Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Roamless]

Selle räsitud olemisega MT-LB-ga see bulgaarlane seal vaevalt kedagi püüab, pigem poseerib selle taustal ala meil on nüüd ka "soomustehnika" pagulaste vastu olemas. Pigem vuravad nad ikka autode ja ATV-dega.

[Kriku]

Austria kõrgeim kohus otsustas, et varjupaiga andmise piirmäär on seadusevastane.

---

Täna toimub järjekordne EU tippkohtumine, kus üritatakse tehing Türgiga ära teha hoolimata vastuoludest Kürposega ja muudest probleemidest.

EU-Türgi tehing olevat rahvusvahelise õigusega kooskõlas: hulgakaupa väljasaatmist ega inimest ohustavat lähtemaale tagasisaatmist ei tule.

Ungari: kui vaja, peab Euroopa põgenikekriisi ilma Türgita lahendama.

Pikem jutt Ungari uuest põgenikeseadusest, mida olen siin lõngas juba maininud. Inglise keeles.

[Kriku]

Ajakirjas "Sõdur" 1/2016 käsitleb lk. 19 algavas artiklis major Margus Kuul muuhulgas ka islamistliku mässu võimalust Saksamaal.

---

Rootsi teleajakirjanik on politseis alla 15-aastase süürlase Kreekast Rootsi toomise eest.

Türgi asjade raportöör Euroopa parlamendis: põgenike küsimus ja EU-ga liitumine tuleb lahus hoida.

Saabuvus 15.03 seisuga:

[Kriku]

PPA: haarangud illegaalidele Peterburis tõstavad survet Eesti piirile.

Kui Vene võimud korraldavad Peterburis haarangu illegaalide tabamiseks, siis see annab tunda ka Eesti piiril, kuna sagenevad ebaseaduslikud piiriületamise katsed, tunnistab politsei- ja piirivalveamet (PPA).

«PPA kogemus näitab, et iga kord, kui Peterburis korraldatakse suuroperatsioon illegaalide tabamiseks, üritab mõni neist kinnipidamise vältimiseks ebaseaduslikult ületada Eesti piiri,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme BNS-ile.

Tema sõnul on Venemaal miljoneid kolmandate riikide kodanikke. «Nende seas on kindlasti inimesi, kes võimaluse korral tahaksid pääseda Euroopa Liitu,» märkis Neider-Veerme.

PPA on siiski kinnitanud, et Eesti piir on kindla kontrolli all ning raskusi võiks tekkida alles siis, kui piirile saabuks päevas enam kui sada põgenikku, kes paluks Eestilt varjupaika.

Viimasel ajal on levinud arvamus, et seoses põgenike liikumistee kinnipanekuga Balkanil võivad Lähis-Idast saabuvad põgenikud hakata liikuma Põhja- ja Lääne-Euroopasse ka Balti riikide kaudu või püüab Venemaa oma naaberriike destabiliseerida suurte migrantide hulkade suunamisega läände.

Seni on põgenike huvi Eesti vastu olnud pigem leige.

Vaid neli varjupaigataotlust

Veebruaris esitati kolm rahvusvahelise kaitse taotlust – üks Alžeeria kodaniku ja kaks Venemaa kodanike (korduvtaotlejad) poolt. Jaanuaris esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vaid üks inimene – Liibüa kodanik.

Sarnaselt Eestile on ka Skandinaaviamaades rahvusvahelise kaitse taotlejate arv aasta algusest saadik olnud langustrendis, kinnitas PPA.

Käesoleval aastal on Eestis siiski oodata taotluste arvu tõusu, sest Ukraina kodanikele eelmisel aastal antud üheaastased elamisload hakkavad aeguma, lisas PPA.

Tänavu kahe kuuga peeti ebaseadusliku piiriületuse tõttu kinni 42 isikut. Ebaseaduslikud piiriületajad on need, kes tulevad salaja üle nö. rohelise piiri või peidavad end näiteks sõidukitesse ja haagistesse. Samas kuuluvad selle kategooria alla ka juhtumid, kus riigipiiri ületatakse kalapüügi, sportimise, matkamise või näiteks metsatööde käigus.

