Soome kaitsevõime

[HeiniR]

http://www.defensenews.com/story/defens ... /83948296/

Natuke Soome õhuväe võimalikest valikutest.

[Kapten Trumm]

Soome ÕV valikutest Eesti keeles on juttu ka eelviimases Tehnikamaailmas.
Need pole muidugi rasked arvata: F-35, F/A-18F, Rafale, Gripen NG, Eurofighter.
Super Hornetit ma ei pea eriti tõenäoliseks (kuigi see oleks kõige valutum valik), kuna sellega saadav areng saab olema küllalt väike.

[Gideonic]

Soome ÕV valikutest Eesti keeles on juttu ka eelviimases Tehnikamaailmas.
Need pole muidugi rasked arvata: F-35, F/A-18F, Rafale, Gripen NG, Eurofighter.
Super Hornetit ma ei pea eriti tõenäoliseks (kuigi see oleks kõige valutum valik), kuna sellega saadav areng saab olema küllalt väike.

Jah, selles suhtes on see defensenews artikkel ajast natukene maha jäänud. Küsiti küll kõigi toodete kohta kuid Lockheed pakkus ainult F-35't ja Boeing F/A-18, seega F-15E ja F-16 ei ole mängus. See ilmselt ei üllata väga kedagi.

[Kapten Trumm]

Eilse ERR refereeringu põhjal meie peaministri Soome-visiidist Soomes pole praegu NATO-ga liitumine aktuaalne, põhjusel, et enamus avalikust arvamusest on selle vastu ning valitsus ei kavatse avalikkuse tahtest üle astuda.

Küll aga oli uudis, et Soome ÕV tegi lepingu USA merejalaväe lennukompomendiga F-18 instruktorite vahetuseks, mulle arusaadavalt huvitas soomlasi eriti know-how maapealsete sihtmärkide hävitamisest F/A-18 abil.

[Leo]

Vaatasin eile sama uudist, Soome PM ytles otse, et tema on vastu ja keskpartei (= see Soome valitsuse juhtivpartei, mitte Edgar Tallinnast) on vastu ja kui tekib vajadus liitumise peale moelda, siis tuleb rahvahääletus. Avaliku arvamuse uuringud ytlevad, et 1/3 poolt ja 2/3 vastu, kuigi näiteks ohvitserides on oluliselt rohkem poolt, ei mäleta täpset numbrit.

F18 pommid ja raketid on Soome OV uus teema ja kindlasti huvitav, kuidas jänkid neid asju käsitlevad.

[Leo]

http://www.iltalehti.fi/uutiset/2016051 ... 5_uu.shtml

Intin maastopuvun voi pian ostaa kuka tahansa - puolustusvoimat lopettaa maastokuosin mallisuojan

Puolustusvoimien M/05-maastopuku ei hämää ainoastaan ihmisen katsetta. Se harhauttaa myös infrapuna-alueella toimivia pimeänäkölaitteita ja väärävärikameroita, koska samanlaisia värejä ja kuvioita näkyy myös tyypillisessä suomalaisessa metsässä.
Komentajakapteeni Jarkko Miettinen puolustusvoimien talousvarikon suunnitteluosastolta kertoo, ettei pääesikunta katsonut enää tarpeelliseksi jatkaa M/05-painokuosin mallisuojaa. Kuosin viisivuotinen mallisuoja loppuu 26. syyskuuta.
- En ollut itse tuota päätöstä tekemässä, mutta nähdäkseni aika on sen verran muuttunut, että pääesikunnassa katsottiin, ettei tuota suojaa enää tarvita.

- Jo viisi vuotta sitten suojan tarpeellisuudesta puhuttiin, mutta silloin se päätettiin pitää yllä.
Mallisuojasta luopuminen ei tarkoita sitä, että puolustusvoimat ottaisi lähiaikoina käyttöön uuden maastokuosin.
- Ei. Tähän voin vastata varmasti, sillä vastaan itse asiasta. Tämän kuosin kehittämiseen on käytetty niin paljon aikaa ja vaivaa. Se on todettu hyväksi Suomen maastossa, toteaa komentajakapteeni Miettinen.
- Ei ole nähtävissä, että parempaa saisi ainakaan helpolla.

