Kas Hiina majandus on põhjas ja kogu maailm on nende vastu peale Tiananmeni sündmusi ?Kriku kirjutas:Mis seal fakti salata - ainult et mida selle "tugevusega" peale hakata, kui lõpuks on kogu arenenud maailm sinu vastu ja majandus põhjas...?
Oleneb, kui palju seda tehakse. Putini sõda Gruusias neelati ka küllaltki kergesti alla. Aga ta ei piirdunud sellega ja iga kord läheb reaktsioon tugevamaks.tympsa kirjutas:Kas Hiina majandus on põhjas ja kogu maailm on nende vastu peale Tiananmeni sündmusi ?Kriku kirjutas:Mis seal fakti salata - ainult et mida selle "tugevusega" peale hakata, kui lõpuks on kogu arenenud maailm sinu vastu ja majandus põhjas...?
Ma küll niiviisi ei arva.
Maailm aktsepteerib väga kergesti jõu kasutamist siseriiklike rahutuste/ mässude puhul ja peaaegu sama kergesti kui seda kasutatakse oma "eluliste huvide sfääris "
Meie ajakirjanduse ja rahva jaoks üldse on USA välispoliitika kõige olulisem tahk seal toimuvast. Minul ausalt öelda on ka täiesti ükskõik, mis seal riigis sees korraldatakse.kana tagumik kirjutas:Sellest "välispoliitika kontekstist" saavad ka meie juhtivate päevalehtede ajakirjanikud ja (pea)toimetajad suurepäraselt aru, aga mängitakse täiega lolli, kuna Trump vastandub multikulti ja pedekampaaniale.
Wikipedia väidab, et vahekord on praegu Trump 464, Cruz 372, Rubio 166, Kasich 63. Ma loodan, et see on õige, ei hakanud üle arvutama. Eelmine kord vist oli midagi välja jäänud.Wyomingi osariigi eelvalimistel sai Cruz 66,3% häältest. Tema järel Rubio 19,5% ja Trump vaid 7,2%.
Washington D.C. eelvalimistel jäi Rubio järel napilt teiseks Ohio kuberner John Kasich, kogudes 35% häältest Florida senaatori 37% järel. Kinnisvaramogul Trump sai kolmanda koha 13,8%, tema kannul oli kohe aga Ted Cruz 12,4%.
Rubio kogus nende tulemustega juurde 11 delegaati, Cruz 10, Kasich üheksa ja Trump kõigest ühe.
672 elanikku linnriigis (suurusjärk ~Helsinki), vähetõenäoline et seal mingigi oluline kogus hääli mängus oli.tympsa kirjutas:Washington DC vabariiklaste valimised võitis Rubio Kasichi ees. Trump ja Cruz kaugel maas.
Oluline on mainida, et Washingtonis on enamik elanikest neegrid ja latiinod. Valgest elanikkonnast on suur osa aga riigiametnikud ja nende perekonnad.
cruz ja rubio peaks mõlemad latiino-taustaga olema.kaugeltuuriv kirjutas:Paljalt valge mehe baasile toetudes jääb Trumpil hääli üleriigiliselt väheseks.Kanditaadi staatuse saab,selles pole enam kahtlust.
Mingi manööverdus tuleb tal teha,kas panna tumedanahaline asepresidendi kanditaadiks või latiino sugemetega isik,kui ta tahab Clintonist jagu saada.
Donald Trumpi vihapritsimine on viinud niikaugele, et tema valimisüritused pole enam turvalised.
Seekordsete USA presidendivalimiste eelmängu üks mõistatusi on olnud küsimus, kuidas saab keegi, kes ütleb välja kõik, mis sülg suhu toob, liikuda jõudsalt ühe suure erakonna ametlikuks presidendikandidaadiks saamise poole. Jutt käib mõistagi Donald Trumpist, kes rühib vabariiklaste esinumbriks peamiselt eri ühiskonnagruppide ja rahvuste vahelist viha õhutades.