Suurema osa (60 protsenti) ebaseaduslikest piiriületajast moodustavadki just need, kes ületavad piiri kogemata muu tegevuse käigus.

Samas on seoses välismaalaste smugeldamisega üle piiri tänavu peetud kinni üks eestlane ja kaks Venemaa kodanikku. Vene föderatsiooni kodanikud olid seotud Vietnami kodanike üle riigipiiri toimetamisega jaanuaris. Eesti kodanik peeti kinni veebruaris Tallinna sadamas peale laevale pileti ostmist ja selle üle andmist teisele isikule. Hetkel on mõlemad juhtumid menetluses.

Käesoleva aasta kahe kuuga avastati Eesti piirilt 70 ebaseadusliku rände eesmärgil riiki saabuda soovinud inimest. Enamasti oli tegu Venemaa, Ukraina ja India kodanikega.

Tegemist on kolmandate riikide kodanikega, kellel pole alust Eestis olla, kuid näiteks püüavad kuritarvitada viisat.

«Võrreldes jaanuariga, on avastatud isikuid mõnevõrra vähem, sest veebruaris ei olnud ühtegi suurte välismaalaste gruppide ebaseadusliku saabumise juhtumit. Jaanuaris tabati seoses ebaseadusliku rändega 41 välismaalast ja avastati kolm suuremat sisserändajate gruppi,» kirjeldas Neider-Veerme.

Näiteks avastati Luhamaa piiripunkti lähedal kaheka vietnamlast, kes Eestisse püüdsid pääseda. Tallinna lennujaamas jäi vahele kaks suuremat gruppi - viieliikmeline India kodanike grupp ning 11 venelast.

Sarnaselt eelnevatele aastatele avastati enamik ebaseaduslikult rändavatest inimestest piiripunktides ja peamiseks ebaseadusliku rände mooduseks on jätkuvalt viisa väärkasutus.

2016. aasta kahe kuuga tühistati või tunnistati PPA poolt kehtetuks 40 viis viisat: 24 Venemaalt tulnud, üheksa Indiast ja kaheksa Ukrainast tulnud inimese viisad.

Juba Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike üle järelevalvet tehes koostas politsei kahe esimese kuu jooksul 75 ettekirjutust, mis on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Migratsioonireeglite rikkumisega seotud süüteomenetlusi oli 56, mis on ligi 23 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Seadusliku aluseta Eestis viibimise tõttu algatatud väärteomenetlusi oli 43 ning see on võrreldes eelnevate aastate sama perioodiga langustrendis.

[Martin Peeter]

Teabeameti juht Vene migratsioonirelva kasutamisest Soome ja Norra vastu ning ohust meile.

http://uudised.err.ee/v/eesti/002c00dd- ... eks-valmis

[Manurhin]

Teabeameti juht Vene migratsioonirelva kasutamisest Soome ja Norra vastu ning ohust meile.

http://uudised.err.ee/v/eesti/002c00dd- ... eks-valmis

Kood: Vali kõik

"Huvitav on ka see, et Vene piirivalvurite väitel on paljudel põgenikel juba aastaid Vene elamisluba olemas, mis tähendab, et tõenäoliselt koguti inimesed bussidesse ja suunati piirile," selgitas Marran.

Venelased väidavad, meie omad selgitavad... Mind huvitaks, kas nende piiriületajate endi käest pole ka keegi küsinud, et kuidas siis asi ikka tegelikult oli? Toodi nad siis bussidega piirile? Mida neile öeldi, mida lubati, millega ähvardati? Kasvõi anonüümselt oleks mõni ehk ikka nõus kommenteerima. Muidu kohati küll ajakirjanikud lausa jooksevad, kaamerad õieli, karjakaupa põgenikel sabas (ja pärast hädaldavad, kui kusagil piirikate käest kolakat saavad ).

Kõrvalmärkusena: keda juhuslikult peaks huvitama ilm Euroopasse rändajate teel üle Vahemere, siis reaalajas äikesetorme on väga mugav vaadata siit: http://en.blitzortung.org/live_lightnin ... php?map=14
Missugused olud valitsevad merel äikesepilvede all ja läheduses, teab ilmselt igaüks niigi. Samalt lehelt saab tegelikult vaadata registreeritud välgulööke üle kogu maailma, sh. Eestis. Taolist huvitavat ilmateemalist kraami on netis väga mitmesugust, aga et mitte seda teemat kõrvalise jutuga pikemalt risustada, siis - kel huvi, saatku PS.

[Kriku]

Suurbritannia peaminister Cameron soovitab Liibüa ranniku lähedale rohkem patrull-laevu paigutada.

Türgi peaminister: põgenikekriis pole kauplemise teema, vaid võimalus aidata süürlasi.

---

Rikkamad põgenikud põgenevad lennukiga. Kreekas peeti enne õhkutõusmist kinni Itaaliasse suunduv lennuk, mille pardal oli 7 iraaklast. Varem oli juba 12 sellist gruppi Itaaliasse toimetatud. Pilet maksis 4500-7500 eurot.

Idomeni laager upub porri ja peldikud ajavad üle. Vettinud telklaagris on koos 12 000 inimest.

Idomeni laagris krabati kinni lastevägistaja.
Värd sai peksa ja kui politseijaoskond oleks kaugemal olnud, oleks tal veel halvemini läinud.


17.03.2016: Kreekas on 45 570 rändurit.


---

Nädala nonsens:

[Kriku]

Ken-Marti Vaheri vastulause Eero Jansonile: pagulasseadus vastab rahvusvahelise õiguse nõuetele.

Riigikogus kolmapäeval vastu võetud välismaalasele rahvusvahelise kaitse seadus vastab rahvusvahelisele õigusele ja näib, et kriitikud ei ole seda eelnõu lugenudki, kirjutab riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL) vastulauses MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehele Eero Jansonile.

Rahvusvahelist kaitset ei saa kelleltki võtta lihtsalt ära, sest kaitse vajadus langeb ära vaid siis, kui näiteks koduriigis on lõppenud sõda (sõjapõgenike puhul) või on kukutatud inimeste elusid ja tervist ohustav diktatuurivõim.

Välismaalase rahvusvahelise kaitse seadus ei piira kellelgi õigust saada rahvusvahelist kaitset, vaid seab nõuded ja kohustused neile, kes soovivad Eestist leida varjupaika. See on igati loomulik ja ka õigustatud ootus, et isikud teavad oma kohustusi ja seda, mis neid uues peatuspaigas ees ootab.

Väärtusdeklaratsioon, millega edaspidi peavad välismaalased nõustuma, annab neile piisava selguse sellest, millega tuleb uues elupaigas arvestada ning Eesti riigile piisava aluse, et selgelt häiriva käitumise puhul kohaselt reageerida. Selle seaduse tegemisel on lähtutud rangelt rahvusvahelistest konventsioonidest ja sellest, millised on tegelikku kaitset vajava inimese õigused.

Seadus kehtestab Eestisse saabuvale välismaalasele kriteeriumid – neist olulisim on austada meie põhiseadust ja väärtusi. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ühineb väärtusdeklaratsiooniga, siis võib meie põhiseaduslike väärtusnormide rikkumine olla aluseks elamisloa pikendamisest keeldumisele.

Rahvusvahelise kaitse saanud isikutel kohustus on omandada eesti keel A2 tasemel ning kui keeleõppes ei osaleta, siis võib see olla aluseks elamisloa pikendamisest (mitte rahvusvahelisest kaitsest) keeldumisele, samuti piirata sotsiaaltoetuste maksmist.

IRL tegi oma muudatusettepanekud seadusesse juba möödunud aastal ja seega ei saanud need kuidagi tulla üllatusena ka MTÜ Eesti Pagulasabile, kes viitas lühikesele kooskõlastusringile. Seadusemuudatused said igakülgselt läbi arutatud ministeeriumite ja vabaühendustega. Seadusemuudatuste igakülgsest läbikaalutusest annab tunnistust ka asjaolu, et riigikogu näitas seaduse heakskiitmisel üles harva nähtavat üksmeelt – enamik kohal olnud saadikuid hääletasid seadusemuudatuste vastuvõtmise poolt, erapooletuks jäid vaid Keskerakonna saadikud.

Kokkuvõtteks, IRLi poolt esitatud seadusmuudatused tugevdavad Eesti riigi kontrolli sisserände üle ja seavad selged nõuded välismaalastele, sealhulgas nendele, kes on võimaluse korral ümberpaigutatavad ja ümberasustatavad Eesti vabariiki.

[Kriku]

Türgiga lepiti kokku ära.

Pühapäevast alates saadetakse kõik Kreekasse jõudnud rändurid Türki tagasi. Liitumisläbirääkimis uuendatakse, Türgi saab veel 3 miljardit ja lubab tagasisaadetuid kohelda rahvusvahelise õiguse järgi, st. mitte lähtemaale tagasi saata. Iga niimoodi tagasi saadetu kohta tuuakse üks põgenik otse Türgist EU-sse.

Kokkuleppe tekst inglise keeles.

AMETLIK: Leping Türgiga olemas. Kreekasse saabujad hakatakse pühapäevast tagasi saatma. Tulemas hiiglaslik EL-i operatsioon Kreekas!

Euroopa Liit ja Türgi leppisid äsja kokku tingimustes, mis peaks lõpetama ebaseadusliku rände Kreeka saartele. Leping jõustatakse juba pühapäeval, mis jätab ettevalmistusteks väga vähe aega.

Reede hommikul kohtusid Brüsselis Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, kes arutasid võimalusi rändekriisile piiri panemises kokku leppida neljapäeva öösel EL-i riigijuhtide poolt seatud tingimusi jälgides.

Pärast seda kohtumist tegid riigijuhid Tuskilt saadud informatsiooni kohaselt veel mõningaid täpsustusi lepingu kavasse. Istungilt tulnud teated väljendasid enne lõplikku Türgi heakskiidu saamist juba optimismi, et kokkulepe saab tehtud ja kiiresti jõustatud.

Jõustumine toimubki vaid paari päeva jooksul. Dokumenti on kirjutatud, et alates pühapäevast Türgist Kreekasse saabuvad inimesed lähevad kõik juba tagasisaatmise kokkuleppe alla.

Mõistagi ei pruugi veel keegi füüsiliselt pühapäeval tagasi saadetud saada, sest nii Kreeka kui ka Türgi peavad tegema väga kiireid samme, mis on tagasisaatmise eelduseks. Näiteks peab EL saavutama kindluse, et Türki tagasisaadetud inimesi koheldakse vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele.

Kreeka võimud omalt poolt peavad kiirkorras looma süsteemid saabujate saatuse kiireloomuliseks määramiseks – kes saab jääda, kes suunatakse tagasi Türki. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt, et kogu protseduur läheks kokku rahvusvahelise õigusega.

Kuivõrd EL-is puudub veendumus, et Kreeka suudaks tagada isikute tagasisaatmiseks vajalike süsteemide käivitamise juba sel pühapäeval, on Ülemkogu järel oodata väga kiireid samme hiiglasliku üle-Euroopalise abiprogrammi käivitamiseks. Sellega saadetaks Kreeka saartele lähimal ajal sadu, kui mitte tuhandeid eri EL-i riikide ametnikke, kes tagaksid koos Kreekaga täna sõlmitud leppe kiire ning tegeliku jõustamise ning looksid selleks vajalikud keerukad protseduurid.

Mis puutub vastutasuks Türgis asuvatest Süüria sõjapõgenike laagritest otse süürlaste EL-i ümberasustamisesse, siis selles osas ei anna EL Türgile piiramata lubadusi. Maksimaalselt võtaks EL iga Kreeka saartelt tagasi saadetud süürlase vastu otse Türgist 72 000 põgenikku ja kui see täis saab, siis see programm sellisel kujul ka lõppeb.

Ülejäänud Türgi soovid, mis puudutavad viisavabadust ja EL-iga liitumiskõnelustega edasiminekut, saavad ka vastuse. Formaalselt lubatakse viisavabaduse otsust juunis, kuid vaid kõigi tingimuste täitmise korral. Liitumisläbirääkimistel avataks üks uus peatükk, mis puudutab eelarveküsimusi ja on üks väheseid, kui mitte ainuke, millele Küpros pole vetot pannud.

Rõõmsad kitsekauplejad pärast edukat kitsekauplemist.

"Reuters" leppega seotud probleemidest.

---

Jordaania on hädas 145 000 põgenikulapse oma koolisüsteemi mahutamisega.

Kreeka minister võrdles Idomeni laagrit Dachauga.

Austrias anti sai keegi 69-aastane meeskodanik vihaõhutamise süüdistuse. Patuks oli üleskutse sulgeda migrandid deporteerimiseni töölaagritesse. Veel kutsuti kriminaalses postituses neegreid neegriteks ja öeldi, et nad toovad Aafrikast Euroopasse kaasa oma rumaluse, kirjasokamatuse ja valgete vihkamise.

Siia juurde sobib France24 telesaade Eritrea põgenikest.

Östersundis jääb ära traditsiooniline keskkonnakaitsetund ("Maa Tund"), mille jooksul tänavavalgustus keset ööd välja lülitatakse. Kardetakse kõlvatusi.

Austraalia teleajakirjanikud läksid Stockholmi äärelinna põgenikest lugu tegema, aga põgenikud kargasid neile kallale.

[Sugga 21]

Üks arvamus,millega saab ainult nõustuda.
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=73975785

[Kriku]

ELi-Türgi leppe kaheksa olulist aspekti.
Evelyn Kaldoja, välistoimetuse juhataja

Pärast koos unepausiga umbes ühe ööpäeva väldanud tippkohtumist jõudsid 28 ELi liikmesriiki ja Türgi eile õhtuks ühisele arusaamale kokkuleppes, millega loodetakse sulgeda üle Egeuse mere kulgev ohtlik ja ebaseaduslik rändetee.

1. Kokkuleppe kese

Ebaseaduslikult üle Egeuse mere Türgist Kreeka saartele seilavate migrantide üheotsareis ELi muudetakse omamoodi kruiisiks, mille esimene ots on ohtlik ja inimkaubitsejatele makstavate summade tõttu kulukas ning teine on ohutum ja ELi kulul, kuid peaks võtma soovi üldse teele asuda.

Ehk kõik, kes sealtpoolt tulevad, viiakse neilt eriti midagi küsimata tagasi Türki. Kui tagasiviidud peaksid seal osutuma õigustatud pagulasteks ja taotlema võimalust ELi ümber asustatud saada, pannakse nende sooviavaldus järjekorra viimaseks.

2. Millal midagi juhtuma hakkab?

N-ö nullpunktiks on 20. märts ehk alates homsest lubab EL kõik Kreeka saartele saabuvad migrandid kiirmenetluse korras tagasi Türki viia. Enne seda saabunutega peab Euroopa omal käel toime tulema.

Hollandi peaminister Mark Rutte on lubanud, et pärast Türgiga kokkuleppele jõudmist kulub kolm-neli nädalat, kuni Kreeka poolt ELi välispiir pidama saab.

Briti vasakpoolse ajalehe Guardian teatel võib uue mudeli täiemahuliseks käimaminekuks kuluda kuid – kui see üldse toimima hakkab.

3. Kreeka peab parandama haldussuutlikkust

Esimese sammuna seisab Kreeka ees tõsine enese kokkuvõtmine haldussuutlikkuse koha pealt.

Veel mullu võtsid kreeklased kuulu järgi pagulastelt sõrmejälgi paberile. Siis andis EL neile moodsama tehnoloogia.

