ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[HotelVictor]

Autor nt väidab, et täna on SBK-s riviõppe maht 4 korda suurem kui liikumisviiside õppel.

Senise süsteemiga oligi jama, et pärast SBKd ei olnud noored sõdurid tegelikult lahingvõimelised, sest sõdimist õpetati ja harjutati lihtsalt sedavõrd vähe. Kui ma pidin oktoobrilennust tulnud noortega jaotaktikat õppima hakkama siis mehed ei osanud jaotelkigi püstitada.. liikumisviisidest, orienteerumisest, sidest ja paljust muust rääkimata. "SBK ajal tegeleti mingite muude asjadega.." sain ma pehmemas esitluses vastuseks.

[Kapten Trumm]

Minu arusaam on, et kui väljaõppeks napib aega, siis need voodite tegemised ja rivis trampimised must go....tegeleda tuleb esmajärjekorras sellega, mis tagab ellujäämise ja organiseeritud tegevuse - liikumine igal tasandil, relvade kasutamine, enda julgeoleku tagamine jne.

[Lemet]

Oli juhust neil päevil telefoniga filmitud linnalahingu õppust vaadata...meenus ajaloost Rževi lahing ja Sinimäed. Ilmselt oli õppuse eesmärk koolitada sõdureid hooneid vallutama vastasel laskemoona ja granaatide lõppemise läbi...kui siis veel kellestki hõivajat on. Kasu sellisest õppusest...

[alban]

Selleks, et ei jääks muljet, et konkreetset telefoniga filmitud linnalahingu õpet laiendada kogu kaitseväele ja -liidule, siis palun täpsemalt: mis üksus harjutas, kus harjutas, mida harjutas ning mida harjutati. Kui neile küsimustele on olemas vastused, siis saab ka öelda kas midagi tehti valesti või õigesti. Kahjuks 30+ aasta taguse NA kogemusega lennuväljavalvurid ei ole minu hinnangul eriti pädevad EKV väljaõpet hindama.

[Lemet]

"30+ aasta taguse NA kogemusega lennuväljavalvurid" on piisavalt pädevad ennast hoonekaitsja seisukohta pannes terve ründava seltskonnaesimese kolme minutiga kasti panema. Naturaalselt. Muideks, samasuguse hinnangu andis tegevusele ka EKV tegevohvitser. Kes tähendas, et ründajatel pole sel kombel vähimatki šanssi ja et kaitsjate ainus oht on moona lõppemine.

...konkreetset telefoniga filmitud linnalahingu õpet laiendada kogu kaitseväele ja -liidule...

Ei laiendagi, konkreetne õppus ja konkreetne hinnang...iga õppur võib ise oma õppust hinnata. Konkreetses õppuses osalejate hinnang oli...värvikas oleks vast õige sõna.

[GroundZero]

Tere kõigile! Otsutasin foorumiga liituda kuna paistab, et siin on üpris palju inimesi, kes on ajateenistusega kokku puutunud ning ehk aitaks mind natukene valgustada.

Nimelt algab mul ajateenistus sel sügisel. Kuna komisjonis olles polnud mul veel mul keskharidust omandatud, sain ma 8 kuulise aja Tapale (Kool jäi 2a. pooleli, olin elektrikuna tööl Soomes). Alguses olin ma sellega isegi üpris rahul, et ei läinud 11 kuu peale. Nüüdseks on saabunud see aeg, kus lõpetan ma keskkooli ja hakkasin üha enam huvituma sellest kaitseväest. Tutvunud veidi ajateenistusega, siis tundub mulle, et 11 kuu peal on ajateenistus palju põnevam, kuna sinna lisanduvad juurde eraldi õppekursused, mitte ainult põhibaaskursus.

Vot otsustasin siis kirjutada KRA-sse kirja ja veits uurida selle ajateenistuse kohta. Täna hommikul võttis KRA minuga ühendust telefoni teel ja mul tekkis võimalus saada Viru jalaväepataljoni sel suvel. Jäigi nii, et annan oma otsuse järgmiseks nädalaks. Vot nüüd on selline situatsioon, et ei suuda isegi otsustada, kas minna sinna selleks suveks. Samuti oleks vaja mul juhiload juunis ära lõpetada ja asi läheb kuidagi liiga kiireks. Ise oleksin ajateenistusest huvitatud, aga tahaks ka samamoodi füüsiliselt ette valmistuda, aga kõigeks selleks jääb aega väheseks.

Et kas on suur vahe, kas lähed teenima 8 kuud või 11 kuud? Ja kas on avatuid võimalusi palju, kui oled lõpetanud 8 kuulise põhibaasilise väljaõppe ja kas on võimalus siiski saada mingiks spetsialistiks? Samuti kuidas on väljaõpe Tapal, sest ise soosiks saada hea füüsilist treeningut. Endal on ka plaanis minna edasi õppima Sisekaitse akadeemiasse.

Ette tänades
Kristjan

[Kuperjanov]

11 kuud muidugi.

Ja kui Tapale, siis kindlasti Luurekompanii.

[kulda18]

1) Kuigi KRA teatab Sulle väeosa, siis kohapeal võivad asjad muutuda. Kui satud Tapale, saad ise valida ühe Tapal paiknevatest väeosadest - eeldusel, et veel vabu kohti on;
2) Füüsiline tegevus kaitseväes, eriti SBK ajal ongi suuresti ettevalmistumine füüsiliseks ettevalmistuseks. Kuna enamus noorsõduritest on suhteliselt nõrgad, pole esimesed kehalise kasvatuse tunnid midagi hirmsat, pigem sissejuhatavad. Raskust tõstetakse samm-sammult, koos sõdurite füüsilise taseme paranemisega;
3) 11 kuud jagunevad jämedalt nooremallohvitserid (NAK) ja autojuhid. Reeglina NAKi ilma keskhariduseta ning autojuhikursusele ilma B-kategooria juhilubadeta ei pääse, kuid on olnud ka erandeid;
4) Ka kaheksakuulise ajateenistuse puhul on võimalik saada endale eriala - nt sidemehe, kuulipilduri, laskursanitari, tõstukijuhi, mehhaaniku etc. oma. Aga see keskendub pigem kitsamalt erialastele protseduuridele, kui suuremale pildile;
5) See, kas ajateenistus on huvitav sõltub pigem inimese enda huvidest. 11 kuu autojuhi teenistus võib olla tunduvalt igavam, kui 8 kuu laskuri oma.

Minu soovitus on, et käi võimalikult varakult ära. On endal lihtsam ning ei hakka edasist elu segama.

[HeiniR]

Mina soovitan ka 11-kuulist, eriti kui püüad NAKi saada. NAK oli üks huvitavamaid perioode teenistuse ajal ja ei saa keegi öelda, et peale 3 kuud elu "leboks" muutub, vaid vastupidi.
Tapa ja Viru on mõlemad kindlasti ka huvitavad kohad ja passimist on seal täpselt nii vähe kui vaja

[Rainers]

Ära selle füüsilise ettevalmistuse pärast muretse. Füüsilise tase on tulenevalt keskmiste noorte tasemest küllaltki madal ja aktiivse eluviisiga noorele igasuguse pingutuseta kohane.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.mil.ee/et/uudised/9289/1.-ja ... e-õppekava

[Fucs]

http://www.mil.ee/et/uudised/9289/1.-ja ... e-õppekava

Ajateenijate laskeharjutused tiirus pidid samuti muutuma rohkem sinna taktikalise või Practical laskmise kanti.
Või kuidas seda ütelda, hakatakse rohkem rõhku panema.

***
Oli kuulda, et ka kaks USA sõjameest tahavad läbida meil koos ajateenijatega SBK, et näha ja kogeda, misasi see meil on ja kuidas toimib

[ectional]

Tõesti oleks selline uuendus teretulnud. Ise alustasin SBK-d eelmine juuni ning minu mäletamist mööda oli paukpadruniga lahingut ainult ühe korra SBK peale, see oli ka kaitselahing kaevikus ilma liikumiseta. Jao taktikat suures plaanis ainult tutvustati, selgeks kindlasti ei saanud. Palju aega lihtsalt läks rivis marssimise ning tiirulaskmiste peale. Õnneks sai ajateenistuse lõpus ka taktikalist laskmist teha - kindlasti peaks see tulevikusuund olema. Tiirul on oma koht olemas, aga rõhk kindlasti taktikalise laskmise peale. Edasti läksin NAK-i, kus siis sai jao taktikat siiamaani teha. Aga pärast NAK-i kui öeldi, et nüüd viivad uued seerud TBK tunde läbi autojuhtidele ja oktoobrikutse omadele. Oh õudust, mehed jooksid pea laiali otsas. Üksi-üksi liikumisel tehti 50m sööste ning pooljaoga sööstes tehti paari meetriseid sööste. Laagrites tuli välja, et mehed ei oska olla patrullis ega ka postil - mida ka lõpuks päris palju "harjutada" sai tänu sellele.
Ühesõnaga, värskelt ajateenistusest tulles arvan ma, et praeguse süsteemi järgi ei ole SBK lõpetanud sõdur veel lahinguvalmis, kuigi peaks olema.

[Kapten Trumm]

On ka minu käe alla sattunud mitmeid hiljuti ajateenistusest (Sh NAK-ist) tulnud mehi ja kahjatsusega peab tõdema, et latti on vist alla lastud.
Kui ikka jao 6 kontaktdrilli vajab uuesti meeldetuletamist aasta peale teenistust, siis heaks ei saa asja nimetada.

Minupärast võivad need lapi- ja voodirallid kui riigikaitse selgroog olla olemata, kuid liikumised ja drillid PEAVAD olema nii pähe taotud, et ka 10 a hiljem asi ladusalt toimib.

[hillart]

Minu arusaam on, et kui väljaõppeks napib aega, siis need voodite tegemised ja rivis trampimised must go....tegeleda tuleb esmajärjekorras sellega, mis tagab ellujäämise ja organiseeritud tegevuse - liikumine igal tasandil, relvade kasutamine, enda julgeoleku tagamine jne.

Ühesõnaga, värskelt ajateenistusest tulles arvan ma, et praeguse süsteemi järgi ei ole SBK lõpetanud sõdur veel lahinguvalmis, kuigi peaks olema.

Kas ikka peaks lahinguvalmis olema? Huvitav küll, milleks siis need ajateenistuse ülejäänud kuud vajalikud on? Või äkki polegi neid vaja? Piisab SBK-st - ja ongi Rambo´dest koosnevad üksused valmis?

Soovitan mõlgutada mõtteid ka selle üle, et RIVIÕPE ei ole mitte ainult konkreetsete riviliste võtete õppimiseks, vaid pigem (ja seda eriti SBK ajal) distsipliini automatismi ja ühtse meeskonna loomise tagamiseks. Seega on see osa väljaõppest vägagi oluline üksuse ja üksikvõitleja ellujäämiseks. Võiks isegi öelda, et kaudselt olulisemgi, kui selle või teise tehnilise võtte sooritusoskus, sest mingi võtte omandamine on oluliselt lühemaajalisem, kui distsipliini ja meeskonnatunnetuse kujunemise protsess.

Sõduriks saamine on protsess, mitte ainult teatavate teadmiste-oskuste omandamine, ja seda lõputult lühendada ei saa ning see ei sõltu mingi konkreetse persooni intelligentsusest. (Näide elusloodusest - rasedus kestab 9 kuud. Enneaegne sünnitus - võimalik, kuid oht erinevateks hälveteks ülisuur. Teatavast ajas veel varasem loote väljutamine - surnultsünd, loote eluvõimetus ning mida varasem, seda vähem on tulem sarnasem loodetud lõpp-produktiga.) Seega - pole vaja filosofeerida (e. targutada) ajateenistuse lühendamise ja sellest mingi osa ärajätmise ning kasutuse teemadel. Iga selle osa on omal kohal ja oma otstarbega. Iseasi muidugi kuidas väljaõppe läbija sellest aru saab, või kas üldse saab (ja kas peabki saama). Diskuteeritav on väljaõppe intensiivsuse ja efektiivsuse tase ning nende saavutamise võtted, seda kindlasti.

Minu personaalne arvamus on aga, et see praegune ajateenistuse pikkus on juba niigi nii-ii lühike, et tagab hädavaevu sõduriks kujunemise. Õigemini küll - ei tagagi selle praeguse intensiivsuse ja korralduse juures. Ja tegelikkuses on vähemalt KV-s seda väljaõppeaega ikka küllaga, kui seda ka südametunnistuse järgi ja vastutustundega kasutada, mida aga kahjuks väga sageli ei tehta. Seda nii rea-, kui seersantkoosseisu väljaõppel.

P.S.
Sageli üllitatakse aina uusi ja uusi õppekavasid põhjendusega, et vana ei olevat toiminud ja selle tulem ei vastavat ootustele. Paraku on alatasa nii, et mitte kunagi pole kehtivat õppekava üritatudki täiemahuliselt ja ettenähtud intensiivsuse ning efektiivsusega rakendada (jäetakse õppe-eesmärgid saavutamata, ei täideta teemade ajalist ja mahulist normi - eriti drillide osas, jäetakse see ja teine teema ära või n.ö. libisetakse üle jne.). Jätkuva samasuguse suhtumisega (aga nii see paraku on) aga võib neid järjestikuseid õppekavasid teha palju tahes, paranemist väljaõppetasemes ei toimu. Õppekava iseenesest ei taga õppe-eesmärki. Mingi õppekava kõlblikkuse üle saab otsustada aga vaid siis, kui seda on vähemalt paar korda 100%-liselt läbi viidud ning seejärel ka pädevalt analüüsitud. Ja muidugi, mida meil alatasa ära üritatakse (mitte ei üritata, vaid unustataksegi) unustada - sageli (enamasti) pole tarvis n.ö. jalgratast leiutada, kõik on juba maailmas kusagil kellegi poolt ära tehtud ja olemas. Silmad tuleb lahti hoida.
Tark õpib teiste vigadest, loll omadest, kuid idioot ka mitte neist. Senisest praktikast tulenevalt oleme me oma kaitsejõududega küll kusagil selle viimase ja eelviimase vahepeal, aga - seda suurem paranemispotentsiaal meil on.



Suur ja siiras vabandus, et julgesin tarkade inimeste omavahelisse arutelusse sekkuda, aga - ei pidanud vastu, noh.