kas politsei, või politsei ja kaitseliidu poolt (vahendid ja võimekus peaks olemas olema).
Muudel puhkudel, kui toimub juba sõjaline interventsioon, ükskõik kus ja kuidas, siis aitabki ainult sõjaline vastuhakk sealsamas, kus see toimub. Kas vahendid ja võimekus on olemas, oleneb olukorrast, detailidest ja nüanssidest. Kuni erinevate nädalapäevade ja kellaaegadeni välja.
Vot nüüd siitmaalt edasi, peaks hakkama jälle detailidesse laskuma ja komakohtade pärast vaidlema hakkama

Samal ajal kehtib Einselni käskkiri kõikidele relvakandjatele, avada tuli kohe, kui vaenlane on Stalingradi väravas. Sellega peaks olema vaigistatud ka hingepiinad erinevate käitumismallide korral, kui seda käsku millegipärast ülevalt ei tule (lollid, saamatud, otsustusvõimetud, arad, või muud haigused).
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Venemaa ootamatu rünnaku puhul:
Oleks vaja teada:
0. Kas vastane tuleb maad mööda, vett mööda, õhust, või kõikidest suundadest
1. Milline on vastase jõudude minimaalne suurus, mis on meile hävitavalt ohtlik kindlasti ilma AGA-deta.
2. Kui kiiresti sellised jõud suudavad koos julgestuse, logistika ja järeleveoga liikuda MAX km/h
3. Kui kiiresti meie esimesed uljaspead suudavad reageerida kasvõi KL üksikvõitleja tasemel (h) ja edasi mingi vähegi teovõimelise üksuse tasemel (tunnid/päevad/nädalad jne)
4. Milline on see koht Eesti kaardil, kuhuni reageerimisajaks on MAX jõudnud vastase arvestatavad üksused ja kuhu jõuaksid meie esimesed reageerijad elik esimene arvestatav kontaktikoht.
5. Milline on see üksus, mis meie poolt sinna jõuab (suurus, relvastus, võitlusvõime, liikumisvõime jms)
6. Mida see üksus saab/suudab teha selles punktis Eesti kaardil, kus toimub esimene arvestatav kontakt, et peatada või aeglustada vastase liikumist
7. KAS liitlaste lennuvägi osaleb või ei osale (tõenäosus 10 balli skaalal 0 = ei osale 10 = osaleb täie jõuga)
8. Milline oleks sellisel juhul, kui liitlaste õhujõud sekkuvad, see koht Eesti kaardil (kaugus piirist), kus toimuks esimene arvestatav kontakt
9. Milline peaks olema liitlaste õhujõudude võimekus ja arvukus, et selles punktis peatada või aeglustada vastase liikumist
10. milline peaks olema EKV/EKL võimekus ja arvukus, et selles punktis peatada või aeglustada vastase liikumist olemasolevate vahendite ja relvastusega.
11. Kas liitlased sekkuks ka maismaaoperatsiooniga? Kui jah siis:
11a. Millised peaksid olema need jõud ja kui suured, et peatada punktis 0;1;2 välja toodud jõude
11b. Kui kiiresti selliste jõudude paiskamine siia oleks praktiliselt võimalik (päevad, nädalad, aastad jne)
11c. Milline oleks Eesti kaardil või maailma kaardil see koht, kus toimuks sellisel juhul esimene kontakt
12. Millised ja kui suured peaksid olema vastase jõud, et Eesti hõivamisel tagada julgestus, võim ja haldus kogu hõivatud territooriumil:
12a. Kui Eestist on ära võetud ainult Ida-Virumaa ja/või piiriäärsed alad kuni 50km
12b. Kui Eestist on ära võetud 50%
12c. Kui eestist on ära võetud 100%
13. Kui "rinne" saadakse pidama 50% Eesti territooriumil, siis kui kauaks meil jätkub endal vahendeid ja võimekusi vastast seal kinni hoida (minutid, tunnid, päevad jne)
13.a Kui palju peab vastane jõude suurendma, et juhul kui on jäädud toppama, edasi liikuda ja kaua selle juurdetoomine aega võtab (sekundid, minutid, tunnid jne)
Tegelikult oleks veel terve rida küsimusi.
Esialgu piisaks, kui nendelegi mis kirja said saaks vastused, milles me suudame siin kokku leppida, et nii jah on kõige tõenäolisem. Et saaks liikuda punktist punktini samm haaval.
Oleks vaja teada:
0. Kas vastane tuleb maad mööda, vett mööda, õhust, või kõikidest suundadest
1. Milline on vastase jõudude minimaalne suurus, mis on meile hävitavalt ohtlik kindlasti ilma AGA-deta.
2. Kui kiiresti sellised jõud suudavad koos julgestuse, logistika ja järeleveoga liikuda MAX km/h
3. Kui kiiresti meie esimesed uljaspead suudavad reageerida kasvõi KL üksikvõitleja tasemel (h) ja edasi mingi vähegi teovõimelise üksuse tasemel (tunnid/päevad/nädalad jne)
4. Milline on see koht Eesti kaardil, kuhuni reageerimisajaks on MAX jõudnud vastase arvestatavad üksused ja kuhu jõuaksid meie esimesed reageerijad elik esimene arvestatav kontaktikoht.
5. Milline on see üksus, mis meie poolt sinna jõuab (suurus, relvastus, võitlusvõime, liikumisvõime jms)
6. Mida see üksus saab/suudab teha selles punktis Eesti kaardil, kus toimub esimene arvestatav kontakt, et peatada või aeglustada vastase liikumist
7. KAS liitlaste lennuvägi osaleb või ei osale (tõenäosus 10 balli skaalal 0 = ei osale 10 = osaleb täie jõuga)
8. Milline oleks sellisel juhul, kui liitlaste õhujõud sekkuvad, see koht Eesti kaardil (kaugus piirist), kus toimuks esimene arvestatav kontakt
9. Milline peaks olema liitlaste õhujõudude võimekus ja arvukus, et selles punktis peatada või aeglustada vastase liikumist
10. milline peaks olema EKV/EKL võimekus ja arvukus, et selles punktis peatada või aeglustada vastase liikumist olemasolevate vahendite ja relvastusega.
11. Kas liitlased sekkuks ka maismaaoperatsiooniga? Kui jah siis:
11a. Millised peaksid olema need jõud ja kui suured, et peatada punktis 0;1;2 välja toodud jõude
11b. Kui kiiresti selliste jõudude paiskamine siia oleks praktiliselt võimalik (päevad, nädalad, aastad jne)
11c. Milline oleks Eesti kaardil või maailma kaardil see koht, kus toimuks sellisel juhul esimene kontakt
12. Millised ja kui suured peaksid olema vastase jõud, et Eesti hõivamisel tagada julgestus, võim ja haldus kogu hõivatud territooriumil:
12a. Kui Eestist on ära võetud ainult Ida-Virumaa ja/või piiriäärsed alad kuni 50km
12b. Kui Eestist on ära võetud 50%
12c. Kui eestist on ära võetud 100%
13. Kui "rinne" saadakse pidama 50% Eesti territooriumil, siis kui kauaks meil jätkub endal vahendeid ja võimekusi vastast seal kinni hoida (minutid, tunnid, päevad jne)
13.a Kui palju peab vastane jõude suurendma, et juhul kui on jäädud toppama, edasi liikuda ja kaua selle juurdetoomine aega võtab (sekundid, minutid, tunnid jne)
Tegelikult oleks veel terve rida küsimusi.
Esialgu piisaks, kui nendelegi mis kirja said saaks vastused, milles me suudame siin kokku leppida, et nii jah on kõige tõenäolisem. Et saaks liikuda punktist punktini samm haaval.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Siiski ei maksa alahinnata asjaolu, et teatud trikke ja sobivat pärituult ärakasutades on meil teatav tuumavõimekus ...
Paar tiibraketti Männisalu pihta tekitab Piiteris koleda kaose.
Paar tiibraketti Männisalu pihta tekitab Piiteris koleda kaose.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Mõned kommentaarid Fucs-i poolt kirjutatud pika jutu kohta, mis puudutab lennukoridore jms. Kuna kasutatud on 2000 a õigusakte ja infot, mis on ammu aegunud, siis suur osa sellest ei pea paika.
- Tallinna lennuväljal (häda)maandumise seisukohast ei oma eelpool kirjeldatud marsruudid tähtsust. Esiteks on Eesti õhuruumis alates novembrist 2015 üle mindud vabalt valitavate marsruutidega õhuruumile (FRA – free route airspace) alates lennutasandist FL095 (u. 3 km) ja kõrgemal, mis tähendab, et piloot saab lennu planeerida sõltumata õhuruumis määratud ATS-marsruutidest. Teiseks, kui piloot küsib luba hädamaandumiseks ja lennujuhtimisüksus otsustab selle anda (tõenäoliselt annab), siis vektoreerib lennujuht ta lennuvälja lähenemiskursile sõltumata sellest, kus õhusõiduk parajasti õhuruumis asub ja millist marsruuti lendab.
- Mis puudutab õhuruumi kasutamist, siis kehtivad meil alates 2014 a Euroopa Liidu ühtsed lennureeglid (SERA), mille kohaselt tuleb Eesti lennuinfopiirkonda (Tallinn FIR) ja laiemalt kogu euroopa õhuruumi sisenemiseks lennuplaan esitada mitte 5 päeva, vaid 3 tundi enne väljalendu. See puudutab nii tsiviil-, kui militaarlende. Kui militaarõhusõiduk soovib siseneda lisaks FIR-ile ka teise riigi õhuruumi (ehk ületada riigipiiri), on selleks vaja taotleda luba vähemalt 7 tööpäeva ette. Riigid võivad (näiteks NATO koostöö raames) teha eraldi kokkuleppeid, mis seda lihtsustavad/kiirendavad.
- Korduvlennuplaanid ei puutu minu arvates üldse asjasse. Vaevalt, et keegi hakkab esitama korduvlennuplaani, kui eesmärgiks on „roheliste mehikeste” või muu illegaalse kauba toimetamine riiki.
- Tallinna lennuväljal (häda)maandumise seisukohast ei oma eelpool kirjeldatud marsruudid tähtsust. Esiteks on Eesti õhuruumis alates novembrist 2015 üle mindud vabalt valitavate marsruutidega õhuruumile (FRA – free route airspace) alates lennutasandist FL095 (u. 3 km) ja kõrgemal, mis tähendab, et piloot saab lennu planeerida sõltumata õhuruumis määratud ATS-marsruutidest. Teiseks, kui piloot küsib luba hädamaandumiseks ja lennujuhtimisüksus otsustab selle anda (tõenäoliselt annab), siis vektoreerib lennujuht ta lennuvälja lähenemiskursile sõltumata sellest, kus õhusõiduk parajasti õhuruumis asub ja millist marsruuti lendab.
- Mis puudutab õhuruumi kasutamist, siis kehtivad meil alates 2014 a Euroopa Liidu ühtsed lennureeglid (SERA), mille kohaselt tuleb Eesti lennuinfopiirkonda (Tallinn FIR) ja laiemalt kogu euroopa õhuruumi sisenemiseks lennuplaan esitada mitte 5 päeva, vaid 3 tundi enne väljalendu. See puudutab nii tsiviil-, kui militaarlende. Kui militaarõhusõiduk soovib siseneda lisaks FIR-ile ka teise riigi õhuruumi (ehk ületada riigipiiri), on selleks vaja taotleda luba vähemalt 7 tööpäeva ette. Riigid võivad (näiteks NATO koostöö raames) teha eraldi kokkuleppeid, mis seda lihtsustavad/kiirendavad.