Veel üsna hiljuti suhtusid kreeklased pagulaskriisi suhteliselt rahulikult vaatamata sellele, et saabujate rõhuv enamik läbis nende maad. Nüüd on märke Ateena rahulolematusest, sest järgmistes riikides kinni pandud piiride tõttu on hulga inimesi nende juurde lõksu jäänud.

Eile Makedoonia piiri ääres hiigelsuureks paisunud Idomeni pagulaslaagrit väisanud Kreeka siseminister Panagiotis Kouroumblis võrdles tema riigi territooriumil ja teoorias ka tema enese vastutusel oleva laagri tingimusi Dachauga.

Algselt 2500 asukale mõeldud laagrisse on praeguseks kogunenud umbes 12 000 inimest. Suurem osa neist keset vihmaseid mudavälju telkides elavatest inimestest on pärit Süüriast ja Iraagist, paljud on lapseealised.

Veel vähemalt 34 000 Türgist saabunud ja mujale Euroopasse kibelevat migranti on laiali teistes Kreeka piirkondades. Näiteks Ateena Piraeusi laagris on AFP andmeil neid umbes 4000. Seal puhkes üleeile ka kaklus, kui süürlastest ja afgaanidest migrandid abitoidu pärast tülli läksid.

Lisaks pagulastega kimpu jäämisele ähvardab Kreekat ka Schengeni tsoonist välja arvamine, kuna nad ei suuda oma piire turvata ja de facto on ELi välispiir juba nendest edasi nihkunud.

Iroonilisel kombel on kogu ELi pagulaskriisi haldamise eest vastutav eurovolinik samuti kreeklane – Dimitris Avramopoulos. Ka temale on ette heidetud nõrka juhtimist.

Üsna otsustavalt tuleb ilmselt appi ülejäänud EL, kust saadetakse kiirkorras sinna missioonile hulk kohtunikke, piirivalvureid, tõlke ja asüüliametnikke, sest Kreekas endas on vajaminevatest inimestest olemas laias laastus vaid kolmandik.

4. Türgi seadused

Türgi on küll praegugi 1951. aasta Genfi pagulaskonventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli osaline, aga teatud klausliga. Nimelt saab nende juures täisväärtuslikule pagulasstaatusele pürgida vaid Euroopast tulnu.

Süürlaste osas on Türgi siiski teinud erandeid. Esiteks anti neile osaline kaitse, tänavu jaanuarist võivad nad teatud tingimustel seal ka tööle minna. Iraaklastel, iraanlastel ja afgaanidel nii palju kaitset pole.

Human Rights Watchi andmeil on 90 protsenti Türki rännanud pagulaskandidaatidest tulnud aga Afganistanist, Iraagist ja Süüriast ning ega ülejäänud kümne protsendi seas tõenäoliselt ka eriti eurooplasi ole. Samas näevad ELi reeglid ette, et turvaline riik, kuhu inimesi tagasi saata võib, peab Genfi konventsiooni täitma geograafiliste piiranguteta.

5. Raha pole tegelikult probleem

EL võib olla vananev ja pisut «pehmo», aga üleilmsel skaalal on ta rikas nagu troll. See tähendab, et Türgile pagulaste abistamiseks lubatud kolmele miljardile veel teist sama palju otsa panna võib olla üks kergemaid ülesandeid. Oluline on siin aga ära märkida kaht asja.

Esiteks, esimese kolme miljardi kasutamine pole kuulu järgi siiani väga edukalt edenenud. Praeguseks on ära kasutud sada miljonit eurot. Ja kuni esimest summat pole «mehele pandud», ei kibele Euroopa ilmselt ka teist lubatud rahalaeva teele saatma.

Teiseks ei peaks need summad minema mitte Türgi riigile, vaid otseselt pagulaste aitamiseks. Pool esimesest kolmest miljardist on mõeldud otse pagulaste söögi eest hoolitsevale Maailma Toiduprogrammile. Teine aga laagrite ja pagulaslastele koolide korraldamiseks.

Samuti pole keegi vaielnud selle vastu, et Türgi riik ise on mitu aastat vapralt omast rahast pagulaskoormat kandnud. Türgi peaministri Ahmet Davutoğlu teatel on nende riigi kassast alates 2011. aastast laagris elavate süürlaste toetamiseks kulunud kümme miljardit dollarit ning 20–25 miljardit kulunud neile, kes elavad väljaspool laagreid.

Eesti valitsus otsustas lõppeval nädalal, et maksab Euroopa Komisjoni loodud Türgi pagulasrahastusse 2,79 miljonit eurot.

6. Inimeste arv

Türki on praeguste hinnangute järgi pagenud 2,7 miljonit süürlast. Neist umbes 250 000 elab türklaste hallatavates laagrites. Ümberasustamiseks ei pea süürlane ilmtingimata olema laagrielanik, küll aga võtma ühendust varjupaigakandidaatidele esmast taustakontrolli korraldava ÜRO pagulasametiga.

EL võtaks praegu välja pakutud valemi järgi ühe Türgis ootava süürlaste vastu vastu kuni 72 000 inimest. See arv on osa juba praeguseks läbivaieldud ümberjagatavate pagulaste hulgast. Iga Türgist pagulasi toov riik saaks need siis maha arvutada oma lubatud pagulaskvoodist.

7. Tühi jutt laienemise ümber

Kui mõnele Lääne-Euroopa riigile oli osas uudistes pagulasleppega paaris käinud Türgi ELi võtmine poliitiline punane rätt, sest nende valijaskonna enamik ei suuda kujutleda 80 miljoni moslemiga poliitilise ruumi jagamist, siis Küprose jaoks oli küsimus eksistentsiaalsem. Peale selle, et saare põhjaosas on juba 1974. aastast Türgi väed, ei tunnista Ankara nende riiklust. Sestap reageeris Nikosia väga tuliselt jutule, justkui võidaks mõni Türgi liitumiskõneluste peatükkidest n-ö tänutäheks lahti sulatada.

Politico analüüsi järgi ei mõelnud Türgi peatükkide avamist nõudes oma juttu tõsiselt. Tegu oli n-ö siseturule mõeldud retoorikaga – Recep Tayyip Erdoğan ei taha tegelikult ELi kõnelustega edasi liikuda, sest see tähendaks Brüsseli uusi ebameeldivaid küsimusi justiitssüsteemi ja inimõiguste teemal.

Sellegipoolest tuli eile teade, et Hollandi eesistumise ajal ehk veel sel poolaastal avatakse liitumiskõneluste 33. peatükk. Praegu tundub sellel siiski olevat ennekõike sümboolse tähtsusega Erdoğani siseturul, mitte Türgit ELi toov edasiminek.

8. Türklaste okkaline tee viisavabadusele

Politico teatel mõtles EL algselt viisarežiimi kergendamisest rääkides seda, et senisest lihtsam oleks tulek n-ö sagedastele reisijatele ehk näiteks äriinimestele, akadeemikutele ja üliõpilastele. Nüüd räägitakse lihtsustatud reisimisvõimalusest kõigile – mitte ainult professoritele, vaid ka Anatoolia karjustele, kui neil huvi peaks olema. Eilse avalduse järgi peaks juhul, kui Türgi nõuded täita suudab, viisavabadus tulema juuni lõpuks.

Praegu vastab Türgi 72st ELi seni kehtivate reeglitega seatud tingimusest umbes pooltele. Nende seas on muuseas nõudmine, et viisavabadusega riigis peavad vähemused olema seaduse kaitse all. Mainitud klausel ei väljenda mitte ainult ELi soovi sundida teisigi riike inimõigustest lugu pidama, vaid ka täiesti praktilisi kaalutlusi – kui viisavabadusega riigis on vähemused rõhutud, tähendab see potentsiaalselt suurt hulka hõlpsalt saabuda võivaid õigustatud varjupaigataotlejaid.

Igatahes ei tundu Anatoolia karjuse viisavaba reisimisvõimalus teoks saavat üleöö. Näiteks võib oodata, et tihti ELi moraalse majakana toimiv europarlament ei anna viisalihtsustusele heakskiitu. Või kui see peaks ka tulema, peab Türgi riik ikkagi täiendama omaenese piirikontrollisüsteeme ja karjus saama biomeetrilise passi.

Kui see kõik õige on - ja ma ei näe põhjust, miks ei peaks olema, sest Evelyn Kaldoja on väga intelligentne inimene - siis on lõpuks päris hästi. Jääb vaid loota, et kokkulepe õnnestub ka ellu rakendada.

[virguja]

Riigile, kus ca 8% (siin ma kasutan eri pollide keskmist) toetab või toetab aktiivselt Daesh/ISIL terroriorganisatsiooni ja ca 20% toetab salafi-islamiste, viisavabaduse andmine tähendab islami kolmandale pealetungile vastupanuta alistumist. Ei aita siin biomeetrilised passid ega ...

[Kriku]

Ma ei usu ausalt öeldes viisavabadusse. Lepe jätab küllalt ruumi sellest hoidumiseks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Süüria põgeniku täielik ülalpidamine maksab Saksamaal kümme korda rohkem kui naaberriikides:
"Syrian refugees will cost ten times more to care for in Europe than in neighboring countries | Voices | The Independent" < http://www.independent.co.uk/voices/syr ... 28676.html >
... A budget of $3,000 per refugee in Jordan would provide food, water, education and opportunity. In Germany this will cost $30,000 ...

..noh, siit ka ju see tänase "rahvasterändamise" põhiloosung - "vii vontt dzöörmäni"

Ega tola loll ei ole

[Kriku]

Veel üks sisserändaja poeg (või pojapoeg?) õhutab paanikat: Andrei Korobeinik heidab valitsusele ette otsustamatust pagulasküsimuses.

Kardan, et varem või hiljem võib ka Reformierakond leida end sellises olukorras, kus ta reiting tuleb alla nagu IRLil ja peab mõtlema, kellele end pakkuda adekvaatse hinna eest.

Selle vastu aitab ainult see, et defineerid oma platvormi: et oledki liberaalne. Et kui Eesti võtab pagulasi vastu, siis ta võtab, mitte ei mune aasta aega, et ikka õiget valget kristlase perekonda välja valida. See on kahjulik Reformierakonnale ja kahjulik ka Eestile. Aastal 2020, kui Euroopa Liit on veel olemas, vaadatakse järgmist struktuurifondide perioodi, ja siis saab Eesti kindlalt karistada. Kui oled tige väike riik, kes elab Ida-Euroopa mentaliteedis, saadki vastava rahastuse Euroopa Liidult.

Praegune olukord ei ole tekkinud sellepärast, et me valitsus oleks ultrakonservatiivne. Otsustamatus on see, mis probleeme tekitab. Keegi ei ütle, et me ei võta pagulasi vastu. Keegi ei ütle ega teegi midagi. Valitsus peab võtma oma rolli, mitte kartma seda, et reiting langeb. Reiting langeb kõige rohkem siis, kui sa positsiooni ei võta. Isegi kui Taavi Rõivas korraldaks täna õhtul pöördumise, et olen otsustanud, et 5000 pagulast saabub homme kell kuus Tallinna lennujaama, tulge palun lilledega vastu võtma, siis valitsuse reiting hakkaks kohe tõusma, sest ta on midagigi teinud.

Mulle tundub, et meil oleks justkui ühiskondlik tellimus, et olla koos mitte Euroopaga, vaid pigem Ida-Euroopaga. Arvan, et see olukord on suures osas tekkinud tänu sellele, et valitsus ei tee midagi.

Ja sellisesse poliitkliimasse te minna ei taha?

Sellisesse kindlasti mitte. See on lihtsalt ebameeldiv.

Ilmselt olekski kõigile parem, kui ta edaspidi tegeleks rate.ee jms. tema peakujuga paremini sobivaga.