BREXIT

[kana tagumik]

Ajakirjandus avaldab eksitavaid pealkirju: "Juncker keelas brittidega suhtlemise" ütlemata jäi - ametlikult tasandil brexiti teemal. Mis on ka õige, sest niikaua kui britid avaldust lauale ei pane, pole midagi ka arutada. Mitteametlikult kindlasti arutatakse, seda ei saa keelata.

[Feeliks_Jalgraud]

Ajakirjandus avaldab eksitavaid pealkirju: "Juncker keelas brittidega suhtlemise" ütlemata jäi - ametlikult tasandil brexiti teemal. Mis on ka õige, sest niikaua kui britid avaldust lauale ei pane, pole midagi ka arutada. Mitteametlikult kindlasti arutatakse, seda ei saa keelata.

Kirja sõnum on ühene: ei ametlikke ega mitteametlikke kõnelusi brittidega ei tohi hetkel pidada.

-see mitteametliku suhtluse keelamine on totalitaarne! (Seda ma mõistan ise ka, et ametlikult pole neil mingit alust suhelda, hetkel)

[Kriku]

Diplomaatias kehtivad natuke teised reeglid. Diplomaat on 24 tundi ööpäevas diplomaat ning positsiooniga isikutega lõunal või kõrtsis või mere ääres Brexitist jutu vestmine on diplomaadi jaoks tema töö osa. Suur osa tööst tehaksegi ära niiöelda mitteametlikel kohtumistel.

Isikutega, kellel positsiooni ei ole, ei tohi üldse midagi asjalikku arutada.

[Motronicus]

Ma saan aru, et selle käskkirja mõte on mitte anda lubadusi, mida pärast võidakse kasutada läbirääkimistel kui komisjoni voliniku x seisukohta või lubadust, millel on kaal.

Hetkel soovitakse sisuliselt teha nn roll-back, see kõik, mis sai tüütuseni kokkulepitud, ei kehti enam. Et kui uus reaalsus, siis ka päris uus kokkulepe. Aga ennekõike selgust, mis olukorras me tegelikult oleme. Niikaua, kui pole selge, on eetris vaikus.
Kui nad seal vaid oma arrogantsist ja mõttetutest emotsioonidest suudaks hoiduda.

[Kriku]

Siim Krusell:

On kõlama jäänud, et välja astumise pooldajatel olid pinnuks silmas Ida-Euroopast pärit immigrandid. Briti statistikud analüüsisid 2011. aasta andmeid kasutades poolakate hakkama saamist Briti tööturul. Vanuserühmas 16–64 oli 85 protsenti neist hõivatud, samal ajal kui riigi keskmine oli 70 protsenti. Töötuse määr oli samuti poolakatel madalam, 5,5 protsenti – riigi keskmine 7,8 protsenti. Peale poolakate on analüüsitud tervikuna Ida-Euroopast pärit immigrante tööturul. Üsna värske käesoleva aasta Briti analüütikute Heather Rolfe ja Nathan Hudson-Sharp uurimus toob esile, et Ida-Euroopast pärit tööjõud on hõivatud pigem sinikraedena – nad ei võta kohalikelt tööd ära, vaid täidavad vakantseid töökohti. Briti tööandjad aga suhtuvad idaeurooplastesse samamoodi kui briti päritolu töötajatesse, kui pidada silmas produktiivsust, pühendumust, usaldusväärsust ja tööeetikat.

Niisiis, kui ainult tööturunäitajaid vaadata, siis tundub olevat 1:0 Euroopa Liitu jäämist pooldavate kasuks. Edasi aga saavad trumbid lahkumise pooldajad. 2011. aasta rahvaloenduse andmed näitasid, et kui Inglismaal ja Walesis oli vanuserühmas 16–64 keskmine tööhõive määr 71 ning töötuse määr kuus protsenti, siis näiteks araabia taustaga inimeste tööhõive määr oli vaid 42 ning töötuse määr kaheksa protsenti. Pooled araabia taustaga inimestest ei osalenud üldse tööturul. Palju parem polnud seis ka näiteks Pakistanist ja Bangladeshist pärit inimestega. Väike erand kolmandast maailma immigrandi taustaga gruppide seas olid Indiast pärit inimesed. Nende seas oli tööhõive määr 70 protsenti. Vaadates Euroopa Liitu tervikuna, on andmed riigiti erinevad ning immigratsiooni lähteriigid samuti. Eurostati andmetel oli näiteks Rootsis Rootsi kodanike töötuse määr 5,7, kolmandate riikide kodanikel aga ligi 30 protsenti. Saksamaal nii suurt vahet polnud, aga kolmekordne oli see ikkagi: Saksa kodanikel neli, kolmandate riikide kodanikel aga 12 protsenti.

Tegelikult polegi oluline, miks just kolmandatest riikidest pärit inimesed tööturul kuigi edukad pole. Olgu põhjused statistilisest diskrimineerimisest kuni tahtmatuseni tööd teha. Fakt on see, et praeguse rändekriisi sihtriikidest pärit inimesed ei ole avasüli Euroopa Liidu tööturule oodatud. Või siis ei lähe nende oskused ning ootused töö- ja elukorraldusele Euroopas kokku tööandjate ootustega.

[PaganHorde]

Ajakirjandus avaldab eksitavaid pealkirju: "Juncker keelas brittidega suhtlemise" ütlemata jäi - ametlikult tasandil brexiti teemal. Mis on ka õige, sest niikaua kui britid avaldust lauale ei pane, pole midagi ka arutada. Mitteametlikult kindlasti arutatakse, seda ei saa keelata.

Ajakirjandusel ei olegi Eestis mingit vastutust. Õhutavad vaenu (pronksiöö järgne pidev teema kellamine jne) ja ässitavad keda iganes klikkide nimel.

[Kurjam]

Kes pärast naerab...http://www.disneylandparis.com//nigel-farage-europa ... -ei-naera/

[vk1]

Eks Turay on kenasti põhjuse ära maininud. Idaeurooplased on hetkel valmis oluliselt rohkem töösse panustama, st tegema rohkem tööd väiksema või sama tasu eest , kuid siis kehvemates tingimustes. Elik on tööturul eelistatumad, ja see arusaadavalt ei meeldi. Umbes sama tundsid soomlased 50ndatel-60ndatel Rootsis, nii et ei midagi põhimõtteliselt uut.
Üks moment vahest eristab idaeurooplastest immigrante teistest. Paari põlvkonna jooksul muutuvad nende järglased pea eristamatuks põlisinglastest, vihjeks võivad jääda kohati erilise kujuga perekonnanimed, kuid muus osas inglase mis inglased. Iseasi kuidas muidugi konservatiivne inglise ühiskond neid edaspidi aksepteerib, seal on "ühest kastist teise" jõudmine ka seni olnud päris keeruline. Need "uusinglased" on paraku kingitus, mida tänased "põlisinglased" enamuses hinnata ei oska. Või omas arrogantsuses ei näe.

mu abikaasal on soomlannast sõbranna, kelle lähisugulane on 20+ aastat elanud-töötanud norras. kohalikud seniajani kahtlustavad teda norra sotsiaalsüsteemis puugiks olemises ja paar korda aastas küsitakse, et ega ta siia ikka vast pinsile ei kavatse jääda...

[Roamless]

Nagu ütlesin varem, kindlasti brittidel tuleb probleeme, kuid vaesumist vaevalt, pigem võib seista ees lagunemine ja allpooltoodud pilt kommenteerib seda minu arvates väga tabavalt

[kaugeltuuriv]

Käisin täna lubade pärast Norra maanteeametis,et vahetada neid.Tähtaeg hakkab täis saama ja viimati vahetasin neid Iirimaal.
Kohe küsiti,kui veel ei olnud lube näidanud,kas Suurbritannia omad?
Kui vestlesime,siis selgus,et britid saavad veel vahetada lube samal alusel nagu teised EL liikmed aga, kui see saab mõõda, siis hakkab kehtima sama kord, kui näiteks austraalastele või hindudele.Ehk siis tuleb minna uuesti kooli ja teha täiskursus,isegi, kui oled enne 20 aastat sõitnud.
Oletame, et oled britt ja elanud Norras pea 10 aastat ning sõitnud siin Briti lubadega ning just sellel momendil, näiteks 2 aasta pärast tuleb lube hakata vahetama(eeldusel, et nad enam pole liikmed).No way, kohalike juhiluba enam ei saa automaatselt taotleda, isegi, kui saad elamisloa(britid peavad hakkama uuesti elamislube taotlema ka veel,vaatamata sellele, kui kaua enne Norras oled elanud).
Kas lähed kooli ja teed täiskursuse(hetkel on autokooli tasu keskmiselt 25000NOK,mis hetke kurssi arvestades on ca. 2400 EUR) või pead selleks Suurbritannias ära käima.
Ametnikud lootsid,et britid vähemalt saavad haridusdokumentide tunnistamise enne tehtud, sest vastasel juhul ei aksepteerita alalise elamisloaga Briti kodaniku Suurbritannias väljastatud dokumente.
Seega, kui nad selles segaduses haridusdokumentide tunnustamisega viivitavad, ei saa ka Briti lube kasutada näiteks see inglane, kes on saanud alalise elamisloa siin ning nad on EL-ist väljas.Päris hea kopikas tuleks siis välja käia ja, kui veel vajad ka neid tööalaselt, siis on ikka jamad sellega.

[PaganHorde]

http://www.ohtuleht.ee/744668/saksa-ja- ... superriiki

Neil on selleks nüüd ka üpris vabad käed.

[Kapten Trumm]

See "superriik" toob kaasa veel igasugu EXIT tüüpi üritusi.
Euroopas on töökultuuris jämedalt 2 kultuuriruumi - germaani+anglosaksi+skandinaavia ja Lõuna-Euroopa.
See Lõuna Euroopa on suuresti ballast ja kaasasõitja - nagu eurokriisi ajal ilmekalt tõestati. Samas ka venemeelne.
Et see superriik saaks elujõuline, tuleb Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja võib-olla ka Balkanimaad üle parda visata.
Vastasel juhul hakkab see lisaväärtust loov kultuuriruum põhja pool EXIT ükshaaval tegema, sest keegi ei kavatse neid Lõuna-Euroopa siestasid kinni maksma hakata.
Mõttekas on kaasa võtta ka Island - sõjalis-strateegilises mõttes.

[Kriku]

Brittidele öeldi viisakalt ära

Täpselt nii, nagu Brexiti negatiivse tulemuse põhjuseks sai inimeste liikumine ehk migratsioon, saab see tõenäoliselt ka peamiseks vaidluskohaks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise puhul. Suurbritannia veel ametis olev peaminister Cameron on öelnud, et riik soovib olla osa Euroopa ühisest siseturust, ent samal ajal piirata inimeste vaba liikumist.

Seda otsustasid EL-i 27 riiki eile brittidele mitte pakkuda – kui soovite olla siseturul, peate järgima ka teisi EL-i vabadusi, nende hulgas inimeste ja tööjõu vaba liikumist. Ametnikud on siinkohal resoluutsed. „Miks me peaksime neile vastu tulema? Neid on 60 miljonit inimest, EL-is on ilma nendeta 450 miljonit. Me peame oma huve kaitsma,” öeldakse kuluaarivestlustes. Seda, kuidas ükski riik ei saa niiviisi maiuspalu valida, illustreerisid kõik asjaosalised nii avalikult kui ka anonüümselt rääkides pea kõige köögiga seotuga: kirsid, tordid, saiad, rosinad, à la carte’i menüüd.

Võimuvõitlus EL-i juhtide vahel

Ühe esimese asjana hakkasid poliitikud vaidlema, kes peaks olema läbirääkija ja tingimuste seadja, kui britid lahkumisavalduse lauale panevad. Selle hetkeni läheb veel vähemalt mitu kuud, kuid Euroopa Komisjon ja riigijuhid tahaksid läbirääkimiste suuremat pirukat enda kätte.

Juba teisipäeval liikusid jutud, et paistma võib hakata kahe EL-i institutsiooni omavaheline võimuvõitlus. „Brexit on ikkagi pealike (koridorides kasutatav sõna riigijuhtide kohta – U. J.) asi,” ütlesid ametnikud. Ametlikult on Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri mõjuvõimas kabinetiülem Martin Selmayr rääkinud, et kui riigijuhid otsustavad ise protsessi juhtida, siis komisjon toetab seda. Taustal aga on teada, et komisjon tahaks siiski liidrirolli endale haarata, sest neil on tohutu ametnike armee ja seega ka sobiv kompetents.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/rosinad- ... d=74937339

[Kriku]

Eestlane Glasgow’s: Šotimaale annab Brexit väga hea võimaluse iseseisvuda
Laura Mallene
Eesti Päevaleht

Glasgow’ ülikooli õppejõu Lea Kreinini sõnul suhtuvad šotlased EL-i juba ajaloolistel põhjustel paremini kui inglased.

Lea Kreinin, mida Šotimaa tavainimene Brexitist arvab?

Kaks aastat tagasi oli Šoti iseseisvusreferendum. Juba toona räägiti, et kõige mustem stsenaarium on see, kui Šotimaa iseseisvusele öeldakse „ei”, aga Euroopa Liidust astutakse välja. See on Šotimaa jaoks halb variant. Ma küll ei tahaks kõigi šotlaste nimel rääkida, aga üldiselt tunnevad šotlased Euroopaga rohkem ühtekuuluvustunnet kui inglased. Inglastel on rohkem endise impeeriumi ihalust. Nad olid maailma naba. Šotlaste jaoks on Euroopa alati oluline olnud. Kaubanduslikke sidemeid on olnud sajandeid, prantslased olid inglastevastases võitluses šotlaste suurimad liitlased, kuigi nad neid pidevalt alt vedasid.

Tavaline šotlane nägi Euroopa Liitu kuulumises positiivseid aspekte rohkem kui mõni inglane. Šoti parlament ja Šoti Rahvuspartei, mis on mitu hooaega järjest võimul olnud, on toonitanud, et kõik sisserändajad on teretulnud. Et kõik, kes tahavad Šotimaale tulla ning Šoti majandusse ja tulevikku panustada, on teretulnud. Šotimaal pole nii palju rahvustevahelisi hõõrumisi.

Samuti on Šotimaal mitmeid mahajäänud piirkondi, mis on palju abi saanud Euroopa regionaalarengu fondidest. Ülikoolid on saanud raha teaduse tarbeks. See kõik on olnud väga positiivne. Tavaline šotlane on positiivsemalt meelestatud ja seda oli näha ka referendumil.

Kui minna poliitiliste parteide juurde, siis šotlased vaatavad, käed rinnal, kuidas seal allpool (Londonis – toim) käib madistamine. Brexit oli ju kahe suurushullustuses poliitiku madistamine: David Cameron, kes üldse algatas referendumi, ja teiselt poolt Boris Johnson, kes pole kunagi päriselt Euroopa Liidu vastane olnud, kuid kes tegi seda oma isikliku huvi pärast. Ja muidugi Nigel Farage, keda keegi kuigi tõsiselt ei võta.

Kuivõrd võis Brexit hoogu anda uuele iseseisvumiskatsele?

Minu sõprade-tuttavate seas, kes on väga Euroopa-meelsed, oli kolme liiki suhtumist. Esimene: et kõik läheksid ikka valima ja valiksid Euroopa Liidu. Teine suhtumine oli, et seda referendumit tuleks boikoteerida, sest see on kahe toori omavaheline arveteklaarimine maksumaksja raha eest. Kolmas: kui see referendum nüüd nässu läheb ja Suurbritannia kavatseb tõepoolest välja astuda, siis on Šotimaal väga hea võimalus iseseisvuda.

Kui eestlaste Facebooki seinad olid täis jaanipäevapilte, siis šotlaste omad ahastust: mis nüüd saab? Paar päeva hiljem tekkisid ahastavad karjed selle kohta, kuidas Poola poodidele kirjutatakse sõimusõnu – paralleele saab tuua Natsi-Saksamaaga. Inimesi pekstakse tänaval läbi: kuradi poolakas, kasi koju. Toimuvad väga inetud asjad. Inimesed on hirmul ja kohutavas masenduses. Keegi ei tea, mis tuleb.

Mis kõige rohkem viha teeb: tooridel ei ole mingit plaani, kuidas edasi minna.

Šoti peaminister Nicola Sturgeon ütleb, et Šotimaa ei toeta Brexitit, ja tahab sellele veto panna.

Ja osa nõuab teist referendumit, mis tähendab maksumaksja raha vastu taevast loopimist.

Šoti parlamendil on teatav otsustamisõigus, aga suurte ja tähtsate küsimuste puhul lähevad saadikud siiamaani Westminsterisse (Westminsteri palees tegutseb Briti parlament – toim) istuma. Juriidiliselt peaks olema nii, et Westminster kinnitab rahva otsuse Euroopa Liidust välja astuda, kui see üldse kunagi juhtub.

Euroopa Liidu kodanikke huvitab, mis neist saab. Kas nad peavad elamisloa taotlema? Nicola Sturgeon on kindlalt öelnud, et kõik on teretulnud. Ta kasutas ka Šoti huumorit: juhul kui Šotimaa lööb Ühendkuningriigist lahku ja on Euroopa Liidus ning Inglismaa jääb omaette, on kõik Inglise migrandid Šotimaale oodatud. Et meie ei tee vahet, peaasi et nad tahavad meiega tulevikku ehitada.

Eelmise Šotimaa iseseisvusreferendumi otsus ühisena jätkata oli siiski napp: 55% elanikke oli selle poolt. Kas nüüd võiks tulemus olla teistsugune – pettunuid, kes ehk hääletaks iseseisva Šotimaa poolt, oleks rohkem?

Enne iseseisvusreferendumit olid peavoolumeedia ja tabloidid, mis kuulusid rahvusvahelisse kontserni, iseseisvuse vastu. Need, kes kasutasid sotsiaalmeediat ja alternatiivseid infokanaleid, olid palju teadlikumad. BBC oli kallutatud. Paljud asjad avalikustati pärast seda, kui oli tulnud eitav vastus. Paljud lubadused, mis anti, jäeti täitmata.

Avalike arvamuste küsitlused näitavad, et iseseisvuse pooldajaid on rohkem kui paar aastat tagasi.

Kui iseseisvusreferendum toimuks täna, oleks otsus teistsugune?

See on pikk protsess. Sõitsin hiljaaegu Edinburghist Viini. Seal on teatavasti passikontroll nii Euroopa Liidu elanikele kui ka neile, kes Euroopa Liitu ei kuulu. Ja see oli nii kummaline: pool lennukit tormas Euroopa Liitu mittekuulujate sabasse. Et nemad ei ole ju enam Euroopa Liidus.

Aga kui Suurbritannia jääb edasi Euroopa Liitu, siis usun, et iseseisvusreferendumit ei tule. Vajadus kaob ju ära. Muidugi on palju inimesi, kes iga hinna eest iseseisvust tahavad. Üldiselt tahavad inimesed rahulikult oma elu elada, aga nad ei taha olla Euroopast ära lõigatud. Ma eestlasena loodan ikka, et tuleb iseseisvus, Šotimaa oleks väga tore põhjamaine riik.

Märkisite ennist, et Inglismaal on pead tõstnud võõraviha. Kas seda on tunda ka Šotimaal?

Minu teada ei ole. Igasugused sotsiaal-uuringudki näitavad, et šotlased on palju tolerantsemad kui inglased.

Kui vaadata kaht kaarti – seda, kus näidatakse, kui palju on piirkondades sisserändajaid, ja Brexiti tulemuste kaarti – siis need paigad, kus ei ole immigrante, hääletasid väljaastumise poolt. Nad ei ole immigrantidega kokku puutunud, elavad oma mullis.

See on briti arrogants. Šotimaal on vähem sellist suhtumist, et meil on kõige parem ja Euroopast pole midagi õppida. Kui selline suhtumine on levinud juba haritud inimeste seas, mis siis veel vähem haritute hulgas valitseb?

Suurbritannia on seisuseühiskond. Ka haridustasemes on suured vahed. Ja ega nad taha madalamatele seisustele head haridust anda – siis on raskem manipuleerida.

[Kapten Trumm]

Taustal aga on teada, et komisjon tahaks siiski liidrirolli endale haarata, sest neil on tohutu ametnike armee ja seega ka sobiv kompetents.

Midagi nii lolli kirjutatakse isegi Eesti meedias haruharva.
Misajast suur ametnike arv kompetentsi tähendab?