Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Vene ametlike(ja mitteametlike) allikate kasutamisega(ilma korraliku kontrollita) lõikavad meie meediategelased oma usalduskrediiti üha õhemaks ja õhemaks....
Ja mitte ainult meie...
http://www.postimees.ee/3683535/kirgiku ... redrooniks

[kana tagumik]

küsimus pole ajakirjanduse usaldusväärsuses niivõrd vaid pigem noh... kes esimesena avaldab, teenib klikid ja reklaamiraha, pole oluline, kas avaldatu on õige või vale, loeb esimene emotsioon ja kes selle rahaks teeb. Küll allikaid jõuab hiljem kah kontrollida... kui uut "põrutavat uudist" peale ei tule.

[Martin Herem]

http://www.mil.ee/et/uudised/9174/kindr ... l-tasandil
Militaar.netis muidugi lobisemise eest ei maksta Aga ehk leevendab natukenegi mõne kodaniku sügavaid kõhklusi tänaste arengute osas ...

[toomas tyrk]

Kuna natuke tonkan seda norra keelt,siis teeks esmalt kokkuvõtte ajakirjanikust
Kjetil Stormark.

Siin on aga juba olemas ka ülevaade tema AldriMer nimelisest projektist:

Auhinnatud ajakirjaniku Kjetil Stormarki portaalil on hulk rahastajaid, kes kõik toetavad Norra kaitsekulutuste suurendamist, ning ajakirjanik ise ütles ka Postimehele, et tema eesmärk on harida lugejaid valitsevate ohtude asjus.

[Martin Peeter]

Kuna natuke tonkan seda norra keelt,siis teeks esmalt kokkuvõtte ajakirjanikust
Kjetil Stormark.

Siin on aga juba olemas ka ülevaade tema AldriMer nimelisest projektist:

Auhinnatud ajakirjaniku Kjetil Stormarki portaalil on hulk rahastajaid, kes kõik toetavad Norra kaitsekulutuste suurendamist, ning ajakirjanik ise ütles ka Postimehele, et tema eesmärk on harida lugejaid valitsevate ohtude asjus.

No Venemaa kõrvu ei paista küll kusagilt - pigem ikka Vene ohule viitajate tegevus, pingutagu see Postimees palju tahes. Ka militaarnetti on koondunud palju inimesi, kes toetavad Eesti kaitsekulude suurendamist. Ilmselt oleme me Postimehe jaoks kahtlane seltskond. Mina usun selle ajakirjaniku maine osas rohkem ksf Kaugeltuurivat, kui varemgi Reformierakonna hääletoruks tituleeritud Postimeest (http://epl.delfi.ee/news/eesti/postimee ... d=51006303) , mille puhul antud juhtumil mingist tasakaalustatud lähenemisest isegi ajakirjandustehniliselt ei saa rääkida. Ainult ühesuunaline informatsioon, mis ühtib valitsuse teesidega. Samas EPL jälle paneb õnneks vastupidi, kuid kahjuks mitte eriti kriitiliselt infot analüüsides.
Ja vastuseks ksf Tommyle. Kui vaadata, milliseid pingutusi on ette võtnud meie strateegiline kommunikatsioon: alates Raagist, kelle epistel ajakirjanikule oli ikka täiesti ebaadekvaatne, igasugu "eksperdid", Postimees teeb ennast aina rohkem täis, peaministri naljatamine jne - no mitte valuline - lausa paanika.

[toomas tyrk]

No kui artikkel lõpuni lugeda, siis on seal üks vihje veel:

Stormarki viimase aasta sõnavõttudest väljaspool tema enda portaali võib kuulda eelkõige muret, et Norra avalikkus pole Venemaa-ohust piisavalt teadlik ning valitsus ja julgeolekujõud ei taha endale teada olevaid murekohti laiema avalikkusega jagada. Norra ajakirjanduses on tema pihta sageli lennanud kriitikanooli just seetõttu, et veebilehel AldriMer avaldatud lugudel on sageli vaid anonüümsed allikad, mistap ei saa teda usaldada.

Mis on omane ka Eesti kohta käinud lugudele. Umbisikulised viited sildu uurivatest diplomaatidest, NATO eriväelasi püüdnud eri vanuses tüdrukutest jms...

Jutukirjutamise oskus on tal muidugi olemas.

Postimehe Reformierakonna puudliks tituleerimise asemel juhiks tähelepanu sellele, et Ekspress ja Päevaleht on ühes ajakirjanduslikus kontsernis, Postimees aga teises. Loomulikult on neil huvi konkurentide teemades nõrki kohti otsida...

[ribikardin]

Ei saa kuidagi nõus olla sellega, et sellistest intsidentidest avalikult rääkimine on paanika õhutamine ja tsivilistidel pole vaja selliseid asju teada. On küll, kui on probleemid, siis tuleb neid lahendada mitte pead liiva alla peita ja öelda, et "Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem" (mis on ka väga laiaks tõlgendamiseks ruumi jättev väljend). Küsimus on kas on ka piisavalt kaitstud? Siililegi selge, et hoolimata tähtsate tegelaste (kes ettevalmistuste eest vastutavad) jutust, et on, see nii ei ole. Pidevalt tilgub siit sealt erinevate asutuste analüüse, et ei ole ei Balti riikide (sh Eesti) iseseisev kaitsevõime vajalikul tasemel ega ei ole ka NATO liitlaste võime siin reageerida piisav. Mida siis teha? Raha on juurde vaja - tuleb kiirelt valmis saada see, mida on vaja kohe, mitte venitada kummi, plaane veretada ja õhata, kus meil on alles arenguplaan. Aga raha riigikaitsele juurde andmiseks tuleb seda mujalt ära võtta ja see tuleb tavalistele inimestele arusaadavaks teha - pragu on aga tavalisele inimesel, keda huvitavad teed, pension jm arusaam, et meil on 2% (vist isegi mõni sajandik rohkem) millestki midagi makstud ja küll me oleme kõvad, lisaks on NATO ka veel, seega pole mingit lisaraha riigikaitsesse juurde vaja ning ongi nii, et poliitikutel ei ole huvi valusaid otsuseid teha ja kaitsevaldkond jääbki selliseks nagu ta on: täna on vaja, aga meil on näe plaanid ja plaanis on olemas...10+ aasta pärast.
Alles meil oli Tšernobõli 30 aastapäev, ka siis polnud seltsimeeste meelest rahval vaja teada, et midagi on juhtunud.[/u]

Kas see on nüüd väljakujunenud kriitikameel või kujundatud paanikahäire?
Ja tipp on muidugi Tšernobõl selle teemaga võrdustada!
Ahjaa, meelde tuli. Ekstra Borjale, kuid teistele SKO "fännidele ka". Viimases Sõduris on nupp, mis räägib, et Eesti suhtekorraldajte liit autasustas Siili mainekampaaniat 2015 aasta suhtekorraldusauhindade eripreemiaga. ... ei lihtsalt teadmiseks, sest kahtlemata ei ole need EPRA tegelased ka üldse asjadega kursis

No nii paljude joonte tõmbamise peale ei saa muud teha kui oma seisukohta muuta ja tunnistada, et kõik on peaaegu kõige paremas korras ja kõik mida oleks vaja kogu süsteemiga teha on veidi timmida-peenhäälestada.

Aga mis on viga Tšernobõli näiteks toomisega? Varjamine on varjamine: äkki ei tule välja ja pääseme ära.

[Martin Herem]

Sa ribikardin käitud nagu Hvostov telesaates. Kõik on mokas! Ja kui veidigi muud tõestatakse, siis teatab: No selge, laulame siis, et kõik on korras. Vastaspool ju ei väida, et KÕIK on korras.
Allajoonitud väited, hr Ribikardin, on just sellised kategoorilised väited, millega siin foorumis laiata armastatakse, kuid mis mitte kuidagi tõsi ei ole. Kas proovime? Võtan siis terved laused.

On küll, kui on probleemid, siis tuleb neid lahendada mitte pead liiva alla peita ja öelda, et "Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem" (mis on ka väga laiaks tõlgendamiseks ruumi jättev väljend).

- minu arvates probleeme lahendataksegi. See, et paanikat õigustatult rahustatakse "Eesti on paremini ... ", ei tähenda ei pea liiva alla peitmist ega ignoreerimist. Hanked toimuvad, liitlastelt küsitakse abi, regulatsioone muudetakse, jne. Või mida sina tahaksid näha? Mida sinu arvates on võimalik alla aastase ajaperioodi jooksul ja meie ressurssidega paremaks teha?

Küsimus on kas on ka piisavalt kaitstud? Siililegi selge, et hoolimata tähtsate tegelaste (kes ettevalmistuste eest vastutavad) jutust, et on, see nii ei ole.

- nagu paljudel teistel on sul siin täielik õigus ja ... ühtlasi paned sajaga mööda. Täna on Eesti piisavalt kaitstud, sest mitte keegi pole rünnanud Vaatamata sellele, et näiteks mõni Ribikardina taoline kategooriline kõiketeadja, juba aastaid hävingut kuulutab. Samas tõesti - kui VF 5min pärast kogu oma jõuga Eestit ründab, siis pole mitte midagi teha. Mis meil vastu panna on? Terve meie riigi eelarve on vist 5x väiksem, kui VF kaitseeelarve. Nii et mõtle ise, kas oleme juba "üsna tõsiselt kaitstud" või paneme veel rohkem pappi ... no mitte et ma selle vastu oleks aga ... Kui sina oled nõus oma sissetulekust iga kuu 50 euri panema, siis on see lahe. Kes veel?

