USA järgmine president

[kaugeltuuriv]

Selle artikli valguses ma ei näe võimalust,et Trump oleks mulle mingi ok vend.
Esimesel võimalusel kaupleb Baltikumi Venemaale maha,nagu Roosvelt tegi kingituse Stalinile.Seekord isegi ideoloogilised piirid ei suudaks enam takistada.
Mõlemad on kapitalismi pooldajad ja arvavad,et vaid tema ja Venemaa suudavad maailma valitseda.

[Kriku]

Hea küll, Baltikumi vast siiski ei kauple (näokaotus NATO-le oleks liiga suur), aga Ukraina suhtes paistab küll ükskõikne olevat.

[kaugeltuuriv]

Kas Baltikum on suurriigile,kes annab enamuse selle kaitsest mingi argument.
Kas Poola suurus oli argument,kui nad mõlemad Jaltas (britid ja usakad) kauplesid selle Nõuka mõjusfääri.
Need on küsimused.
Ma ei panustaks näo kaotusele,pealegi siis saaks teha ühe korraliku Külma sõja jälle,hetkel osad valijad ikkagi eriliselt raha pumpamist Euroopas NATO-sse ei soosi.
Siis korraliku propa najal,saab seda vinskelt teha.A la vaadake mis Baltikumis toimub,näiteks.
Ja mille poolest erineb Ukraina rahva tahe meie tahtsest,pealegi valavad nad reaalselt iga päev verd selle eest,et Vene väed ei astuks Kesk-Euroopasse.
Muideks nägin kuskil artiklit Trumpi äridest,arvake ära,kes on suurim laenu andja tema kinnisvaraäridele USA-s.
Ei,need ei ole mitte USA suurpangad,kes teda juba viimased 10 aastat boikotivad,sest mehel on traditsioon partnereid alt tõmmata vaid Deutshe Bank,kes viimased 10 aastat olevat talle laenanud läbi riskifondide ligi 5 miljardit USD.
Ja viimasedki uudised sellest pangast,artikli põhjal ei ole eriti roosilised,nimelt hakkab mees ka sinna võlgu jääma.
Näiteks see tema Trump Tower on sakslaste laenudega tehtud,golfirajad ja hotellid nendele,jne.

[Seersant Steiner]

vene lennupoiste kohta trump ütles!
http://sputniknews.com/world/20160502/1 ... z47WLefcvm

[kaugeltuuriv]

