Terrorirünnakud Euroopas

[Tundmatu sõdur nr. 4]

No kuskohas seal need rahvusriigid on?? Millise rahvuse?

Iraani ja Türgi kohta võiks öelda "rahvusriigid", aga mis krdi "rahvusriigid" on Süüria või Liibüa või Iraak? Sykes-Picot' Pojad ja Tütred?
Süürlased on "rahvus", aga kurdid "sekt"?

Arvan ka, et ainuüksi selline suhtumine(-lähtepunkt), et süüria ja iraagi "kompott" on rahvused aga kurdid ei ole, muudab kõik sarnased läänest tulevad "ekspertiisid" juba eos sisutühjalt mõttetuks.....

[Yks]

Selline arusaam näitab teatavat kitsarinnalisust ja ainult Eesti näitel asjade mõistmist. Ja siis lähebki asja iva "tõlkes kaduma". Silmas on peetud mitte meie mõistes rahvusriiki vaid rahvuslikku riiki. Multikultuurset ja -etnilist, aga siiski pigem terviklikku suurust*.
Seda on näiteks pollid, millistele võib mõnes mu kunagises postituses ka viiteid leida, seni (kordan SENI!) Süüria kohta ka näidanud, et erinevate usuliste veendumuste ja erineva rahvusliku identiteediga Süüria aladel elavad inimesed pigem siiski sooviksid, jätkata ühise rahvusliku riigina. Ütleme eile oli see olukord veel selline. Kuidas seal täna täpselt olukord on, ei oska öelda. Oletan, et enamvähem sama kui eelmise aasta teises pooles.
Ehk teistesõnadega, näiteks lisaks sunniks või araablaseks olemisele (c.70 % elanikkonnast, kes jagunevad süüria ja liibanoni araablasteks ning kes kõik ei ole sugugi sunnid usutunnistuselt) või kristlaseks olemisele, peetakse end jätkuvalt ka süürlaseks. Ühe rahvusliku riigi kodanikuks. Sellepärast kasutavad ülestõusnud (põhiliselt FSA pooldajad) ka ühte lippu - ajaloolist Süüra Vabariigi lippu.
Türgi alaviit ja Süüria alaviit ei pea ennast riikliku moodustise kaudu ühtseks ja nad isegi täna (minu teada) ei soovigi sellist ühist moodustist teha. Sama kehtib ka näiteks liibanoni araablase ja süüria araablase kohta, kes seni on koos elanud Süüria riigi aladel. Liibanoni araablane ei kipu ei Liibanoni ega ka Liibanoniga ühinemist propageerima.
Ka Süüria kurdid (kes samuti erineva usutunnistusega) ei ole eriti vaimustunud mingist kurdi riigist ning täna on pigem tendents siduda end Assadiga (või pigem alaviitidega) jäädes jätkuvalt Süüria rahvusliku riigi koosseisu. Jne.jne.

*Lähis-Idas on sellesmõttes olukord pisut teine kui näiteks Aafrikas, kus koloniaalvõimude poolt pealesurutud piirides tekkisid sellised moodustised, mille pole mittemingisugust ajaloolist puutepunkti. Lähis-Idas, ka tõepoolest moodustati ja taasmoodustati teatavad pealesurutud lahendused, kuid kui me asjasse süveneme, siis leiame, et seal siiski suures piires üks või teine tänane riiklik moodustis on juba kunagi eksisteerinud. Teinekord nö ajaloolised piirid ei kattu üks ühele, aga riikide keskosad on olnud kas mingid iseseisvad riigid või sõltlasriigid poolautonoomse keskvalitsusega või provintsid mingi suurriigi koosseisus (Bütsantsi riiki, Ummajaadide riik jne).

[Jaanus2]

Seda siiski öelda ei saa, et ühed araablased kõik ja võivad ühe suure rahvusriigi teha. Piirkondlik identiteet on neil kohati päris tugev ja võib meie mõistes täiesti eri rahvuse mõõdu välja anda. Vahepeal on see tugevnenud ka veel võrreldes selle ajaga, kui praegused riigipiirid tõmmati. Liibüas on identiteet küll pigem endisi koloniaalpiire pidi enne praeguse Liibüa tekkimist. Umbes sama, nagu Eritrea-Etioopia. Eritrea oli kauem Itaalia koloonia, rahvastik sisuliselt ka sama, aga Etoopia koosseisus olla ei tahtnud. Yks ütles seda pikemalt.

[Kriku]

Minu arvates ei näita viimaste aastakümnete sündmused kuidagi, et kolonisaatorite poolt tõmmatud piirides oleks neist lähtuv liibüa, süüria või iraagi identiteet tugevnenud. Minu arvates näitavad viimaste aastakümnete sündmused vastupidist. Panarabism on natuke ise teema - on suur hulk vaheastmeid kõigi araablaste ühendamise ning praegustest piiridest krampliku kinnihoidmise vahel. Heaks näiteks on Liibüa, kuhu on kokku pandud kaks antiikajast saadik eraldi maad.

Aga see väljub teemast. Tahtsin vaid osutada sellele, mida Borjagi ütles - et "eksperdil" esineb ideoloogiapõhist soovmõtlemist.

[Yks]

Mina ei väidagi, et ühed araablased kõik ja võivad ühe suure rahvusriigi teha. Samas, piirkondlikust identideedist ma ju jälle räägingi. Süüria on üks selline piirkond. Iraak muideks teine. Liibanon kolmas.

Lähiminevikuski on üritatud luua üsnagi suuri piirkondi hõlmanud nn araabia riiki/riike. Just piirkonna erinevuste ja arusaamade nahka nad läksidki. Ja need erinevad arusaamad ei olnud siis otseselt rahvuse või usupõhised vaid just mingi suurema piirkonna põhised ehk näiteks Egiptuse-Süüria Ühendatud Araabia Vabariigist ei saanud asja (eksisteeris 1958-1961) just piirkondlike erimeelsuste tõttu, mille puhul "piirkond" ja "erimeelsus" ei lähtunud rahvusest või usust vaid sellest, et süürlased

__
araabiakeelsed sunnid (c.70%), sunnidest kurdid + jezidi kurdid (mõlemaid kokku c.10 %), araabiakeelsed ja turkomanidest alaviidid, araabiakeelsed druuzid, araabiakeelsed ismailiidid, araabiakeelsed ja pärsiakeelsed šiiidid, palestiinlastest sunnid ja kristlased, turkomanidest sunnid, sunnidest tšerkassid, sunnidest kreeklased, araabiakeelsed kristlased (siia alla käivad kreeka-ortodokse kiriku liikmed, kreeka-katoliiklased, maroniidid ja osa katoliiklastest), assüürlased-kristlased ja armeenlased-kristlased, juudid, romid ja veel mõned
__

tundsid, et see ühendriik muutus kohati liialt egiptlaste domineerimiseks. Ja siis toimuski see kurikuulus riigipööre, millega said võimule Assadid. Enamik ülalloetletud (kuidas me neid õieti nimetama peaksime rahvusteks, etnosteks, usulahkudeks, usuvähemusteks?) toetasid seda ja olid vägagi positiivselt ja optimistlikult meelestatud. Kuni tänaseks on asjad nii nagu nad on.

Ja ma mõistan täiesti Weissi muret, sest sinna ei saa vabatahtlikkuse põhimõttel tekkida täna mingeid rahvusriike a la per ülalloetletud üks seltskond või isegi mitu seltskonda kuhugi alale. Täna ei elata seal enam suuremates omaette priikondades vaid omavahel segunenud enklaavidena parimaljuhul. Linnades ja paljudes suuremates asulates aga ollakse täiesti segi üksteise kõrval, ees ja taga. Isegi kurdidega asutatud aladel ei ole mingeid puhtalt ainult kurdidega asustatud suuremaid piirkondi. Kõik on segi nagu ühepajatoit. Mingite uute riikide tekkimine saab toimuda ainult ulatuslike ümberpaiknemistega. Vabatahtlikult nad ei toimuks ja pealegi isegi kui kuhugi tehakse ruumi näiteks alaviitidele, siis sealt piirkonnast eemaldatud (lähevad nad vabatahtlikult ära?) sunni araablased või nende järgmise põlvkonna esindajad vaevalt, et jätaksid tulevikus kasutamata võimaluse revanši korras taaskord piirkonnale pretendeerida. Ja kui hakataks oma pretensiooni plaane elluviima, siis toimuks see taaskord verega.
Me kodeeriks tuleviku konflikti sellisel juhul juba sisse tänase Süüria riigi aladele tekkinud "puhaste" riikide loomisega. See ei ole kahjuks võimalik! Ja kõige paremini mõistavad seal elavad inimesed seda. Sellepärast ei kiputagi (erinevalt siinsest foorumist) iseseisvuma ja eralduma. Sajandite ja sajandite jooksul kujunenud elukorraldus on teinud süürlased üsnagi tänastes piirides elavaks rahvusriigiks ja seda mitte Eesti mõistes.

[Yks]

Minu arvates ei näita viimaste aastakümnete sündmused kuidagi, et kolonisaatorite poolt tõmmatud piirides oleks neist lähtuv liibüa, süüria või iraagi identiteet tugevnenud. Minu arvates näitavad viimaste aastakümnete sündmused vastupidist. Panarabism on natuke ise teema - on suur hulk vaheastmeid kõigi araablaste ühendamise ning praegustest piiridest krampliku kinnihoidmise vahel. Heaks näiteks on Liibüa, kuhu on kokku pandud kaks antiikajast saadik eraldi maad.

Aga see väljub teemast. Tahtsin vaid osutada sellele, mida Borjagi ütles - et "eksperdil" esineb ideoloogiapõhist soovmõtlemist.

Kui sündmustesse üritavad sekkuda igasugused välisjõud ja teevad seda mingil hetkel liialt intensiivselt, siis loomulikult ei saagi asjad toimuda loomulikult. Mängitakse ju ühe või kahe suuruse peale riigis, mis doominoefektina paneb ka kõik teised kaasa "mängima".
Liibanonis tegi seda Süüria (ja kohati Iisrael); Iraagis on viimasel ajal seda teinud Iraan ja Venemaa (nimetame näiteks nende kodumaiste terroristide eksporti riigist välja); Afganistanis oli põhjuseks Talibani esilekerkimisele Pakistani ja India rivaliteet.