Mida siis teha? Raha on juurde vaja - tuleb kiirelt valmis saada see, mida on vaja kohe, mitte venitada kummi, plaane veretada ja õhata, kus meil on alles arenguplaan.

- äkki sind polnud siin mõni kuu tagasi, kui ma esitasin foorumi liikmetele küsimuse: öelge, mille arvelt raha juurde saab (laen on ka millegi arvelt). Vastuste probleem polnud mitte see, et neid ei olnud vaid ... siin polnud isegi 50:50 jagunemine vaid vähemalt viiendiku kaupa. Pealegi meil ei jõllita eriti keegi arenguplaani, vaid arendatakse parima teadmise juures riigikaitset. Millest tuleb sinu arvamus, et Sinu plaan hankida, värvata, reguleerida, luua vms, on parem kui tänaste otsustajate oma? Mille põhjal võiksin ma sind rohkem usaldada?
Nüüd ma rääkisin ära jutu mida siin foorumis on tehtud umbes 178x. See muidugi ei tähenda, et Hr Ribikardin ei võiks nendele korduvatele küsimustele taaskord vastata.
Tšernobõl - räägi, mida sinu elule ohtliku EV valitsus siis hetkel varjab?

[Lemet]

Mida sinu arvates on võimalik alla aastase ajaperioodi jooksul ja meie ressurssidega paremaks teha?

Ei saa mitte küsimata jätta, et kas austet kaasfoorumlase jutust tuleb aru saada, et EKV tähistab sel aastal esimest sünnipäeva? Või miks me peame sellele "alla aastasele" ajaperioodile keskenduma? Et enne seda oli lootus, et lambatall ja lõvi üksmeelselt muru närivad ja sõbralikult kõrvuti magavad nigu Vahitorni kaane peal...

[Martin Herem]

Sportlikust huvist ...
Ei saa mitte küsimata jätta, et kas austet kaasfoorumlase jutust tuleb aru saada, - sa ju ei saa nii aru, milleks siis küsida?
Hea küll Lemet Teravmeelne, teeme sulle punasemaks.
"Aasta" mõistet kasutan antud lauses seepärast, et Ribikardin ütles (paljud teised kasutavad seda samuti):

Raha on juurde vaja - tuleb kiirelt valmis saada see, mida on vaja kohe, mitte venitada kummi, plaane veretada ja õhata, kus meil on alles arenguplaan.

Võrdsustasin "kiirelt" "aastaga". Klaar?
Nüüd selles lõvist ja lambast.

Et enne seda oli lootus, et lambatall ja lõvi üksmeelselt muru närivad ja sõbralikult kõrvuti magavad nigu Vahitorni kaane peal...

Austatud Lemet Teravmeelne, milles te kahtlete?
Võime öelda, et mingi periood 2000 aastatel, mõnel sõjaväelasel ja poliitikul oligi selline lootus. Samas ei saanud see valdav olla, sest ka siis arendati võimeid, mis on vajalikud eelkõige vaenuliku naabri peletamiseks. Kehvasti? Võimalik. Samas ei saa me kunagi teada, mis saanuks siis, kui Lemet ja Ribikardin täitnuks ministri või KVJ ametikohta. Arengukava esikaant ei ole siiski kunagi kaunistanud Vahitornilaadsed teemad.
Umbes 2007st võeti aga selgelt VF ohust tulenev arengusuund. Kes sel ajal Kamin oli? Enne Gruusia sõda?
Nii et Lemet Teravmeelne - kui sa mind just lolliks ei pea, siis miks sa lolli juttu ajad?

[Lemet]

Alates küll pigem aastast 2008. Ja selle "valdava" osas jääksin ma siiski eriarvamusele. IMHO tegeleti sinnani suuresti arusaamatu asendustegevusega. Mis hetkel ajakaotuse näol kurjasti on kätte maksmas.

[Martin Peeter]

See Norra portaalis kirjutatu on küll halb ajend Eesti kaitsepoliitika peaküsimuste üle arutamiseks, aga kuidagi kisub ikka sinna. Samas kas me ei tohi teatud valikutes kahelda?
Vist ei ole vaja selgitada, et meie kaitsevõime tugineb nii kollektiivkaitsel kui esmasel kaitsevõimel. Jah, meil on loodetavasti päris hea ja ilmselgelt esmast kaitsevõimet tähtsustav riigikaitse arengukava, mis tähendab, et meie kaitsepoliitika peab esmast kaitsevõimet mõistlikuks, olgugi, et Venemaa on meist palju suurem. Kui me peaksime esmast kaitsevõimet mõttetuks, siis tõesti - arendagem missioonivõimekust ja panustagem peaaegu ainult kollektiivkaitsele.
2014. pidid ohuhinnangud oluliselt halvemaks muutuma. Miks ei hakatud selle tõttu oluliselt arengukava elluviimist kiirendama eeldusel, et see on ikka mõistlik arengukava? Finantseerimise võimalused rahaturgude väga soodsa olukorra näol on selleks olemas ja isegi kf ribakardina 50 euro eest saaks juba märkimisväärse osa intressidest ära maksta.
See ei ole suunatud küsimusena akf Martin Heremile, kes tegevohvitserina peab hakkama saama nende finantsvahendite piires, mida poliitikud eraldavad ja ei otsusta riigilaenu või eelarve küsimusi. See on küsimus poliitikutele nende valikute adekvaatsusest.
Ja siin me jõuamegi strateegilise kommunikatsioonini, mille ühte juhtumit me hiljuti saime jälgida. Minule jättis väga kehva mulje. Tundub, et isegi teatud küsimuste juurde jõudmist tuleb vältida.
Eraldi teema on veel kollektiivkaitse ja esmase kaitsevõime proportsioonid, mis solidaarsuse üldise vähenemise taustal EL-s ja NATO-s on teema, mis peaks kõrvuti ohuhinnangutega otsustusi mõjutama. Saabki äkki Trump või Sanders presidendiks.

[tommy]

Miks ei hakatud selle tõttu oluliselt arengukava elluviimist kiirendama eeldusel, et see on ikka mõistlik arengukava?

Justnimelt hakati ka kiirendama.
Seal, kus see üleüldse on võimalik.
Uute TT-rakettide hange tuli näiteks pea aastajagu varasemaks.
Täiendavate laske-ja lahingumoona varude hankimine, isikliku varustuse ja erinevate seadmete täiendamine sai kah kõrgendatud tähelepanu osaliseks.

Ja samas on ka asju, mille üles ehitamine võtabki oma teatava aja, sõltumata soovidest, tahtest ja kasutada olevaist vahenditest.

Aga raha on kasutada reaalsuses ikkagi kindel kogus ja selle suurendamine sõltub....
Pigem tundub mulle, et järgmine võitlus võib puhkeda sisejulgeoleku(ja siseministeeriumi) rahalaeka ümber.
Sisejulgeolekule 3% SKP-st,....võib kujuneda uueks hüüdlauseks.

[Lemet]

Tommy, aga millist raha suurendamist kaitsekulutustle sa loodad? Kui juhataja ise avalikult maha ües, et Eesti Kaitsevägi on paremini välja õpetatud ja varustatud kui võimalik vaenlane. Selge see, et selliste ütluste valguses tekib mõte kaitsekulutusi vähendada.

[Martin Peeter]

Justnimelt hakati ka kiirendama.

No rahalises mõttes oli kiirendust kahe aasta jooksul 2,0 %-lt SKT-st 2,07%ni. Saab ikka rohkem ja paremini. Kui kas või vaadata KL varustust, siis nüüd pugeda selle taha, et kõik hanked võtavad aega jne, ei ole just asjakohane.

Aga raha on kasutada reaalsuses ikkagi kindel kogus ja selle suurendamine sõltub....

Kuna meie poliitiline eliit ise selleni seni teinud ei ole, siis ma vihjaksin, et Eesti on demokraatlikult valitsetav riik, kus otsuselangetajad valitakse rahva poolt. Kui rahva enamus hakkab arvama, et tuleb rohkem panustada, siis tuleb ka raha, sest nad tahavad saada tagasi valitud. Selleks aga on vaja, et rahvas oleks informeeritud ja ajakirjandus analüüsiks kriitiliselt olukorda. Praegu aga oli ehe näide sellest, kuidas diskussiooni sisuliselt taheti summutada.

Ma ei alahinda üldse meie diplomaatide ja KM pingutusi Eestisse liitlaste üksuste saamiseks. Tõesti on see kõige kiirem võimalus julgeolekusituatsiooni parandamiseks. Aga ega liitlased selle üle just rõõmust kilka ja võib juhtuda varsti, et mingiks järgmiseks rotatsiooniks saadakse üksusi jälle vähem kokku. Pidevat kontingenti vist praegu ei paista. Seega tuleks ka selle stsenaariumiga arvestada, et roteerujaid tuleb oma paranenud võimetega varsti kas või osaliselt asendada.