- Korduvlennuplaanid ei puutu minu arvates üldse asjasse. Vaevalt, et keegi hakkab esitama korduvlennuplaani, kui eesmärgiks on „roheliste mehikeste” või muu illegaalse kauba toimetamine riiki.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Isand Frost, kas militaar- ja tsiviil-lennundust ei piira siiski mõneti erinevad reeglid? Mäletamist mööda vajab militaartransport võõra riigi õhuruumi sisenemiseks näiteks eelnevat kooskõlastust, mille saamiseks tuleb esitada vastav palve läbitava õhuruumi riigi vastavatele struktuuridele koos lennu eesmärgi ja laadungi kirjeldamisega. Peale mida siis luba kas saadakse või mitte. Meenutame siinkohal mitmete riikide lennukeeldu vene militaartranspordilennukitele Süüriasse lennuks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Jah, seda ma ju ütlesingi - kui militaarõhusõiduk soovib siseneda lisaks FIR-ile ka teise riigi õhuruumi (ehk ületada riigipiiri), on selleks vaja taotleda luba vähemalt 7 tööpäeva ette.
Kui lennatakse Tallinn FIR-is, kuid väljaspool Eesti õhuruumi ehk nn avamere õhuruumis, siis seda luba vaja ei ole.
Kui lennatakse Tallinn FIR-is, kuid väljaspool Eesti õhuruumi ehk nn avamere õhuruumis, siis seda luba vaja ei ole.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Eks see ole kindlasti üks situatsioon meie jõustruktuuridel läbimängimiseks ja -harjutamiseks. Nimelt tegevus juhul kui avamere kohal Peterburist Königsbergi lendav transpordilennuk Tallinna traaversil "Mayday" kuulutab ja palub luba hädamaandumiseks Tallinnas.Kui lennatakse Tallinn FIR-is, kuid väljaspool Eesti õhuruumi ehk nn avamere õhuruumis, siis seda luba vaja ei ole.
Hädasolijal tuleb maandumine lubada, samas tagada, et sealt "külalised" välja ja linna peale ei valguks või samas peremehetsema ei hakkaks. Arvestada tuleb muidugi ka võimaliku "vastuvõtukomiteega", mis Lennujaama lähistel ootamas.
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Miks peavad need pahatahtlikud transpordilennukid üldse hädamaandumist teesklema? Vene transpordilennukid, kaubalaevad, kaubarongid ja kaubaautod käivad siin ju iganädalaselt erinevaid kaupu toomas/viimas (oleme ju transiidiriik ikkagi), ehk ka Tallinna lennuväljale maandumise ettekäändeks on neil ju lihtsalt mingi suht suvalise ettevõtte nn."tellimust" vaja?
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Seoses sellega on mind juba pikalt painanud küsimus, et millist tehnikat naabrimees merekondeinerisse (laev, rong, auto) suudab pakkida?Viiskümmend kirjutas:Miks peavad need pahatahtlikud transpordilennukid üldse hädamaandumist teesklema? Vene transpordilennukid, kaubalaevad, kaubarongid ja kaubaautod käivad siin ju iganädalaselt erinevaid kaupu toomas/viimas (oleme ju transiidiriik ikkagi)...
Tigr paistab olema nibin-nabin mõõdus?
https://en.wikipedia.org/wiki/GAZ_Tiger
http://www.jupiter.ee/et/useful/sizes-of-sea-containers
BRDM koos lendavate vidinatega?
Äkki keegi targem oskab kommenteerida.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Näiteks 20-jalase merekonteineriga saab vedada kõike, mis kaalub alla 30 tonni, on kitsam kui 2.40 ja madalam kui 2.56. Lisaks on konteineritesse sisse aretatud erinevaid relvasüsteeme.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Kui mõni VF sõjalennuk "mayday" hädakutse saadab ja maanduda soovib, usun et toimuks selline tsenaarium:
1) Ämarist saadetakse hävitajad õhku VF lennukit püüdma.