PS! See Weissi artiklit puduutav Kriku postitus ja järgnenud vastukajad võiks vist liigutada kuhugi muusse teemass?Lihtsalt nürilt kustutamine oleks veits radikaalne, kasutades tänast terminoloogiat.

[Kriku]

Süüria kodusõja omasse miks mitte... Weissi artikkel oli kahe vahel, kommentaarid kuuluvad aga sinna.

Minu arvates siiski, kui abstraktses ja teoreetilises riigis on 3 suurt rahvust ja 10 väikest ja 3 suure vahel on puhkenud kodusõda, siis on 3 riigi tegemine reaalsusega leppides parem kui sundida neid ühes riigis edasi elama ja hakata kvoodisüsteeme rakendades imepeeneid tasakaalumehhanisme arendama. Seda ka siis, kui mainitud 10 väikest ei saa oma riiki.

Igatahes pole õige mõnd neist "sektiks" kuulutada, et separatismi probleemist niimoodi mööda pääseda.

[virguja]

Mis puudutab Weissi ja akf viidatud ja (aitäh!) tsiteeritud artiklit siis oleks kasulik ka vaadata seal viidatud raamatu (kaas)autorit H.Hassanit ja tema toetajaid. Ma ei tahaks siinkohal Weissi profileerida, igatahes ta tasakaalustab veidi Hassanit. Seda arvestades ja vastavaid fitreid rakendades on raamat hea infoallikas.
Sobitub igapidi hästi jutulõnga praegusse pealkirja.
Probleem on (nii meil kui ka laiemalt) just kontekstist väljas lausete tõlgendused. Ka aegridu mittearvestavad (ehk siis mäluta meelevaldsed või varjatud hästimakstud agendasid järgivad) avaldused.

NB. eespoolöeldu ei ole mingil juhul varjatud vihje foorumikaaslastele, vaid laiemas plaanis ... mõtisklus.
Loodan, et keegi ei tunne ennast puudutatuna!
Nagu ikka , iga info on vajalik ja asjakohane, vaja on teada tausta.
Sellest ka viited (praeguse) terroristide (muideks BBC kasutab võitlejad) ideoloogia ja (põlvkondade pikkuse) toetuse päritolu kohta, mis akf kriitikat pälvisid. AGA see vääriks tõesti eraldi teemat!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Selle nädala Eesti Express pakub lausa kolme teemakohast lugu - niiet soovitaks seekord kohe paberleht võtta:

http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-moj ... d=74067779

http://ekspress.delfi.ee/arvamus/kas-be ... d=74061317

..ja kolmandana on teemakohane ka EE juhtkiri. Nagu öeldud, soovitan paberlehte

[Roamless]

See Ekspressis olnud kohalik moslemionkel kipub, hoolimata väga hoolikalt valitud vastustest, olema vist üpris tõsine äärmusmoslemite toetaja. Kuigi ISIS-se läinud tegelane kuulus tema lähikonda, viskab ta standartvastuseid stiilis, et tema ei tea midagi ja tõestage, et härra üldse ISISe liige on jne jne. Et tegelikult on ka vangi läinud usuvennad vaesed kannatajad, missest, et tüübid avalikult kohtusaalis irvitasid, kuni karistuste ettelugemiseni. Samuti ajab ta häma advokaatide kinnimaksmise teemal jne jne. Paistab, et Kaitsepolitsei ei maini ta nime mitte suusoojaks.

Lingin siia ka Ekspressi artikkli

Eesti mõjukaim muslim: Süürias võidakse sind tappa, kui granaadiheitjat pole

Muslimikogukonda tundvad inimesed nimetavad Kazbulat Šogenovit Eesti mõjuvõimsaimaks muslimiks. Siiani on Šogenov hoidnud madalat profiili. Pärast Brüsseli rünnakuid nõustus ta muslimite elust Eestis rääkima.

Šogenovi (33) nimi on siiani käinud Eesti ajakirjanduses käsikäes terrorismi toetamises süüdistatavate Ramil ­Khalilovi ja Roman Mankoga. Vähe sellest – ta kuulus ka Abdurrahman ­Sazanakovi lähikonda, kaitsepolitsei väitel läks too Süüriasse, et võidelda koos ISISega. Radikaliseerunud meestega seob (Eesti julgeolekuorganite kinnitusel) Šogenovit aastatepikkune sõprus, mis sai alguse praeguse abilinnapea Mihhail Kõlvarti korraldatud taekwondo-treeningutelt. Manko ja Khalilovi kohtuprotsessil oli ta üks kaitse tunnistajatest.

Šogenov on geoloogiadoktor ja aktiivne taekwondo-treener, kelle käe all õpib sadakond noort Tallinnast ja Maardust. Šogenovi vanemad pärinevad Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast, kust nad kolisid Eestisse juba enne Kazbulati sündi.


Muslim peab palvetama viis korda päevas. Kuidas te näiteks siin, TTÜ peahoones seda teete?

