Jõelaevad Emajõel

[sammal.habe]

Kastre poi on vast paigaldatud ikka jõe sügavusreljeefi, mitte Caroluse vraki tõttu.
http://nma.vta.ee/aton/aton_3318.html

poi taga on merekaardi järgi madalik ja 1,9m vett.

[Manurhin]

Seda teemat vaatasite? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 27&t=36604 Eriti teist viidet?

Otsinguga ma seda ei leidnud. Aga ju ma siis ei kasutanud õigeid otsingusõnu. Igatahes tundub, et tasus see Caroluse-teema üles tõmmata - ma lootsin, et ehk keegi teab midagi enamat, aga et koguni sellised asjad välja tulevad ja veel nii ruttu, seda ma ei osanud lootagi. Kui venelaste andmed on õiged, siis on Eesti kultuurimälestiste registrisse sisse lipsanud päris korralik prohmakas ja ühtlasi hakkan ma nüüd ka eelmisel lehel olevast vanast joonisest aru saama.

[andrus]

Kriitikameelt ei tasu päris ära unustada.
Siin natuke rootsi allikatel põhinevaid vastuväiteid: http://rusmilhist.blogspot.com/2016/02/2015.html

[Manurhin]

Kastre poi on vast paigaldatud ikka jõe sügavusreljeefi, mitte Caroluse vraki tõttu.
http://nma.vta.ee/aton/aton_3318.html

poi taga on merekaardi järgi madalik ja 1,9m vett.

Jah, küllap ma ise tõlgendasin asja valesti. Siin on ta vraki väidetava asukoha fotol ja et juba EW ajal või varemgi oli vrakikoht navigatsioonihooajal puutoikaga tähistatud, siis oletasin, et nüüd ehk poiga (kuigi nii suure süvisega laevu, millele oletatav vrakk ette jääda võiks, praegu Emajõel ei liigu).
P.S. Internetile .png formaadis asjad väga ei meeldi. Kui nt. ekraanitõmmist painti vm. asjaga salvestad, soovitan valida "save as" ja sealt formaadiks .jpeg

[skulmars]

ei hakanud kogu teemat läbi lappama aga jõelaev seegi:
Tartu Kaitsemaleva sai relvastatud mootorpaadi (1937)
Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr.114, 2/5
Lippudega ehitud Tartu riigisadama kail toimub 10. juulil 1937. aastal Tartu maleva sisevete malevkonna õppepaadi "Kotkas" õnnistamine. Lipuheiskamise aktuseks üles rivistatud pidulikus merevormis malevkond ja pealtvaatajad, kõnepuldis peetakse kõnet. Kirikuõpetaja Vipper õnnistab uut veesõidukit. Mootorpaat Kotkas seisab Emajõe sadamas, selle tekil heisatakse lipp. Mitukümmend aukülalist – kõrgemad sõjaväelased ja linnaametnikud – jälgivad toimuvat kaile seatud pinkidelt. Tehakse proovisõit. Mootorpaat väljub sadamast ja liigub mööda Emajõge, taustal paistavad Ülejõe elumajad. Teiselt paadilt on filmitud "Kotkas" eest- ja tagantvaates.

https://www.youtube.com/watch?v=KGbKWtthPhQ

[sammal.habe]

täna sai jõel käidud. Praagal vaatasin neid praame, mis ühelt poolt ülikooli välibaasi juures (ujuv?)kaiks on ja teisel pool ühe maja juures rannas. ehk on siit läbi jooksnud, ent mis päritolu need? ka Praaga ujuvkraana oli täiesti alles ja olemas.

vasakkalda praam

praam1.jpg (158.94 KiB) Vaadatud 10642 korda

praam2_1.jpg (187.25 KiB) Vaadatud 10642 korda

praam2_2.jpg (147.64 KiB) Vaadatud 10642 korda

[sammal.habe]

praam2_3.jpg (172.71 KiB) Vaadatud 10642 korda

praam2_4.jpg (168.85 KiB) Vaadatud 10642 korda

ujuvkraana.jpg (77.77 KiB) Vaadatud 10642 korda

[aurik]

Mina ei oska tõesti öelda, mis asjandused Praagal vedelevad. Midagi sarnast on meie foorumi lk 41 1950. aastast pärit pildil.
Arvestades seda, et jõelaevandusel oli vanadel hallidel aegadel tänasega ja isegi sovietiaja lõpuga võrreldes hoopis suurem roll, on tegu mingite abialustega erinevate tööde jaoks. Ilmselt kuulusid nad sadamale, aga ei välista, et omaaegsed kalurikolhoosid võisid ka miskit sellist omada ja kasutada. 70-80-te Tartu jõesadama pildist (mida oma silmaga mäletan) nad nagu väga ette ei tule.

Miskit Pihkvast kah. Paraku venekeelsed
Kõigepealt 1957.a. pärit artikkel "Joalast"

Äratab tähelepanu, et Tartu- Pihkva laevaliin olla 216 km pikk. Seda tulebki nii võtta. Tartu -Pihkva enda vahemaa vett mööda on eri andmetel 147-150 km pikk. Aga tollane laevaliin kolistas ikka hoolega mööda kaldaäärseid külasid ja see venitas liini pea kolmandiku jagu pikemaks.

Nüüd artikkel "Aleksander Nevski" debüüdist. Aasta sama

Suur osa jutust on puhas luule. Alustades juba sellest, et Pihkva laevnikud nägid Lenskas Neeva jõel sellist laeva ja tahtsid endale ka. Seda ei saanud olla, sest "Aleksander Nevski" ongi kõige esimene MO tüüpi laev! Ka ehitusprotseei kirjeldus on suuresti jura, sest aluse kere olla Pihkvasse toimetatud raudteel kolmes tükis ja kohapeal kokku keevitatud.

Artikkel 1959.aastast. Peategelane praegugi sõidus olev "Burevestnik"

Igal pool vene andmebaasides väidetakse, et aluse vana nimi oli "Admiral Ušakov" Kas aetakse miskit sassi (ikkagi umbes pool sajandit möödas) või toimus kunagi veel üks ümbernimetamine? Tegelikult olen kusagilt lugenud (võib-olla raamatust "Peipsi järve mõistatus"?), et nime "Admiral Makarov" kandev alus oli Peipsil täiesti olemas.
Aga noh, Venemaa on teadupärast maa, millel on äraarvamatu minevik.

[Manurhin]

Tulles veel tagasi Caroluse teema juurde, siis pole küll paraku teada, kui suur oli laevas plahvatanud püssirohu kogus, aga 1 tonn musta püssirohtu teeb sellise paugu (täpsemalt video selgituses): https://www.youtube.com/watch?v=ZbvNIaC3gKM

[aurik]

Tuli paar täiendust eelmise lk Narva piltidele

Veel paar pilti Narva kandist. Koos täpsustatud infiga laevade kohta.

M-258.jpg

"M-258" Foto aastast 1976. Keegi naljavend on üritanud vist värvifotoks kujundada ja pärast esimese juti tõmbamist ümber mõelnud .
Laev ehitatud 1957 Moskvas, alguses tegutses Laadoga järve suubuval Paša jõel. 1965 toodi Naroova alamjooksule. Viimane tööhooaeg 1977. Kolm aastat hiljem lammutati

Pravdaver.jpg

"Pravda" Jäädvustuse daatum pole teada. Pakuks 60-ndaid. Laev ehitatud 1955.a. Kaunases ja see eriliselt madalalt vees istuv variant (nats aeglasem kui tavaline tüüpalus) Saabus otse Narva. Viimane hooaeg 1974.
Laeva kõrval kalda pool on näha asjandust, mida nimetati ujuvverandaks. Sovetimaal olid sellised inimeste veoks kasutusel ja väga lihtsal põhimõttel. Kui rahvast oli väga palju vaja vedada, siis võttis reisilaev sellise koos reisijatega poorti ja hakkas sihtkoha poole kulgema. Ei välista, et ka Narva ja Narva-Jõesuu vahel sellist varianti mõnikord kasutati. Allavoolu oleks päris hea libiseda, aga tagasi võis päris pikka aega venida.

Ja ujuvveranda oligi mõnikord suviti kasutuses! Oli köietatud kas "M-258" või mõne puksiiri külge. "Pravdat" ei saanud aluse kehvema manööverdusvõime tõttu kasutada. Aga muuseas selgus, et "Pravda" ametlik kodusadam oli vähemalt 50-tel aastatel Tartu, ehkki ta emajõelinna loomulikult kunagi ei sattunud.
Ujuvveranda viidi 70-te alguses Venemaale.

Kaks pilti laevast, mille Tartu "Koidula" välja vahetas. Narva jõe alamjooksul 1978-89 resideerunud "M-84" Ehitatud 1952.
1989 elik siis viimane hooaeg.
Seda ei oska küll öelda, kes ja millal ta ninaosa niimoodi ära nüsis(ühel kehval 1981.a.pildil on see lapp juba olemas). Võib-olla tuligi Lenskast sellisena, aga mine tea, kas seal oleks sellist kirvetööd läbi lastud.

Oligi Lenskast niimoodi tulnud. Ja ninaosa muutus toimus seepärast, et seal kasutati samuti ujuvverandade puksiirina- lai Neeva jõgi andis võimaluse verandat hoopis ees lükata. Enne Narva toomist monteeriti lihtsalt ninast haakesüsteem maha ja keegi ei viitsinud enam välimust tagasi normaalseks muuta.

[tympsa]

Kuis siis lodjapoistel Vanemuisega läheb ?

Kas ka see suvi möödub veel kuival maal ?

[aurik]

Kuis siis lodjapoistel Vanemuisega läheb ?

Kas ka see suvi möödub veel kuival maal ?

Tont teab, mis "Vanemuisega" on. Kuidagi vaikseks on kõik jäänud.... äkki sai raha otsa

Käisin üle pika aja muuseumide veebiväravas tuiamas ja leidsin sealt üht-teist. Eks osa sokutatakse kindlasti kunagi ajapaiga portaali, aga siin rippuda pole neil ka häda midagi

Kre62.jpg (39.17 KiB) Vaadatud 9539 korda

Foto "Kreutzwaldist" on dateeritud 1962.aastaga. Minu teada ilmusid madalad presentruhvid kaks aastat hiljem, aga nüüd mine võta kinni. Ei välista muidugi, et aastaarvuga on siiski vähe mööda pandud.
viide kah http://www.muis.ee/museaalview/3173545

Tasuja56M.jpg (41.28 KiB) Vaadatud 9539 korda

Jäädvustus väidetavalt 60 aastat tagasi tehtud. "Tasuja" Mäksa juures, pildistatud "Joala" pardalt
http://muis.ee/museaalview/3152414

MerkuriP2.jpg (247.97 KiB) Vaadatud 9539 korda

Mõistatuslik "Merkuri" 50-tel Pärnus. Näeb täitsa asjalik välja. Ma pakuks, et sõjasaak Soomest.
http://muis.ee/museaalview/1674601

[aurik]

Nüüd Narva jõele

zvezdaK.jpg (227.19 KiB) Vaadatud 9534 korda

ikka tuttav "Zvezda" aga varasemate fotodega võrreldes seekord pea täielikult pildile mahtunud
Dateerimata, aga peaks sinna 50-te II poole või 60-te algusse jääma
http://muis.ee/museaalview/154148

Bols.jpg (42.4 KiB) Vaadatud 9534 korda

"Uku" kalli kadunukese üks vähemtuntumaid staadiumeid. Nime all "Bolševik" 1956 Vasknarva juures. Minuteada oli siis kasutusel abilaeva- puksiirina ja eeldatavasti liikus veel aurujõul.
http://muis.ee/museaalview/3152395

[aurik]

Midagi teha, mulle see ajaloonurk lihtsalt meeldib.... Leidsin veel miskit.

Kolm pilti aastast 1960

Narva60.jpg (56.68 KiB) Vaadatud 9457 korda

Jõetramm "Narva" Kui võrrelda lk 16 ja 35 oleva hilisemast ajast pärit piltidega, siis näha, et vahepeal tehti paar kosmeetilist muudatust.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=768021

Koidula60T.jpg (28.98 KiB) Vaadatud 9457 korda

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=753842

Koidula60T2.jpg (32.69 KiB) Vaadatud 9457 korda

"Koidula" turuhoone peatuses ja kohe pärast väljumist. Vastaskallas on muidugi mõnusalt paljas
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=753839

[aurik]

Nüüd staliniaega
Kolm "Tasujat"

TasujaVP.jpg (208.07 KiB) Vaadatud 9454 korda

http://muis.ee/museaalview/3141648

TasujaVP2.jpg (213.08 KiB) Vaadatud 9454 korda

http://muis.ee/museaalview/3142424

TasujaVP3.jpg (212.87 KiB) Vaadatud 9454 korda

http://muis.ee/museaalview/3142426
Laev on enne esimest ümberehitust, mille käigus tekitati päikesetekk
Peamurdmist valmistas küsimus, kus pagana kohas seisis selline pontoonita randumissild? Esimesel pildil peaks taga olema Vabaduse pst üleveopaat, mille randumiskoht oli sellel väljaulatuval kaldaeendil, mille ääres praegu seisab lodjasaatkond. Lk 31 on üks kehva kvaliteediga pilt, mida suurendades sai siiski aimu, et pisut ülesvoolu on puudest hõredam koht ja selle ees aimata randumissilla moodi rajatist.
25 aastat tagasi tekitati samasse kohta uus rajatis, mille kõrvale pandi seisma "Raketa-2". Viimane pidi teadupärast tööle hakkama "Junga-baarina", aga sellest asja ei saanudki.