Trumpi retoorika järgi on kahtlased latiinod (nüüdseks USA rahvastiku suuruselt teine grupp), kelle vastu tuleb Mehhiko piirile ehitada kuulus Trumpi müür. Kuna Trump jagab sotsiaalmeedias valgete ülemvõimu propageerivate rassistide sõnumeid, muu hulgas Ku Klux Klani omi, võib öelda, et tal on probleem ka USA mustanahalise elanikkonnaga. Kuid kõige jubedamad tegelased on Trumpi arvates kõik islamiusulised, kellest „valdav osa” on Ameerika vastu olevad terroristid.
Seni on USA poliitikavaatlejaid pannud kukalt kratsima järgmine paradoks. Trumpi sõnumid solvavad mingil moel enamikku ameeriklasi, kuid sellest hoolimata pole tema vastu eriti meelt avaldatud ja teda saadab vabariiklaste seas suur edu.
Lubas vastu larhvi anda
Veebruaris Las Vegases toimunud Trumpi kõnekoosolekul julges üks Trumpiga mittenõustuv ameeriklane tema kõnele vahele segada. Turvamehed tarisid teisitimõtleja kiiresti välja. Trump aga möirgas lavalt: „Ma tahaksin talle vastu larhvi anda!”
„Teate, mis vanasti tehti, kui sellised inimesed kohale tulid?” jätkas ta ässitamist. „Nad oleks siit kanderaamil välja kantud.”
Selline retoorika on Trumpi kõnekoosolekutel käijatele märgatavat mõju avaldanud. USA telejaama CBS-i indiaani päritolu reporter Sopan Deb on kirjeldanud, kuidas Trumpi kampaania kajastamise käigus tuli tema juurde üks presidendiks pürgija fänn ja nõudis, et reporter läheks tagasi Iraaki, kust ta tuli.
Kuid möödunud nädalavahetusel paistis Trumpi takistamatu hoog otsa saavat. Keemispunkt saabus reede õhtul Chicagos, Illinoisi ülikoolis, kus oli kavas Trumpi kõne. Trumpi vastu olevad üliõpilased võtsid organiseerunud rühmadena kohad sisse mitmes hiigelauditooriumi sektoris, miljardäri andunud fännide seas. Tulemus oli enneolematult pingeline õhkkond.
Trump otsustas viimasel hetkel kõne ära jätta, mis arvatavasti päästis suuremat sorti kokkupõrkest. Saalist lahkumise jooksul puhkes ärimehe toetajate ja vastaste vahel käsikähmlusi, politsei pidi neli inimest arreteerima.
Asi läks aga veel kuumemaks. Laupäeval hüppas Ohios, Daytonis Trumpi kõne ajal lavale protestija, kes püüdis Trumpini pääseda. Ta võeti kohe kinni, kuid Trump nägi kohkunud välja.
Sama päeva õhtul piirasid Trumpi vastased Kansas Citys, Missouris teatrimaja, kus Trump esines. Vastased olid pääsenud koosolekusaali ja katkestasid Trumpi mitmel korral. Kui turvamehed neid välja kandsid, karjus Trump: „Välja! Välja siit!” ja „Hei, kullakesed, nüüd lähete koju emme juurde!”
Seega polnud ime, kui pärast kõnet ähvardas väljas Trumpi pooldajate ja vastaste vahel kähmluseks minna. Kansas City politsei pidi osapoolte lahus hoidmiseks pisargaasi kasutama.
Trump nõudis oma vastaste vahistamist
Ehkki vabariiklaste presidendikandidaadiks sooviva Trumpi vastu avaldatakse üha rohkem meelt, ei ole ta oma retoorikat muutnud, vaid annab üksnes hagu juurde.
Kansas Citys peetud kõnes andis ta teada, kuidas tuleks käituda nendega, kes tema vastu meelt avaldavad. Trump nõudis, et politsei vahistaks kõik sellised protestijad, sest siis jääks nende karistusregistrisse n-ö kinnipidamise märk ja järgmised vastalised ei julgeks enam meelt avaldada.
Selle kindlustamiseks tõotas Trump isiklikult nõudma hakata kõigi protestijate vastu süüdistuste esitamist, et „nende elud kihva keerata”. Trump andis oma pooldajatele lubaduse: kui see juhtub, ei jää järele ühtegi meeleavaldajat.
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline
