Kapten Trumm kirjutas:Küsimus on, mida see inimene õpetab.
Kui õpetab taktikat ja masinaid kasutajatasemel, siis võib-olla tõesti piisab KSK-st ja mingist lühikursusest välismaal.
Kui aga õpetab masinate ehitust, remonti ja taolisi asju, siis minu arvates kvalifitseerub selleks ikkagi nn insener-ohvitser, olgu siis meil see ohvitseri osa lühikursustelt.
NSVL ajal (ja tükati venes ka praegu) eksisteerisid eraldi tehnilised sõjakoolid, kus lisaks ohvitseri auastmele anti ka inseneri diplom (seal kestis õpe lausa 5 a tavalise 4a asemel).
Laaneots on õppinud nn taktikute koolis.
Ma nüüd ei tea, kust ksf andmed pärita on, ühtegi viidet ei ole... Minu ka ei ole anda ühtegi viidet, aga isiklik, empiiriline kogemus. Ehk siis kindel teadmine.
Meie väeossa tulid noored ohvitserid Leningradi mingist kõrgemast sõjakoolist. Vahest harva sai mõnega neist vestelda ka tavalistel teemad, välja arvatud muidugi poliitika, keegi ei tahtnud endale lisamuresid Osobõi odeli näol, kus mina, kui eestlane ja mittekindel element, iga kuu vestlusel käisin. Kui tuli jutuks, miks üks neist sellise ameti valis, küsisin, mis saab siis edasi, kui ta pensionile läheb, nii 40, kõigist ju ei saa kolonele ja kindraleid. Ta näitas mulle dimplomit, kus oli selgelt kirja, et ta on lõpetanud roomikmasinate inseneri eriala. Ja see kõrgem haridus on nagu iga teine kõrgemast ülikoolist saadud inseneri haridus, eriala. Ta saab töötada selle diplomi alusel igas tsiviilettevõttes. Seega, nad said tehnilise kõrgema hariduse ja lisaks said ohvitserikutse, mis lubas neil tööle asuda rühmaülema ametikohal. Kindlasti oli NL erineva kallakuga sõjakoole, kust saadi erinevat haridust, millele lisandus kutseharidus. See oli baas, millelt hakati edasi oma karjääri kujundama. Ma ei tea, kuidas eesti kõrgemas sõjakoolis lood on, aga minu arvates ei ole olemas sellist haridust, nagu sõjaväeline või ohvitseri oma. See on kutse. Erialane kõrgharidus peab vastama üldistele riigis kehtestatud reeglitele kõrghariduse jaoks.
NL vist oli ainult üks suur erinevus, need olid need, kes tegelesid poliitalaga. Arusaadavatel põhjustel said nad rohkem humanitaarse eriala, mis aga välistas selle, et nad vähemalt mitte kunagi ei asendanud riviüksustes komandöre. Vähemalt seal, kus mina teenisin, sampolit võis ühe päeva küll roodukat asendada, aga kui roodukas oli puhkusel, siis asendas teda alti üks rühmaülematest. Ja karjääri said nad teha ainult enda liini pidi.
Trummi poolt mainitut Laaneots alustas ka oma sõjateed kuskil kõrgemas tankikoolis ja küll temagi sai mingi inseneri erialase hariduse.
Mis mind aga huvitab, on see, mida küll kirjutatakse Eesti sõjakooli lõpetanute diplomisse??
Muidugi peaks see minema vist kuhugi sinna teemasse, kus jutu haridusest, aga seda ma ei leidnud...
Kas sa Borja tahad kurja üles kutsuda? Millal sa viimati ... käisid? Elusat sõdurit nägid?
Hiljem uutesse ühikatesse minnes, tuli meil väljas trepil suitsetada. Kuid sealgi oli üks pink. Kus tossasid NA sõdurid enne meid, seda ma ei tea. See venelaste MeV väeosa, teisel pool rohelist aeda, tegi suitsu ... kas polnud mitte üks roheline plekkkatus?
