Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[mart2]

Metsavahi ammetipalk oli tol ajal 80rbl. Sinna lisandus siis vastavalt: protsendikene kultiveeritud pindalade eest, protsendikene pea- ja vahekasutusraiete eest (nö. järelvalvetasu) jne. Kui aega üle jäi, võttis sae kätte ja tegi kah metsas mehetegusid. Viimatinimetet tegudest rentaablem oli muidugi see aeg pullikasvatusega laiaks taguda

Ametipalk oli Ida-Virus (Tudu Metsamajand) konkreetses metskonnas 55 rubla (1986). Elva Metsamajandis sai 1989 metsnik sama palga mis Tudus metsaülem - 200 rubla. Palk sõltus majandist ja erines ka metskonniti.
Lisatasud tulid ettenähtud muude tööde eest - metsaistutus, raietööd, Näärikuuskede varumine, saunavihad, heina varumine jne.jne. Antud tööd olid kohustuslike normidega, mitte "aega jäi üle" tööd.
Minu viidatud direktor oli Tudu Metsamajandi direktor Elmar Rehe.

Aga nüüd OT lõpp, sest fakt on suhtumist iseloomustav, mitte otseselt ülekantav tänapäeva.

[tommy]

Saša Sotnik on välja toonud mõningaid võrdlevaid andmeid...
Kvartalikaupa.
Naftatulud...
1Q2012: $46,2 miljardit
1Q2013: $43,1 miljardit
1Q2014: $36,4 miljardit
1Q2015: $21,3 miljardit
1Q2016: $14,1 miljardit

Gaasitulud...
1Q2012: $18,9 miljardit
1Q2013: $18,0 miljardit
1Q2014: $18,0 miljardit
1Q2015: $11,5 miljardit
1Q2016: $8,5 miljardit



Väliskaubanduskäive...
1Q2012: $199.9 miljardit
1Q2013: $194.8 miljardit
1Q2014: $189.3 miljardit
1Q2015: $132.9 miljardit
1Q2016: $97.7 miljardit

[kaur3]

Teadlane Natalja Zubarevtish seletab Vene majanduse olukorda.

http://newtimes.ru/articles/detail/110033/

[Kriku]

Poola välisminister:

EL peab uuesti heitma pilgu Venemaale kehtestatud sanktsioonidele. Nagu alati, on EL-is neid, kes tahaksid Venemaa sanktsioone leevendada. Nad väidavad, et Minski kokkulepete täitmata jätmise süüd jagab ka Ukraina ja sellepärast peavad Venemaa sanktsioonid kaduma. Kuidas täidavad osapooled teie arvates Minski kokkuleppeid ja mida peaks EL otsustama Venemaa sanktsioonide pikendamise kohta?

EL-i ülemkogu leppis 2015. aasta märtsis kokku, et Venemaa-vastaste kitsendavate meetmete kestus peab olema selgelt seotud Minski kokkulepete täieliku täitmisega. Seda seisukohta kordasid kõigi EL-i liikmesriikide välisministrid selle aasta märtsis, kui nad taas kinnitasid EL-i ühtsust, mis tugineb senistele poliitilistele printsiipidele. Ministrid toetasid viit põhimõtet, millest juhindub EL-i Venemaa-poliitika, eriti aga Minski kokkulepete elluviimist kui EL-i Venemaa-hoiakus mingi olulise muudatuse tegemise võtmetingimust.

Samal ajal on teise ja kolmanda faasi sanktsioonide ning nn Krimmi sanktsioonide vahel selge vahe: nn Krimmi sanktsioonid kehtestati Krimmi poolsaare illegaalse annekteerimise tõttu ja kõigi partnerite vahel on laialdane kokkulepe, et need peaks säilitama, kuni okupatsioon kestab.

Me oleme nõus sellise Minski kokkulepete täideviimise loogikaga: esmalt peame tegelema julgeolekuteemadega, saavutama pikaajalise relvarahu, täieliku vangide vahetamise, OSCE erivaatlusmissiooni täieliku ligipääsu tervele konfliktialale, sealhulgas Ukraina-Vene piirile. Siis, alles pärast välisvägede Ukrainast väljatõmbamist saame tegelda Donbassis kohalike valimiste korraldamisega ja kokkulepete teiste poliitiliste sätete elluviimisega.

Niisiis on selge, et kõigepealt tuleb täita julgeolekut puudutavad lepingutingimused ja Venemaal on selles kanda võtmeroll. Raske on täita poliitilisi kohustusi, kui kontaktjoonel toimuvad igapäevased kokkupõrked ja sõjalisi teemasid puudutavad lepingutingimused on täitmata. Me ei tohi unustada, kes on agressor ja kes on ohver. Venemaa ei ole neutraalne vahendaja. Igasugune muutus selles loogikas oleks Vene narratiivi ja strateegia võit, millel võivad tulevikus olla oma tagajärjed.

[kaugeltuuriv]

Väga hea artikli viide kfs Kaurilt,tänud.
Olen seda naisterahvas selliseks küllalt kainelt hindavaks daamiks pidanud ja jälle tõestas ta seda.
Mõned nopped,millele juhiks tähelepanu:
Kaitsekulutused on aastaga tõusnud 28 prossa.
Riigile toob tulu sisse 5 piirkonda,need on 3,eelkõige nafta ja gaasitootmisega seotud põhjaregiooni ning Moskva ja Peterburg.Ülejäänud istuvad dotatsoonidel.
Halastamatult on mindud tervishoiu,hariduse ja kultuuri kallale ja trend on,et seda tehakse edasi.
Ei ole hakatud kärpima pensione ja selle indektseerimist.Daami arvates on selleks eelkõige poliitilised põhjused,sest Putja oli mees,kelle ajast alates on pensione regulaarselt tõstetud ja makstakse korralikult välja.Seega ei soovi nad kaotada olulist poliitilist toetajaskonda.
Palgad stagneeruvad,eelkõige riikliku struktuuri omad,sest eelarveliselt on need nüüd range kontrolli all aga kuna Venemaa riigistruktuurid annavad 70 prossa majanduse ja maksurahast,siis pikemas perspektiivis hakkab see majandust lumepallina kägistama.
Putja teeb kõik,et see Riiklik Sotsiaalfond või mida iganes nimega see oli(Heaolu Fond või midagi niisugust),mis katab pensione oleks plussis.
Kuidas see naine ütleski tõlkes:see peaks olema idioot,kes valimistele vastu läheb tühja rahakotiga.
Toetused:trend kärpimiseks ja likvideerimiseks.Ma ei hakka siin kirjutama,milliseid trikke tehakse aga mõned naise poolt kirjeldatud olid ikka väga kirved.
Ja ma räägin siin kõikidest toetustest,nii ravimitele,haiglapäevadele,peredele,üksikemadele,jne,jne.
Ehk siis minnakse nende kallale,kelle hääl ühiskonnas ei ole üleval.
Naine lihtsalt konstanteerib,et selle tõttu kroonilised haiged ja kallite ravimite peal olijad lihtsalt surevad ära ja probleemi riigi jaoks enam ei ole.Üksikemad aga on niigi Venemaal sellise imidziga,et ise süüdi,et lasid lapse tulla ja pole meie mure.
Ehk siis klassikaline Stalini idee,pole inimest pole probleemi.
Kuidas ta seal lõpetas,tõlkes sellise lausega:
Ei meie ei ole hetkel surnuaial aga käime surnuaia äärt mõõda.

[kaur3]

Võta heaks! Siin on kogu daami ettekanne, millest intervjuus räägiti.

https://openrussia.org/post/view/12636/

Eile lahkusid Vene ühest viimastest vabamast meediagrupist RBK-st olulised tegijad. Paistab, et protestiks omanike poliitika vastu, mis paistab olevat peale surutud võimude poolt. Lingi all on nimekiri nende parimatest ajakirjanduslikest uurimustest.

https://www.facebook.com/rbc.ru/photos/ ... =3&theater

[Puurija]

Rootsi endine peaminister Carl Bildt: ,,Lääs on Kremli ladviku vaatenurgast oht Venemaa olemasolule ning hirm selle ohu ees on mõjutanud sealsete võimurite viimase aja samme. Samas pole Venemaa ise Läänele eksistentsiaalne oht – kuid seda juhul, kui Lääs ühtne püsib. Venemaa ei ole enam Nõukogude Liit. Ta on liiga nõrk selleks, et Läänele vastu saada. Sellepärast püüabki Venemaa Läänt killustada. Venemaa hirm Lääne ees ajendab ka astuma meeleheitlikke samme. Võtame näiteks Venemaa rahvuskaardi loomise. See on hiiglaslik sõjaväereform, lisaks viiakse see ka otse presidendi alluvusse. Mida niisugust ei tehta, kui pole põhjust. Ning see põhjus on hirm."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/bc4259 ... ga-on-hirm

FSB pidas Peterburis kinni Ida-Virumaa vene aktivisti ja Öise Vahtkonna liikme Arsen Mardaleišvili, keda kahtlustatakse Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 276 alusel kuriteo toimepanekus. Vene eriteenistuse väitel kogus Mardaleišvili Eesti kaitsepolitsei ülesandel eesmärgipäraselt Vene relvajõudude kohta salajasi sõjalisi andmeid.
Reformierakonda kuuluv riigikogu liige, julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross: ,,Mardaleišvili juhtumi kohta täna kaugelt liiga vähe teada, et seda arukalt kommenteerida. Tõenäoliselt on see vastus mõne FSB juhi küsimusele, kus on selle kvartali Eesti spioon. FSB-le ütleks aga, et loodetavasti arreteerrivad nad veel nii praegusi kui endisi Öise Vahtkonna liikmeid."
Eesti Kaitsepolitsei: ,,Kaitsepolitsei on juhtumist teadlik. Pikemaid kommentaare praegu ei antud."
Kaitsepolitsei endine peadirektor Raivo Aeg: ,,Ma isiklikult ei ole Arsen Mardaleišviliga kunagi kokku puutunud ja ei tea temast midagi. Kui ta Öisesse Vahtkonda kuulus, küllap kaitsepolitsei temaga tegeles, kuid selleks olid omad inimesed ja kaitsepolitsei peadirektor ei tegele ise kõigega. ma ei ole enam kolm aastat kaitsepolitseiga seotud, seega ei saa ma kinnitada ega välistada, kas Mardaleišvili on kuidagi Eesti julgeolekuorganitega seotud või mitte. Kas seal on mingisugust puutumust antud tegelasega, teab kaitsepolitsei ise. Kui see nii ka oleks, siis kaitsepolitsei seda kinnitada ei saaks ega ei tohikski, kuna see on riigisaladus, mida tuleb kaitsta. Kuid ma kordan, et ma ei tea konkreetse juhtumi kohta midagi ning ma ei oska midagi kinnitada ega ümber lükata."
Eesti välisministeerium: ,,Meid on juhtumist teavitatud ja vajaduse korral oleme valmis osutama konsulaarabi."
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse liige Valev Kald: ,Ma ei tea oma erakonna liikme tegemistest midagi. Ma ei ole temaga kordagi kokku puutunud."
FSB avaldas reede õhtul video, milles on näha kinnipeetud Arsen Mardaleišvilit, kes ütleb kaamerasse oma nime. FSBlase küsimusele, mille eest ta kinni peetud on, vastab Mardaleišvili: «Spionaaži eest.» Seejärel on videost näha, kuidas kaks meest talutavad käeraudades Mardaleišvili trepist alla majast tänavale ja viivad ta kaubikusse. Video lõpus näidatakse Arsen Mardaleišvili Eesti välismaalase passi.
Öise Vahtkonna kunagine juhtfiguur, Kremli-meelne aktivist Dmitri Linter: ,,Arsen Mardaleišvili on olnud väga tõsine Vene patrioot ja siiamaani on ta olnud nördinud venelaste olukorra pärast Eestis. Mardaleišvili käis Pihkvas koos dessantväelastega langevarjuhüppeid tegemas ja ta korraldas Kirde-Eesti lastele Venemaal patriootlikke laagreid. Kõikide pühade ajal kandis ta dessantväelase särki ja baretti. Ta on otsustav ja kompromissitu. Tõsi, Öise Vahtkonna põhimõtetest ta kuidagi kaugenes ja ta üritas koos mõttekaaslastega Öist Vahtkonda lõhestada. Ei õnnestunud. Võib-olla ta nüüd Venemaal räägib uurijatele, millised ülesanded tal Öises Vahtkonnas olid. Olen hämmelduses."
http://www.postimees.ee/3693993/kross-m ... sti-spioon
http://arvamus.postimees.ee/3693405/juh ... perspiooni
http://uudised.err.ee/v/valismaa/b50acf ... ti-spiooni
http://www.postimees.ee/3693097/fsb-tea ... peterburis

New Yorgi ülikooli professor Mark Galeotti: ,,Vene kleptokraatidesse saab Lääs suhtuda stiilis ”te olete ebamugavad, aga meile sobib teie raha”. Natsionalistidega on palju keerulisem. Lääs peab ühest olulistest küsimustest lahendama selle, kuidas mobiliseerida oma pehme, ”hübriidne” jõud Venemaa tegevuse vastu.

” Kas Venemaale tuleks saata lihtsalt sõnum ”Jätke meid rahule!” või õpetada Venemaale selgeks uued reeglid – ja kui kaugele sellega võiks minna."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/5f4c41 ... alistidega

Põhja-Korea pidas ööl vastu tänast Jaapani merel kinni Venemaa lipu all sõitva jahi Elfin, mille pardal oli viis Venemaa kodanikku.
Venemaa Pyongyangi suursaatkon: ,,Alus oli rahvusvahelistes vetes 80 kilomeetri kaugusel Kosoni sadamast."
Kommunistlik riik võttis kapteni vahi alla ja toimetas jahi Põhja-Korea rannikule. Meil ei ole olnud võimalik meremeestega veel ühendust saada. Venemaa nõuab Pyongyangilt oma kodanike viivitamatut vabastamist. Jaht oli teel Lõuna-Koreast Busanist Vladivostokki.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=74523931

Uuringufirma VCIOM uuring: ,,Iga teine Venemaa kodanik kardab, et ei suuda pärast koondamist samaväärset tööd leida. Kahe kolmandiku (67%) venemaalaste lähikondsete või tuttavate seas on viimase 2-3 kuu jooksul keegi töö kaotanud. Iga kaheteistkümnes (6%) küsitluses osalenu tunnistas, et nende lähedaste seas on neli või rohkem töö kaotanud inimest. Enam kui viiendik küsitletutest tunnistas, et nende tuttavate ja lähedaste seas on 2-3 töötut. Pärast töökaotust samaväärse töö leidmise tõenäosuse üle arutledes tunnistas kolmandik küsitletutest, et suudaks samaväärse koha leida suurte raskustega. Väikeste pingutustega loodab samaväärse töökoha saada iga neljas küsitletu. 22% küsitletutest arvab, et suudavad töö leida ilma eriliste pingutusteta. Iga neljas venemaalane paneb võimaliku koondamise hirmus raha kõrvale. 16% küsitletutest tunnistas, et plaanivad sellise perekondliku reservfondi loomist. Üle veerandi ehk 29% küsitletutest kinnitas aga, et ei kogu mustadeks päevadeks mingit tagavara ega plaani seda ka tegema hakata."
VICOM küsitles aprilli lõpus Venemaa 46 oblasti 130 asustatud punktis 1600 inimest.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ig ... d=74521719

Venemaa jalgpalli kõrgliigas saadeti pärast 3:1 võidumängu Mosva Dinamo kõik Rostovi põhikoosseisus alustanud 11 mängijat dopingukontrolli. Kuigi esialgu teatas FIFA, et tegemist oli rutiinse kontrolliga, tunnistati hiljem, et kontroll viidi läbi tuginedes hiljutistele uudistele Venemaad tabanud meldooniumihullusest.
«Meedias liikusid kuulujutud, et Rostovi jalgpalliklubi on tellinud meldooniumit. Kuigi me iga kõlaka peale ei reageeri, tundus praegust olukorda arvestades mõistlik neid kontrollida,» rääkis FIFA meditsiiniboss Jiri Dvorak.
http://sport.postimees.ee/3693389/venel ... uudistused

USA president Barack Obama: ,,USA, Rootsi, Norra, Soome, Taani ja Island olid üksmeelel vajaduses säilitada Venemaa-vastased sanktsioonid, kuni Moskva täidab Minski kokkulepped."
http://maailm.postimees.ee/3693729/obam ... a-euroopas

Luureallikas: ,,Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluv Gennadi Timtšenko, kes on naftamüügifirma Gunvor endine suuromanik, on väidetavalt ajanud Süürias hulk aega ISIS-ega naftaäri."
Timtšenko oli seotud vene-süüria ärimehe George Haswaniga, kellel olid sidemed Assadi režiimi ja ISIS-ega. Nende koostöö sai alguse juba 1990. aastatel, kui Timtšenko firma Stroitransgaz aitas Haswani firmal Hesco Engineering & Construction ehitada Süüria energiaobjekte, mis juba mõnda aega on ISIS-e kontrolli all, aga kus endiselt töötavad Vene insenerid. Timtšenko ajas Süürias äri paralleelselt sellega, kui ta 15 aastat tagasi hakkas üles ehitama Gunvorit, mille peakontor asub Šveitsis. Kohe kui USA kehtestas Venemaa suhtes pärast Krimmi annekteerimist sanktsioonid, müüs Timtšenko oma 43-protsendilise osaluse Gunvoris rootslasest äripartnerile Torbjörn Törnqvistile. USA rahandusministeerium väitis 2014. aastal, et Putinil on ligipääs Gunvori rahadele. 69-aastane Haswani on sündinud Süürias ja õppis 1970. aastatel NSV Liidus ülikoolis. Sestpeale on tal nii Vene ja kui ka Süüria kodakondsus.
http://www.wsj.com/articles/an-energy-m ... 1462734922

Vene meedia andmetel osales Moskva Hovanskoje kalmistul puhkenud kähmluses kuni 200 inimest.
Politsei pressiesindaja Sofia Hotina: ,,Kaks inimest said surma, kui teised inimesed püüdsid autodega sündmuskohalt põgeneda. Tüli tekkis vaidlusest kahe kalmistutööliste grupi vahel. Mõlemad hukkunud olid tülis osalejad. "
Venemaa siseministeerium: ,,Rohkem kui 50 inimest vahistati. Kähmluses kasutati ka tulirelvi, kuid teateid tulistamise tagajärjel tekkinud vigastustest pole."
Korrakaitseallikas: ,,Politsei oli sunnitud Hovanskoje surnuaial puhkenud löömingu laialiajamiseks õhku tulistama. Kaks rühma illegaalseid immigrante Kesk-Aasiast läksid töökohtade pärast kaklema. Käiku lasti labidad, metallkangid, kurikad ja tulirelvad."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/406395 ... ks-inimest

[Otto K]

Rootsi endine peaminister Carl Bildt: ,,Lääs on Kremli ladviku vaatenurgast oht Venemaa olemasolule ning hirm selle ohu ees on mõjutanud sealsete võimurite viimase aja samme. Samas pole Venemaa ise Läänele eksistentsiaalne oht – kuid seda juhul, kui Lääs ühtne püsib. Venemaa ei ole enam Nõukogude Liit. Ta on liiga nõrk selleks, et Läänele vastu saada. Sellepärast püüabki Venemaa Läänt killustada. Venemaa hirm Lääne ees ajendab ka astuma meeleheitlikke samme. Võtame näiteks Venemaa rahvuskaardi loomise. See on hiiglaslik sõjaväereform, lisaks viiakse see ka otse presidendi alluvusse. Mida niisugust ei tehta, kui pole põhjust. Ning see põhjus on hirm."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/bc4259 ... ga-on-hirm

Minu arust on Bildt alati suht objektiivne ja kahe jalaga maa peal olnud. See mis ta antud hetkel välja ütles, ei ole midagi uut aga on ilusti kokku võtnud erinevad arvamused.... mis juhuslikult ühtivad minu arusaamisega venemaast.... mis muidugi ei tähenda, et seda meeleheitel moodustist, ja eriti selle moodustise veel meeleheitlikumat juhti, ei tuleks karta. Vova ja tema lähikonna meeleheide ongi see mida tuleb karta.

[Viiskümmend]

Ka Venemaa teiseks rikkaima oligarhi juurde palgale minek näitab, et jalad on Bildtil maas ja ratsionaalsusest tal vajaka ei jää

[Kriku]

Samal ajal on ta Ukraina reforminõustaja. Ses mõttes erineb ta Schröderist, kes müüs ennast naha ja karvadega Gazpromile maha.

[Fucs]

Vene meedia andmetel osales Moskva Hovanskoje kalmistul puhkenud kähmluses kuni 200 inimest.
Politsei pressiesindaja Sofia Hotina: ,,Kaks inimest said surma, kui teised inimesed püüdsid autodega sündmuskohalt põgeneda. Tüli tekkis vaidlusest kahe kalmistutööliste grupi vahel. Mõlemad hukkunud olid tülis osalejad. "
Venemaa siseministeerium: ,,Rohkem kui 50 inimest vahistati. Kähmluses kasutati ka tulirelvi, kuid teateid tulistamise tagajärjel tekkinud vigastustest pole."
Korrakaitseallikas: ,,Politsei oli sunnitud Hovanskoje surnuaial puhkenud löömingu laialiajamiseks õhku tulistama. Kaks rühma illegaalseid immigrante Kesk-Aasiast läksid töökohtade pärast kaklema. Käiku lasti labidad, metallkangid, kurikad ja tulirelvad."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/406395 ... ks-inimest

Väidetavalt (Interfax) kuni 12 inimest sai surma s.h. üks politseinik.
VF/UKR meediast käis läbi ka selline number, et massikakluses osales kuni 500 inimest.
On ka, et ca 400 inimest.
Üks asjaosaline räägib videos, et tüli tekkis, kui mingi grupeering tuli ja ütles surnuaias tegutsevatele tegelastele, et hakkate meile katuseraha maksma...

https://www.youtube.com/watch?v=F4i6DWRGP_g

Räägitakse ka ainult kolmest hukkunust
https://www.1tv.ru/news/2016/05/14/3021 ... ovoy_draki

[kana tagumik]

Samal ajal on ta Ukraina reforminõustaja.

Eestis on neid reforminõustajaid meenutatud, ukraina on umbes samas seisus, mis eesti 1990, ja veel kordades hullem: need eestisse toodud reforminõustajad olid kohutavalt naiivsed ja kohalikest realistlikest hetkel tehtavast polnud neil aimugi, loopisid ainult suuri sõnu ja targutusi, millega polnud mitte midagi peale hakata. šaakasvili-sugused sobivad kõige paremini, need on selle bardaki läbi käinud, teab seda mentaliteeti ja kuidas on võimalik teha sellistes post-sovjeti oludes. Lääne nõustajate roll jäigi seal lääne pool tutvuste ja äride sobitamiseks, sisepoliitikasse neid ei lastud.

[Viiskümmend]

Bildt on Rootsi poliitikast välja astunud ning vaba mees teeb, mis tahab ja see ei olegi mingi probleem.

Minu jaoks on probleem endiselt selles, et kui enam-vähem kõik viimase 10 aasta semi-riiklikud julgeolekuanalüüsid soovitavad Rootsil ja Soomel alliansiga liituda siis tänaseni teatatakse üsna tülpinult aga väga resoluutselt, et: rahvas ei ole poolt, pole õige aeg, see ei ole hetkele teema, panustame hoopis paremale koostööle NATOga, mitte alliansi liikmelisusele jne....

Samas Gazpromi Nord Streamile ei olnud samadel tegelastel aga võimalik Ei öelda, sosinal nenditi, et: "keeldumine" ei ole teema, mingeid valikuid tegelikult ei olegi, ka rahva arvamus ei ole vaja ka küsida ning edaspidi tuleb lihtsalt panustada kahjulike tagajärgede minimeerimisele jne...

Ma saan aru, et pole võib-olla päris "võrdsed teemad" aga see dihhotoomia on ikkagi häiriv.

[Puurija]

Venemaa riigiduuma kultuurikomitee aseesimehe Elena Drapeko: ,,Žürii oli täiest poliitiliselt kallutatud, kuna oli näha, et nende tulemus ei läinud kuidagi kokku rahva omaga ega ka publiku reaktsiooniga saalis. See tulemus kujutab endast käimasolevat infosõda. See tulemus, mida me eile oma teleekraanidel nägime, oli ebaõiglane, seega ma arvan, et parim viis tõestada, et nad eksisid on osaleda uuesti, panna ruum särama ja teenida välja õiglane võit."
http://ria.ru/culture/20160515/1433443348.html

Venemaa spordiminister Vitali Mutko: ,,Me ei eita, et meil on siin Venemaal probleeme. Samas teeme omaltpoolt kõik, et asi korda saada. Doping on globaalne probleem, mitte ainult Venemaa oma. Meie sportlased on ohverdanud aastaid, et võistelda kõige kõrgemal tasemel. Paljude jaoks on olümpiamängud unistus, mis nüüd võib ebaõiglaselt puruneda. Me oleme rikkunud antidopingu ja ausa spordi reegleid. Kuid ma ütlen teile, et me tunneme selle pärast häbi. Kahju, et petistest sportlasi ei saadud kiiremini kätte. Meie sportlased oleksid olümpiamängudel kõrgendatud tähelepanu all ning neil oleks võimatu pettusega puhtalt pääseda. Me oleme teinud kõik, palun ärge karistage kõiki meie ausaid sportlasi."
http://www.thetimes.co.uk/edition/news/ ... -r5w7vr0kd

Venemaa konsul Põhja-Koeras Juri Boškarev: ,,Meile kinnitati, et Vene meremeestele anti luba sadamast ja riigist lahkuda. Vestlus oli otsekohene. Nendega on kõik korras. Kolme tunni eest lahkusid nad Põhja-Koerast."
http://ria.ru/world/20160515/1433461546.html

Vaatleja Toomas Alatalu: ,,Kiievi valitud laul ajas viivitamatult Kremli propagandamasina närvi ja reageerima nii kodus kui välismaal. Võib arvata, et just see puhkenud sebimine kindlustaski vajaliku lisatähelepanu laulu sõnadele ehk sellele, mis on aastaarvu taga. Samas tuli Venemaa välja (poliitikavaba) superlauluga, millele polnud raske edu ennustada. Ent – Ukraina ja Venemaa on tülis ja aitab sellestki, kui ühel laulul on poliitiline sõnum, mis sest, et poliitkorrektne jne. Võib väita, et üsna varsti oli kõigil selge, et Ukraina ja Venemaa vaheline poliitiline mõõduvõtt Eurovisionil on möödapääsmatu, sest vähemalt pärast lõpptulemust hakkavad mõlemad ühe pealejäämist teisest selgitama oma poliitika võiduna/kaotusena. Lauluvõistluse reglement aitas sellele kaasa – kahe riigi laulud sattusid erinevatesse poolfinaalidesse ja ikka nii, et Venemaa laul enne ja Ukraina oma pärast. Kontrast oli tohutu, sest Jamala võitles nagu omaette klassis – ainuke ballaad."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/valisp ... d=74528513

Venemaad Eurovisioonil esindanud laulja Sergei Lazarev: ,,Kas sini-must-valgetes värvides mikrofoniga Publiku näol on tegu Eesti väljaandega? Olen pettunud, et Eesti žüriilt ühtegi punkti ei saanud."
http://publik.delfi.ee/news/eurovisioni ... d=74527679

Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu peadirektor Andrey Kortunov: ,,ELi ei saa võrrelda teiste suurte jõududega nagu Venemaa ja USA. EL on reeglite seadja ja Venemaal pole võimalik ilma ELi toetuseta riiki reformida. Euroopal on Venemaast rohkem kasu, kui seda oleks Aasial. Kuid Venemaa puhul pole samas mõtet olla naiivne ja muutused võtavad kindlasti rohkem kui kümnendi, pigem kaks."
Bulgaaria sotsiaalteaduste akadeemik Ivan Krastev: ,,EList ja NATOst osaks saamine oli alandav protsess, kui lõppkokkuvõttes oli see seda väärt-siisi see oli protsess. Venemaa ei ole selleks valmis, kuna peab ennast jätkuvalt teistest erinevaks riigiks."
http://maailm.postimees.ee/3694285/andr ... eks-aasial

Reformierakondlasest keeleteadlane Urmas Sutrop: ,,Sõjahüsteeria õhutamise esirinnas on Venemaa propagandaportaal Sputnik ja tema satelliidid. Palju ohtlikumad on infooperatsioonid, kus meie ajakirjandusele söödetakse ette meid õõnestavaid ja sõjahüsteeriat õhutavaid materjale. Kõigepealt sokutatakse midagi näiteks mõnele sinisilmsele Norra uurivale ajakirjanikule, kes siis heauskselt hakkab Eesti ajakirjanduse kaudu Vene propagandat ja hirme levitama."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=74526477

[Kriku]

Tatarstan tahab jätkata erilepingut Moskvaga.
Jaanus Piirsalu, Kaasan

Kaasani suurimas tatarikeelses teatris käib komöödiaetendus «Hilinenud suvi». Keset janti ütleb üks tegelane: «Sa ütle veel, et meil oli suveräänsusdeklaratsioon!» «Kas meil oli siis suveräänsusdeklaratsioon?» küsib teine ehmunult. «Tasa-tasa! Sellest ei tohi praegu isegi mõelda!» vastab kolmas.

Peamiselt tatarlastest publik Tatarstani riiklikus Galiasgar Kamali nimelises teatris naerab kohmetult. Mõnele teeb see repliik valu, aga suurem osa tatarlastest võtab seda paratamatusena.

Ligi nelja miljoni elanikuga Tatarstani vabariik on Vene Föderatsioonis ainulaadse staatusega. See on ainus rahvusvabariik (suurema elanike arvuga on rahvusvabariikidest vaid Baškortostan), kellel on Moskvaga sõlmitud eraldi leping selle kohta, mis tingimustel kuulub ta Venemaa koosseisu ning kuidas on jagatud volitused Moskva ja Kaasani vahel. Leping sõlmiti 1994. aastal ning seda pikendati 2007. aastal kümneks aastaks.

Järgmisel aastal kaotab «liiduleping» kehtivuse ning on suur küsimus, kas praegune sõjakas ja kõike oma kontrolli all hoida ihkav Kreml tahab erisuhet Tatarstaniga pikendada.

Majandus annab eeliseid

«Me positsioneerime selgelt ennast Venemaal nii, et oleme paljudes asjades iseseisvad, sest meil on eriline staatus. Ja me ei taha sellest ilma jääda,» ütleb Postimehele Tatarstani ajalooinstituudi direktor Rafael Hakimov, kes aastatel 1991–2008 töötas nende kuulsa presidendi Mintimer Šaimijevi nõunikuna.

Majanduslikult Venemaa kõige edukama rahvusvabariigi Tatarstani suhted Moskvaga meenutavad mõnevõrra kunagise Eesti NSV suhteid Moskvaga Brežnevi aja lõpus. Mingit lootust vähegi suuremale iseotsustamisele, veel vähem sõltumatusele, ei paista kusagilt ning suurim eesmärk on seetõttu arendada oma majandust, mis võimaldaks nõuda Kremlilt vähemalt mingeidki eeliseid, eelkõige keele- ja rahvuspoliitikas.

Kuigi Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini 1990. aastal just Kaasanis antud lubadus Venemaa regioonidele – võtke nii palju iseseisvust endale, kui suudate kanda – on ammu asendunud vastupidisega, on Tatarstanil ainsana säilinud tänu «liidulepingule» mitmed eriõigused.

Tatarstanil on näiteks ainsa Venemaa regioonina õigus sõlmida otse rahvusvahelisi suhteid ning majanduskokkuleppeid. Iseasi, kui Kremlist sõltumatu on see õigus tegelikkuses, kuid Tatarstan on oma rohepunase rahvuslipu all avanud välisesindusi kümmekonnas riigis. (Tatarstanil pole seejuures ühist piiri ühegi välisriigiga.) Tatarstani elanikel on õigus saada passi vaheleht, mis kinnitab, et peale selle, et nad on Venemaa kodanikud, on nad ka Tatarstani vabariigi kodanikud. See on muidugi formaalsus, aga tõstab tatarlaste eneseteadvust. «Oma passist» ei taha nad mingi hinna eest loobuda. Väga rahvusmeelne Tatarstani kirjanike liit ei kuulu üldsegi Venemaa kirjanike liitu. Tatarstani administratiivrikkumiste koodeks erineb mõnevõrra Venemaa omast. Kokku on selliseid vähetähtsaid eriõigusi kümmekond.

Aga kõike seda tahab Tatarstan säilitada, sest see on nendele põhimõtteline küsimus.

Suhetes Moskvaga on Kaasanil neli peamist mureteemat: tulu jagamine, sest Tatarstan on üks vähestest Venemaa doonorregioonidest; keele- ja rahvuspoliitika (millest Postimehes ilmub peagi eraldi pikem artikkel); suhted Türgiga, sest tatarlased kuuluvad samuti turgi keelt rääkivate rahvaste (kokku on neid 165 miljonit inimest) hulka, ning Tatarstani presidendi ametinimetus.

Teistest põhimõttekindlam

Viimane probleem näitas värvikalt, kuidas Tatarstan suudab palju tugevamini kui teised Venemaa regioonid kaitsta oma põhimõttelisi õigusi.

Kuni eelmise aastani nimetati Venemaa kõigi rahvusvabariikide juhte presidentideks, siis aga otsustas Kreml, et Venemaal saab olla vaid üks president korraga, ning käskis rahvusvabariikidel oma juhi ametinimetuses «presidendi» mingi muu sõnaga asendada. Näiteks «vabariigi juht» vms. Ainsana 21 rahvusvabariigist keeldus seda tegemast Tatarstan. Nii ongi Rustam Minnihanov endiselt Tatarstani president, kuigi Venemaa föderaalseadus seda keelab. Kreml pole seni Tatarstani väiksele mässule avalikult kuidagi reageerinud.

Tuntud tatari kirjaniku Razil Valejevi sõnul on «presidendi» nimetuse säilitamine tatarlastele põhimõtteline küsimus, sest Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse järgi otsustab iga regioon ise, kuidas ta oma valitsemise korraldab. Seega peab iga vabariik saama ise otsustada, kuidas nimetada oma vabariigi juhti, selgitab Valejev tatarlaste seisukohta. «Kahjuks on Tatarstan jäänud selles nõudmises üksi,» ütleb ta. «See, et teised vabariigid loobusid, neid ei kaunista!»

«Venemaal peavad olema subjektide vahel tõelised föderatiivsed suhted, nagu seisab meie riigi nimetuses. Selle kallal tuleb veel palju tööd teha,» rõhutab Valejev, kes on Tatarstani parlamendi, riiginõukogu (jällegi, Venemaal kannab see sellist nime vaid Tatarstanis) kultuurikomisjoni juht juba alates 1990. aastast. «Meie astusime föderatiivse, mitte unitaarse riigi koosseisu. Unitaarne riik viib Venemaa lagunemiseni.»

Sama põhimõtteline kui presidendi nimetuse säilitamine on Tatarstani jaoks ka Moskvaga erisuhteid kinnitava lepingu jätkamine. Kaasanis on eksperdid üsna üksmeelel, et Moskva ei hakka tatarlaste käsi väänama ning sundima neid lepingust lahti ütlema.

Tatarstani ühiskondliku palati (ühiskondliku parlamendi taoline moodustis Venemaal – J. P.) liikme ja poliitikaeksperdi Juri Alajevi sõnul pole Moskval stagneeruva majanduse ning läheneva valimistsükli tõttu aega ega tahtmist Venemaa ühe edukaima regiooniga erilepingu jätkamise üle avalikult tülitsema hakata.

«Kui olukord Venemaal oleks suurepärane, siis ilmselt [Venemaa president Vladimir] Putin leiaks vahendid, millega sundida Tatarstani taganema,» ütleb Alajev. «Mõnes mõttes vastab Tatarstani olukord praegu Lenini sõnadele: mida hullem, seda parem. Mida hullem riigile, seda parem Tatarstanile, sest meil on siis rohkem ruumi kauplemiseks, meil on siis rohkem võimalusi laiendada oma autonoomsust.»

Alajevi väitel kasutab Tatarstan Kremlile vaikse surve avaldamiseks samasuguseid nippe nagu 1990ndatel. «Käib rahvuslaste aktiveerimine, et nad tõstataks teravaid küsimusi. Näiteks et kõik peavad õppima tatari keelt või et Kaasani metroos on liiga vähe tatarikeelseid peatusenimesid,» räägib Alajev. «See kõik on Moskvale surve avaldamise vahend! Et vaadake, millised radikaalid meil siin on, ning kui me ei suuda teiega kokkuleppele jõuda, siis nad võivad hakata tõsiselt olukorda destabiliseerima ja ainult meie saame nad maha rahustada.»

Suurima tatarikeelse sõltumatu ajalehe Beznen Gazit (Meie Leht) asutaja ja peatoimetaja Ilfat Faizrahmanov ütleb, et «liiduleping» Moskvaga eksisteerib sisuliselt vaid paberil, kuid on ometi vajalik.

«See on praegu meie õlekõrs. Meil on vähemalt millelegi apelleerida, kui kerkivad üles sellised vaidlused nagu presidendi nimetuse üle,» lausub Faizrahmanov. «Seda lepingut on põhimõtteliselt Tatarstanile vaja, sest elu võib muutuda. See pole ju utoopia, et Venemaal võib demokraatia ükskord ka võita.»

Isegi kui Moskva nõustub Tatarstaniga jätkama neile mõningaid eriõigusi andvat lepingut, ei vähenda see kuidagi Tatarstani kohustust kanda suurem osa vabariigis teenitavast tulust Venemaa föderaaleelarvesse.

Naftarikas Tatarstan on praegu üks kümnest Venemaa regioonist, mis maksab Moskvale oma tulust rohkem raha, kui sealt tagasi saab. Ametlikult kandis Tatarstan eelmisel aastal kogu teenitud tulust 55 protsenti Venemaa riigieelarvesse ning 45 protsenti sai jätta endale.

«Suuremat osa inimesi ärritab selline suur tulu äraandmine Moskvale, kuid avalikult keegi seda muidugi välja ei näita. Mingeid proteste te selle pärast ei näe,» ütleb Kaasani Föderaalse Ülikooli politoloogiaprofessor Midhat Farukšin.

Tatarstanis on viimasel ajal hakatud rääkima, et õiglane oleks anda Moskvale oma tulust maksimaalselt kolmandik, kolmandik jätta vabariigi eelarvesse ning kolmandik kohalikele omavalitsustele.

Saanud palju investeeringuid

Teisalt on Tatarstan Tšetšeenia kõrval piirkond, mis on viimase 10–15 aasta jooksul saanud Moskvalt kõige rohkem föderaalseid investeeringuid. 2005. aastal tähistati Kaasani rajamise 1000. aastapäeva, 2013. ja 2015. aastal olid Tatarstanis ülemaailmsed üliõpilasmängud ja veealade maailmameistrivõitlused ning kahe aasta pärast korraldatakse seal paljud jalgpalli maailmameistrivõistluste mängudest. Eelkõige annavad need investeeringud Kaasanis ja selle ümbruses tunda teede- ja elamuehituses. Võrreldes näiteks kõrvalasuvate Kirovi ja Uljanovski oblastiga paistab Tatarstan taristu poolest väga arenenud regioonina.

Kaasanit nimetatakse paljude suurürituste ja kordatehtud linna järgi Venemaa spordipealinnaks, isegi Venemaa kolmandaks pealinnaks.

Tatarstani juhtide selge eesmärk praegusel Venemaal ongi majanduse areng ja investeeringud. Rõhuasetus on selgelt muutunud võrreldes selle ajaga, kui president oli Šaimijev, kelle postulaat oli läbi 1990. ja 2000. aastate: «Meil on vaja rohkem föderaalsust, rohkem iseseisvat otsustamist.»

2010. aastal Kremli survel Šaimijevi Tatarstani juhi kohal välja vahetanud Minnihanov ütles kohe, et suveräänsuse küsimus pole aktuaalne ega oluline selleks, et lahendada majandusküsimusi Kremliga. «Ma pole poliitik, ma olen majandusmees,» teatas Minnihanov ametisse astudes.

«Meil on praegu väga lihtne strateegia. Kõige tähtsam on, et me majanduslikus mõttes tugevneme,» ütleb akadeemik Rafael Hakimov. «Kui me seda suudame, peab föderaalne keskus meiega möödapääsmatult arvestama.»

Venemaa üldise majanduslanguse taustal paistab Tatarstan silma küll. Kui kogu Venemaa SKT vähenes möödunud aastal 3,7 protsenti, siis Tatarstani regionaalne majanduskasv püsis nullis ning tänavu esimeses kvartalis koguni kasvas 2,7 protsenti. Kogu Venemaa SKT vähenes samal ajal veel 1,5 protsenti.

Tatarstan on Venemaal kuulus selle poolest, et osaleb peaaegu kõikides föderaalprogrammides ning oskab endale võita föderaalseid investeeringuid. Kõige tuntum näide on ilmselt Venemaa suurim erimajandustsoon Alabugas. Peale suuruse on see ka kaugelt kõige edukam erimajandustsoon Venemaal.

Kahe moodsa naftatööstuskompleksi ehitamisse investeerib Tatarstan ise üheksa miljardit dollarit. Esimene naftatöötlemistehas juba töötab. See oli üldse esimese omataolise tehase avamine Venemaal pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal.

Suhteliselt edukas majandus annab Tatarstanile kindlasti teatud trumbi suhetes Venemaaga ning tatarlased ei karda seda välja öelda.

«Moskva ja Kaasani strateegiad on erinevad – neile on oluline nafta ja tooraine, meile kõrgtehnoloogia. Meie eesmärk on kogu Tatarstanis toodetud nafta kohapeal töödelda, mitte toornaftat välja viia,» räägib Hakimov. «[Venemaale] on tähtis, et majandus kasvaks. Poliitika peamine eesmärk on, et sinu majandus kasvaks. See pole mingi poliitika, mida praegu [Venemaal] tehakse.»

Venemaa-Türgi konflikt allatulistatud Vene hävitaja pärast on Tatarstani mõjutanud eriti valusalt. Keeleliselt lähedane Türgi on Tatarstanis suurim välisinvestor, samuti on Türgi mõju väga tuntav kultuuris ja hariduses.

Moskva nõudel on külmutatud mitu suurt Türgi äriprojekti Tatarstanis (teiste hulgas 2,5 miljardit dollarit maksev tohutu kasvuhoonete kompleksi rajamine, mis pidi looma 10 000 töökohta) ning kultuurisuhted. Tatarstan pidi välja astuma turgi keelt rääkivate rahvaste kultuuriliidust ja loobuma osalemast turgikeelsete rahvaste «Eurovisioonil», väga populaarsel Turkvisioonil. Kõik Kaasanis tegutseva eduka Türgi-Tatari lütseumi türklastest õpetajad pidid ära sõitma. Türgi konsulaat Kaasanis tegutseb küll edasi, aga nad pidid sama hästi kui lõpetama kogu oma ürituste programmi.

«Meie suhted Türgiga lõhuti kunstlikult,» nendib sõltumatu ajalehe Zvezda Povolžje peatoimetaja Rašit Ahmetov. «Minnihanovile avaldatakse siiani tugevat survet, et ta üldse lõpetaks kõik suhted Türgiga.»

Ka Rafael Hakimov tunnistab, et Kreml käskis vähendada igasugust suhtlemist Türgiga. «Me arvame, et see läheb üle, sest aasta tagasi oli ju vaenlane number üks Ameerika ja kästi peatada kõik, mis nendega seotud,» ütleb akadeemik. «Nüüd on see ära lõpetatud, Putin räägib [USA presidendi Barack] Obamaga, Ameerika enam pole enam nii suur vaenlane. Türgiga läheb samamoodi.»

Kirjaniku ja kohaliku parlamendi kultuurikomitee juhi Razil Valejevi sõnul peaks Venemaa üldse mõtlema suhete parandamisele kõigi oma naabritega, mitte ainult Türgiga. «Mina olen maalt pärit ja meil külas oli alati peamine põhimõte selline: ära kunagi tülitse oma naabriga,» räägib Valejev. «Praegu toimuv mulle ei meeldi. Ma saan muidugi aru, et Venemaa kaitseb oma rahvuslikke huve, aga selle juures ei tohi unustada, kuidas sõbrustada ning leida ühist keelt oma naabritega. Selleks on vaja vastastikku austust.»

Protest paatose vastu

Mu Kaasani vestluspartnerid räägivad peaaegu kõik, kuidas 700 kilomeetri kaugusel Moskvast elades häirib neid Kremli sõjakas-patriootiline retoorika, kuid avalikult nad seda kritiseerida ei taha. «Raudkangi vastu ei aita midagi,» nendib peatoimetaja Ahmetov.

Tatarimaal protestitakse selle ülepingutatud paatose vastu teistmoodi.

Ligi 70 000 osavõtjaga Tatarimaa lapstalentide konkursi Joldõzlõk kolmetunnisel lõppkontserdil ei esitatud ühtegi Vene patriootlikku laulu ning lapsed lõpetasid ingliskeelse ühislauluga «Let it Be». Enamikus Venemaa piirkondades oleks selline kontsert kujutlematu.

Nagu oleks ka kujutlematu, et kuskil mujal Venemaal oleks üks populaarsemaid lasteorganisastioone skautide liikumine – aga Kaasanis see on nii. Kaasani kesklinnas püsib kenasti alles ka mälestustahvel iseseisva Ukraina esimesele presidendile Mõhhailo Gruševskõile, kes 1915. aastal elas Tatarstani pealinnas.

Presidendilossi katusel Kaasanis lehviv Tatarstani rahvuslipp on mitu korda suurem kui Venemaa trikoloor. See on jällegi tatarlaste põhimõtteline soov, mis Venemaa kontekstis mõjub väikse väljakutsena.

Aga suveräänsusdeklaratsiooni võttis Tatarstan tõepoolest 1990. aastal vastu. Tatarstan ei tahtnud siis olla enam autonoomne liiduvabariik Venemaa föderatsioonis Nõukogude Liidu koosseisus, vaid kuulutas ennast eraldi liiduvabariigiks nagu Ukraina või nagu ametlikult oli siis veel ka Eesti.

Tatari rahvuslased hoiavad varju.

Tatarstani rahvuslik liikumine on raskes olukorras, sest Venemaal hiljuti vastu võetud karmid seadused toovad iseseisvusele üleskutsujatele kohe kaasa kriminaalasja.

«Kriminaalasjade, trahvide, ähvarduste, töökaotuste ja elukoha üürilepingu ülesütlemiste tõttu oleme verest tühjaks lastud,» ütleb 26-aastane Nail Nabiullin, noorte tatarlaste rahvusliku liikumise Azatlyk juht.

Nabiullini sõnul koguneb rahvuslikele protestiüritustele 1,1 miljoni elanikuga Kaasanis keskmiselt 50 inimese ümber. Rohkem – aga ka vaid maksimaalselt 500 inimest – koguneb ainult oktoobris peetaval leinapäeval, millega tatari rahvuslased mälestavad Kaasani langemist Vene tsaari Ivan Groznõi kätte 1552. aastal ning sellele järgnenud massilist tatarlaste tapmist. Rahvuslased kannavad nende tapatalgude pärast siiani venelaste peale vimma.

Paljudele mõjus Nabiullini sõnul hoiatavalt tuntud tatari rahvuslase Rafis Kašapovi kolmeks aastaks vangipanek möödunud aastal selle eest, et ta oli sotsiaalmeedias nimetanud Krimmi hõivamist ning Venemaa tegevust Donbassis agressiooniks.

Siiski tunnistab Nabiullin, et kui võrrelda teiste Venemaa rahvusvabariikidega, siis Tatarstanis on rahvuslik poliitiline liikumine mingil kujul elus. Võimud pole Azatlyki ega teist tuntud rahvuslikku organisatsiooni tatari ühiskondlikku keskust päriselt ära keelanud.

Nabiullin annab isegi välja 5000-lise tiraažiga ajalehte Turgi Vaade («Tюркский взгляд»), mis igal pool mujal Venemaal oleks suure tõenäosusega kohe kinni pandud, arvestades Vene-Türgi pingelisi suhteid. Kaasani kesklinnas rahvuspoeet Ğabdulla Tuqay 130. sünniaastapäeva pidustusel aprilli lõpus aga sai Nabiullin oma ajalehte rahvale vabalt jagada ning keegi ei seganud teda.

Samamoodi lasid politseinikud Nabiullinil Kaasani kesklinnas segamatult jagada Tatari rahvusvärvides lindikesi, mida ta levitas protestiks Georgi lindikeste jagamise vastu Teise maailmasõja lõpu aastapäeval.

«Praegu pole eriti mõtet iseseisvusloosungitega ambrasuurile viskuda. Tähtis on säilitada tatari rahvuslik liikumine tegevusvõimelisena selleks ajaks, kui võivad alata tõsisemad protestid,» ütleb Nabiullin. «Praegu me kardame Tatarstanis tõsiselt, et Venemaal tahetakse rahvusvabariigid üldse kaotada.»