http://epl.delfi.ee/news/lp/ppa-peadire ... d=73987885
PPA peadirektor Elmar Vaher: tahan Eesti teedele ja tänavatele juurde 20 patrulli
Patrullide hulga suurendamine läheks aastas maksma umbes kuus miljonit eurot ja selleks on vaja poliitikute abi.
Kuritegevus on vähenenud – õigemini teistsugune kui näiteks 20 aastat tagasi. Kuritegevus pole enam nii verine. Mina ei tunne, et tänavatel pole turvaline, aga ühiskonnas tervikuna arvatakse nii. Kes või mis on selle põhjustanud?
Eesti inimene oskab nüüd olukorda teisiti hinnata, ta väärtustab rohkem turvatunnet ja ta oskab seda tahta. Turvatunne on ju laiem küsimus: kas on libe, auto sõidab mööda ja pritsib poriga, tänavad valgustatud jne. Mul pole detailset uuringut, kuid selle teema sees olevana väidan, et inimene ootab praegu riigilt palju rohkem kui varem. Baaris kaklust nähes – mida ta ei soovi ju näha – tunneb ta ohtu oma turvalisusele. Kunagi võeti kaklusi paratamatu elu osana, aga enam nii pole. Mul on väga hea meel, et oskame nõuda. Meie jaoks on oluline, et fookus oleks õiges kohas.
Kas siis pole?
Kui juhtus Jaanuse lugu (peksmine Tartus – K. A.), keskendusid kõik sellele, mida tegi politsei. Aga miks need inimesed üldse väljas olid? Kes nad sellised olid?
Minul on teine küsimus. Kui purupurjus inimesele müüakse alkoholi, siis pole küsimus selles, kas sa saad peksa või mitte, vaid selles, et sa võid kukkuda nii õnnetult, et saad viga või isegi surma. Toon näiteks mõne aja taguse juhtumi ühe suhteliselt väikse kogukonna pisikesest poest. Ma ei tea, kas müüja ja ostja tundsid teineteist, kuid purupurjus ostja tahtis pudelit viina. Ta ei saanud raha taskust kätte ja müüja läks talle appi! Aga ta ei vajanud ju viina, ta vajas kojuminekut. Ma kinnitan endiselt: meie, politsei, oleme valmis. Me tahame olukordi lahendada, oleme selleks palju ette võtnud ja võtame ka edaspidi. Tartus on näiteks rohkem patrulle jne.
Mille kulul patrullid tulid? Mis tegemata jääb?
Me mõõdame kogu aeg asju, mida me ei tee. Keskkriminaalpolitseis küberuurimise üksuse loomiseks vajasime 300 000 eurot. Selleks sulgesime mõned teenindussaalid ja muutsime teiste lahtiolekuaega. Kodanikuna ja asutuse juhina mõistan väga hästi ja meie põhisuund ongi sinnapoole, et teenus peab olema inimesele võimalikult lähedal, aga juhina pean otsuseid tegema.
Selliste näidete varal PPA võimekust suurendabki?
Jah. Mina näen palju võimalusi. Üks on see, mida oleme juba teinud ja mida PPA saab veel ise teha. Aga siia juurde tuleb mõelda, mida kõike saab teha õigusloomega. Tunnistame, et oleme tõendamiskoormuses Euroopa meistrid. Meil on kõige bürokraatlikum väärteomenetlus. Kui sa rikud liikluses korda ja politsei peab sind kinni, pead sa 20 minutit politseiautos olema. Miks see nii on?
"Meil on kõige bürokraatlikum väärteomenetlus. Kui sa rikud liikluses korda ja politsei peab sind kinni, pead sa 20 minutit politseiautos olema. Miks see nii on?"
Sel teemal oleme teiega varemgi rääkinud.
Just! Aga see on õigusloome küsimus! Meie jääme ikka enda juurde. Meil on tohutu palju kohti, kus saaksime tänu lihtsamale menetlusele tänavale rohkem patrulle.
Teil on suur plaan saada tänavale rohkem patrulle?
Jah. Kuigi suur plaan on meil olnud kogu aeg. 2014. aastal korjasime asutuse sees kokku viis miljonit eurot. Tegime selleks palju, koondasime kohati inimesi. Mis me selle eest saime? Selle, et kokkutõmbamisest olenemata patrullide arv ei vähenenud ja me saime inimestele rohkem palka maksta.
Püstitasin endale eesmärgi, et saame PPA-s personali valida. 2013. aastal oli selge, et samamoodi sama arvu inimestega jätkates inimesed lahkuvad ja lahkuvad parimad. Seega tuleb kogu aeg laveerida kolme asja vahel: kas sa hoiad sama koosseisu, suurendad inimeste arvu või tõstad inimeste palka. 2015. aasta lõpuks saavutasime ajaloolise olukorra: politseinike arv aastaga praktiliselt ei vähenenud. Ma ei ütle, et saame PPA-sse inimesi valida, aga meil tekkis olukord, kus meile taheti tööle tulla, sest meil on väärilisem palk. Jah, palgaga ei saa veel rahule jääda, aga kusagil tuleb selliseid otsuseid teha.
Pärast Ukraina sõja algust saime lõpuks ka varustuse ostmiseks raha. Nüüd ehk jõuame lõpuks sinna, et PPA-s on elementaarne varustus olemas ning vahetuse lõpetanud piirivalvur ei pea kuulivesti ja rakmeid teisele toimkonnale andma, vaid igaühel on oma komplekt.
Nimetatut ei saa pidada tohutuks tiigrihüppeks, kuigi seda üritatakse nii näidata.
Muidugi mitte. Ja ma ei näitagi. Kas tiigrihüpe on see, et meie piirivalvur näeb lõpuks kurjategijat? Varem oli nii, et kurjategija nägi öövaatlusseadmega meid, aga meie ei teadnud, et meid nähakse. Kuidas see kõik on tulnud? Oleme idapiiril piirivalvurite arvu suurendanud, kõigi kokkutõmbamiste kiuste pole patrullide arv vähenenud, oleme teinud küberuurimise üksuse, loonud keskkriminaalpolitseis majanduskuritegude üksuse, suurendanud K-komandot – ja suurendame veel.
Üks minu hea kolleeg Scotland Yardist ütles ühel konverentsil hästi: maailma kõige kallim asi on konspiratsioon ja raskeid kuritegusid tulebki uurida konspireeritult, et jõuda varjatud kurjategijani. Nüüdseks oleme parandanud raske varjatud kuriteo uurimise jaoks elementaarset jälitusvõimet, mis on võtnud väga palju raha. Täpsest summast ei saa ma rääkida, sest see on riigisaladus.
Meil on kolm võimatut missiooni: töötaja palk ja varustus peab olema motiveeriv, meid peaks olema rohkem ja tulevad uued kuriteoliigid. Kui võtaksime kokku selle raha, mis on läinud piirile, oleks meil 20 patrulli rohkem. Aga idapiiri valve on praegu ülitähtis, teisiti ei saa.
Kas siis ei päde see, mille ütlesite 2014. aasta oktoobris „Pealtnägijas” esimese PPA peadirektorina avalikult välja: politsei pole võimeline tegema tervet rehkendust, peame seda tunnistama ja üritama vabaneda kõikvõimalikest lisaülesannetest? Teil pole lastud soovitut ellu viia?
Politsei peab töötama seaduse järgi. Oleme oma visioone kirjeldanud ja siseministeeriumisse saatnud. Olen käinud riigikogu fraktsioonides näitamas, kus on see raha peidus.
See on seadusandluse taga kinni?
Nagu ma ütlesin: me oleme Euroopa meistrid keerulistes seadustes. Siin pole kahtlustki.
Ütlesin toona „Pealtnägijas” ja ütlen ka praegu: meil pole võimalik uurida kõiki kuritegusid maksimaalse võimekusega. Seda võimekust pole muidugi ka kunagi olnud, lihtsalt on proovitud jätta mulje, et me uurime kõiki asju. Aga praegu teeme kõik endast oleneva, et uurimisi prioriseerida. Enne küsisite, mille kulul tuleb Tartu suurem patrullide arv. On üsna tõenäoline, et mõned mitte nii suure ohuga väljakutsed jäävad ootele. Kuid ma väidan ka seda, et kiirusel on väga oluline roll. Kui patrull on pärast numbrile 112 tulnud kõnet sündmuskohal kiiresti ja on tark, on hilisem menetlus efektiivsem. See tähendab, et inimene saab kiiremini abi ja kokkuvõttes on juhtum riigile odavam.
"Eesti inimene väärib rohkem patrulle. Eesti suuremad linnad vajavad kõik üht-kaht lisapatrulli."