Mul on kabinet, kus lisaks minule töötab ka minu ema. Seega probleemi pole. Kui tudengid palvetada tahavad, siis saavad nad seda teha tegelikult kõikjal.

Kuhupoole Meka jääb praegu?

(Šogenov näitab ebamääraselt selja taha) Kuhugi sinnapoole peaks praegu jääma. Mul on iPhone’is äpp selleks, mis on nagu kompass. Isegi kui sa ei tea, siis pole see nii väga oluline. Põhiline on see, et sa tahaksid korrektselt palvetada, ja kui ei tea, mis suunas, siis see pole nii oluline. Peaasi, et sa palvetad.

Kui te viis aastat tagasi islamiga tõsiselt tegelema hakkasite, siis mille abil te end religiooniga kurssi viisite? Interneti kaudu?

Internet oli tõesti algus. Mul ei olnud toona sõpru, kes oleksid praktiseerivad muslimid. Interneti teel saingi teada, kuidas peab palvetama ja miks peab palvetama. Esialgu oli enda islamiga kurssi viimine väga raske, kuid siis sain teada, et islamis on väga oluline kord nädalas käia palvusel ja leidsin muslimikogukonna. Nemad näitasidki mulle, kuidas täpselt peab palvetama. Hakkasin aktiivselt õppima.

Muslimikogukonna imaami on süüdistatud raha kõrvalepanemises. Lisaks olevat kogukonnas vaidlused konvertiitide ja sünnist saati muslimite vahel. Kas teie kogukonnas on pingeid?

See ei vasta tõele, paljud inimesed ei tea õiget infot. Minu teada ei ostnud imaam korterit, vaid rentis selle ja ainult kogukonna tarbeks. Ma tean, et ta midagi ei varastanud.

Aga pinged on ikka olemas?

Pinged on küll, aga ma arvan, et need on kunstlikult tekitatud. Nagu ütles Aleksander Suur – jaga ja valitse. Enne seda oli meil väga tugev kogukond. Kõik olid sõbralikud, ei mingeid pingeid. Aga pärast läks samm-sammult raskemaks. See on kellegi plaan.

Kelle plaan?

Jumal teab… Kellele on vaja, et islamikogukond oleks nõrk?

Äkki kaitsepolitseile?

Ma ei tea… (naerab)

Te muigate paljutähenduslikult. Kui Ekspress tegi intervjuu Ramil Khaliloviga, siis ta väitis, et talle oli pakutud kokkulepet – hakkad islamikogukonna kohta kaitsepolitseile infot andma ja pääsed kerge karistusega. Kas kaitsepolitsei üritab teilt pidevalt infot saada?

Mina tean ainult seda, mida Khalilov ütles. Kui ta seda tõesti ütles, siis pidi nii olema, kuna tema ei valeta kunagi.

Kas kaitsepolitsei on teile ka sellise ettepaneku teinud?

Mina külastasin kaitsepolitseid koos oma advokaadiga ühel korral.

Mida nad teada tahtsid?

Neil olid samad küsimused mis teilgi: millised on minu suhted Khalilovi, Sazanakovi ja Mankoga.

Millised need suhted siis on?

Elasime ühes kogukonnas. Kõik muslimid on nagu vennad. Me suhtlesime, palju.

Manko sai viis aastat vanglat, Khalilov seitse. Kas nii karmid karistused tulid teile üllatusena?

Ma olin ja olen šokis. See pole normaalne situatsioon. Kohtunik ütles kohtus, et „teie panus on väike, aga süü on suur“. Tekkis tunne, et süü on küll väike, aga me peame näitama ühiskonnale, et terrorism on paha. Hea küll, me kõik oleme terrorismi vastu, aga inimesed, seitse aastat ja mille eest? See pole adekvaatne. Te peate aru saama, et inimeste üle mõisteti kohut terrori toetamises, kuna nad toetasid Sazanakovit. Aga Sazanakovit ennast pole ju keegi terrorismis süüdi mõistnud. Neil pole selle kohta tõendeid!

Kuidas teised muslimid otsusele reageerisid?

Me kõik oleme šokis. Me oleme rahumeelsed muslimid. Me ei tunne end kaitstult, ei tunne, et meie kohta kehtiks süütuse presumptsioon. Meile võib justkui süüks panna suhtlemist terroristiga, kuid samal ajal pole vaja tõestust, et see inimene tõesti terrorist on.

Sazanakov pani ju Facebooki üles pilte, et ta ühines ISISega.

ISISe kohta ma pole kuulnud. Ta pani üles foto relvaga.

Mida muud ta Süürias teha saab? Ta ei läinud ju sinna puhkusele ega farmi pidama.

Ma ei saa seda kommenteerida, kuna ma ei tea seda. Ta ei informeerinud mind ja mind polnud parasjagu Eestis, kui ta sinna läks. Aga Süürias on sõda – kui on sõda, siis relva leidmine ja omandamine on väga lihtne. Kui sul pole relva, siis saad lihtsalt tappa.

Tal oli pilt granaadiheitjaga. See pole ju päris selline kodu kaitseks mõeldud relv.

Kui ISIS tuleb ja kui sul pole granaadiheitjat, siis nad võivad su tappa. Ta ütles ka kohtus interneti kaudu, et ta ei ole sidunud end ISISega.

Khalilovil ja Mankol on suhteliselt kallid advokaadid. Kas kogukond aitab kuidagi kaitsjatele tasumisel?

Mina ise kogun raha, et toetada nende lapsi ja naisi. See ei ole küll suur summa ning pole ka piisav, kuna perekondade vajadused on suuremad. Naised ei tööta, neil on lapsed. See on muslimite hulgas normaalne, et vendade perekondi toetatakse.

Aga siiski – advokaatide tasud?

Ei, seda me ei toeta. Sellega tegelevad nende vanemad. Ma olen üritanud mõne ärimehega rääkida, et äkki saaksid toetada, aga kõik kardavad ja mitte keegi ei julge neid toetada.

Nii Mankol kui ka Khalilovil sündis vangisoleku ajal laps. Kas nad on neid üldse näinud?

Khalilov ei tahtnud, et naine tooks lapsi kohtusse, kuna see on halb koht. Praegu ma ei teagi, kas nad on näinud... Nad ei saanud koguni pool aastat kellegagi kohtuda.

Teie olete nendega kohtunud?

Khaliloviga mitte, Mankoga eelmisel nädalal kohtusime. Khalilov reserveeris kõik enda külastuskorrad emale ja naisele.

Mis meeleolus nad on?

Nad pole kriminaalid. Normaalsele noorele mehele on väga raske vanglas olla. Nad ei näe perekondi, nad ei näe lapsi. See on tõeliselt raske aeg. Nad ütlevad, et praegused terrorirünnakud teevad muslimitele väga palju paha. ISISe rünnakud pole islam, kuna islam keelab terrori. Mõtlen, kas ISISe võitlejad koraani ikka loevad? Kedagi tappa – see on patt. Enesetapp on veelgi suurem patt, mille eest lähed põrgusse. Sama räägivad nii Manko kui ka Khalilov.

Kui islam välistab terrorismi, siis kuidas ikkagi saadetakse viimasel ajal korda nii palju terroriakte islami nimel?

Keegi mängib meiega. Keegi tahab maailma destabiliseerida.

Kes?

Ma ei tea. Keegi, kellele on see kasulik. Need on poliitilised mängud, see on mulle täiesti selge. Normaalne muslim ei saaks selliseid asju teha, ei saaks inimesi tappa. Kui tahad sõtta minna, siis mine sõtta ja võitle vaenlasega, aga mitte ära korralda terroriakte.

Kas see võib siis olla mõni jõud islamimaadest, lääneriigid või mõni teine tihedalt religiooniga seotud rahvus?

Ma ei tahaks spekuleerida, kuna ma pole politoloog ega ka teoloog.

Kas šiiidid on ka muslimid?

(Naer) Miks te seda küsite?

Nii Iraagis, Jeemenis kui ka Süürias võitlevad šiiidid ja sunniidid omavahel.

Mina ei taha seda kommenteerida, sest ma pole teoloog. Aga nagu öeldakse nii kristluses kui ka islamis: vend tapab venda. Eks see võitlus ole sarnane.

Lähme nüüd korraks Khalilovi ja Manko juurde tagasi. Teisipäeval pidas üks nende kaitsjatest ringkonnakohtus avakõne, kus ütles, et maakohus oli mõjutatud Pariisi rünnakutest, mistõttu tuligi karistus nii karm. Täpselt samal ajal toimusid Brüsselis rünnakud. Kas need rünnakud võivad mõjutada kohut jälle karmi karistust mõistma?

Ma loodan, et kohtunikud on objektiivsed ja ausameelsed, vaatavad ainult fakte. Kui nad teevad oma tööd hästi, pole emotsionaalsed, siis on kõik okei, siis ma usun taas kohtusüsteemi.

Kas pärast terrorirünnakuid on eestlased muutunud muslimite vastu kurjemaks?

Inimesed vaatavad mind ja minu naist teistmoodi. Ta kannab hijab’i (peakate, mis katab juuksed, jätab näo nähtavale – Toim.), mis näeb välja nagu vana Eesti peakate. Nad vaatavad suurte silmadega, räägivad midagi omavahel. Sellest saad sa ju kohe aru, kui sind vaadatakse. Seda tunneb kõikjal avalikes kohtades. Meid peetakse pagulasteks, vaatavad mu naise peakatet, minu habet, meie lapsi ja kohe hakkab mõte tööle, et siin nad nüüd ongi, võtsid ära meie töö ja saavad suuri toetusi.

Kas öeldakse ka midagi või lihtsalt vaadatakse?

Mind isiklikult pole rünnatud, aga ma tean juhtumeid, kus mõnda naist on rünnatud. Mehed on neid linnas löönud.

Tõesti?

Mõni juhtum on ka politseis. Umbes pool aastat vanad juhtumid. Pinge on olemas, aga ma saan aru, miks inimesed kardavad. Nad kardavad terrorismi, aga seda õhutavad teie kolleegid, massimeedia. Me proovime näidata, et oleme normaalsed inimesed, aga massimeedia toodab ikka ärevaid lugusid.
Tööl pole eemale hoidmist?

Mõnikord on, kui sekretär näitab, et kuskil meedias on minu nime jälle terrorismiga seotud. Eks ma saan aru, et kolleegid räägivad midagi omavahel, aga täpsemalt ei tea. Ma loodan siiski, et nad ei arva, et ma olen mingi selline...

Kuidas te pagulaskriisi suhtute?

See on 21. sajandi suurim tragöödia. Me peaksime meenutama eestlaste olukorda II maailmasõja ajal. Kas need inimesed vajasid toona abi? Jah, samamoodi vajavad abi ka need inimesed praegu. Sõda on õudne ja ma loodan, et praegu pagulaste vastu olevad inimesed ei pea ise üle elama olukorda, kus nad peavad olema vastastikku inimestega, kes neid näha ei taha.

Kuidas seda kriisi lahendada?

Meie inimesed on lihtsalt sellised, et tahavad alati kedagi vihata. Enne olid selleks venelased ja venekeelsed inimesed, nüüd siis on korraga muslimid. Seda ei paranda kunagi. Ajakirjandus saab näidata, et probleemi pole. Kui kirjutada, et pagulased saavad mitu tuhat eurot kuus, siis saavad inimesed kurjaks. Ka valitsus saaks olukorda parandada, aga nad ei kasuta ajakirjandust kui tööriista korrektselt.

Pärast Kölni uusaasta juhtumit oli jutuks, et ajakirjandus jätab pigem liiga palju kirjutamata, osa sündmusi vaikitakse poliitkorrektsusest maha. Kuidas näiteks selliseid juhtumeid kajastama peaks?

Mina pole kahjuks politoloog, aga ma tunnen, et peaksite kirjutama konkreetsetest probleemidest, mitte näitama, et islam ja muslimid on pahad. Praegu näitab ajakirjandus, et islam on vaenlane, aga Kölnis juhtunu pole islamiga seotud. Islam ei luba võõraid naisi vaadata ega katsuda. Jah, nad võisid olla muslimid, aga see pole seotud islamiusuga. Ma rääkisin Saksamaa muslimitega, nad on šokis ja tahaksid need käperdajad ise ära tappa.

Kui Eestis peaks keegi sellise teoga või koguni terrorirünnakuga hakkama saama, siis kuidas muslimid temasse suhtuks?

Ma loodan, et sellist asja Eestis ei toimu. Ma palun Jumalalt seda. See on ka meie kaitsepolitsei töö. Nad ei peaks vangistama süütuid inimesi, vaid keskenduma tõelistele kurjategijatele. Praeguse juhtumi puhul peavad nad esmalt Sazanakovi terrorismis süüdi mõistma, alles siis saab Khalilovi ja Manko üle kohut mõista. Praegu pole selliseid tõendeid.

Kui mõni teie sõber on näiteks Facebooki üles pannud video ­ISISe terrorirünnakutest või hukkamisest, siis mis te neile inimestele öelnud olete?

Seda on juhtunud küll. Ma küsisin, et mida sa teed. See pole normaalne.

Mankol ja Sazanakovil olla selliseid postitusi olnud.

Ma ütlesin, et ei tohi niimoodi teha. Me ei tea seal toimuvast kuigi palju. Ja meil pole siin vaja sellist asja jagada. Kui see postitus pandaks üles Islami Eesti Kommuuni, siis ma paluksin, et inimene ise selle ära kustutaks, ja kui ta seda ei teeks, siis kustutaks ise. Aga see ei tähenda, et inimene on terrorist või terrorismi rahaline toetaja.

Miks Eestis mošeed pole?

See on pikk lugu. Ma olen näinud dokumenti, kus valitsus on andnud nõusoleku mošee rajamiseks, aga siis kadus see kuhugi kontorilaudadele ära. Kui inimesed kardavad, et mošeega kaasneb terrorism, siis muidugi on inimesed vastu. Ma ei sooviks mošeed minarettidega, vaid me vajame lihtsalt tavalist ja mugavat kohta, kus palvetada, seega sobib meie praegune koht ka. Meil pole vaja, et eestlased meid veelgi rohkem kardaksid.

Mida džihaad tähendab?

Esiteks on see tegelemine enda pattudega, see on sisemine võitlus. See on peamine džihaad. Sõjadžihaad on kõige kõrgem tase islamis. Praegu lähevad võitlejad madalaimast punktist korraga kõige kõrgemasse punkti ja üritavad järgida sõja­džihaadi. Kui nad üritavad näidata, et see on islamivõitlus, siis süütute tapmine ja ka enda tapmine on suurim patt, mis viib otseselt põrgutulle. Mulle tundub, et see on lihtsalt poliitiline mäng, kus kasutatakse ära inimesi, kellel pole piisavalt infot ja kes pole piisavalt õppinud.

Miks need rünnakud siiski toimuvad?

Keegi tahab tasakaalu destabiliseerida. Sõda on ju kõige tähtsam neile, kes tegelevad sõjatööstuse ja relvadega. Nad vajavad pidevat konflikti.

