Terrorirünnakud Euroopas

[Kriku]

Nii peene ja põhjalikult argumenteeritud kriitika peale polegi midagi kosta

[mutionu]

Nii peene ja põhjalikult argumenteeritud kriitika peale polegi midagi kosta

Sooja õhu peale sooja õhku toota? Seda nimetatakse verbofiiliaks vist.

Selliseid artikleid on vist juba sadu välja lastud. 99% nendest keskendub kahele teemale "islam pole paha" ja "vaadake, kui kurvad nad on, neid peab aitama". Samas pole ajakirjanik ega ka muidu kirjapulk küsinud näiteks seda, kas keskmine eestlane tunneb ennast puudutana islamist või mis on ühel eestlasel kurva näoilmega poisikese vastu.
Isiklikult arvan, et need kaks teemat ei puuduta ~ 80% Eesti riigi kodanikest.

Ehk siis ... p*erse kukkunud eelduse põhjal tekib samasse kohta kukkunud tulemus(artikli mõjud on, sageli, vastupidised selle tootnud indiviidi lootustele).

[toomas tyrk]

Isiklikult arvan, et need kaks teemat ei puuduta ~ 80% Eesti riigi kodanikest.

No man is an Iland, intire of it selfe;
every man is a peece of the Continent, a part of the maine;
if a Clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse,
as well as if a Promontorie were, as well as if a Mannor of thy friends or of thine owne were;
any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde;
And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee.

Sry, mul pole seda raamatut käepärast, kus seda teksti tõlgitult oli kasutatud. Ise ei hakka. Ei ole literaat.

Aga - ükski inimene ei ole saar
Ja Eesti ei ole saar isegi geograafiliselt. Nii nagu autori kodumaa on...

[Kriku]

Selliseid artikleid on vist juba sadu välja lastud.

Mina isiklikult pole märganud.

Samas pole ajakirjanik ega ka muidu kirjapulk küsinud näiteks seda, kas keskmine eestlane tunneb ennast puudutana islamist või mis on ühel eestlasel kurva näoilmega poisikese vastu.
Isiklikult arvan, et need kaks teemat ei puuduta ~ 80% Eesti riigi kodanikest.

Nii on suurema osa välisuudistega või ka selle foorumi teemadega.

[mutionu]

Isiklikult arvan, et need kaks teemat ei puuduta ~ 80% Eesti riigi kodanikest.

Aga - ükski inimene ei ole saar
Ja Eesti ei ole saar isegi geograafiliselt. Nii nagu autori kodumaa on...

Tõttöelda ei pidanud ma seda silmas.
Üritasin, ilmselt mõnevõrra kohmakalt, vihjata sellele, et laias laastus püüavad erinevad artiklid võidelda kahe asjaga, eestlane kui islamofoob ja eestlane kui ksenofoob.
Mõlemad lähtepunktid on valed, kuna ma ei märka kummagi vohamist ühiskonnas.
Seega ... p*erse kukkunud eeldus tekitab samasse kohta kukkunud tulemuse.

[Kriku]

Mina ei lugenud kõnealusest artiklist välja üldistust eestlaste kohta. Vastupidi, kritiseeritakse konkreetseid autoreid koos viidetega nende tekstidele. Martti Kalda või Peeter Espakiga võib nõustuda või ei, aga niiöelda keskmised eestlased ei ole nemad kindlasti mitte.

[mutionu]

Mina ei lugenud kõnealusest artiklist välja üldistust eestlaste kohta. Vastupidi, kritiseeritakse konkreetseid autoreid koos viidetega nende tekstidele. Martti Kalda või Peeter Espakiga võib nõustuda või ei, aga niiöelda keskmised eestlased ei ole nemad kindlasti mitte.

Kui loen viimast kolme lõiku siis ei näe kaelamurdvat vahet seni ilmunud artiklitega, kus kutsutakse üles olema "pehmed ja karvased" mõistvad tegelased.

Samas, tegu on arvamusartikliga, mis väljendab vaid kahe inimese arvamust. Niipalju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Nii näiteks on, minu arvates, natuke imelik tuua sisse Konrad ja haakida see küsimusega "kui õigustatud on üle mitme tuhande aasta ulatuvate põhjuslike seoste loomine". Senimaani, vähemalt minu kogemuste kohaselt, on islam oma hetke halva maine saanud ISIS -e jms viimase aasta tegevuste põhjal. Sestap ka minu arvamus, et tegu on soojemat sorti õhuga.

Üldiselt eeldan ma, et artikli autorid proovivad mõjuda suuremale inimhulgale kui nad ise. Kui nad ei suuda langeda või tõusta(sõltub vaatenurgast) selle müütilise keskmise eestlase tasemele siis poleks vaja olnud vaeva näha, vaid honorar mujalt teenida.

[virguja]

Brüsseli lennujaama uus liikumiskord: http://www.brusselsairport2203.be/
avatakse homme, pühapäeval.
## huvitav kuidas nende 50ne väidetavalt lennujaamas (politsei teatel) töötav terrode toetajatega on ...

[Kriku]

Kui loen viimast kolme lõiku siis ei näe kaelamurdvat vahet seni ilmunud artiklitega, kus kutsutakse üles olema "pehmed ja karvased" mõistvad tegelased.

Kas tõesti? Eelviimasest lõigust:

Ka põgenikke lillede ja kaisukarudega tervitavad heasoovijad võiksid arvestada sellega, et sisserändajad ei pruugi nende ootustele tingimata vastata. Teatud osa Euroopasse pürgijatest tuleb konservatiivsetest maapiirkondadest, kus ollakse kinni oma väärtustes, mis on läbi põimunud religiooniga. Muu hulgas ollakse harjunud ka traditsioonilise eluviisiga, kus poisslapsed peavad vara tööle minema, tütarlastelt eeldatakse aga eeskätt oskust kanda kodu eest hoolt. Just põgenikelaagrites elavad tihtipeale majanduslikult ebakindlad ja tihtipeale ka konservatiivsemad inimesed, kelle integreerimine saab olema Euroopa linnade oludes tõsine väljakutse.

Mulle tundub, et akf mutionu loeb mingit muud artiklit. Millise tõdemusega käesoleva viljatu dialoogi omalt poolt lõpetan.

[mutionu]

Samast lõigust, natuke altpoolt:

Konservatiivsed väärtused pole aga tingimata äärmuslus, täpselt nagu rahvuslus pole natsism. «Väärtuste muutumine võtab aega ja suurim takistus on eraldumine, kapseldumine ning valed ja halvustavad hinnangud,» nendivad Jordaania pagulaslaagrite töötajad.

Mulle tundub, et akf Kriku loeb mingit muud artiklit. Millise tõdemusega käesoleva viljatu dialoogi omalt poolt lõpetan.

[Aixc]

At least FIFTY ISIS supporters are working as baggage handlers, cleaners and catering staff at Brussels airport, claim police
Officers said they have warned about terrorist sympathisers at airport
They say badges give them access to planes, but they remain employed
Airport police are threatening to go on strike over 'security deficiencies'

http://www.dailymail.co.uk/news/article ... olice.html

[Kasutajanimi]

http://news.nationalpost.com/news/world ... -jihadists
Kui vasakpoolsed kuulevad seda mustade suust, kas siis võiks äkki midagi kohale jõuda:

Isabu’s husband is a Muslim from Senegal. She said he felt that he had to change mosques “because there were big, bizarre conversations taking place there that disturbed him. The imam described to him a religion that was different than what his father had told him about back home.” Maxime Logon said what he liked most about Belgium was that “you can be as you want to be here. But for the Arabs, they must follow one line. Everyone must practise Islam or else.”

[PaganHorde]

http://pluss.postimees.ee/3641863/randi ... oenaolised

Praegu on kohanemisaeg, mil viimased 25 aastat julgeolekule alakulutanud Euroopa riigid peavad hakkama uusi riske tõsiselt võtma, märkis mõttekoja RAND analüütik Christopher Chivvis intervjuus Postimehele. Selle aja vältel on ka uued terrorirünnakud äärmiselt tõenäolised.

- Kas olite üllatunud, kui kuulsite Brüsseli rünnakutest?

