Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kriku]

Surma põhjustamine ettevaatamatusest võib ka kõne alla tulla.

Makedoonia: 1500 ebaseaduslikku piiriületajat on tagasi Kreekasse veetud.

---

Küpros: ei mingit peatükkide avamist kuni Türgi meid tunnustanud pole.

Põgenikust pereisa: Bekaa org on paradiis võrreldes Süüriaga.

---

Norras korraldatakse lastelaagreid, kus jäljendatakse põgenikelaagrite tingimusi, et noortes inimestes kaastunnet kasvatada.

[kaugeltuuriv]

Selle laagritega Norras selline asi,et tavaliselt on neis kas Rødt(ehk siis stalinist-kommude) või suuremas jaos SV(mis tahab olla demokraatlik kommu) valijate lapsed,mistõttu see nagu eriliselt mõju tulevastele kodanikele ei oma.

[Kriku]

Euroopa Komisjon üritab leida kõiki osapooli rahuldavat sõnastust: Türgi peaks enne viisavabadust täitma "kriitilise massi" nõudmistest. Küprose rahuldamiseks on mõeldud, et viie uue peatüki avamine oleks "tingimuslik".

Saksamaal juba elab 3 M türklast jts. ja osa neist on uute tulijate pärast üsna mures.

NASA: 1998. aastal algas Ida-Vahemere maades 900 aasta rängim põud.

---

[ruger]

Saksamaal Hannover/Burgdorf'is kohaliku EDEKA kaupluse parklas toimuv väljaõpe
https://www.facebook.com/germandefencel ... 987769942/

Rootsis ei meeldi 2-le moslemiusulisele naisele kohalik naisterahvas, keda peetakse rassistiks
https://www.facebook.com/gabdelsayed/vi ... 837632300/

[kuido20]

Rahvaalgatus Prantsusmaal Calaisi kaitsmiseks

12.märts panid noored tõkked Calais sildade peale aga viidi politseinike poolt minema
https://www.facebook.com/GenerationIden ... =2&theater



Kõvasti on organisatsiooni veebidisaini panustatud
https://www.generation-identitaire.com

[Manurhin]

Postimees: Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada.
http://www.postimees.ee/3620113/venemaa ... -lammatada

Politsei- ja piirivalveamet sai eelmise nädala lõpus Venemaalt ärevaks tegeva teate, et Jaanilinnas on kinni peetud kolm Bangladeshi päritolu põgenikku, kes tahavad Eestisse. Kui Jaanilinnast avastati seepeale veel mitukümmend sama plaani hauvat vietnamlast, aimati Eestis halba.
Põhjus, miks pealtnäha kiretu infokild viis politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrgemasse valmisolekusse, on lihtne.

See võinuks vabalt olla esimene tõsine ohumärk, et Soomet ja Norrat viimased viis kuud painanud ja märtsi alguses lakanud rändevoog Venemaalt võib suunduda lõuna poole. Esimesena jääks ette Narva piiripunkt.

Et olukorda mõista, tuleb teha ekskurss mullu hilissuvesse. Kui enne septembrit oli Nordkapist paarsada kilomeetrit kagus asuv Storskogi piiripunkt Norra ja Venemaa vahel pidanud aasta jooksul tegelema 150 asüülitaotlejaga, siis järgneval neljal kuul kasvas varjupaigataotlejate hulk plahvatuslikult. Aasta lõpuks oli seal asüüli palunud 5500 inimest.

Üsna kiirelt hakkas Norra võimudele tunduma, et asi on hapu. Asüülitaotlejatelt saadi teada, et enamikul neist on Venemaa viisa või elamisluba ning nad on juba aastaid riigis töötanud. Miskipärast olid nad just nüüd haaranud võimalusest maksta Murmanskis inimkaubitsejatele, kes toimetasid asüülitaotlejad raha eest väikebussidega piiri lähistele ja saatsid jalgratta seljas teele.

Märgid, et operatsioon peab käima Vene piirivalve teadmisel ja loal, olid ilmsed. Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele FSB alluv piiriteenistus hoiab oma kullipilgu all vähemalt 7,5-kilomeetrist ala piirini. Seal liikujale kehtivad karmid reeglid, näiteks peab neil olema luba ja dokumendid korras. Ühtäkki oli Vene piirivalve aga sootuks loobunud inimesi kontrollimast.

Vene piirivalvur lobises välja

Mõni kuu hiljem tabas samasugune asüülitaotlejate voog Soome kaht põhjapoolsemat piiripunkti: Raja-Jooseppi ja Sallat. Asüülilaine harjal jaanuari lõpus avaldas Vene piirivalvur Soome uudisteagentuurile STT, et FSB osaleb asüülitaotlejate Vene-Soome piirile saatmise organiseerimises koos Kantalahti võimude ja Vene piirivalveteenistusega. Näiteks otsustatakse, kes millal liikvele läheb ning millistel autodel lubatakse sõita Vene-Soome piirile.

Veebruari keskel avaldas mitu kõrget Soome poliitikut arvamust, et rändelaine ei saaks tulvata, kui FSB seda ei soosiks. Soome sõjandusteadlane Antti Paronen hindas Soome rahvusringhäälingu eetris, et piiripunktides proovitakse Soome administratiivvõimekust ja otsuste tegemise kiirust. «Eesmärk on jälgida rahva meeleolu muutumist,» ütles Paronen.

Nii Norra kui ka Soome asüülilaine sai äkilise lõpu märtsi alguses, pärast kõrgetasemelisi läbirääkimisi. Nende tulemusel tegid mõlemad riigid Venemaaga kokkuleppe, mille sisu pole seni avalikustatud. 26. veebruaril andis president Vladimir Putin FSB-le käsu inimkaubitsejad vastutusele võtta.

«Pärast kohtumisi korraldas FSB suurema operatsiooni ja kõik keskused, kus põgenikke majutati ja piirile toomiseks ette valmistati, tehti puhtaks. Kes oli Venemaal seaduslikult, viidi Peterburi tööle, kes ei olnud, viidi edasisele menetlusele,» kirjeldas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Asüülitaotlejate hulka arvestades pole ime, et Eesti politsei nimetab Venemaa piiril Norra ja Soomega sügistalvel korraldatud kavalat hübriidsõjaoperatsiooni isekeskis lämmatamiseks. Kas FSB võib rändevoo suunata nüüd Eesti piiripunktidesse? «Jah, kui nad seda soovivad,» hindas Mägi.

Tema hinnangul peaks Soome ja Norra stsenaariumi kordumiseks Eestis kokku langema mitu asjaolu.

«Kõige lihtsam variant on, kui Vene pool tõmbab meie piiri vastas oma piirivalvet tagasi ja levib sõnum, et Eesti kaudu on võimalik liikuda mujale Euroopasse – kas Põhjamaadesse või lõuna poole, Poolasse,» selgitas Mägi. «Kui see sõnum levib ja Vene poolel lastakse inimesi vabalt piirile, siis hakkavad massid liikuma.»

Tõenäosus selleks on Mägi sõnul väike, sest ka asüülitaotlejad näevad vale varem või hiljem läbi. Näiteks saab selgeks, et Eestis esitatud asüülitaotlust menetletakse Eestis, rahvusvahelist kaitset ei saa kuigi lihtsalt ja pole võimalik teise Euroopa riiki edasi liikuda.

«Teine asi, mis paneb massid liikuma, on see, kui Venemaal toimub mõni suuroperatsioon illegaalide tabamiseks või tekib mingi kontingent inimesi, kellel otsustatakse elamisluba enam mitte pikendada. Siis on neil kaks võimalust: kas liikuda tagasi või edasi,» ütles Mägi.

Eestil on kriisiplaan olemas

Sellegipoolest on PPA-l varuks hädaolukorra lahendamise plaan, kuidas «lämmatamisega» toime tulla. Mägi sõnul tähendaks päevas paarikümne asüülitaotleja piirile saabumine seda, et Jõhvist ja Rakverest mobiliseeritaks taotluste menetlemiseks hulk politseijõudu, kes iga päev selle tööga ei tegele, ent on saanud väljaõppe.

Kui asüülitaotlejal on kaasas dokumendid, võib Eestis varjupaiga saamise otsustada kiirkorras kohapeal. Kui otsus õnnestub teha 48 tunni jooksul, võimaldab Euroopa Liidu ja Venemaa leping asüüli tingimustele mittevastavad taotlejad Venemaale tagasi saata.

Suurem probleem tekiks siis, kui taotlejate hulk ulatub sadadesse või tuhandetesse ning neil pole dokumente. Sellise inimhulga majutamiseks laagri tüüpi majutuskohta on ministeeriumidel lepingud taristuomanikega.

Viimasel suurõppusel mängiti selline stsenaarium läbi näiteks Ida-Virumaal Remniku baasis, mis seisab suve lõppedes tühjana. Selleks et laagri asukad järgmisse Euroopa riiki ei putkaks, peaks laagreid valvama politsei või turvafirma. Suure hulga võõrkeelsete asüülitaotlejatega toimetulekuks on riigil lepingud välismaiste tõlkidega, kes asuksid tööle telesilla vahendusel.

PPA piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ütles, et kuigi «lämmatamiseks» ollakse valmistunud, ei näita märgid, nagu sooviks Venemaa piirivalve hakata lõdvendama kontrolli teisel pool Eesti piiri.

«See teave, mis meil praegu on, ei anna küll mingit alust arvata, et olukord peaks kuidagi muutuma. Me ei ole teisel pool piiri liikumist täheldanud,» kinnitas Neider-Veerme.

Eesti ja Venemaa piirivalve koostööd ei saa pidada veatuks, ent nn punane liin toimib ja infot tähelepanekute kohta vahetatakse.

«Meil on olnud mitu juhtumit, kui mõnda ebaseaduslikku piiriületust ei tunnistata. Samas ei saa kurta, on olnud toetust ka Vene poolelt. Meie plaanid on kõik üle vaadatud ja kontrollitud, nende pärast me suurt muret ei tunne,» ütles Neider-Veerme.

[Kriku]

Venemaa võib ju tahta küll, aga kust võtta põgenikud, kes Eestisse tahavad? Erinevalt Soomest või Norrast ei saa siit ka niisama lihtsalt kuhugi edasi.

[Lemet]

Edasiliikumise poolest pole vist seadusandlikult Eesti ja Skandinaavia vahel vahet- üks schengen puha.

[aht0]

Edasiliikumise poolest pole vist seadusandlikult Eesti ja Skandinaavia vahel vahet- üks schengen puha.

JUHUL kui neil on kehtiv Schengeni viisa. Isegi siis on neid võimalik piirilt tagasi saata/kinni pidada. Piisab sellest kui räägivad piirivalvurile ühte juttu kuid pagasi läbivaatusel ilmneb et on valetatud. On veel riburada võimalusi kontrolliks aga ei hakka avalikus foorumis neid lahti seletama. Kui kasutatakse võltsitud viisasid/elamislube siis pole üldse probleemi. Siit laevaga Soome-Rootsi siiski ilma päris mingi kontrollita ei pääse (ka ei seleta täpsemalt).

[Lemet]

Ikkagi pole vahet, kas Eesti või Skandinaavia, reeglid on ühed nii viisaga kui viisata tegelastele.

[aht0]

Ikkagi pole vahet, kas Eesti või Skandinaavia, reeglid on ühed nii viisaga kui viisata tegelastele.

Viisat ei anta tegelasele kes kirjutab esmasesse viisataotlusse et soovib Euroopas asüüli taotleda. Kui tal on see plaan, siis peab ta viisa saamiseks reisi eesmärgi kohta valetama. Seesama vale võetakse ilmsikstulekul aluseks tagasisaatmisel/kinnipidamisel. Seda pole isegi enamasti raske tõestada

[Lemet]

me räägime hetkel seaduste võrdsusest. Nii Soome kui Eesti piiril peaksid kehtima VÕRDSED seadused isikutele, kes tahavad kolmandatest riikidest Schengeni viisaruumi siseneda. Ei tohiks olla mingit vahet, kas on tegu Eesti või Soome või Rootsi piiriga- tulijate jaoks. Saavad täpselt samuti üle. Või ei saa..

[Manurhin]

Venemaa võib ju tahta küll, aga kust võtta põgenikud, kes Eestisse tahavad? Erinevalt Soomest või Norrast ei saa siit ka niisama lihtsalt kuhugi edasi.

Kui Balkanil piir korralikult pidama saab ja ka jääb, küllap siis hakkavad massid Türgist läbi Gruusia Venemaale liikuma. Kohalikud "abimehed" ilmselt on nõus tasu eest heal meelel "aitama". Venemaal juba rongidega Peipsi taha ja siis, nagu ma just hiljuti pakkusin, näiteks väike paadimatk üle Peipsi. Lihtsam ja ohutum kui üle Vahemere minna, Venemaa paaditootjad ja -müüjad oleks samuti väga rahul. Või siis kagupiiril jalgsimatk läbi võsa (kui kaugele kontrolljoonele sihi sisse ajamisega tänaseks jõutud on?). Läti lubas Vene piirile tara ette ehitada, seega sealtkaudu oleks raske läbi pääseda ja hakkavadki Eestisse pressima. Kuhu neil Euroopasse pürgijatel mujale ikka Türgist minna on? Ainus alternatiiv oleks sõita kõigepealt paadiga Kreekasse ja sealt edasi veel üks paadireis Itaaliasse.
Või siis ehk Venemaalt edasi läbi Ukraina või Valgevene?

[aht0]

Kehtivadki. Kuigi paljudes riikides on mingid x-erinevused (kohalikud) millega saab Schengeni sisse või mitte. Või on näiteks Schengeni viisal märkus et antud isik võib Schengenisse siseneda kui riiki X mitte. Näiteks Narva-2 jalakäijate piiripunkt mis on mõeldud kohalikele elanikele piiriületuseks, kuid mitte turistidele. Või isik on minevikus teinud Saksamaal pättust ja saanud sinna sissesõidukeelu kuid ülejäänud Schengeni riike võib ta külastada.

[Kasutajanimi]

Kui nad ei jõua just neile sobivate paadiomanikeni kes nad paatidega üle viiks, siis jäävad nende võimalused väikeseks. rootsi teatavasti taaskehtestas piirikontrolli kah, nad saadetakse tagasi sest eesti on ohutu maa.

ja nagu artiklis öeldud, sadade/tuhandete illegaalide puhul pistetakse nad kõik kusagile laagrisse. "welcome to europe".