Kõige esimeses ajaleheartiklis Sazanakovist oli kohe teie nimi juures. Millest see tulla võis?

Inimesed tahavad näidata, et ta hakkas muslimiks minu pärast. See pole nii. Me elasime kõik Lasnamäel, tunneme üksteist 20 aastat, tegime koos trenni. Keegi ei saa kedagi konvertida, keegi ei saa sind sundida, see on keelatud.

Taekwondo treeningute kaudu seostati teiega muidugi kohe ka Mihhail Kõlvart. Kui palju tema teiega suhtles?

Me kõik käisime Kõlvarti juures trennis. Aga samuti sadu teisi noori.

Kumb teist võidaks? Kõlvart või teie?

Ta on minu treener. Mina ei saa võita. Moraalsel tasandil ei üritaks ma kunagi teda võita, sest taekwondo põhiline eetiline baas on austus, austus õpetaja ja ka teiste vastu.

Ta on vist teist raskemas kehakaalus ka…

Praegu olen mina samas kaalukategoorias. Kui ma võitlesin, siis sain kaalu hoida, aga praegu tegelen natuke „kasvamisega“.

Kuidas Eestis halal-liha leiab?

Pead teadma spetsiaalseid kohti, kust saad osta halal-kana. Tallinna ülikooli kõrval on üks Türgi söögikoht, kus on halal-liha. Liivalaia kohtumaja juures on ka üks kebabi-koht, kus on ka halal-toitu.

Nii et kui oli Khalilovi ja Manko kohtuistung, siis saite seal rahulikult söömas käia?

Ei käinud, aga võinuks käia.

Kas te kunagi alkoholi olete proovinud?

Ei ole. Enne olin ma sportlane ja ei joonud, nüüd ei saa ma juua.

Alkoholitarbimine Eestis on üks Euroopa suurimaid. Kuidas sellist ühiskonda muslimina kõrvalt vaadata on?

Ei vaata ja kõik. Hea küll, vaatame, et teised inimesed teevad seda, mida nad tahavad. Me ei saa midagi peale suruda.

Palverännakul Mekas olete käinud?

Pole veel käinud, aga tahan minna, kuna see on islami nurgakivi. Kui sul on raha, sul on aega, aga sa ei lähe, siis on see väga suur patt.

Muid raamatuid ka peale koraani loete?

Praegu väga aega pole, loen teaduskirjandust.

Mis teie lemmikraamat on?

Koraan mõistagi.

Kui koraan välja arvata.

Koolipõlves meeldis mulle väga „Meister ja Margarita“. Lisaks sellele meeldisid mulle väga luuletused.

Kuuldavasti andis Sazanakov oma muusikakeskuse ära, kuna muusikat nautida ei tohi?

Ei tohi jah.

Miks?

Niimoodi on kirjutatud koraanis. Muusika on saatana tööriist.

Islamis on naistel keelatud ilma meheta reisida. Samamoodi pidi Khalilov minema kaasa Sazanakovi naisega, kui ta läks oma mehele Süüriasse järele. Kas teie naine ei tohi ka reisile minna?

See on naiste kaitsmiseks. Teate statistikat, kui palju naisi vägistatakse, tapetakse või vigastatakse, kui nad on reisil? Kindlasti väga palju, kuna ilma meheta on nad kaitseta. Praegu on tõesti vähemalt Euroopas turvalisem – lennuk, takso. Aga ­näiteks Indias või Lähis-Idas pole naine kindlasti väljaspool ohtu. Lähme nüüd tagasi näiteks 1500 aastat, aega, kui koraan saadeti – siis oleks naisel üksinda reisimine võrdunud enesetapuga. Seepärast ongi islamiõpetuses nii kirjas. Jah, see ei võtnud arvesse, et 1500 aasta pärast on seis ohutum. Koraanis kirjas olev on igavene ja seda ei saa nüüd enam muuta.

Mis distantsist alates on tegu reisimisega? Poodi tohib ikka naine üksi minna?

Teisele maale.

Ehk siis riigipiir? Tartusse tohib naine üksi minna, Riiga ei tohi?

Sa pead ise otsustama. Tartu pole rahulik regioon, viimased uudised on ju, et seal on palju agressiivseid inimesi. Mina ei laseks oma naisel sinna üksi minna. Islami nimel ei saa üldistavalt midagi öelda, aga mina isiklikult ei laseks. Parem on, et naine on alati kaitstud. Kui ta läheb õue ja ta on hijab’is, siis ta pole kaitstud. Mõni pagulastevihkaja võib midagi teha. Ma pole küll temaga alati kaasas, aga alati helistan ja küsin, kus ta on. Kui tal midagi juhtub, siis ma olen kohe valmis lendama.

Kas burkakeeld oleks Eestis õigustatud?

Kui turvakaalutlustel on vaja keelata, siis pole probleemi, kuna islami seisukohalt on kohustuslik ainult juuste varjamine. Kui nad hijab’i keelaksid, oleks probleem ja siis tõuseks ka mina tagajalgele. See oleks võimatu, kuna see on meie traditsioon.

Kas te kardate enda tuleviku pärast, kui Euroopa on justkui sõjas ja parem­äärmuslased tõstavad pead?

Ma tunnen, et olukord on halvemaks läinud, kuna fašistlikud organisatsioonid on tugevnenud. Inimesed kardavad ja tahavad kõiki võõraid enda riikidest välja saada. Seetõttu on muidugi hirm, kuna need terrorirünnakud on mõjutanud eelkõige teiste muslimite elu. Ma ei näe praegu olukorra lahendust.

Kuidas te enda rolli muslimikogukonnas kirjeldaksite?

Ma olen täiesti tavaline muslim, kes tahab õppida ja palvetada.

Räägitakse, et te olete kõige mõjuvõimsam ja autoriteetsem inimene muslimite seas, isegi mõjukam kui mufti?

Suur aitäh, aga ma olen ikkagi tavaline ja aktiivne inimene. Seda ikka selleks, et midagi head teha, mitte midagi paha.

Muide Ekspressi kommentaariruumis võtab sõna ka vangistatu kaitseks tõenäoliselt üks tema lähedane.

[Kriku]

Pommid ja kuulid: poolteist sajandit terrorit Euroopas.
Erkki Bahovski

Lähis-Ida sündmused mõjutavad juba ammu eurooplaste turvatunnet.

1972. aasta Müncheni olümpiamängude pantvangikriisi ajendiks oli Iisraeli-Araabia kuuepäevane sõda 1967. aastal ning islamirevolutsioon Iraanis 1979. aastal andis tõuke osa moslemite radikaliseerumisele Euroopas. Kuid 1990. aastail, pärast külma sõja lõppu toimus Euroopas palju vähem terroriakte kui 1970. aastail. Ka „nullindatel“ torkavad silma vaid Madridi ja Londoni terrorirünnakud vastavalt 2004. ja 2005. aastal.

Mida oleks ehk veel oluline mõista? Euroopa on muutunud ühtsemaks. Kui IRA ründas Ühendkuningriigis või Punased Brigaadid Itaalias, oli see ikkagi ühe riigi probleem. Keegi ei rääkinud rünnakust Euroopa vastu. Ka Lockerbie terrorirünnak 1988. aastal oli Briti-Liibüa kahepoolsete suhete probleem. Nüüdsed rünnakud Pariisis ja Brüsselis on rünnakud Euroopa vastu, piirid on hägusemad. Meeles tasub pidada ka seda, et Daesh ei ründa üksnes Euroopas, vaid ka Türgis, Liibanonis, Keenias, Iraagis ja mujal. See tähendab, et kõne all pole üksnes eurooplaste turvatunne.

Umbes poolteist sajandit tänapäeva terrorismi peaks olema eurooplastele selgeks teinud, et selles pole midagi üllatavat ka anno domini 2016. Alati leidub keegi, kes tahab olemasolevat ühiskonda hävitada nagu Sergei Netšajev 1869. aastal.

[Lemet]

Vabandust, kui on juba siit läbi käinud, aga järsku kedagi siuski huvitab...Peeter Oissaar, aasta 2009 ja islamiradikalism Eestis...

http://www.diplomaatia.ee/artikkel/isla ... ngud-ohud/

[Manurhin]

Aitäh artikli eest, Roamless! Väga kasulik lugemine. Kui vaid kõik need tolerastid-integrastid seda ka loeks. No ma tahaks teada, kuidas nad kavatsevad meie ühiskonda - eestlaste kui laulurahva hulka - integreerida inimesi, kelle jaoks muusika on saatanast.

[Kriku]

Ja nüüd jälle veidike ristpostituse pattu. Hea artikkel lahmimise vastu:

Hille Hanso, Peeter Raudsik: islamimaailm on palju mitmetahulisem, kui meil kirjutama kiputakse.

Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailmas kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele, kirjutavad Peeter Raudsik ja Hille Hanso Sirbis.

Vastuolulised ja hüsteerilised sõnavõtud on hägustanud inimeste arusaamu ja külvavad hirmu. Tänavalt ja kommentaariumidest üles korjatud tõde paisatakse tihti teadusliku teadmisena avalikkuse ette. Et supp saaks paksem, visatakse repliikidena sisse näpuotsaga kohustuslikku tolerantsust, subjektiivseid probleemipüstitusi ja asjakohaseid küsimusi.

Paradoksaalselt jätkavad need vastuolulised kirjutised ja mõtteavaldused üldjoones sama narratiivi, mida jutustavad islamiäärmuslased ise. Neile on nii mõnigi meie arvamusliider n-ö kasulik idioot, kes kinnistab must-valget maailmamõistmist ja külvab hirmu, teenides seeläbi just radikaalide huve. Kindlasti ei tee sõnavõtjad seda sihilikult, vaid pigem ikka teadmatusest, intellektuaalsest laiskusest või soovist leida avalikkuses tähelepanu.

Tasuta kättesaadav.

[mutionu]

Ja nüüd jälle veidike ristpostituse pattu. Hea artikkel lahmimise vastu:

Hille Hanso, Peeter Raudsik: islamimaailm on palju mitmetahulisem, kui meil kirjutama kiputakse.

Olulist erinevust "peame olema pehmed ja karvased" artikklitega pole.