See on nüüd küll rohkem selline hüüatus,mis tuleneb valimiskampaaniast.
Kaudselt tahetakse näidata,et on kõvem mees,kui ülejäänud demokraadid kokku.
Reaalselt ei anna temagi korraldust rahuajal tulistada lennukit,teades,et see on lähenenud Vene baasist.Sama kehtiks ka Hiina lennuvahendi kohta.
Ma pean ikkagi arvestama tema esimese kõnega,mis ta tegi välispoliitika kohta.
1.Hiina.Lubas seada ette tugevad kaubanduspiirangud ja tariifid,et sealt odav import tõkestada.
2.Israel ja Lähis-Ida
Lubas garanteerida Israeli julgeoleku ehk siis sama,mida on teinud kõik endised administratsioonid.Midagi uut pole siin.
Lähis-Idas lubas sõjaliselt likvideerida ISISE,mis minu arvates tähendab sissetungi Süüriasse.
Kuidas ta lahendab sell juhul Türgiga kurdide probleemid on lakmuseks tehingute "poliitikale".Türgi kohe kindlasti ei luba oma territooriumi kasutada ilma vastuteeneid saamata ja Türgi puhul oleks see kurdide eiramine ja kogu nende erinevate relvarühmituste keelustamine.Punkt kaks on selle juures Venemaa,täiesti lõdvalt võib Putja küsida vastuteeneks Ukrainat puht füüsiliselt endale ja eristaatusena Baltikumile vetoõiguste seadmist,Assadi saatus on sellele Kremli pätile suht kolmandajärguline.Nii,et selles suhtes ta otseselt seda mehikest enam relvadega ei kaitse,kui oma tahtmise saab Ukraina ja Baltikumiga.
3.Euroopa
Nagu ma aru saan on talle Euroopat vaid nii palju vaja,et hoida mingeid baase seal selleks,et tagada logistiline jada Lähis-Itta.
Soovitused Euroopale olid kusjuures rohkem politseilikku laadi,umbes olge nagu kojamehed nende tagajärgede likvideerimisel,mis tegelikult ju USA valearvestuste tõttu on tekkinud Lähis-Idas ja mille tulemid-sõjapõgenikud ja islamiterror nüüd voolavad sellele kontinendile.
4.Venemaa
Kritiseerides demokraatide"rese"t poliitikat ja mis nüüd on unustatud(ja mis minu arvates oli täielik lollus),ei meenutanud selle kriitikat ta oma kõnes.Vastupidi,ta ütles,et: meile tehakse selgeks nagu venelased oleks mitteusaldusväärsed aga ma kindlasti proovin seada nendega sisse konstruktiivsed läbirääkimised.Volaa,kriitika oma vastaspartei suhtes "reset" üle isegi enam ei mainitud,sisuliselt ju kordas ta nende juttu üle,mingusuguses veidi nõksu teises lauseehituses.
Võib olla tehti selline kummardus Venemaale sellepärast,et saalis oli Venemaa suursaadik ja kuulas esireas tema kõnet.Ei ole USA valimiskoosolekutega kursis aga kui palju on Euroopas neid koosolekuid,kus saadikud esireas istuvad?Näiteks Venemaa ja Hiina saadikud?
5.NATO
Lubas kokku kutsuda NATO erakorralise istungi,kus päevakorras on üks küsimus ja see on rahastamine.Ta mainis seda,et ainult 4 riiki NATO-s täidavad 2% nõudeid ja kui partnerid ei taha oma kulutusi tõsta,siis vähendavad USA enda omi proportsionaalselt sellega,mis partnerid jätavad maksmata.OK,iseenesest USA kodanike poolt mõistlik seisukoht.
Aga tooksin siia väikese näite.Saksamaa nimelt.
Siit ja sealt on hakanud ajakirjandusse valguma need otsused,mis jõustusid Saksamaa ühinemise ajal.Meenutagem,et mitte ainult NSVLiit ei olnud mures,samad kõhklused olid ka Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Ja koos saadi lauale siis selline pakett,et sakslased vähendavad oma kaitsekultusi mingis osas,et ei taastuks hirmud enne Teist Maailmasõda.USA tollal oli muidugi kahe käega nõus,sest sellise vähendamise lahendusena sai ta viia väed koju peale Külma Sõja lõppu,mis enne olid peale Nõuka riigi vastu ühtlasi ka politseinik sakslaste ja brittide+prantslaste vahel.
Osadel riikidel aga ei ole selles USA poolt domineeritud WTO stiilis vabakaubandusmaailma enam jäänud majanduslikke hoovasid,et armeele sisse süstida piisavalt raha.Kui ikka kogu Aasia ja Lõuna Ameerika toodab meeletult odavalt ja tootmine on sinna voolanud,siis ei aita ei turism ega finatsteenus oma majapidamist korras hoida.
Kui tahetakse situatsiooni balanseerida,siis ei saa seda teha ultimatiivsel toonil,kui eelnevalt oled oma partnereid,kas majanduslikest lepingutest tulenevalt või avalikusele varjatult tehtud lepetega kohitsenud.
6.America first.
Aga miks mitte Germany First,Russia First,UK First.
Minu point on,et suppi mida te ise selle kogu Ameerikat hõlmava kaubandusleppega või erisuhetega Hiinaga olete teinud,ei tasu kallata teiste riikide kaela,kes ei sundinud erinevatel USA administratsioonidel seda tegema.
Hetkel jääb tema seisukohtadest selline mulje,et pohhui teistest partneritest,ka nendest,kes on lähimad liitlased.

[Seersant Steiner]

Trump võitis Indianas http://www.cbsnews.com/news/live-update ... n-indiana/ http://www.foxnews.com/politics/2016/05 ... -cruz.html nüüd siis on ametlik Valetaja Ted lahkub!!!

[tympsa]

Vaatamata seljavõidule Indianas ja Cruzi loobumisele ei lähe Trumpi elu sugugi kergemaks. Jõukad Trumpi-vastased vabariiklaste super-PAC- id on juba teatanud, et jätkavad temavastast kampaaniat aktiivselt kuni konvent on valinud presidendikandidaadi.Ja võib-olla isegi pärast seda. Vabariiklaste partei on tõsiselt lõhki ja pole kindel kas seda õnnestub Clevelandi konvendil kokku kleepida isegi kui Trump saab seal ülekaaluka nominatsiooni.

Kuid demokraatidel on peaaegu sama seis. Nii nagu osa vabariiklasi vihkab Trumpi nii tigedalt, et tema poolt mingil juhul ei hääleta, vihkavad paljud Sandersi toetajat Hillaryt samavõrd, et kunagi tema poolt hääletama ei hakka. Sellises olukorras sõltub palju sellest kuipalju suudavad kandidaadid vastase leerist valijaid üle meelitada ja kuipalju suudetakse oma poole kallutada sõltumatuid valijaid, kel pole parteilist eelistust. Üldiselt arvatakse, et Hillary on nii mainstream demokraat kui olla saab ja tema poolt Trumpi-vihkajad vabariiklased hääletame ei hakka, pigem jätavad üldse hääletamata või hääletavad mõne sõltumatu kandidaadi poolt. Ta pole ka kuigi edukas sõltumatute hulgas, Sanders oli selles suhtes palju tugevam.

Trump protsestikandidaadina võib aga kallutada enda poole osa Sandersi toetajaid ja ka sõltumatuid.

[Kriku]

Jah, protestikandidaatide poolt hääletajad on juba definitsiooni kohaselt selline rahvas, et neile ei lähe niivõrd korda, mille poolt keegi on, vaid see, mille vastu keegi on. Trumpi ja Sandersi pooldajate ring võiks ju teoreetiliselt olla nii erinev kui vähegi olla saab, aga...

Lootkem siiski, et nii halba valikut ameeriklaste ette ei panda.

[Kriku]

Kuulge, kelle poolt hääletavad üldkoosoleku delegaadid, kelle kandidaat on kampaaniast loobunud? Kelle poolt tahavad...?

[tympsa]

Ei ole päris nii, et kelle poolt tahavad.

Osariigiti on erinevad reeglid delegaatidele.
Esimeses voorus tuleb reeglina hääletada ikkagi selle kandidaadi poolt, kelle jaoks sind algselt valiti. Seega Cruzi delegaadid Cruzi poolt, Rubio omad Rubio poolt jne .Teises voorus muutub valik paljude jaoks vabaks. Kuid mõned osariigid on seadnud reeglid nii karmiks, et ka teises ja isegi kolmandas voorus tuleb hääletada algse kandidaadi poolt.

Lisaks on ka delegaadid, kel pole üldse seaduslikku kohustust kellegi poolt hääletada ka esimeses voorus , nn. unbound delegates. Vabariiklastel on neid vähe, kuid näiteks Pennsylvanias valiti niisuguseid vist 54, sel juhul otsustab inimese enda südametunnistus.Samas , kuna kohustust pole, siis on proovitud neid truudust mittevandunud delegaate üle meelitada igast nippidega. Raha anda ei tohi, kuid võib kutsuda näiteks õhtusöögile uhkesse hotelli või restorani ja arve kinni maksta.

Korduvalt on räägitud, et Trump peab võitma esimeses voorus, sest teises hakkab üks kulissidetagune lehmakauplemine, mis võib anda väga imelikke tulemusi .Kuna Cruz on nüüd jalust ära, pole Trumpil sellega ilmselt raskusi, sest ta peab saama ca 190 delegaati ülejäänud 445-st. See on lihtsat vormistamise küsimus.

Üks kõlakas ringleb veel. Et parandada oma suhteid vabariiklaste eliidiga ja luua endale laiemat valijate baasi latiinode ja naiste seas, olevat Trump kontakteerunud Marco Rubiogo.Rubio ise on küll varem eitanud soovi olla asepresident, kuid asjad võivad kiiresti muutuda.Kõmu suurendab asjaolu, et Rubio tähtaeg Senatis lõpeb 2017.a. jaanuaris ja ta ei kandideeri sinna uuesti.Kiibitsejad ei taha hästi uskuda, et mees poliitikast täiesti loobub.

[Kriku]

Kas nad tõesti peavad hääletama ka Cruzi poolt ka siis, kui Cruz enam ei kandideeri?

Mitte et sel antud juhul mingit tähtsust oleks.

---

Enamik Trumpi vastaseid vabariiklasi lepib temaga, mõni läheb Hillary taha.
Fredy-Edwin Esse, California, USA
Eesti Päevaleht

Eesti Päevaleht käis Californias ikka veel Trumpi vastu võitleva John Kasichi kõnekoosolekul.

California on üle aastakümnete jälle oluline eelvalimiste osariik. Eesti Päevalehel avanes võimalus käia seal kaemas vabariiklaste seas presidendikandidaadiks pürgiva John Kasichi kõnet ja valijatega kohtumist. USA rahvarohkeimas osariigis kuu pärast toimuvad eelvalimised võivad seekord vabariiklaste partei presidendikandidaadi selgumisel otsustavaks saada.

