Mootor on alles töökojas pukis, pole isegi lõpuni koos. Tulemusi eraldi taga ei aja, lihtsalt parandame selged jamad ära ja lisaväärtusena saab publikumile mõne pildi saata. Eriti hästi hakkab silma karjuv vahe insenerimõtte ja selle teostamise kvaliteedi vahel, näiteks väljalase on väga ilusti konstrueeritud, kuid Ivan on tehases keeranud tikkpoldid kollektorisse poolenisti sisse (ühte mutrit ei saanudki kinni keerata, sest keere lõppes), rääkimata sellest tihendi kvaliteedist ja tuletoruga tehtud shedööver-keevitusest.
Omaette mõistatuseks jääb peenkeerme valikuline kasutamine - miks, ei saa aru, näiteks kollektorite tikkpoltide plokikaande kinnituv osa on tavalise M8 meeterkeermega (M8x1,25), samas välimine ots+kollektori mutrid on esimese astme peenkeermega (M8x1,0). Eriti kõva saavutus on need tikkpoldid, mille abil kinnituvad püksid kollektori külge, sealne väline ots+mutrid on teise astme peenkeermega (M10x1,0 m, normaalkeere on 1,5 mm, esimene aste 1,25 mm) - käiguosas on M10 keermed kõik I astmega. Lääne autod kasutavad taolises kohas kõik tavalist meeterkeeret, mis lihtsustab oluliselt remonti (kui mõni polt katki või kaotsi läheb). Sellest rääkimata, et neid peenkeerme puure ja lõikureid pole tänapäeval enam post nii vabalt saadagi, kuna taolisi asju eriti ei kasutata.
Väga hea praktikum vene tehnilise mõtte mõistmiseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Brigs&Stratton my ass...
