Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[ruger]

Allalaskmine poleks probleem, kui ümberringi poleks asustust ja elumajade piirkondi. Relvast laskmisel peab ohutuse peale mõtlema eelkõige ja sellele, kuhu see kuul mööda minnes lennata võib. Eks tuleb ka alla laskma hakata, kui seadusemuudatused seda lubama hakkavad. Praegusel hetkel lihtsalt relvast taevasse tulistamist meil väga legaliseeritud ei ole. Eriti lahingmoonaga. Kui just summutiga relvaga ei lase. Pane või MG3-d kolmjalal majakatustele õhuvalvesse

[madiss]

Tundub, et tabamusi oli aga drooni ei õnnestunud siiski alla lasta...

«Shortly after the shootdown order was given, there was an intrusion over Ämari. SOF forces fired a total of 55 rifle rounds at the drone and they reported hits but not sufficient to bring the drone down. The drone successfully departed the area,» according to the report.

[Juhani Putkinen]

Kui droon on lennukitaoline nii mõned väiksed augud tiibades ja/või keres ei tähenda mitte midagi. On suhteliselt väike ala kus on midagi elutähtsat.

Kiirlaskekuulipilduja või "Sergei" hakkab juba tunda andma - kui sihib õigele joonele.

[Leo]

Laaneots ei tunne teemat. Repliik näitab hästi endise ja ka praeguse KJ jujhtkonna teadmisi snaipriasjandusest. Väga loodan et üksikutelt kaadrisnaipritelt päriselt ei eeldata et uav ühe või mõne üksiklasuga alla toovad. Seljakotti pakitaval uavl on kriitilised detailid, mille tabamine alla toob, päris väikesed, eriti kui uav on kõrgel ja liigub. Palju reaalsem ongi see et lasti 55 sihitud lasku ja mõned pihta kuid uav läks ära. Kuidas kahtlane uav rahuajal alla tuua ongi miljoni euro küsimus sest füüsika seaduste järgi kõik üles lastud asjad kukuvad all? Mis siis kui projektiilid kukkudes vigastusi või ainelist kahju tekitavad või hoopis üle piiri Venemaale kukuvad? Kuni 100 m kõrgusele võiks proovida koondtuld mitmest haavlipüssist jämedate haavlitega. Kukuvad maha mõnesaja meetri raadiuses. 308 maksimaalne lennukaugus on 4 km, 338 ja 50 7 km. Sergei mürsul pidavat olema sisse ehitatud et plahvatab ise teatud lennukaugusel ehk siis maha peaks sadama killud mitte kogu mürsk. Mistrali raketiga? Kui rakett suudab sihtmärgile lukustuda siis pigem toimib aga iga paugu hind on räige. Tegelikult on need kriitilised teemad sest uav on uus moodne asi ja Venemaa aeendab seda võimekust aktiivselt. Kui praegu rahu ajal on neid näha siis kriisi korral tuleb neid palju rohkem. Seega on vaja tõhusat ja mõistliku hinnaga meetodit uavede tõrjumiseks või vähemalt segamiseks. See ei ole enam snaipriasjandus vaid õhutõrje teema.

[ruger]

Nagu Leo siin ka mainis, on see kriisi ajal väga tundlik teema ja meie kohal oleks nii enne, kriisi ajal, kui ka pärast seda, lendamas erinevaid vahendeid. Snaiperrelvaga sellise asjapulga tabamine on omaette teema. Overkill on kasutada multirootori suhtes 12,7-t ja .338-t. See eeldab drooni avastamist, visuaalset nägemist, jälgimist ja õhuvaatlust ning koheselt reageerivaid üksusi, kes lähevad ja asuvad otsima võimaliku lennutajat. Kuidas selliseid tegelasi kohelda, on juba omaette teema. Sellist vaba jahti vaevalt, et KV kunagi lubama hakkab v.a. SA korral. Samuti võib teatud juhtudel olla tegu ka meie enda poolt arendatava (kasutatava) süsteemiga, mille kohta lihtsalt info puudub. Kriisi ajal ja enne on see õhuvahendite teema aga ülioluline, kuna vastane lihtsalt näeb kõike, kes kuhu liigub. Kui ümberringi mürisevad masinad siis ei leia mitte keegi taevast seal lendlevaid seadeldisi. Siis aga on see juba õhutõrje rida. Snaipriga võib ju lasta aga tabamistäpsus on palju erinevam, kui seda on maapealne laskmine. Üleval on omad õhuvoolud ja tuuled, millega võiks ka arvestada. Ütleme, et 200m on enamvähem kõrgus, kuhu lastes väga tuul veel ei mängi, aga ülespoole... Milline kotkasilm aga 200-600m pealt tuvastab seal lendava lennuvahendi? Sihtmärke on maapeal ka. Need lennuvahendid on üliolulised, kuna annavad vastasele reaalajas olukorrapildi. Eraldi droonijahiüksused välja koolitama tulevikus...

[Smith]

http://openworksengineering.com/skywall

Ilmselt madalalt lendavate vastu mõeldud kuid siiski.

[Leo]

See Skywall on huvitav asi. Ma siin ajutormasid siis snaipripyssiga UAV torje teemadel, sest käsud on teatavasti täitmiseks, mitte arutamiseks

Ehk siis igale yksusele äpp ajutelefoni ja ohupallid koos heeliumiballooniga ning pisiked meteojaamad. Kui UAV kollitab, siis pall ohku ja selle andmete baasil sihikule ennakud ja koondtuli ohumärkide pihta, soovitavalt trasseriga. Eriti tosimeelsetele riigipalgalistele - see oli nali, otsige reaalelus töötavaid meetodeid!!!

[Julius]

Kuidas töötaks oma droonitörje-droon?
1 kg heksotol kaasa ja öhkimine lähedal.
Teine voimalus oleks kaks oma drooni vorkuga,
kuhu vööras droon kalastatakse?
Yks droon vörkuga, kus on latt voi kaks, oleks ka piisav.
Vörku aukud voiks olla suured ja vörk kerge.

[TTA]

Kuidas töötaks oma droonitörje-droon?
1 kg heksotol kaasa ja öhkimine lähedal.
Teine voimalus oleks kaks oma drooni vorkuga,
kuhu vööras droon kalastakse?

Odavam ja ohutum on seesama droon lihtsalt ilma lõhkeaineta teisele droonile sisse lennutada.

[Kapten Trumm]

Droonide alla snaiperdamisel tuleks appi kutsuda mägiküttide snaiprid.
Nimelt erineb suure nurga all horisondiga (kas siis üles või allapoole) lastud kuuli lennukaar märkimisväärselt horisondi lähedaselt lendu lastud kuuli lennukaarest.
Mis tähendab, et ka kaadrisnaipril tuleb 1000 m kaugusel oleva drooni tabamist ka alles õppima hakata.

Venelased ise on väitnud, et WWII ajal nt Kaukaasias sõdinud päris mägiväeosade vintpüsside sihikuliistud olid natuke erinevad võrreldes tavalise jalaväe omadega. Samal põhjusel.

500 euroseid nutitelefoniga juhitavaid droone on natuke liig muidugi Mistraliga kah lasta.

[kaur3]

Võrguga püüdmise võimaluse tegid ühed üliõpilased valmis. Nendega saaks püüda aeglaseid droone. Orlane sellega vist ei püüa.

https://www.youtube.com/watch?v=LxqlC_-c1mM

Oleks vist aeg selle drooni teemaga siit kusagile mujale kolida. Minu Laaneotsa viitamise eesmärk oli hoopis midagi muud. Kindral, kes ühe muinasjutu järgi tahtis CG sihikuid telli püssidele panna, pani vist natuke puusse snaipripüsside vs droonidega. Kõutsi intellekutaalse kaare tipp parlamendis oli vist võitlus piraatidega. Ma loodan siiralt, et Laaneots ja Kert löövad selle positiivses mõttes kõvasti üle.

[Tundmatu sõdur nr.2]

♖

[kaur3]

Soome sõjakooli lõputöö 1990. aastast "Suomen tarkka-ampujien toiminta sodassa 1941-44."

https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sequence=1

[ruger]

USA eriüksuste snaiperrelvade valikutest
http://www.specops-dhp.com/interesting- ... -shooting/

Samast ajakirjast veel lugu relvade ja kaliibrite valikust(lk 27-30) RUAG'i moonast ka
https://issuu.com/jeffmckaughan/docs/secops_14-1_final

[Leo]

Kas ma saan õigesti aru, et need lingid viitavad tegelikult samale tekstile? Tahaksin tähelepanu juhtida kahele lõigule:

Many international armed forces currently rely on the .338 LM Swiss P Armor Piercing round. Ruag has developed a new bullet construction with new materials to enhance the penetration power of the round without compromising accuracy. “The new bullet penetrates a 13 mm steel plate at 600 meters or level IV body armor at 500 meters,” said Spatz. “Because the core stays intact during penetration, it transfers extremely effective residual energy to hard targets.”

Seega on RUAG jõudnud samasse punkti, kus skandinaavia Nammo-Lapua on olnud juba aastakümneid. Lisasin M993 foto, mis on kasutusel juba 20 aastat. Volframist läbistajaga, mis on kogu kuuli pikkuses, ei ole tehtud mingit poolpehmet "kõrgendatud läbivusega" toodet, kus hinna alandamiseks on ainult natuke läbistajat ja ülejäänud pliisüdamik või pehme teras, mis kõva sihtmärki tabades kiiresti deformeeruma hakkab.

The new .50 Browning Armor Piercing Incendiary SX (API) was designed to hit, mark and penetrate a target. “The hardened steel core resists deformation even when striking armor,” noted Dr. Peter Spatz, head of development and technology at Ruag. “It provides maximum penetration power of 13 mm steel at 900 meters and 22 mm steel at 500 meters.”

Nammo MK 211 multipurpose on volframist penetraatoriga, mille läbivus on oluliselt parem RUAGi andmetest. Terast võib karastada kuni pulsi kaotuseni, kuid ikkagi on kõvadus umbes pool volframist. Ehk siis tõlge lõppkasutajatelt staapi ja ministeeriumi - palun tehke enne järgmist hanget lisaks hajuvuse testile ka läbivuse testid või kui ise ei suuda, siis ostke see teenus sisse, siis ei pea halva mängu juures head nägu tegema. See hulk AP moona, mida SN vajavad, ei aja Eesti kaitse-eelarvet pankrotti isegi siis, kui osta parimat, mida turult saada on, kuid see on kriitiline kui on vaja läbi soomuse lasta.