Armeija ei vastaa

Käytännössä mallisuojasta luopumispäätös tuo markkinoille M/05-maastopuvun kopioita. Tämä ei komentajakapteeni Miettisen mukaan vaikuta kielteisesti puolustusvoimien toimintaan. On puolustusvoimien etu, jos maassa on reserviläisiä, joilla on jo valmiiksi nykyaikainen maastopuku. Miettinen muistuttaa kuitenkin, etteivät epäviralliset reserviläispuvut ole armeijan takuun piirissä, vaan ne on omistajiensa itse hoidettava.

- Tuollaista pukua ei voi varusvarastolla vaihtaa, niin että aina saisit uuden sen tilalle.

Puolustusvoimien omat varusteet tunnistaa "tornileijonasta", jollaista ei kaupallisissa puvuissa ole. Miettinen jatkaa, ettei pelkkä kuosi tee oikeaa häivepukua, myös esimerkiksi lankojen ja vetoketjujen tulee sisältää samat IR-suojausominaisuudet (IR on suomeksi infrapuna). - Meidän maastopukumme täyttävät IR-suojausvaatimuksen. Jos puku tehdään villisti, sen IR-suojauksen taso ei välttämättä ole samalla tasolla.

Ei kotipesua

Myös oikea hoito on tärkeää. Puolustusvoimat pesee itse häivepukunsa PV-pesulassa, jotta niiden ominaisuudet säilyisivät. Nykyaikaiset kaupalliset pesuaineet sisältävät usein värejä kirkastavia tai valkaisevia aineita.

- Niillä pesty kangas loistaa erilaisissa tiedusteluvälineissä kuin kynttilä. Tämän vuoksi meidän pukujemme kotipesu on kielletty varusmiehiltä ja henkilökunnalta.
- Kaikkien kankaiden värit haalistuvat aina hieman pesussa, mutta oikein pestynä ne säilyttävät IR-ominaisuutensa.

Erilainen kuin muut

Komentajakapteeni Jarkko Miettinen toteaa, ettei Suomen puolustusvoimien häivekuosi ole sinänsä ainutlaatuinen.
- Paljon erilaisia häivekuoseja on kehitetty ympäri maailmaa. On kaupallisia kuoseja ja on eri puolustusvoimille tehtyjä.
- Mutta tämä kuosi kehitettiin aikanaan Suomen maastoa varten. Suomalaisesta metsämaastosta otettiin valtava määrä kuvia.
- Jos otamme jonkun kaupallisesti myytävän häivekuosin, niin se on kehitetty esimerkiksi Afganistaniin, viidakkoon tai keskieurooppalaiseen maastoon. Meidän metsämme on ihan erilaista väreiltään ja sävyiltään.

Pääesikunnan päätöksestä kertoi ensimmäisenä Ruotuväki-lehti.

Soome KJ ei pikenda patenti M05 välivormile, seega on voimalik selle koopiaid valmistada ja kasutada. Samas koopiad ei ole garanteeritud IR-kaitsega, sest selleks peavad koik riietuse osad olema IR-kaitsega. Näiteks on Soome KJ kaadril ja ajateenijatel keelatud välivorme kodus pesta, sest tavalised pesuvahendid voivad rikkuda IR-omadusi, ametlikke vorme pestakse garnisonis.

Minu arvates igati hea idee, sellest on olnud kuluaarides juba mitu aastat juttu, et senine systeem on jabur, kus soomlastele on vormi kandmine väljaspool ametlikku teenistust täiesti piiratud, kuid sellele väga sarnast kangast ning riideid saab osta Venemaalt, omagi tuttavad ostnud ja lasknud ommelda. Vormi teevad ikkagi eraldusmärgid ja nende kandmise oigus on piiratud. Ma ennustan, et sama firma, kes praegu Soome KJ vorme toodab, hakkab ka nende koopiaid tootma ilma Soome KJ logota ja Varustelekast ning MP-kaupast saab osta Soome KJ vormi koopia ja selle juurde sobiva IR-pesupulbri. Yldiselt välivormi pesemine koduses masinas koos T-särkide ja vuplitega, jah, väga ei soovita. Vähegi tosisemal tegevusel, kus higi tuleb ja pori sees mytatakse, saab vorm nii mustaks, et tark mees seda muude pesudega segi ei aja, vaid peseb eraldi, siis saab ka udupeent IR-kaitsega pesupulbrit kasutada.

[Kapten Trumm]

See IR maskeeringu värk on tiba kummaline, sest tänapäeval katab 70% sõduri ülakehast soomusvest.
Teiseks välivormi jakk soomusvesti all pole kuigi arukas käik, lihtsalt seljahädade arv kasvab umbes 2 korda. Vähemalt selline nagu meil pakutakse, soomusvesti alla ei kõlba.
See dressipluusi laadne climalite-materjal, millest õmmeldakse vestialuse särgi kehaosa, ei oma kah mingeid varjeomadusi.

Mulle tundub teema üle järgi mõeldes, et silmas peetakse riidele tootmise käigus kantud impregneeriva materjali kihist, millega muudetakse materjal vetthülgavaks. Kuna samamoodi töödeldud materjal on umbsem ja varjab ka rohkem kehasoojust (ei lase sooja läbi kanga). Impregneerkihi taastamiseks on olemas vastavad aerosoolid - nt soomlastele kuuluva Prisma riide- ja jalatsihoolduse letis on see olemas

Minumeelest peale selle, et valgendajaid sisaldavad pesupulbrid hävitavad seda impregneerkihti, pidi sellega pestud vorm lausa sätendama öövaatlusseadmetes. Peske vormi korduvalt ja nt rohelise seebiga.

[chac]

ei ole kindel kas sai õigesse teemasse, aga vist esimene venekeelne A-stuudio YLE TV's
Venemaa tulevik
http://areena.yle.fi/1-3385522

30, tegelikult nyyd juba 29 päeva veel järelvaadatav

[Fucs]

ei ole kindel kas sai õigesse teemasse, aga vist esimene venekeelne A-stuudio YLE TV's
Venemaa tulevik
http://areena.yle.fi/1-3385522

30, tegelikult nyyd juba 29 päeva veel järelvaadatav

Seal räägitakse nii paljudel erinevatel teemadel, et see sobiks ka siin paljudesse teemadesse.

Jooksva infona oli huvitav kuulamine see, et vaatamata majandusraskustele läheb Peterburis igal hommikul nn "Trollitehasesse" tööle endiselt vähemalt 400 inimest (hiilgeaegadel töötas seal üle tuhande, vastavas teemas siin sai ka mitte väga ammu ära toodud number ca 1500) ja teine huvitav teema oli see, et VF praegune võim on Krimmi küsimuse kärutanud sellisesse faasi, et ükskõik kes VF-s võimule ei tule, seda küsimust lahendada on ülikeeruline (seda enam lihtsat "sündmuste tagasikeeramist" või endise olukorra taastamist ei saa olla/tulla kohe päris kindlasti enam).

Muus osas räägitu on siinsetele foorumlastele ilmselt juba ammu ja pikka aega teada.

*Trollidest vbl veel niipalju huvitavat saates kõlanust, et see Peterburist pärit raadioajakirjanik, kes selle teemaga VF-s süvitsi tegeleb rääkis, et põhitöö käib praegu trollitehases vene ja inglise keeles (ilmselt siis ka saksa keeles ma pakun). Teistes keeltes (meid huvitab eelkõige eesti keele ja soomlaseid huvitas soome keele kohta arvmus) otsitakse kasulikke idioote kohapealt, sest VF-s ei jagu spetsiifilisi keeli vajalikul tasemel valdavaid spetsialiste. Kui selliseid on, siis üksikuid. Seega neid tuleb otsida siin kohapeal.

Lõpetuseks tänud ka lingi eest muidugi.

[alari]

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/soome ... d=74565259
Soome kaitseväe juhataja: uute laevade ja lennukite jaoks praegusest kaitse-eelarvest ei piisa (16)

Kindral Jarmo Lindberg võrdleb hiljuti kärpeid tunda saanud Soome armeed Šveitsi kellaga, mis peab olema palju täpsem, et saada kätte vajalik efektiivsus.

Endise piloodina peab kindral Jarmo Lindberg viimasel ajal Läänemere kohal Vene lennukitega olnud intsidente murettekitavateks.

Kui Eestis säilitati isegi majanduskriisi ajal kaitsekulude taset muudes valdkondades toimunud püksirihma pingutamisest hoolimata, siis Soomes tabasid olulised kärped mõne aja eest ka kaitse-eelarvet. Eesti Päevaleht uuris Helsingis Soome kaitseväe juhatajalt, kuidas nad ahtamates tingimustes elavad ja mis pilguga ta vaatab lähemasse tulevikku, kui iseseisvale kaitsevõimele lootev Soome peab hakkama uuendama oma mere- ja õhuväe masinaid. Kuid juttu tuli ka sellest, mida arvab Lindberg NATO suurenevast kohalolekust lõuna pool ja Venemaa agressiivsest käitumisest Läänemerel.

Paar aastat olete ellu viinud päris olulisi reforme, et kasutada olevast rahast rohkem välja pigistada. Olete organisatsiooni restruktureerinud ning mõistagi on see puudutanud kaitseväe teenistujaid ja ametikohti. Mis on tulemused, kas olete nende praeguse olukorraga rahul?

Kui vaatame veidi ajalukku, siis eelmine valitsus kärpis kaitsekulutusi 10% võrra, mis oli kaitseväe jaoks proovikivi, kuidas tasakaalustada eelarve vajaminevate ressursside mõttes. Need jaotuvad peamiselt hankevahenditeks, tegevuskuludeks ja personalikuludeks.

Kaitset reorganiseerides oli meil vaja saavutada tasakaal ja lõpetasime selle 2014. aasta lõpus. Seega on meil praegu väiksem n-ö mootor. Ütleksin, et see on natuke Šveitsi kella moodi, mis peab olema palju täpsem, et saada kätte vajalik efektiivsus. Saavutasime tasakaalu ressursside ja ülesannete vahel.

Kui mainisin, et meil on endiselt väljakutseid, siis Soome majandus pole viimasel ajal just väga hästi hakkama saanud ega saa ka praegu, mis tähendab, et valitsuse ees seisab proovikivisid. Näiteks kärpemeetmete näol, mis on tulnud valitsusel heaks kiita, ja need mõjutavad kõiki ministeeriume.

Seega seisnevad praegused väljakutsed meie jaoks tegevuskuludes, et saada piisavalt raha mootori käimas hoidmiseks: korraldada õppusi, tagada piisavalt lennutunde või laevadele meresõiduaega. Need on meie akuutsed huvid.

Mainisite äsja praeguseid väljakutseid. Mis on olnud teie nõuanne valitsusele, kas pärast eelmisi kärpeid on ruumi enamaks või siiski mitte?

Praegune valitsus on meile hankevahendeid tagasi andnud. 2012. aastal leidsid nii valitsus kui ka parlament, et investeeringute vahendeid tuleks lisada esialgu 50 miljonit eurot aastas, mis kasvaks selle kümnendi lõpuks 150 miljonini. Praegune valitsus tegi otsuse avada investeeringute raha tagasivool kaitseväkke.

Ses mõttes on meil investeeringute poolest natuke parem olukord. Need vahendid on praegu suunatud maaväe varustuse hangetesse. Kui teatud maaväe varustuse elutsükkel on lõppemas, siis oleme võimelised seda nende vahenditega asendama.

Mõnes mõttes ootab Soome kaitseväge suuremahuline relvasüsteemide väljavahetamine...

Ma ei ütleks, et suuremahuline. Meil kulus varem aastas umbes 750 miljonit eurot, pluss-miinus 50 miljonit. See langes aastas 500 miljoni peale ja vahendite tagasivooluga loodame selle kasvatada 550 ja sealt edasi 650 miljonini aastas. See oleks täiesti mõistlik vahendite suurus meie varustuse täiendamiseks kuni aastakümne lõpuni ehk 2020. aastani.

Seega oleme praegu üpris standardse varustuse väljavahetamise mahu olukorras.

Hästi. Aga tulemas on siiski suur otsus, mis puudutab Soome sõjalennukite väljavahetamist?

Me algatasime äsja kümneaastase programmi, mille järgi vahetame praegu välja maaväe territoriaalüksuste varustust ja sellele järgneb operatiivüksuste varustuse väljavahetamine. Seega saab just maavägi selle kümnendi lõpuni vahendeid.

Järgmise kümnendi esimeses pooles läheb see mereväele mitme alusteklassi asendamiseks. Seda nimetame Eskaader 2020-ks ja merevägi analüüsib praegu võimalikke variante. Õhuväega oleme aga olukorras, kus alles mõne nädala eest saadeti välja esmased infotaotlused võimalike pakkumuste saamiseks. Seega sõjalennukitest võib rääkida küll, kui tahame rääkida järgmise kümnendi teise poolde jäävatest hangetest.

Praegu tegeleme maaväega, siis mereväega ja alles kolmandaks õhuväega.

Nagu muudes valdkondades, nii ka kaitsevallas on tõsiasi, et kõik läheb üha kallimaks. Ütlesite, et praegu on teie eelarve tasakaalus. Te vaatate terve kümnendi jagu ettepoole. Kas olete veendunud, et suudate olemasolevate investeeringute tasemega garanteerida kaitseväe seniste võimete kestmise?

Kui eelmine valitsus kärpis kaitse-eelarvet 10%, siis pidime hangete vahendeid kõvasti kärpima – vähendasime hangete eelarvet 46%. Seega me ei saa kõiki neid asju, mida veel viis aastat tagasi planeerisime.

Praegu ettenähtavate iga-aastaste investeeringute mahuga ei saa minna ja osta strateegilisi võimeid, mille all pean silmas uut sõjalaevaklassi, ega asendada õhuväe hävitajaid pärast 2020. aastat.

Vajame selleks lisaraha, mis oleks peale kaitse-eelarve, et need strateegilised hanked ellu viia. See on väljakutse, mille jaoks vajame kindlasti valitsuse suuniseid ja poliitilist tahet.

Soome toetub iseseisvale kaitsevõimele. Loodan kindlasti, et te vajamineva raha saate. Kuid juhul, kui ei saa, kas siis Soome oleks ilma nende võimeteta suuteline iseend kaitsma?

See sõltub alati meie saadavate vahendite tasemest. Ma ei saa eeldada täpset taset, mida saame 2020. aastal. Seda ei saa keegi eeldada, sest see kuulub võimul oleva valitsuse otsustuspädevusse.

Aga mis puudutab meie võimeid ja kui vaatame 2020. aastate poole, siis on väga selge, et kahe teenistuse – mere- ja õhuväe – jaoks piisavaid vahendeid saada on eluliselt tähtis, sest neil on vaja asendada oma suured relvasüsteemid. Piisavate investeeringuteta on selge, et kõigi väeliikide täisspektri säilitamine muutub väljakutserohkemaks.

Tuleksin rahvusvahelise koostöö juurde. Eestist vaadates jääb mulje, et viimasel ajal teeb Soome kaitsevägi teiste siinse regiooni ja ka muude sõjavägedega palju aktiivsemat koostööd. Kas te näete ette, et ühiste õppuste jms koostöö maht suureneb veelgi?

Öelda, et osaleme palju rohkematel rahvusvahelistel õppustel, on nüüd natuke liialdatud. Viimase paari aasta vältel oleme osalenud u 60 õppusel aastas ja kulutanud rahvusvahelistele õppustele 5,5 miljonit eurot aastas.

Sel aastal on meil 87 rahvusvahelist õppust. Arv on suurenenud peamiselt kahepoolsete riikidevaheliste õppuste tõttu. Aga ma ei ütleks, et see on dramaatiline suurenemine, ja viimastel aastatel on arv olnud ikka päris stabiilne ning ka meie osaluse profiil ja maht on olnud umbkaudu sama.

Seega meil on kahepoolseid õppusi, oleme aastaid osalenud NATO õppustel Euroopas ja Balti riikides. Ses suhtes pole ma näinud dramaatilist muutust.

Eesti kaitseväelastega rääkides jääb mulje, et nad näeksid heal meelel, et Soome kaitsevägi treeniks rohkemgi nendega koos. Nüüd olid mõned Soome ohvitserid Kevadtormil, aga kindlasti tervitataks rohkearvulisemat osalust.

Oleme aastaid Poolas ja Balti riikides õppustel osalenud, seda nii mereväe, maaväe kui ka õhuväega. Osaleme Saber Strike’i õppusel, sel aastal peaks see aset leidma Eestis ja läheme sinna mõnede oma sõduritega.

Nagu ütlesin, on meie osaluse profiil olnud üpris stabiilne. Oleme osalenud ka õhuõppustel, mida on tehtud koostöös roteerivate õhuturbemissioonidega – nüüd nimetatakse neid Ramstein Alloyks –, ja jätkame osalemist. Kõigest mõni nädal tagasi maandusid paar Soome Hornetit Ämaril.


Tuleksin meie regiooni julgeolekuolukorra juurde. Reaktsioonina Venemaa agressiivsusele Ukrainas tugevdab NATO oma idatiiba Balti riikides ja Poolas. Venemaa suurendab seega läänepiiril omakorda vägesid, vähemalt väidab nii. Mida näete teie oma Venemaa-piiri taga? Kas sealgi on Venemaa oma vägesid suurendanud?

Meil on Venemaaga pisut üle 1300 kilomeetri pikkune piir. Piiri mööda pole toimunud üldist vägede suurenemist. Venemaa vägede paigutuse mõttes on neil mõistagi väed Peterburi ümber, sest peavad linna ja regiooni kaitsma. Ja siis Koola poolsaarel, mis on kindlus, kus neil on muu hulgas ülemaailmsed võimed ehk täpsemalt tuumalõhkepeade võimega allveelaevad.

Aga Koola poolsaare ja Peterburi vahel pole eriti palju vägesid. On ainult mõned õhubaasid.

On üpris murettekitav, et mõnikord venelased annavad oma lennuplaanidest teada, teinekord jälle mitte.
Kui küsisite uue täienduse kohta, siis ma ütleksin, et on toimunud tagasiminek vanade aegade juurde. Nõukogude ajal oli neil baas ja brigaad Alakurtis, mis on samal laiusel, kus asub Salla Soomes. Sinna on nad mõningaid sõjaväelasi tagasi toonud ja seda on Soome meedias päris palju arutatud.

Kuid kui vaatame kogu 1300 kilomeetri pikkuses, siis see on ainult üks baas ja üks brigaad. Tegelikult polegi nad toonud sinna tagasi tervet brigaadi.

Teine muutus on uue Põhja väejuhatuse loomine, mille juhtimise all on Venemaa arktilised alad. Sellega koos on aktiveeritud mõned arktilised väeosad.

Nimetaksin neid väikesteks muudatusteks, mitte suurteks strateegilisteks muutusteks vägede asetuses.

Kuidas te vaatate oma lähtekohast NATO sammudele tugevdada oma kohalolekut Balti riikides ja Poolas, mis on reaktsioon Venemaa tegevusele Ukrainas? Kas teie arvates on see regiooni julgeolekule hea?

Ma ei ütleks selle kohta mustvalgelt hea või halb. Ma näen, et see on NATO poolt loogiline, et vastata idapoolsete liikmesriikide palvele tugevdada kohalolekut. Ja ma eeldan, et see jätkub ning NATO toob kohale veel rohkem võimeid. Selle poolest saab olema huvitav jälgida, milliseid otsuseid NATO Varssavi tippkohtumisel langetatakse.

USA eraldas oma Euroopa kindlustunde initsiatiivile esialgu miljard dollarit ja nüüd on seda suurendatud 3,4 miljardini, mis tähendab, et USA-l saab siin piirkonnas olema rohkem roteerivaid võimeid. Seega näeme USA ja NATO vägede hulga suurenemist Balti riikides ja minu jaoks on see loogiline sõjaväeline mõtlemine.

Ei pääse mööda tõsiasjast, et Venemaa käitumine on viimasel ajal olnud agressiivne ka Läänemerel. Tasub vaid nimetada sisselülitamata transponderitega sõjalennukite lende, õhupiiri rikkumisi, ohtlikke lähenemisi näiteks USA laevale. Isegi Soome on neid asju tunda saanud, teiegi õhujõududel on tulnud reageerida. Kas selline tegevus Läänemerel paneb teid muretsema?

Venemaa sõjaväe lendude hulk Soome lahel ja selle kohal suurenes aastail 2012–2014 lineaarselt. Pärast seda stabiliseerus nende hulk kõrgemal tasemel. See on avaldanud mõju Soome mereväele ja õhuväele: mõlemad on pidanud tegema rohkem tuvastusi nii laevade kui ka lennukite kohta.

On üpris murettekitav, et mõnikord venelased annavad oma lennuplaanidest teada, teinekord jälle mitte. Mõnikord nad tulevad kavakohaselt, teinekord mitte. Mõnikord on transponderid sees, siis jälle mitte.

Seega on kujunenud nii, et alati on üllatus, mismoodi nad siis järgmine kord tulevad. See tähendab, et peame olema valmis, ja olemegi seda. Meil on selged põhimõtted, kuidas ja mis puhul me reageerime. Selleks on meil reageerimise profiil.

Viimase paari aasta jooksul on meie puhul toimunud kaks õhuruumi rikkumist, kuid mitte sel aastal.

Sõjalisest vaatenurgast ja külma sõja aegse piloodi perspektiivist ütleksin viimasel ajal Läänemerel aset leidnud intsidentide kohta, et need on murettekitavad. Peame oleme teise riigi lennukeid või aluseid tuvastades äärmiselt ettevaatlikud. Seda nii rahvusvahelises õhuruumis kui ka rahvusvahelistes vetes.

Ma ütleksin, et on olemas teatud ühine etikett või reeglid puhuks, kui satutakse teise riigi lennuki või alusega lähestikku. Käitutakse pehmelt ja manööverdatakse ettearvatavalt – see on ohutu viis olukorda hallata. Kui hakkad üllatavaid manöövreid tegema, siis suurendad riski, et midagi võib juhtuda.
_______________________________________
Soome rahvas on kaitseväele toeks
Põhjanaabrite kaitsepoliitikal, mis toetub iseseisvale kaitsevõimele ja ajateenistusele, millega tagatakse koolitatud reservarmee, on rahva seas väga lai toetus.

Soome kaitseväe juhataja kindral Jarmo Lindberg tõdes, et kui paaril möödunud aastal toetas üldist kaitseväekohustust 72% soomlasi, siis viimastel andmetel on see arv isegi natuke suurenenud. „Möödunud talvel tehtud küsitluse järgi oli see 75%. Seega kolm neljandikku soomlasi toetab üldist ajateenistust,” ütles kindral.

Veelgi suurem on nende inimeste osakaal, kes on valmis oma riiki rünnaku korral kaitsma. „Neid inimesi, kes on valmis Soomet rünnaku korral kaitsma, on 82%. See arv on olnud ka väga stabiilne. Soome kaitsetahe on stabiilselt kõrgel tasemel,” nentis ta.

[A4]

Paar lehekülge tagasi olnud jutu juurde sellest, kas Soome kaitse-eelarve maht ja stabiilsus on heas või halvas seisus, juhiksin lihtsalt tähelepanu järgmisele katkele Soome KVJ-i intervjuust: „Kui eelmine valitsus kärpis kaitse-eelarvet 10%, siis pidime hangete vahendeid kõvasti kärpima – vähendasime hangete eelarvet 46%. Seega me ei saa kõiki neid asju, mida veel viis aastat tagasi planeerisime.“

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kuna muud soome-teemat ei ole, siis sobib ka siia:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/no ... d=74626531

Tehingu tulemusel moodustub Kongsbergist, Patriast ning Norra riigi ja Patria ühisomanduses padrunitootjast Nammo põhjamaine kaitsetööstuskontsern, mille toodang ulatub padrunitest ja rakettmootoritest soomukite ja õhutõrjesüsteemideni.

[Roamless]

Lugesin ka kommentaare ja sain "targemaks", tuleb välja, et Boomerangi ei aidanud teha prantslased, vaid soomlased ning tänu venelastele kruvisid sommid Pasilt maha sidesüsteemi, lisasoomuse (mida seal kunagi olnud pole) ja torni (mida ka polnud).

[Lemet]

Mömmik on ju tuntud naljanumber...mo meelest on ta ka siinsel foorumil mingil ajal üritanud tarkust jagada...

[Fucs]

Niinistö: Soome NATO-liikmesuse asjus tuleb küsida ka rahvalt
Täna 15:33 BNS
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a8037e ... ka-rahvalt