2) KV Peastaabis ning Sidepatis ja Vahipatis antaks kõrgeim häiretase.
3) Paldiskis olev Scouts saab samuti kõrgeima astme häiretaseme ning saadetakse üksused otsekohe kiirkorras Tallinna Lennujaama suunas.
4) Sidepataljon kui LV-le lähim sõjaväeline väeosa saadab esmased relvastatud üksused maanduvat sõjalennukit kontrolli all hoidma ning ootama täiendusi ning edasisi korraldusi.
Peastaabis on kindlasti arutletud ja plaane tehtud Tallinna Lennuvälja igasuguste erinevate dessantrünnakute ja sõjaväeliste diversioonirünnakute vastu ning selline VF "mayday" rünnak ei ole kindlasti eriline üllatus arvestades Krimmi sündmuseid.
1) Ämarist saadetakse hävitajad õhku VF lennukit püüdma.
2) KV Peastaabis ning Sidepatis ja Vahipatis antaks kõrgeim häiretase.
3) Paldiskis olev Scouts saab samuti kõrgeima astme häiretaseme ning saadetakse üksused otsekohe kiirkorras Tallinna Lennujaama suunas.
4) Sidepataljon kui LV-le lähim sõjaväeline väeosa saadab esmased relvastatud üksused maanduvat sõjalennukit kontrolli all hoidma ning ootama täiendusi ning edasisi korraldusi.
Peastaabis on kindlasti arutletud ja plaane tehtud Tallinna Lennuvälja igasuguste erinevate dessantrünnakute ja sõjaväeliste diversioonirünnakute vastu ning selline VF "mayday" rünnak ei ole kindlasti eriline üllatus arvestades Krimmi sündmuseid.
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Varasemad Eestiga seotud provokatsioonid (pronkssõduri mälestuse kaitsmine, küberrünnak, Eesti riigiametniku jõuga Venemaale viimine, puidulastiga Arctic Sea vabastamine Eesti/Läti piraatide käest) on ikka ju suht originaalsed olnud. 

Viimati muutis Viiskümmend, 11 Mär, 2016 22:54, muudetud 1 kord kokku.
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Ja kui see kõik juhtub siis, kui kutsekoolis on suvevaheaeg? Kaua skaudid Paldiskist Kilulinna tulevad? Ja kas tulevad? Kui näiteks samal ajal näiteks Paldiski sadamas miski operett toimumas on? Ja et polegi eriline üllatus? Alles siin raiuti rauda kuudepikkusest ettevalmistusajast ja siis korraga olii suureks üllatuseks, et saab ka kiiremini.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa ootamatu rünnak
Õige, teine võimalus on kaubalennukitega Tallinna toodav ja siit sinise kabiiniga rekkadel Venemaale veetav transiitkaup.Viiskümmend kirjutas:Miks peavad need pahatahtlikud transpordilennukid üldse hädamaandumist teesklema? Vene transpordilennukid, kaubalaevad, kaubarongid ja kaubaautod käivad siin ju iganädalaselt erinevaid kaupu toomas/viimas (oleme ju transiidiriik ikkagi), ehk ka Tallinna lennuväljale maandumise ettekäändeks on neil ju lihtsalt mingi suht suvalise ettevõtte nn."tellimust" vaja?
Toll jälgib ümberlaadimist ja pitseerib furgoonid, mis aga ei välista, et poolel teel piirile mingid seni kasvõi pesuväel olnud "tundmatud isikud" sellest koormast saadud nodi abil äkki hästivarustatud "rohelisteks mehikesteks" ei muutu.
Viimasel ajal pole küll oma silmaga selliseid otse lennukilt autole laadimisi märganud, kuid perroonil ümberlaadimise asemel võib autode laadimine toimuda cargo alas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline