Lapi soda
- 
				furor aesticus
 - Liige
 - Postitusi: 33
 - Liitunud: 24 Okt, 2005 12:26
 - Asukoht: tartu
 - Kontakt:
 
Lapi soda
Kuna loen hetkel Lapi soda käsitlevat raamatut siis tekkis huvi kas selle vastu ka siin foorumis on huvi tuntud?
Voi palju yleyldse sellest teatakse, et soomlased ka peale NLiiduga rahulepingu allakirjutamist relvi täristasid?
Minu jaoks on see soda ikkagi päris huvipakkuv syndmus ja eriti tervitatav on lugeda sellekohaseid asjalikke kommentaare inimeselt kes ise osales selles "sojas" nagu siis sakslaste "karkutamist" Pohja-Soomest kutsuti.
Natuke siis ka teemaarendust.
Kohe peale esimesi lahinguid yritasid sakslased sommidega kokku leppida rahu tegemises. (Soja pohjuseks oli siis ametlikult see, et sakslased ei suutnud oma vägede evakueerimistähtajast kinni pidada, tegelikult oli teada et tähtaeg oli liiga lyhike ja noutud siis NLiidu poolt)
Läbirääkimistel kasutati selleks kahte moodust:
1) Argumenteeritud: sommid peaksid moistlikud olema, ja mitte peale suruma kuna tähtaeg oli liiga lyhike jnejne.
2) Voeti pantvange ja ähvardati need maha lasta kui sojalised operatsioonid peaksid jätkuma.
Minu kysimus siis siit laiale ringile: kuivord tavaline oli variant nr 2. suures sojas sakslaste poole peal? On sellest keegi varem kuulnud?
Minu jaoks oli see kyll uudis.
			
			
									
						
							Voi palju yleyldse sellest teatakse, et soomlased ka peale NLiiduga rahulepingu allakirjutamist relvi täristasid?
Minu jaoks on see soda ikkagi päris huvipakkuv syndmus ja eriti tervitatav on lugeda sellekohaseid asjalikke kommentaare inimeselt kes ise osales selles "sojas" nagu siis sakslaste "karkutamist" Pohja-Soomest kutsuti.
Natuke siis ka teemaarendust.
Kohe peale esimesi lahinguid yritasid sakslased sommidega kokku leppida rahu tegemises. (Soja pohjuseks oli siis ametlikult see, et sakslased ei suutnud oma vägede evakueerimistähtajast kinni pidada, tegelikult oli teada et tähtaeg oli liiga lyhike ja noutud siis NLiidu poolt)
Läbirääkimistel kasutati selleks kahte moodust:
1) Argumenteeritud: sommid peaksid moistlikud olema, ja mitte peale suruma kuna tähtaeg oli liiga lyhike jnejne.
2) Voeti pantvange ja ähvardati need maha lasta kui sojalised operatsioonid peaksid jätkuma.
Minu kysimus siis siit laiale ringile: kuivord tavaline oli variant nr 2. suures sojas sakslaste poole peal? On sellest keegi varem kuulnud?
Minu jaoks oli see kyll uudis.
Eesti eest!
			
						- 
				furor aesticus
 - Liige
 - Postitusi: 33
 - Liitunud: 24 Okt, 2005 12:26
 - Asukoht: tartu
 - Kontakt:
 
Pantvangide võtmine (ja hukkamine loomulikult) oli rahvusvaheliste konventsioonide jms keelatud juba enne Teist maailmasõda. Minu mäletamist üks süüdistus, mis näiteks Nürnbergis kindralfeldmarssal Keitelile esitati, puudutas tema käskkirja pantvangide võtmise Prantsusmaal iga atentaadi ohvriks langenud Saksa sõduri eest.
			
			
									
						
										
						Saksa ajalookirjanik Rolf Michaelis oma raamatus "Gebirgsjägerdivisionen der Waffen-SS" kirjeldas muuhulgas ka SS-diviis "Nord" lahingutee 1941-1945 ja selle üksuse osavõtust nn Lapi sõjas. Kui foorumlastel huvi on, võin toetudes Rolf Michaelise raamatule hiljem pikemalt selle kohta kirjutada.
Samas saksa ajakirja "Militärgeschichte" ühes numbris oli üks huvitav artikkel, kuidas sakslased võtsid pantvange ja põletasid asulaid Põhja-Norras, kui nad Soomest taandusid.
			
			
									
						
										
						Samas saksa ajakirja "Militärgeschichte" ühes numbris oli üks huvitav artikkel, kuidas sakslased võtsid pantvange ja põletasid asulaid Põhja-Norras, kui nad Soomest taandusid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline