Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Need tegingud ei näita pea aegu mitte midagi ... sest võetud on tehing, masinate üldarv ja saadud summa. Pahatihti sisaldavad nad masinate garantiid, suuremaid hooldusi, väljaõppet, kuluosasid, isegi laskemoona. Mõnikord on vastuostu kohustused jne.

Sealt vaatamine on arvutamine kümne erineva tundmatuga võrrandis.

[nimetu]

Patria AMV tehingute hinnad on siin kenasti ära toodud
http://www.army-guide.com/eng/product1296.html
Viimase viie aasta tehingutes tuleb 3 milli tükist ikka ära küll.
Ostes palja kere võib kindlasti uhkustada ka 200 000-se hinnaga.

~1 miljon on tegelikult täiesti adekvaatne tükihind Rosomaki toodangu eest:

http://www.janes.com/article/57535/uae- ... atria-amvs

Meanwhile, a source at the Polish armoured vehicle company Rosomak SA, which licence-builds AMVs for the Polish armed forces, told IHS Jane's that Patria has awarded it a PLN170 million (USD41 million) contract to build 40 AMV hulls for the UAE. The contract includes an option for another 50 hulls, which would increase its value to PLN550 million.

The source said the vehicles will lack the amphibious capabilities of the ones Rosomak built for the Polish Land Forces but will have additional armour and mine protection. The first 40 hulls, three of which have already been built, will be fitted with remote weapon stations armed with 12.7 mm machine guns or 40 mm automatic grenade launchers.

The optional 50 vehicles will be the longer 8x8L variant fitted with an unspecified "larger-calibre armament".

[Leo]

Soomlaste eeskujul olen vägagi rahvasoomuki toetaja, sest hallil ajal, kui vastasel veel ei ole raskerelvastust, aitavad need mehi juhusliku kuuli eest kaitsta ja totaalse sõja korral killurahe eest päästma. Isegi mõned sellised soomukid maleva kohta oleksid abiks, sest kui homme algaks sõda, siis ajavad kaitseliitlased ka oma BTRid välja, parem ikka kui tendiga.

Endale kaitsevesti sebides oli võimalus põhjalikult suhelda 2 Soome kaitsevarustuse tootjaga ja 1 tehases isegi koha peal käia toodangut, k.a. Soome KJ veste näppimas. Nende sõnum oli, et lääneriikides piisab kaitsevesti esimeseks tasemeks ehk killuvestiks ja NIJ II taseme kaitse, see kaitseb ka 9 Para kuuli eest. Kummalisel kombel on enamike tellijate nõuetes, et alusvest peab olema tasemel NIJ IIIA, kuigi 44 Mag on peamiselt USA politsei siseriiklik probleem. See tähendab oluliselt raskemat vesti, millel on rohkem kaitsematerjale kihte. Lisaks olid vanad kaitseplaadid klass III või III?, ehk M80, AKM tavaline kuul ja AKMi AP kuul, kuid viimastel aastatel tellitakse IV klassi kaitseplaate, mis on vähemalt 1 kilo raskemad või 2x kallimad kui III klassi plaadid. Kõik need elemendid kokku teevadki kaitsevestid oluliselt raskemateks. Kõige olulisem on ikkagi ülakeha killukaitse ja sellele vajadel kõvad kuulikaitseplaadid, kuid rasket vesti ei jaksa võitlejad eriti kaua kanda.

[nimetu]

Ma kipun arvama, et nö. rahvasoomuki probleemid on natuke keerukamad kui siin tahetakse väita. Kõige suurem probleem on see, et keegi peab tahtma seda toota. See tähendab, et sellel peab taga olema garanteeritud raha. Väidetavalt olevat kunagi meie ettevõtte juures jutul käinud mingi kaitseväelane (ilmselt enda initsiatiivil, mitte-ametlikult), kes pakkus välja ühe sellise rahvasoomuki idee. Tal olevat olnud mingid sidemed, mille kaudu oleks saanud väga odavalt põhikomponente (kas siis varuosad või mingi mahakantud kraam). Ülemus, kellel oli eelnev autotööstuse kogemus, ütles üpris konkreetselt, et sellisel ideel puudub perspektiiv. St. mõte võib ju igati hea ja üllas olla, aga kes kinni maksab? Sinna see idee jäigi.

See rahvasoomuk peaks olema välisturul müüdav või siis poliitiline projekt. Välisturuga on see probleem, et see on üldiselt juba niigi seinast-seina toodetega üle ujutatud. Ja uuel tulijal on eriti raske, sest rinda tuleb pista nimekate ja väga efektiivsete tootjatega ning ettevõtetega, kelle tööjõukulud on veel madalamad kui meil. Lisaks võib ilmneda, et hetke välisturu nõuded on hoopis teistsugused kui see mida meie siin peame mõistlikuks. Me oleme teinud (teiste ettevõtete jaoks) mõningaid prototüüpe kaitsetööstuse toodangust ning need projektid on üldiselt lõppenud tupikus. Pole lihtsalt mõeldud selle peale, et kes seda ostma hakkab.
Poliitiline projekt on juba eos välistatud. Ei eilses, tänases ega homses Eestis ei leidu sellist poliitikut, kes oleks nõus oma pead sellise asja eest pakule panema. Selle kõigega kaasneb tohutu risk ja vastutus. Isegi kui mingeid tõsiseid probleeme projektis ei esine (keegi kõrvalt ei pane, valearvestusi ei tee jne.), siis ikkagi säilib võimalus, et meedia või teised poliitikud puhuvad kusagilt mingi probleemi ülesse. Puhtalt juba sellepärast võib virisema hakata, et magama on pandud x hulk raha aga masinal puudub see või teine võimekus. Ja üldse võib nö. rahvasoomuki puhul kogu lähteülesanne küsimärgi alla sattuda. Miks sellise piiratud kaitsevõimega masin? Kellele? Mis otstarve sellel on? Kas see tõesti väärib rohkem raha kui mõni muu võimekus? Siin juba ei piisa põlvelt lastud argumendid. Oleks vaja põhjalikke uuringuid, mis vastaks kõik pisemadki küsimused. Ühtegi kahtluseloorigi ei tohi jääda.

Seega, initsiatiiv saab tulla ainult erasektorist. Kui suudate mõne ettevõtte nõusse saada, siis laske käia.

[Kapten Trumm]

Põhiline probleem on jätkuvalt arusaam, et Eestisse mingit omamaist sõjatööstust kunagi ei teki. Sealt edasi on lihtsalt eri kvaliteedi ja argumentatsiooniga tantsusammud, näitamaks, et see idee on rumal, jabur....kuni jutuni kärnas kärsast ja külmunud maapinnast ja arendusrahade kulutamiseni miljonite kaupa küüntest kübaratele.

Analoogset mõttekäiku võib täheldada ka tankide ja mitmete muude, religioossete küsimustega. Kahjuks.

[Lemet]

Nagu eelpool juba täheldatud, pillab eraettevõtja selle jutu peale vaid üheainsa sisuka sõna- milleks?. Initsiatiiv sedasorti asjale peaks tulema ikkagi eeskätt ministeeriumi poolelt. Kes aga ilmselgelt ei oma sedadorti projekti läbiviimiseks tänasel päeval kompetentsi.

[Kapten Trumm]

Meanwhile, a source at the Polish armoured vehicle company Rosomak SA, which licence-builds AMVs for the Polish armed forces, told IHS Jane's that Patria has awarded it a PLN170 million (USD41 million) contract to build 40 AMV hulls for the UAE. The contract includes an option for another 50 hulls, which would increase its value to PLN550 million.

"Hull" tähendas ennevanasti "kere".
Minu eespool pakutud rahvasoomuki rehnutis oli 325-st tuhandest paljas kere 50 tuhat (ehk jämedalt 15%) ning veerev kere kuskil 160 tuhat (kere 50, alusauto 60, pool montaazi 25, arenduskulu 25) ehk umbes 50% lõppmaksumusest. Kui alternatiiviks on ise mitte midagi teha ja osta valmis lahendus, pole mõtet siia võrdluseks pilduda andmeid, mis eeldavad soomuki valmisehitamist tellijariigis (koos asjassepuutuva toomise ja tööjõukuluga) või poolfabrikaadi ise lõpuni tegemist. Need vajavad samamoodi tootmiskulusid ja kätkevad "tohutuid riske", eriti kui jutt käib digiplatvormil masinatest nagu AMV on. Seega võrdluse tegemiseks tuleb neid miljonisi numbreid vähemasti 2-ga korrutada.