Paljud meist, kes me jälgime terrorismi ja Euroopa julgeolekut, eeldasid, et 2016. aastal tuleb veel terroriakte, eriti pärast novembrikuist juhtumit Pariisis ja ISISe rünnakuid üle maailma. Loomulikult on terroriakt alati üllatus, kuid paljud meist eeldasid, et midagi sellist juhtub, ning tunnevad praegu, et uued rünnakuid on Euroopas tõenäolised.

- Kas saab tuua esile nende riikide tunnuseid, kellel on praegu suurem tõenäosus langeda terrorirünnaku ohvriks?

Maailmal on märkimisväärne probleem salafistlike džihadistidega. ISIS on selle probleemi viimatine sümptom.

On ilmselge, et Euroopa julgeolekuteenistuste suutlikkus selle probleemiga toime tulla on ebapiisav: neil pole piisavalt ressursse ega koostööd, mõningatel juhtudel ka mitte vajalikku seadusraamistikku. Muutused, mille Euroopa peab läbi tegema, võtavad mõnevõrra aega. Selle vältel näeme samasuguste rünnakute jätkumist, sest see oht ise ei kao kuhugi.

Oht ei kao esiteks seetõttu, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikaga toimetuleku taktikad pole päris selged. Isegi kui oleksid, tundub, et praegu pole Euroopa pealinnades ja Ameerika Ühendriikides lihtsalt poliitilist tahet kulutada sellele märkimisväärset hulka ressursse.

Oleme näinud mõningast võitlust ISISe vastu Iraagis ja väiksemal määral Süürias. Samal ajal on see organisatsioon levinud Liibüasse, üle Aafrika, Lõuna-Aasiasse ja mujale. Seega, selle kadumiseni on pikk tee. Samal ajal tuleb Euroopa valitsustel teha tööd, et luua meetmed, kaitsmaks oma kodanikke nende rünnakute eest.

- Keda te peale terroristide, kes need aktid otseselt toime panid, Pariisis ja Brüsselis juhtunus süüdistaksite?

Ma ei usu, et kedagi süüdistada oleks kuidagi kasulik. Praegu on kohanemisaeg. Euroopa riigid on viimased 25 aastat julgeolekule alakulutanud. Paljud kuluotsused julgeoleku kohta langetati 1990ndail, kui välisoht oli märksa väiksem ja märksa tagasihoidlikumad olid ka siseohud.

Kahjuks on nüüd olukord, kus on nii märkimisväärne välisoht idast, Venemaalt, kui ka lõunast, ISISelt. Lisaks on olemas märkimisväärsed siseohud. Reaalsus on, et Euroopa riikidel pole muud valikut kui kulutada julgeolekule rohkem.

- Need ohud on ju eksisteerinud juba mõnda aega: 11. septembri rünnakud USAs, Al-Qaeda tegutses juba enne ISISt. Kas teile ei tundu, et eurooplased siiski on ka pisut hilinenud?

See on tõsi.

Mõningaid muudatusi pärast kümne aasta taguseid Londoni ja Madridi pommirünnakuid ka tehti. Al-Qaeda oht oli suur esimesed neli-viis aastat pärast 11. septembri rünnakuid. Kuid see vähenes pärast mitut aastat USA ja tema liitlaste Al-Qaeda-vastaseid operatsioone, mis mingis mõttes kulmineerusid Osama bin Ladeni elimineerimisega aastal 2011. Teatud määral on Al-Qaeda oht muidugi jätkuvalt olemas, on ju ISISki välja kasvanud nende Iraagi harust.

Mulle tundub, et suurem osa maailmast oli ausalt öeldes üllatunud islamistide kiirest naasmisest ISISega. See oli mõningane üllatus paljudele USA analüütikutele ja vaieldamatult tohutu üllatus Euroopas.

- On selle nähtuse juured Euroopas või Süürias? Rahulolematud marokolased Belgias ja praegune Süüria olukord tundub veidra seguna.

Ilma teatud sorti Lähis-Ida džihadistliku ideoloogiata neid rünnakuid Euroopas poleks. Samas leidub mõningates Euroopa riikides tingimusi, mis ilmselgelt teevad inimesiseda sorti ideoloogiale vastuvõtlikuks.