Siin oleks paslik öelda, et Eesti inimene väärib rohkem patrulle. Eesti suuremad linnad vajavad kõik üht-kaht lisapatrulli. Räägin sellest, et kokku oleks pidevalt Eestis väljas 20 patrulli rohkem. Selleks on vaja 200 politseinikku ja kuni kuus miljonit eurot.
See on selle aasta plaan? Selle kvartali plaan?
See võtaks vähemalt aasta. Minu esimene plaan on saada siseministeeriumilt teada, mida toob riigireform PPA-le.
Teil pole seda vastust ikka veel, olgugi et valitsus saatis reformikava juba riigikokku?
Mul pole seda vastust. Oleme ministriga kokku leppinud, et ta annab selle esimesel võimalusel. Mul on oluline teada, mis ootab ees 2017.–2018. aastal. Nii suurt vankrit nagu PPA – 5000 inimest – ei ole võimalik kuu või kolmega pöörata. Peab väga targalt käituma. Üks PPA väärtus on inimlikkus. Me tahame ka oma töötajate vastu inimlikud olla, et nad teaksid, mis tulevik toob.
Ma kinnitan, et pingutan iga päev selle nimel, et sisemiste ressursside arvel patrullide hulka suurendada. Me saame kindlasti teha oma protseduure veel lihtsamaks, arvan, et tuleme õige pea välja ka mingi mõttega, milliseid töid tuleb ära jätta, et patrullide arvu suurendada. Mõned saame kindlasti, aga 20 patrulli ei ole minu võimuses.
Paneme siia kõrvale ühe näite. TTÜ teadlased on öelnud, et ühe noore inimese surm liikluses läheb riigile maksma 1,3 miljonit eurot. Olen kindel, et 20 lisapatrulli hoiaksid nii mõnegi liiklussurma ära. Aga see on ainult üks näide! Kui palju me saaksime jõmme ära hoida! Aga meil on vaja kiirust ka riigipiirile. On selge, et kui rikutakse meie riigipiiri, siis esimese lahingu võtab vastu PPA.
On selline oht?
Olen kindel, et teabeamet ja sõjaväeluure on profid, aga põgenikekriisi tõttu oleme viimaste päevade jooksul kirjeldanud meie prognoositud ohte, mida ka teabeameti peadirektor neljapäeval kinnitas. Selles vallas tuleb samuti kiire olla. Jah, põgenik pole illegaal, kuid põgenikekriis loob võimalusi ka illegaalidele. Meil on aastas kolm-neli suurt operatsiooni, kus peame illegaalid kinni koos korraldajatega, kes teenivad organiseeritud kuritegevusele palju raha. Europoli hinnangul hakkab illegaalide ja põgenike pealt teenitav kriminaalne raha narkokaubandusele järele jõudma.
Norra ja Soome on migratsioonikoridorid sulgenud. Kas peagi hakkab ka meil iga päev sada põgenikku või illegaali üle piiri tulema?
See on võimalik. Kas just sada, aga kindlasti surve Eestile ja Lätile suureneb.
Kui paljudeks politsei valmis on?
Kindlasti pole me selles küsimuses üksi. Oleme hinnanud, et põgenikevoolu kuuendal-seitsmendal päeval – juhul kui neid tuleb iga päev kümnete kaupa – peame hakkama mujalt Eestist oma teenuseid kokku korjama. See tähendab, et osa väljakutseid jääb teenindamata, osa menetlusi menetlemata jne. Oleme seda nimetanud lämmatamise protsessiks ja ei saa seda välistada. Peame selleks valmis olema.
"Oleme hinnanud, et põgenikevoolu kuuendal-seitsmendal päeval – juhul kui neid tuleb iga päev kümnete kaupa – peame hakkama mujalt Eestist oma teenuseid kokku korjama."
Probleeme on palju. Äkki tuleks näiteks pisivarguste uurimine lõpetada ja nii ka öelda? Öelda, et inimesed, kindlustage oma vara – seda on teinud ainult umbes 25% elanikkonnast – ja kui teilt teler varastatakse, maksab kindlustus selle kinni.
Päris nii ei saa. Kui pisivarastega enam ei tegele, siis tuleb varaste kultuur tagasi. Kindlasti saaks inimene ise, poed ja kaubandusketid oma vara kaitseks rohkem teha.
Kui võtta lauale viimase aja teemad – vägivald tänavatel, jõmlus, liiklusküsimused, kus keset päeva sõidab purjus inimene autoga bussipeatusse –, siis üks osa, mida politsei saab teha, on kiiresti reageerida: roolijoodiku, jõmmi tänavalt kõrvaldada. Aga kas see lõpuni aitab? Minu ja politsei vaade on, et nopime neid tänavalt rohkem ära, ärme laseme kuriteol juhtuda. Võib-olla oleksime selle bussipeatusse sõitnud inimese varem kätte saanud, kui tänaval oleks rohkem patrulle?
Aga samal ajal vaatavad meie kullipilgud riskiperede poole. Jõmm ei sünni ju jõmmiks, ta saab jõmmiks. Koduseinte vahel. Seetõttu ei tohi unustada seda, mida saab ennetavalt teha. Ma pole naiivne ega usu, et vägivald kaob kusagile. Ei ta kao. Aga me saame koos üht-teist teha, et seda oleks vähem.
Ütlesite, et 20 patrulli maksaks aastas kuni kuus miljonit eurot. Turvalisuse eest ei ole see üle mõistuse suur raha, pigem eeldaks see otsustajate, poliitikute head tahtmist. Kui see raha leitaks, siis kui kiiresti leiaksite teie need 20 patrulli?
Me räägime 20 patrullist, mis on tänavatel 24 tundi ööpäevas. Vahetusi arvestades tähendab see kokku 200 inimest. 200 inimese juurdevõtmine võtab üle aasta. Aga nagu ma ütlesin, me tegeleme lisapatrullide juurdetoomisega pidevalt.
Tuleme korra veel jõmluse juurde. Politsei ootab kodanikujulgust ja Tartu puhul nägimegi seda. Teisalt on kodanikujulgus tihti ohtlik.
Mina soovitan: ärme anname alla! Loomulikult peab hindama riske ja esimene kõne tuleb teha ikka numbril 112, kust saadakse juhiseid ja saadetakse patrull välja. Aga kui meie töötaja ütleb 112 helistanud inimesele, et klattige see asi ise ära, siis see pole professionaalne. See inimene peab valima teise töökoha.
Oleme jõudnud nii kaugele, et meie inimesed, tavakodanikud ei kohku. Jõmluse ja vägivalla probleem on tegelikult koduseinte vahel. Nüüd räägitakse põgenikekriisi valguses terrorismist, aga meil on ju terroristid kogu aeg kohal olnud. Meil on terroristid kodudes – hulk inimesi, kes terroriseerivad oma perekondi. Inimesed, kes vaimselt ja füüsiliselt hoiavad oma lähedasi hirmu all.
Statistiliselt saab aastas vägivalla tõttu Eestis vigastada umbes 44 000 naist. Kodus.
Ja umbes 12 000 korral aastas tuleb politseil nendega tegeleda. Sellest kulmineerub umbes 3600 menetlust. Aga taas, kriminaalmenetlus on ainult üks osa. Menetlusega aju ei muuda ja ega me 30-aastast jõmmi muuda. See jõmm tuleb tänavalt lihtsalt ära kojata. Aga töötama peame selle perekonna ja lapsega, et laps ei kasvaks isa järgi jõmmiks.
Kas jõmmide, perevägivallatsejate ja nn Odini sõdalaste vahele saab üldistades võrdusmärgi panna?
Eesti ei vaja tänavatele mingit Odinit, vaid hoolivat ühiskonda. Osa Odini eestkõnelejate taust on ju umbes sama kui Tartus Jaanust rünnanud meestel, kelle jõmlus lõi ühiskonna turvatunde kõikuma. Kõiki inimesi, kes tahavad aidata meie tänavatel turvalisust luua, kutsun liituma abipolitseiga. Eelmisel aastal panustasid tuhat abipolitseinikku politseitöösse kokku sama palju, kui oli kogu Paide politseijaoskonnal töötunde. See on tõsine jõud!
"Osa Odini eestkõnelejate taust on ju umbes sama kui Tartus Jaanust rünnanud meestel, kelle jõmlus lõi ühiskonna turvatunde kõikuma."
Minna patrullima põgenike pärast... Meil pole veel põgenikkegi! Lõppude lõpuks on pagulased inimesed, sõja eest põgenevad inimesed, keda tuleb kaitsta. See, et põgenikena ei saaks Eestisse tulla terroriste ja kurjategijaid, on jõustruktuuride ülesanne, selle nimel töötatakse. Aga nagu ma ütlesin, ühiskonnana peaksime reageerima pigem sellele, mis toimub koduseinte vahel, ja terroristile, kes oma peret terroriseerib.
Räägime laiemalt uurijatest. On ka selliseid, kes jätavad asjad tegemata. Tartus lasti pätid, kes Jaanuse peksmise üles tunnistasid, lihtsalt minema. Eesti Päevalehes oli lugu, kus uurija ei küsinud välja piisavalt videomaterjali ja hiljem oli see juba kustutatud. Näete te vigu?
Kinnitan, et need on üksikjuhtumid. Me teeme aastas kokku 170 000 menetlust. Kuid pole ühtegi õigustust, kui uurija on olnud laisk või ebaprofessionaalne. Muidugi on Tartu juhtum või Eesti Päevalehes kirjeldatu lubamatu. Endise uurijana ma ei mõista, kuidas uurija saab passiivne olla. Meil käib praegu distsiplinaarmenetlus, pean silmas Tartu juhtumit. Kui selgub, et uurija oli passiivne, siis see uurija ei sobi politseisse.
Aga lehes kirjeldatud loo puhul tasub rääkida kaameratest. Tallinnas inimeste enda paigaldatud kaameratest on pooled maketid ja enamik päris kaameraid on hooldamata. Välja arvatud politsei kaamerad, neid hooldatakse kogu aeg. Oleksime võinud pärast Tiit Ottise laskmist tunni aja möödudes inimese kinni pidada. Laskjal oli nii spetsiifiline nägu, kõik politseinikud teadsid teda. Aga kaameras nägime ainult halli kogu. Kaamerad olid puhastamata, hooldamata.
Ka kõnealuse Eesti Päevalehes kirjeldatud juhtumi puhul oli kaamerapilt hall. Seega, isegi kui oleksime selle pildi saanud, poleks kedagi ära tuntud. Oleksime ainult näinud, kes esimesena ründas, kuidas asi pihta hakkas.
Selliste küsimustega tegelevad meie uurijad kogu aeg. Sellepärast tulen jälle selle juurde: meie edu pant on tulla kiiresti kohale, koguda esimesed tõendid, võtta tundemärgid, pidada kinni kõik tutimütsiga mehed jne. Aga selleks on vaja võimekust.
Nii et jõuame jälle patrullide vajalikkuseni.
Absoluutselt.
Aga olete te viimasel ajal oma alluvate pärast piinlikkust tundnud?
Ma väidan, et oleksime saanud neid ja paljusid teisi kaasusi palju paremini uurida. Miks ma olen meeskonnaga pingutanud selle nimel, et töötajate palk oleks suurem? Selleks et neil oleks motivatsiooni. Meie teine probleem on, et paljud inimesed töötavad pere toitmiseks veel teiselgi töökohal. Ma pole sellega rahul. Ma ei taha, et nad teisel kohal töötaksid. Tahan, et nad tuleksid hommikul säravate silmadega tööle. Aga selleks pead end turvaliselt tundma, ka palga mõttes. Pluss igasugused korruptsiooniohud... Välisteenistuste jaoks on PPA töötajad objektid, sest meil on infot. Nii et siin on mitu asja. Üks asi on pingutada selle nimel, et meid oleks rohkem. Mul on tulnud pingutada, et me ei väheneks ja patrulle oleks sama palju. Praegu on ööpäevas keskmiselt väljas 110 patrulli, millest 16 on spetsialiseerunud piiripatrullid, kes teevad kokku väga kõva tiimi. Mingil hetkel on patrulle rohkem, mingil hetkel vähem. On selge, et reede ja laupäeva öösel on meil rohkem patrulle väljas. Piiripatrull ei tegele kiiruseületajatega ega vahetult korrakaitsega, nende roll on piiri valvamine.
Kas riik on liiga õhukeseks lihvitud?
Punkt üks: meil on seaduslikku rumalust palju. Punkt kaks: mina oskan rääkida PPA eest. Riik on ju rohkem kui PPA. Nii et kui küsite, kas politsei on liiga õhuke, siis jah, politsei on liiga õhuke.
Teie alluvad on teie pärast mures. Te töötate liiga palju ja tahate liiga palju üksi ära teha.
No… mina ennast muuta ei suuda. Neil jääb üle minuga leppida või mitte leppida.
