Avalikkuse ette paisati palju valet, kaasa arvatud jutt 350 miljonist naelsterlingist, mida britid väidetavalt iga nädal Euroopa Liidule maksid ja mis pärast EL-ist lahkulöömist läheb riiklikule terviseametile. Eksperdid purustasid selle väite, ajakirjandus kajastas seda. Poliitikud vastasid, et eksperte on liiga palju. Mida meedia üldse saab sellises jaburas olukorras teha?
Ma oleme sõnumitoojad. Me saame ainult nende valesid kajastada. See peabki olema meie peamine töö.
Kritiseeriksin siinkohal Euroopa Liitu jäämise kampaaniat. Nende vastus oli: „See pole 350 miljonit, vaid 175 miljonit naela!” Inimesed võtsid seisukoha, et pole vahet, kas 350 või 175 miljonit, see on suur hunnik raha!
Hea vastus oleks olnud, et me maksame Euroopa Liidu eelarvesse, aga saame nii palju vastu – otse põllumajandusse, ühtse hästitoimiva turu loomise kaudu. See oleks olnud positiivne argument. Argument, mida peaminister David Cameron ei esitanud.
Ei saa öelda, et Ühendkuningriigis polnud debatti, kas lahkuda või mitte. Kuid see oli nii lärmakas ja nii paljude osalistega…
Mis oleks suurim viga, mida Ühendkuningriik praegu teha saaks?
Ma ei tea, kuidas nad praegusest olukorrast üleüldse pääsevad. Kui inimeste emotsioonid lahtuvad, on kõikide huvides, et riik jääks Euroopa osaks. Ühendkuningriigi huvides on jääda ühtse turu osaks. Praegu vajab Ühendkuningriik Euroopa Liitu rohkem kui Euroopa Liit Ühendkuningriiki. Ühendkuningriigil ei ole nii palju jõudu, kui mõned konservatiivid arvavad.
Põhiteema oli, et meile ei meeldi poolakad ja rumeenlased meie riigis.
Referendum põhines migratsiooniküsimusel. Põhiteema oli, et meile ei meeldi poolakad ja rumeenlased meie riigis. Aga ühtse turu osaks jäämiseks peavad nad vastu tulema, maksma Euroopa Liidu eelarvesse raha ja jälgima Euroopa Liidu regulatsioone.
New York Times kirjutas, et Brexiti võib peamiselt kirjutada Briti ajalehtede kraesse. Nõustute?
Ei. Arvan, et meedia liialdab seda, mida rahvas vajalikuks peab. Kui rahvas olnuks õnnelik asjade seisuga, Euroopa Liiduga, immigratsiooniga, ei oleks keegi neid poliitikuid tõsiselt võtnud.
Oleme üksnes sõnumitoojad. Briti meedia toimib pigem kajana, kajastades seda, mis on juba väljas. Viimased 30 aastat on konservatiivide eestvedajad Euroopa Liidu vastu olnud. Seda kahel põhjusel: esiteks on osal konservatiividel omadus olla filosoofiliselt Euroopa Liidu vastu, rõhutades, et Ühendkuningriik on tugev saareriik, mille traditsioonid on teistsugused. Teine konservatiivide partei osa oli ksenofoobne, vulgaarne, rahvuslik, hoiakuga, et meile ei meeldi eurooplased ja immigrandid.
See suhtumine on kestnud kümnendeid ja kumab meediast läbi, aga ma ei arva, et see on meedia põhjustatud. Töötasin minevikus ajalehes, mille omanik oli Rupert Murdoch. Ma arvan, et tema mõju on ülehinnatud – tema lehed kajastavad avalikkuse meeleolu, mitte ei kujunda seda. Murdoch on pragmaatik.
Kas olete üllatunud, et EL-ist lahkumise kampaania eestvedaja Boris Johnson ei kandideeri peaministriks?
Ei. Briti poliitika on üks maailma brutaalsemaid poliitilisi süsteeme. Margaret Thatcher oli tipptase, aga sunniti lahkuma.
Kui David Cameroni kampaania oleks võitnud, oleks ta olnud kõige edukam peaminister pärast Winston Churchilli. Ta oleks lahendanud põlvkonna brittide jaoks Euroopa Liidu küsimuse, Ühendriikide küsimuse – ma pean silmas Šoti iseseisvumisreferendumit, millega jäädi Ühendkuningriigi osaks. Ta oleks olnud parim. Nüüd on ta ajaloo kõige halvem peaminister.
Boris Johnson ilmselt hääletas Euroopa Liitu jäämise poolt. Ta oli ise väga üllatunud, et tema kampaania võitis. Cameron üllatas kõiki sellega, et astus kohe tagasi. Seejärel ulatas ta selle tuleohtliku teema Johnsonile. Johnson sai aru, et oodata on suurt segadust, ja mõtles: kas ma tahan olla peaminister, kui sellega tegeleda tuleb? Tema jaoks oleks ideaalne stsenaarium olnud järgmine. Ta saab suure osa konservatiivide poolehoiu, võitleb Euroopa Liidust lahkumise poolt, aga võidavad siiski Euroopa Liitu jääjad. Temast saab Cameroni loomulik järglane, kui Cameroni ametiaeg lõpeb. Reede hommikul oli ta suuremas šokis kui keegi teine.
Ja ei mingi plaanita.
Keegi ütles mulle Euroopa Komisjonis, et kui Cameroni tiimilt küsiti Brexiti kohta, siis vastati neile, et ärge küsige. Et kui Brexit käiku läheb, siis me ei tegele sellega.
Johnson ei ole suures plaanis pildilt väljas, aga ta on väljas lähiajaks.
Theresa May ilmselt võidab. Ta on kõige mõistlikum, väga pühendunud 50. artikli käikulaskmisele.
Kaks järgmist aastat tulevad väga segased. Kui leiboristid võidavad valimised ja ütlevad, et nad ei vii lahkuminekut lõpuni... See saab olema paeluv.
http://epl.delfi.ee/news/lp/tippajakirj ... d=74958109