Läinud nädala reedel toimus San Jose ja San Francisco vahel asuvas väikelinnas California vabariiklaste partei koosolek, kus esinesid ka kõik kolm järelejäänud vabariiklaste presidendikandidaati John Kasich, Donald Trump ja Ted Cruz*. Eelkõige Trumpi pärast oli kohal hulganisti protestijaid, kes hakkasid üsna pea mässama ja isegi autosid ümber keerama. Muidu suhteliselt leige Silicon Valley kohta oli tegemist vägagi emotsionaalsete seisukohavõttudega.

Aktiviste ei saabunud

Seetõttu polnud ma päris kindel, mida oodata päev hiljem San Joses toimuvalt ürituselt. Kas sinna tulevad ka plakatite ja ülearu tugeva õiglustundega varustatud protestijad ning kisub märuliks? Või ei toimugi midagi ja inimesed ei viitsi populaarsuselt kolmandat kandidaati isegi kuulama tulla?

Erinevalt Trumpist ja demokraat Bernie Sandersist ei õnnestunud John Kashichil kümneid tuhandeid inimesi hiiglaslikule staadionile kokku ajada. Spordiareeni asemel toimus üritus isegi Eesti mõistes keskmise suurusega kultuurimajas, mille pearuumi mahtus istuma ja seisma umbes 300 inimest. Ja nii palju tuli ka kohale. Ei mingeid protestijaid ega aktiviste.

Aga umbes 40 minutit enne ürituse algust olid pooled istekohad juba läinud. Rahvast voolas juurde ja kõlaritest kostis terve aja tihke ameerika aktsendiga lauldud kantrimuusika. Inimesi oli kogunenud igasuguseid. Silicon Valley võib küll kultuuriliselt ja rassiliselt olla üks maailma mitmekesisemaid kohti, kuid Kasichi peamised toetajad olid valged üle keskea inimesed. Ent publiku hulka oli sattunud ka koolilapsi, latiinosid, üliõpilasi ja isegi üks muslimipere.

Kasich tuli täpselt nagu lubatud kell 11 lavale, tervitas rahvast ja suhtles veidi eesreas olnud lastega. Sellele järgnes umbes 20-minutiline monoloog, mille käigus ta rääkis endast (iga USA poliitiku retoorika juurde kuulub lugu, kuidas tema vanemad ja vanavanemad olid tavalised inimesed, kes tegid rasket tööd ning hoolisid oma perekonnast ja Ameerikast) ja sellest, mida on poliitikuna suutnud ära teha ja mida soovib veel korda saata.

Selle juurde käis tavapärane hea samariitlase näidend. Ühel hetkel astus Kasich lavalt maha ja kõndis läbi piirete, et öelda tere ja anda musi ühele väiksele tüdrukule, kes oli emaga üritusele tulnud.

Järgmise 50 minuti jooksul esitati Kashichile küsimusi, näiteks „Mida te loodate saavutada esimese saja päevaga ametis?”, aga ka „Miks teil on nii vähe toetajaid?”. Tõsist diskussiooni ei tekkinud ja kõik küsijad olid pea eranditult tema toetajad.

Lõpetuseks palus Kasich inimestel enda poolt hääletada ja ähvardas, et muidu on see hääl Trumpile. „Kui Trump peaks saama meie presidendikandidaadiks, siis pühitakse vabariiklaste partei minema. Andke mulle hääl, et me jõuaksime üldkoosolekule, kus mõistetakse, et kandidaadiks peaks saama inimene, kel on sügisel ka võiduvõimalus,” tegi Kasich üritusele lõpu.

Kasichi soov tõenäoliselt paraku ei täitu, sest seni on kõik küsitlused näidanud Californias arvestatavat edumaad Trumpile. Enamik inimesi, kellega üritusel rääkisin, olid nõus ka Trumpi poolt hääletama, kui temast peaks saama ametlik presidendikandidaat.

„Trump pole minu mees, aga ma olen nõus tema poolt hääletama, kui ta saab ametlikuks presidendikandidaadiks,” ütles elu jooksul eri parteide kandidaatide poolt hääletanud Mark ja lisas, et annab eelvalimistel hääle Kasichile.

Ometi leidus ka inimesi, kelle jaoks Trump on niivõrd polariseeriv karakter, et pigem jäetakse üldse hääletamata. „Teised kandidaadid on täielikud klounid ja neid ei valiks ma kuhugi. Kasich on neist ainus täiskasvanu,” kommenteeris viimased 30 aastat vabariiklasi valinud Steve. „Ma ei suuda Trumpi poolt hääletada. Raske öelda, kas me jätaksime hääletamata või annaksime hääle Hillaryle,” lisas Steve’i abikaasa Laurie.