Täna tehasest uuena tellides küsitakse meilt sellise Pasi eest, nagu Hollandist osteti, sirge seljaga 800-900 tuhat tükist kui mitte rohkemgi. Rääkida, et oluliselt võimekam AMV maksab võtmed kätte, 12,7 katusel 10% rohkem - ulme. AMV on tunduvalt keerukam, võimsam, parema soomusega (loe kallim). Seega mõtle veel korra, kas sa asud selle 1 milli jutu taha või mitte.

[nimetu]

Nagu eelpool juba täheldatud, pillab eraettevõtja selle jutu peale vaid üheainsa sisuka sõna- milleks?

Sellisel juhul saite valesti aru. Mitte "milleks?", vaid "kes maksab?". Nagu ma mainisin, me oleme selliste projektidega kokku puutunud ja põhiliseks probleemiks osutub lõpus ikkagi see, et keegi ei soovi osta. Täpselt sama probleem, mis lasi põhja Kombati.

"Hull" tähendas ennevanasti "kere".
Minu eespool pakutud rahvasoomuki rehnutis oli 325-st tuhandest paljas kere 50 tuhat (ehk jämedalt 15%) ning veerev kere kuskil 160 tuhat (kere 50, alusauto 60, pool montaazi 25, arenduskulu 25) ehk umbes 50% lõppmaksumusest. Kui alternatiiviks on ise mitte midagi teha ja osta valmis lahendus, pole mõtet siia võrdluseks pilduda andmeid, mis eeldavad soomuki valmisehitamist tellijariigis (koos asjassepuutuva toomise ja tööjõukuluga) või poolfabrikaadi ise lõpuni tegemist. Need vajavad samamoodi tootmiskulusid ja kätkevad "tohutuid riske", eriti kui jutt käib digiplatvormil masinatest nagu AMV on. Seega võrdluse tegemiseks tuleb neid miljonisi numbreid vähemasti 2-ga korrutada.

Täna tehasest uuena tellides küsitakse meilt sellise Pasi eest, nagu Hollandist osteti, sirge seljaga 800-900 tuhat tükist kui mitte rohkemgi. Rääkida, et oluliselt võimekam AMV maksab võtmed kätte, 12,7 katusel 10% rohkem - ulme. AMV on tunduvalt keerukam, võimsam, parema soomusega (loe kallim). Seega mõtle veel korra, kas sa asud selle 1 milli jutu taha või mitte.

Antud artiklis on "hull" puhul mõeldud ikkagi koostatud soomukit, nii vähemalt tuleb tekstist välja, pilt on kah olemas. Ka meie CV90 toetussoomukite kohta öeldakse välismeedias "hull", kuigi tegelikkuses on tegu täiesti sõitva soomukiga (ainult torn ja osa elektroonikast on puudu).

Oma hinnangus pakkusid kere puhul isegi natuke üle. Soomlased olid hiljuti nõus sarnase mahu ja keerukusega asja tegema alla 3,5 eur/kg. Aga ma arvan, et sa ülehindad natuke Pasi ja AMV erinevusi. Põhilised tootmiskulud jäävad neil üldplaanis samaks, erinevused võivad tulla just tehnikast mida vanematel masinatel polnud. Muus osas võib aga isegi leida kokkuhoidu. Põhiline põhjus, miks soomlased enam Pasisid ei tooda ongi see, et mingit olulist kokkuhoidu AMV ees ei teki. Muidugi ka tootmismahud mängivad siin rolli. Ameeriklased saavad oma L-ATV ligi poole miljoniga kätte, sest neil on tohutu tellimus seal taga. Samal põhjusel on F-35 laiemas võrdluses suhteliselt odav, kuigi tegu on vaieldamatult ühe keerukaima tänapäeva hävitajaga.

[kangelaspioneer]

Ma ei tea mille üle me siin vaidleme ?

5. Mingil põhjusel oled sa ära unustanud targu oma arvutustes – palju toomise sisseseadmine maksama võib minna. Ma väidan – et see rahvasoomuk üldhinnaga alla poole miljoni euro tehasest välja ei veere ja sedagi ideaaljuhul.
…

Ehk siis sama hinnaga, mis on saadaval tehaseuus militaarveoauto (kui me ei räägi KrAZ-ist vms). Arvestades olukorda järelturul ja meie üksuste varustatust, tuleb see raha niikuinii välja käia.

[Fucs]

Nu ma ka ei saa aru mõnest asjast.
Ei taha lambist lahmida, aga kui puuduvad pädevad andmed ja inf, siis jääb üle kas vait olla, või midagi siiski kobiseda ja üritada seejuures võimalikult vähe lahmida.

Kui see eraettevõtluses valminud T-98 "Kombat" maksis koos sisse arvestatud kasumiga, vastavalt siis soomustatuse/sisustuse/varustatuse tasemele, ca 160 000 EUR (B3 tase) ja ca 300 000 (B7 tase), siis miks peaks nt. riigiettevõttes (kes, ei väsi kordamast, ei pea ajama taga ärilist kasumit, vaid peab tagama jõustruktuuride varustatuse kodumaise "rahvasoomukiga", põhinedes kodumaisel kapitalil ja andes seejuures tööd oma riigi kodanikele, kes maksavad makse ja kulutavad suurema osa oma rahast Eesti Vabariigis) selle omahind tulema "heal juhul" 500 000 EUR ?

Mind huvitab, et kas meil riigi tasandil üldse kunagi on tehtud vastavaid anlüüse ja arvutusi, kui palju midagi maksab ja millised on kaudsed mõjud riigikaitsele (nii politsei kui EKV), ning riigi majandusele. Praegu on meil, n.ö. avalikus sektoris viibivatel kodanikel, olemas mingite hinnangute andmiseks ja tuletamiseks võtta numbreid ainult seda sama T-98 ehitanud ettevõtte baasil koos selle lõputööga, mis puudutas soomukite lisasoomustamist.

Kui on tehtud, siis kus need on ja millised olid konkreetsed numbrid, järeldused, otsused?
Kui ei ole tehtud, siis MIKS ei ole tehtud?

Ma lisaksin veel, et kui riigil oleks selline riiklik ettevõte, mis tõesti suudab toota mingeid soomusmasinaid omahinnaga odavamalt, või sama hinnaga, mis eraettevõtted mujal (+ 100%-lisest impordist tulenevad mõjud majandusele), siis sinna saaks tahtmise korral koondada ka kogu EKV tehnika hoolduse ning remondi (ei pea ainult tootma kogu aeg midagi uut) ja selline riigiettevõte saaks olla baasiks igasugustele arendustele ja katsetustele, millega tegelevad (või võiksid tegeleda) meie teadusasutused ja kõrgkoolid.

Materjalide ja toorainete/sõlmede import ilmselt jääks (vähemalt alguses on möödapääsmatu), aga koostamine ja arendustegevus, ning know-how oleks ja jääks riiki. Mida pikemalt tegutsetakse, seda kõvem ja parem.

See võiks olla üks seotud ja põimunud süsteem, mis haaraks enda alla nii kodumaised teadusringkonnad, kõrgkoolid, elektroonika ja IT arendajad, masinaehitajad kui kaitseväe struktuurid.

Kust kurat need "Eesti Nokiad" küll tulevad, kui me kardame suurelt mõelda ja tegutseda?
Kust tulevad erasektoris tegijad ettevõtted, kui keegi kusagil ei mõtleks ja ei tegutseks suurelt ja kardaks võtta ka teatud riske?

Meil hakkab kõik logisema juba visiooni tasandil, sest seda lihtsalt paljudes valdkondades riiklikult ei ole.
Kusjuures see visioonide puudumine ei puuduta ainult mingit kodumaist riiklikku militaartööstust.
Kaheksakümnendate lõpus - üheksakümnendate alguses oli olemas mingi nägemus, mida me tahame ja kuhu me tahame millalgi jõuda. Enam seda nagu lihtsalt ei eksisteeri. Ilmselt olemegi paljude arvates kohale jõudnud

Ja kui sul on platsil kõrvuti seismas see mõttetu "Kombat", ning üüber Unimog, siis kumma peale sa tormad ja Narva poole põrutad, kui esimesed paugud juba käivad? Ja miks?

[Martin Herem]

Numbritest ei saa tõesti kuidagi mööda vaadata.
Seepärast võiks arvutada (uurida) UKR näitel:
Kui palju ja mis põhjusel (kuul, kild, põletus) on saadud kaotusi
a) rännakul
b) paiknemisalal
c) rünnakul
b) positsioonidel
d) mujal
Minul arvud puuduvad. Aga see võiks anda ideid selle kohta, milliseid kaitsevahendeid või tegevusi, tuleks rakendada kaotuste vähendamiseks.

[Smith]

http://www.tekniikkatalous.fi/tekniikka ... 12108.html


Mõne aasta vanune artikkel ütleb Patria AMV hinnaks 1,5 miljonit eurot. Ilmselt ilma relvastuseta.

[Xender]

Mulle mõned aastad tagasi meeldis ka see rahvasoomuki idee, kuid veidi loogikat ja targemate inimestega suhtlemise järel ei näe ma sellel ideed enam. Võtame natuke põhjalikumalt ette, palju see asi võib maksma minna.

Projekteerimine

1. Projekteerimine
2. Katsemudeli ( pigem katsemudelite ) ehitamine
3. Katsetamine ja vigade parandamine
4. Optimeerimine masstootmiseks

See võtab aega 3 – 4 aastat vähemalt.

Üks insener kes sellise asjaga suudab hakkama saada tahab kätte saada vähemalt 3000 eurot ( selles valdkonnas miinimum, võrdluseks soome inseneri keskmine palk on ligi 4000 ja selle keskmise sees on ka suvalised elektrijuhtmete joonistajad ) maksab 4 aasta jooksul ainuüksi palgana 200 000 eurot. Kui arvestame, et selle projekti kallal töötab 10 inseneri, teeb see nende palgakuludena juba 2 miljonit eurot.

Sinna juurde tuleb tarkvara, tööruumid, nende sisustamine, sekretär, ametiautod ( peab põllul vaatamas käima ) jne.

Peale selle, tuleb ehk üht – teist oskusteavet sisse osta. Kui terve projekteerimisosa läheb maksma 5 miljonit on väga hästi saadud.

Sealjuures on vaja mingeid inimesi kes tegelevad ka kõige selle asja juhtimisega – käivad siin seal vaatamas kuidas on asjad tehtud mujal – tootjatega lepinguid sõlmimas, suhtlevad kaitseväega jne. Hindame selle asja kuluks miljon eurot.

Kui tüübid on esmase projekti saanud valmis on, vaja see ka realiseerida rauas.

Selleks, et see asjandus valmis ehitada ning katsetada on vaja töökoda. Ükskõik kas me rendime selle või ehitame ise siis kardetavasti alla miljoni hakkama ei saa. Nullist peale läheb kallimaks, kuid samas kui projekt peaks venima, läheb odavamaks. Äärmiselt suure tõenäosusega tuleb ka rentides teha sellesse töökotta investeeringuid seadmete osas. Hindame ütleme nii, et kõige selle maksumuseks miljon.

Ütleme nii, et seal töötab 6 venda ja kõik saavad 2000 kätte ning mingid muud asjad … kogu kulu ütleme miljon otsa.

Meil on juba ära kulunud 8 miljonit, ning nüüd saab hakata katsemudelit valmistama

Hindame, et esimese mudeli maksumuseks läheb miljon, ehitamine, ümberehitamised ja katsetamised – võib olla on vaja konstruktsiooni mitu korda muuta – näiteks uksed külmuvad kinni, kusagilt ei pea piisavalt vett või midagi sarnast.

Järgnevad mudelid tulevad kätte poole miljoniga – palju käsitööd, juppe ostetakse ükshaaval, mingid muutused jne.

Neid oleks vaja vähemalt 2hte. Üks anda katsetamiseks kaitseväe kätte igapäevaselt näiteks aastaks ning teine lihtsalt igat moodi puruks lasta, et teada saada kuidas mingid asjad toimivad. Kulu juures veel juures miljon ja peale.

Siis tuleb viimane mudel, kus on arvesse võetud nii kaitseväe tagasiside ning purukslaskmisest saadud kogemused. Samuti on seda optimeeritud masstootmiseks.

Ehk siis 10 + miljonit läheb julgelt ära. Siinjuures ma pakun, et paljude kaudsete kulude peale pole ma suutnud tulla, näiteks on vaja seda masinat pidevalt vaja töökoja ja katsepolügooni vahet vedada – kas EKV annab treileri selleks, kui ei anna, siis lisakulu, katsetamisega seotud kulud, kui palju on EKV nõus ise kinni maksma jne ? Mingid asjad võivad venima hakata jne.

Ma kardan, et 15 miljonit on miinimum millega see kõik kätte tuleb.

Toomine

Siin tekkib palju küsimusi, millele on võimatu vastuseid leida –oleks vaja teada masina täpset konstruktsiooni.

Kuid üldiselt on vaja kindlasti suuri hooneid, kraanasid, monteerimisliine, värvikambreid jne + hulga spetsiifilist sisseseadet. Seal juures peab loomulikult olema ka katsepolügoon.
Põhimõtteliselt peab see tehas olema midagi sellist

Sealjuures tekib küsimus … kui kiiresti me tahame neid kätte saada ? Kui tahame oma 300 masinat kätte saada 5 aasta jooksul, tähendab see, et pmt peab iga 6 päeva tagant üks töötav masin peab tehase väravast välja veerema …

Ma ikka üht teist tootmisest tean ja võin öelda, et Eestis ühtegi sellist või ligilähedaski tehast ei asu, mis saaks sellega hakkama – heal juhul balti laevaremonditehas. Kuid pmt peaks ta selleks oma praegusest tegevusest loobuma …

Kardetavasti räägime me siin terve tehase ehitamises 0 peale. Selle kulu on raske hinnata, kuid ma kardan, et me opereerime siin summades minimaalset 50 – 100 miljonit eurot.

Töötunnid

T 98 combati puhul kuulsin seal töötanud tegelaselt, et ühe auto valimine ( kere keevitamine, lihvimine, värvimine, sisustamine jne ) kulu oli kusagil 4000 töötundi kõige lihtsama sisustuse juures. Seda on muidugi raske hinnata, palju vaeva läks salongi peale (Bentley rooli nahaga katmine võtab näiteks 60 tundi … ).

Kaudselt kinnitab seda ka „18 inimest tööl ja ühe auto valmimine võtab 3 kuud“ See tähendab samas ka seda, et jutud väiketootmisest on ulme, kui 18 tüüpi panevad 3 kuud kokku poole väiksemat soomusmasinat siis suudaks nad panna heal juhul aastas 4 soomukit kokku. 300 rahvasoomuki peale kuluks selline aeg, et kui viimane neist tehasest välja veereb võetakse mujal relvastusse juba plasmakilpidega hõljuktanke.

Suure soomuki juures on tööd rohkem, samas suuremas tehases on töö paremini organiseeritud.

Selleks, et saada töötunde alla, tuleks tehast päris palju automatiseerida = oluliselt kallim tehas.

Kuid meil tuleks see töökäik nii, et :

Terve soomuskere detailid valmis lõigata, kokku keevitada. See seest katta kevlariga ja selle peale omakorda plekk. See kõik veel mitu korda ära värvida, kruntida ja ehk ka tsinkida- tavaline teras kipub vägagi roostema ...

Tõsta see sama kere alusvankrile ja mootorile – kõik sõlmed ära ühendada.

Siis monteerida sisse kõik asjad – istmed, aknad, käepidemed, elektrijuhtmed, rool, armatuur, katta põrand mingi kummimattiga ja miljon muud pisiasja.

Siis seda asjandust katseta tehases omajagu aega – kas peab vett, sillad töötavad jne. Tuhat töötundi selle kõige juures on minu meelest ulme – kui ainult tõsise masstootmise korral.

Ma kahtlustan, et kui combatit tehti 4000 tundi siis isegi paremini organiseerimise ja muu juures me alla 3000 tunni kõigega hakkama ei saa.

Tootmise kulu

Kui hindame õigeks, et masina tootmiseks läheb 3000 töötundi. Võtame keskmiseks töölise palgaks 1200 eurot kätte kuus, ehk siis koos maksudega 10 eurot tund. Saame 30000 eurot.

Kui usume Trummi :

alusvanker maksab 60 tuhat eurot
Vaatlusseadmed 50 tuhat
ABC kaitse 20 tuhat
Raadio 10 tuhat
Relvastus 10 tuhat
Juurde tuleb terase kulu, värvimine, sisustus ( alustades istmetest ja lõpetades tahavaate peegliga ) : ütleme, et kõik see maksab 30 000 eurot.
Sinna juurde lisandub tehasekulu ( elekter, elektroodid, seadmete amortisatsioon, küte, koristajad, valvurid jne ) Paneme veel 50 000 otsa.
Saame otseseks kuluks : 260 000 eurot … paneme veel mingid nähtamatud asjad juurde … saame 300 000.

Mis edasi ?

Üks kuluartikkel, millest meil siin juttu pole olnud veel, on veel järel-teenindus ja varuosad.

