Selle idee probleemsus avastati juba väga ammu, II maailmasõja ajal, kui avastati, et vintpüssipikkusega padruniga ei anna lasta automaadist täpset ridatuld.Yldse eelistaksid EKJ opstruktuuri näha 7,62 NATOga, sest see on kodumaa kaitsel koige efektiivsem. Laskemoona hind on sisuliselt sama, suurem on suti kallim, sest seal on materjali rohkem. Relv on ka sisuliselt sama hinnaga. Lisavarustust minimaalselt relva peale ja laskeväljaope peamiselt kiirete heitlaskude peale
Venelased läksid kohe 7,62 poolpikale padrunile välja ja NATO tegi seda 60ndate lõpus koos 5,56 minekuga. 7,62x51 on ikkagi üksiklaskude moon ja katsed anda temaga kiir- või ridatuld (vajalik nt vastase mahasurumiseks rünnakul) on suur-suur moona raiskamine. 5,56x45 ja 7,62/5,45x39 idee on ju ikkagi kasutamine kiire ja tabava tule andmisel.
Uute relvade eelis 70ndate omade ees on lihtsalt selles, et lisakraam on nendesse kas integreeritud juba või lisatav väikese vaevaga (=väiksema lisakaaluga).