Kohale tulnud inimeste seas paistis olevat sümpaatia just Kasichi nn puhta kampaania vastu. „Ta on kolmest kõige ausam inimene ja ta ei ründa teisi kandidaate. Tema kampaania on puhas ja ta esindab Kesk-Lääne väärtusi, mis on mulle südamelähedased,” ütles Chris, kes on vabariiklasi valinud 1967. aastast, toonase kuberneri Ronald Reagani võidupeost alates.

California võiduga saab Trump kandidaadiks

Californias on vabariiklaste leeris ebatavaline olukord. USA rahvaarvult suurim osariik on traditsiooniliselt olnud viimane, kus eelvalimised peetakse, ja tavaliselt on selleks ajaks ka kõik ära otsustatud. Viimati oli Californial eelvalimistel oluline roll 1964. aastal, kui californialased aitasid Barry Goldwateril võita Nelson Rockefellerit. Goldwater kaotas hiljem üldvalimistel Lyndon B. Johnsonile.

Nüüd on Californial taas oluline roll, sest kuigi Donald Trumpil on viisakas edumaa Ted Cruzi ja John Kasichi ees, on tal lääneranniku hääli väga vaja.

Selleks et vabariiklaste parteikongressil, kus presidendikandidaat üles seatakse, ei tekiks võimalustki Trumpi-vastast salanõu punuda, peab miljardär võitma kongressile saadetavate valijameeste enamuse ehk 1237 häält. Californias võitmata ta seda saavutada ei saa. Ted Cruz ja John Kasich ehk ülejäänud vabariiklaste kandidaadid töötavad praegu eelkõige selle nimel, et Trump ei saaks kongressi valijameeste enamust. Ainult sel juhul võiks tekkida intriig, et vabariiklased nimetavad Trumpi asemel kandidaadiks kellegi teise.

Kokku on Californias võimalik teenida 172 delegaadi hääl ehk 6,9% koguhääli.

---
*Lugu valmis ja läks trükki teisipäeval, 3. mail, enne Indiana osariigi eelvalimiste tulemuste selgumist, misjärel Ted Cruz oma kampaania peatas. Seega on John Kasich jäänud veel ainukeseks Donald Trumpi vastu kampaaniat tegevaks vabariiklaseks.(Lisatud: 4. mail 2016, kell 8:30)

[kaugeltuuriv]

Osades osariikides ei tehta vist vabariiklaste poolt hääletusi vaid valitaksegi need vabad saadikud,kes justkui peaks hääletama selle poolt,keda promosid aga mingit siduvat otsust nende hääle puhul konkreetselt selle isikuga ei ole.
Jätsin siia enne ühe osariigi kohta info.Miks osad osariigid nii tegid on seletatav sellega,et vabariiklased on omavahel väga lõhki ja ei tahetud kaklustega valimiskampaaniat.
CNN häälte tabeli järgi oli Clintonil aga juba üle 2218 valijamehe hääled koos(ta peab saama kokku 2383 häält).Sanders on selles suhtes kindlalt taga,kõigest 1444 koos,ja neid superhääli ikka kordades vähem,kui Sandersil.

[Seersant Steiner]

Trump on õelnud, et kui tema ei saa vabariiklaste kandidaadiks siis l'heb ta iseseisvana ja siis saab Hillary Killary presidendiks ning usas vähemalt Sean Hannaty , Rush Limbaughi ja Bill o Reilly sõnul puhkeb uus kodusõda usas ! igahtaes John Kasichs loobub ka kandideerimast!

[chac]

Trump on õelnud, et kui tema ei saa vabariiklaste kandidaadiks siis l'heb ta iseseisvana ja siis saab Hillary Killary presidendiks ning usas vähemalt Sean Hannaty , Rush Limbaughi ja Bill o Reilly sõnul puhkeb uus kodusõda usas ! igahtaes John Kasichs loobub ka kandideerimast!

see on mingi venelaste märg unenägu või

[PaganHorde]

Trump on õelnud, et kui tema ei saa vabariiklaste kandidaadiks siis l'heb ta iseseisvana ja siis saab Hillary Killary presidendiks ning usas vähemalt Sean Hannaty , Rush Limbaughi ja Bill o Reilly sõnul puhkeb uus kodusõda usas ! igahtaes John Kasichs loobub ka kandideerimast!

see on mingi venelaste märg unenägu või

Jah, nende propa kanalid nõretavad koguaeg sellest.