Mis siis saab kui keegi sõidab vastu posti ja masin vaja ära paranda, lõhub ukse ära. Läheb põlema jne. Kõike võib juhtuda.

Ühesõnaga mingeid osasid tuleb toota juurde varuga. Sama asi on alusvankrite ja mootoritega. Mida peab mingi osa varuks ostma, sest mis siis saab kui 15 aasta pärast vajavad osad masinaid kapitaalremonti aga ei mootorit ega raame enam ei toodeta ?

Paneme selle peale kuluks : 10 miljonit.

Mis saab sellest tehasest edasi ? Töötab 5 aastat ära ja maksame kõigile koondamistasud välja ja tehas konserveeritakse. Valvur ja paar tehnikut jäävad palgale + mõned muud kulud. Kuni sellele leitakse mingi rakendus ?

Töötab edasi remonditehasena ?

Mis siis kõik kokku tuleb ?

Projekteerimine – 15 miljonit
Tehas : 50 miljonit minimaalselt.
Otsene tootmine : 90 000 000 miljonit
Järel teeninduskulud : 10 miljonit.
Kogukulu = 165 miljonit eurot
Masina hind = 550 000 tuhat eurot tk.

Siinjuures on tegemist veel äärmiselt optimistliku arvutusega.

Kokkuvõte

550 000 euroga saame me siis pmt tehaseuue pasi XA 180
Kui panna otsa garantii ja muu tehniline tugi mida me siis pakkuma peame ja mingi kasum siis väljaspoole alla 500 000 – 600 000 masinat müüa ei anna.
Kuid selle raha eest pole keegi nõus seda ostma … järelturu masinatega ei ole ta võimeline hinna osas konkureerima.
Uute masinate turul poleks hind piisavalt odav, et konkureerida umbes 2 korda kallima AMVga. Mille puhul on tegemist aga täiesti uue generatsiooni masinaga. Kaitseb eest 30 mm eest, korralik miinikaitse, kaitseb RPG 7 eest jne.

Üleüldiselt

Ma leian, et Eesti riik võiks siiski teha selle poliitilise otsuse ja hakata soomustehnikat tootma. Kuid tehke või tina aga ma ei näe ei sõjalist, poliitilist või majanduslikult mingit mõtet 70nendate tehnika vorpimist väikestes kogustes.

Osta ära näiteks CV90, K21 või ASCODi litsents. Mille maksumus ei tule arvatavasti oluliselt suurem kui selle rahvasoomuki väljatöötamine.
Projekti natuke kohandada meie jaoks ning selle platvormi baasil luua ( või CV90 puhul näiteks on nad olemas ) hunnik masinaid – IFV, APC, isegi kergetanki 120 mm kahuriga, ehk mingi iseliikuv suurtükk vms eritehnikat.

Selle jaoks tehas läheb jah kallimaks.

Kuid sellisel juhul tuleb nende asjanduste tootmismahud korralikud ka juhul kui arvestada ainult EKV vajadusi ja neid oleks ehk juba ka võimalik eksportida kuhugi.

Samuti annaks sellise asja juures arendada ka muud tööstust ( näiteks kahurite tootmine ) mida primitiivse ratassoomuki juures pole vaja.

Nagu öeldakse, kas teha hästi või siis üldse tegemata jätta.

[Lemet]

Sellisel juhul saite valesti aru. Mitte "milleks?", vaid "kes maksab?"

Ma jätsin lühiduse huvides selle lihtsalt vahele. Arusaadavalt järgneb "kes maksab" küsimusele minu versioon...

[nimetu]

alusvanker maksab 60 tuhat eurot
...
Juurde tuleb terase kulu, värvimine, sisustus ( alustades istmetest ja lõpetades tahavaate peegliga ) : ütleme, et kõik see maksab 30 000 eurot.
Sinna juurde lisandub tehasekulu ( elekter, elektroodid, seadmete amortisatsioon, küte, koristajad, valvurid jne ) Paneme veel 50 000 otsa.

See on tegelikult üpris puusalt pandud. Antud alusvankri/kere/korpuse hind sisaldab juba materjali hinda ning kõrvalisi kulusid, kaasaarvatud ka väike varu. Arvestusest on puudu mootor, käigukast (kumbki 20k+ kandis), teljed (5k+ tükk) ja muu käiguosa.