Lõppkokkuvõttes on süüdi ideoloogia, mis õigustab ja glorifitseerib vägivalda abitute inimeste vastu. Kuid oma rolli mängivad ka sotsiaalmajanduslikud tingimused – vähemuste kõrvalejätmine teatud riikides, võrgustikud, mis arenevad näiteks vanglates.

- Mõned ütlevad, et ka mõõdukad moslemid peaksid tegema rohkem, kui nad praegu teevad.

Ma ilmtingimata ei mõistaks kohut selle üle, kas nad teevad või ei tee piisavalt. Kuid ütleksin, et on täiesti otsustava tähtsusega, et nad võtaksid sõna seda sorti vägivaldse islamitõlgenduse vastu. Põhjus on ilmselge: nemad on [moslemitele] märksa usutavamad mõõdukuse hääled kui mittemoslemid.

- Milline seis on Ühendriikides praegu võrreldes Euroopaga?

Põhimõtteliselt on see Euroopa ja USA ühine oht. Ka USAs on olnud rünnakuid, näiteks San Bernardinos (2. detsembril, kui islamistidest abielupaar tappis 14 inimest – toim). On väga võimalik, et Ühendriikides võib tulla veel rünnakuid, eriti väiksemaid. Sellegipoolest on Euroopa selgelt rohkem ohustatud, kuna ta on lihtsalt kriisikolletele lähemal. See on lihtne geograafiline fakt, millega Euroopa peab toime tulema.

Euroopa nigel piirisüsteem on selles osas palju suurem probleem kui Ameerika nigel piirisüsteem. Proovikivid Schengeni ja ELi liikmete vahelise luurekoostöö haldamisel on märkimisväärsed. Meil USAs on omad probleemid, aga nende ulatus pole tõesti võrreldav sellega, millega seisab praegu silmitsi Euroopa.

- Kuivõrd teie nõustuksite väitega, et pagulaskriis kui selline on islamismiohtu suurendanud?

On märke, et ISISel on õnnestunud pagulaskriisi ära kasutada. Ilmselgelt on esimesed ründajad käinud Süürias ja on võimalik, et nad tulid tagasi Euroopasse koos pagulastega läbi Kreeka.

Kuid arusaam, et pagulaste seas on suur hulk džihadiste, on selgelt liialdatud. Suurem mure on see, et kui need pagulased tulevad ja Euroopasse ümber asustatakse, siis millist elu nad elama hakkavad, millised on nende võimalused ja millise kogemuse nad üldiselt Euroopast saavad.

Nad on kerge saak ISISe ründajaile – nii internetis kui ka isiklike kontaktide kaudu. Kui neile ei pakuta Euroopas mingit parema elu lootust, mille nimel nad oma eluga riskeerivad, on märkimisväärne võimalus, et nad pöörduvad võõrustajariikide vastu.

- USAs räägitakse ühest spetsiifilisest immigrantide grupist: St. Louisi somaallastest. Kas te võiksite seda fenomeni pisut kirjeldada?

Seal on somaallaste kogukonnad, kust Al-Shabaabil on õnnestunud värvata üllatavalt suur hulk võitlejaid. Nendega on sama lugu: need on noored mehed, kes tunnevad, et ühiskond ei kaasa neid. Nad ei pruugi klappida oma vanemate põlvkonnaga ega tunne end kodus ka ameerika eakaaslaste juures; nad tunnevad, et on erinevad, et nad jäetakse kõrvale.

Kui sellele lisada rassism, majanduslik kõrvalejätmine ja internetipropaganda, mis kutsub neid millegi juurde, mis paistab ülla võitlusena, siis mõnele tundub see ahvatlev.

Sama fenomen toimib Tuneesias ja mujal maailmas. Iga isiku puhul tulevad mängu erinevad faktorid.

On džihadistideks värvatuid, kes on vaesed, kes pole kunagi mingit haridust saanud – need on suurima tõenäosusega suurema liikumise lihtvõitlejad. Aga on ka juhtumeid, kui inimestel on haridus ja nad on frustreeritud just seetõttu, et neil ei õnnestu ühiskonnas oma unistusi ja eesmärke ellu viia.

Seda näeb näiteks Tuneesias: magistrikraadiga inimesed, kes on oma haridustaseme saavutamiseks kõvasti tööd teinud, ja kui nad mõistavad, et ei saa kunagi neid töökohti, mida on tahtnud, satuvad nad masendusse. Et nende unistuste täitumine, mille nimel nad on tööd teinud, on põhimõtteliselt võimatu.

See on hetk, mil keegi võib tulla ja nad internetis või mujal värvata. Tihti on seal mängus vendlus, kogukonnatunne. See inimene võib nad kokku viia kogukonnaga, kes on samamoodi frustreeritud, ja anda neile võimaluse rahuldada oma vajadused: armastuse järele, suurema rolli järele, mille kaudu nad saavad teostada oma potentsiaali.

- Kui suur on risk, et islamism ja pagulaskriis vallandavad vastukaaluks paremäärmusliku terrorismi – neonatsismi ja muu sellise?

Euroopas oleme selgelt näinud parempoolset populistlikku reaktsiooni migrantide suhtes ja inimeste ebakindlust terrorirünnakute pärast. Mina arvan, et seda toidavad ka Kremli sihipärased pingutused vastavaid tundeid üles kütta. See on väga ohtlik kokteil.

- Te peate Kremli rolli selle juures oluliseks?

Absoluutselt. Oma meediaväljaannete abil, nagu RT, oma tohutu Twitteri- ja teiste sotsiaalmeediakanalite armee kaudu on Kreml kütnud üles vaenulikke tundeid migrantide suhtes, hirmu terrorirünnakute ees ja põhimõtteliselt õhutanud rassismi. Sest see aitab Euroopas erakondi, mis Kremlile kõige rohkem sobivad.

- Kui suureks hindate võimalust, et poliitiline paremäärmuslus võtab ka vägivalla vormi?

Pean tunnistama, et pole selle üle väga palju mõtisklenud, kuid loomulikult on selline risk alati olemas. Oleme seda Euroopas viimastel aastatel näinud ning pole mingit põhjust, miks see ei võiks uuesti juhtuda.

- Kui ka terroriorganisatsioonidel on oma elutsüklid, siis kas võib olla võimalik, et ISIS hakkab ise mingil hetkel hääbuma?

ISISe-tüüpi rühmitus on apokalüptiline grupp, kellel on universalistlik visioon iseenese olemasolu õigustamiseks laieneda. Ehk tal on loomulik kalduvus üle paisuda. Teatud määral, jah, võib väita, et hääbumine on kirjutatud nende DNAsse. Aga ma ei oleks ülemäära optimistlik selle kui lahenduse suhtes.

Inimesed, kes arvavad, et võime lihtsalt istuda ja oodata, kuni see nähtus välja sureb, ei näe realistlikult selle protsessi käigus tekkivat kahju. See pole üliohtlik mitte ainult meie julgeolekule, vaid – nagu te juba viitasite – ka meie poliitilistele süsteemidele.

Liberaalne demokraatia on lõppude lõpuks habras poliitiline süsteem. Euroopa ajalugu näitab seda. Me peame aru saama korrosiivsest mõjust, mida ekstremism koos füüsilise ohuga võib meie eluviisile avaldada.

- Mida siis teha tuleks?

On terve hulk konkreetseid asju. Alati käib põhimõtteline vaidlus selle üle, kas investeerida kaitsesse kodumaal või tegutsemisse välismaal. Viimane jaguneb veel kaheks aspektiks: neist üks on sõjaline ja teine algpõhjustega tegelemine. Ükski kolmest ainsana tõenäoliselt probleemi ei lahenda.

Arvamus, et Euroopa võib end lihtsalt lahti haakida kõigest, mis juhtub Lähis-Idas, ei kõla minu kõrvus veenvalt. Pealegi, nagu me teame, on paljud probleemid Euroopas endas.

Euroopal seisab ees kõvasti tööd omaenese kaitsesüsteemide ülesehitamises: välisvõitlejate paremas jälgimises; mõningate riikide puhul õiguslikes ümberkorraldustes, mis lubaksid esitada süüdistuse inimestele, kes lähevad Süüriasse terroristlikule väljaõppele; info jagamises pealinnade vahel; politsei saatmises kohtadesse, kuhu nad tuleb saata; piisavas hulgas analüütikutes ja agentides, et selle tõesti märkimisväärse probleemiga toime tulla.

Sõjalises mõttes saame ISISe vastu astumiseks ära teha rohkem, kui me praegu teeme. Laskumata detailidesse, milline spetsiifiline strateegia välja näeks, on ilmselge, et eriti maades, kus on olemas toimiv riik, saavad USA ja tema liitlased nende valitsustega koostööd teha, et esiteks sõjaliselt elimineerida ISISe turvaalad, kohad, kus territoorium on tegelikult nende kontrolli all. Nii saab ohtu vähendada, nii et see muutub vähemalt hootiseks ja teatud mõttes põrandaaluseks.

Ainult sõjalise jõuga ei jõua me tõenäoliselt niikaugele, et ISIS saaks elimineeritud ja terrorirünnakuid poleks. Aga ära saab võtta nende turvaalad Liibüas, Süürias, Iraagis ja need, mis – mõnede väitel – hakkavad tekkima ka Lõuna-Aasias. Turvaalad saab sõjalise jõuga ära võtta, prantslased tegid seda väga efektiivselt 2013. aastal Malis Al-Qaedaga võideldes.

Peale selle tasub loomulikult innustada tervet hulka strateegilise kommunikatsiooni ettevõtmisi. See, kui riigid investeerivad vähem arenenud piirkondadesse – poliitiline ja sotsiaalne õiglus –, aitab pikemas perspektiivis seda probleemi pehmendada. Et sellised meetmed mõjuksid, kulub aga põlvkondi. Me ei saa oodata 25 aastat – peame kõiki kolme asja tegema.

- Aga te ei ütleks, et Belgia on luuserriik, sest seal sellised rünnakud toimusid?

Seal on puudujääke. On ebatavaline, et nii paljud rünnakud on toimunud prantsuskeelsetes riikides. Mõned leiavad, et prantsuskeelsed riigid on radikaliseerumisele eriti vastuvõtlikud. Seal võib olla mingi tõetera, kuid terrorirünnakuid on olnud ka teistes riikides, näiteks Hispaanias. Ma ei oleks üllatunud, kui näeksime neid muudes Euroopa maades – näiteks Itaalias, Taanis, Hollandis, Saksamaal on see vaieldamatult võimalik.

Minu arvates on ennatlik näidata näpuga Belgiale.

Christopher Chivvis

Washingtonis baseeruva mõttekoja RAND Corporation rahvusvahelise julgeoleku ja kaitsepoliitika keskuse abidirektor.
John Hopkinsi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor.
Varem on töötanud Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (Ifri) ning Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuasjade Instituudis (SWP), samuti õpetanud Pariisi Science Po’s ja New Yorgi ülikoolis.
On avaldanud artikleid ja kommentaare väljaannetes Current History, International Affairs, Journal of Contemporary History, Foreign Policy, National Interest, Survival, Washington Times, Christian Science Monitor, CNN.com.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

K: Aga te ei ütleks, et Belgia on luuserriik, sest seal sellised rünnakud toimusid?

V: Seal on puudujääke. On ebatavaline, et nii paljud rünnakud on toimunud prantsuskeelsetes riikides. Mõned leiavad, et prantsuskeelsed riigid on radikaliseerumisele eriti vastuvõtlikud. Seal võib olla mingi tõetera, kuid terrorirünnakuid on olnud ka teistes riikides, näiteks Hispaanias. Ma ei oleks üllatunud, kui näeksime neid muudes Euroopa maades – näiteks Itaalias, Taanis, Hollandis, Saksamaal on see vaieldamatult võimalik.
Minu arvates on ennatlik näidata näpuga Belgiale.

Ma näen selget vastuolu eksperdi vastuses sellele küsimusele siin ülal :
(a) jahh - liiga palju islamiterrode rünnakuid on just prantsusekeelsetes maades..
(b) ei - Belgia ikkagi ei ole riigina hälvik..

Poliitkorrektsus eelkõige

[Tapper]

Mul see roosa udu puhumine ja põhimõtte hägustamine üle viskas proovin Yks ja Kriku lisamist listi mis nende postitused silme eest kaotab. Mul seal listis oli enne rbl, nüüd sai 2 tk juurde