Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[madiss]

Spike-LR ei vaja mingit visuaali, minister ei tea relvadest suurt midagi, minister on ennegi relvade teemal segast peksnud...tema öeldust ei maksa midagi järeldada. Ma usun, et me järgime pigem Leedu eeskuju, Javelin + Spike LR...

See, et NATO neli pataljoni ja brigaadi otsustas Ida-Euroopasse paigutada nüüd küll kuidagi Hanso teene ei ole, siin on mängus hoopis muud tegurid. Pigem tuleks jälgida, kuidas Hanso liitlastele korralikuks väljaõppeks vajamineva sõjalise infrastruktuuri väljaehitamisega lähiaastatel hakkama saab sest niisama tegevusetult ei pidavat meie liitlased siia kauaks passima jääma...

Lisaks „lase ja unusta” töörežiimile on Spike-LR-il veel „lase, vaatle ja korrigeeri” töörežiim, mis võimaldab raketti juhtida lennu ajal läbi fiiberoptilise kaabli-kaamerapildi vahendusel. Fiiberoptilise kaabliga ühendatud rakett (soojuskaameraga varustatud) saadab relvasüsteemile pildi ja operaator saab jälgida raketi lendu ekraanilt ning vajadusel teha korrektiive sihtmärgi valikul.

Fiiberoptilise kaabliga ühendatud rakett võimaldab muuta sihtmärki pärast raketi väljalendamist, saada uut luureinformatsiooni, hinnata lahingu kahjusid, lennutada rakett sihtmärgile, mida operaator otsesihtimisega ei näe, ning viia tsiviilkahjud miinimumini. Näiteks nähti positsioonilt liikumas tanki künka või mõne muu takistuse taha, kuid visuaalne kontakt kaob ja sihtur ei jõudnud raketti lukustada. Sihtur saab lukustada raketi selle künka peale, lasta see välja ning kui rakett on tõusnud nii kõrgele, et takistuse taga olev sihtmärk ilmub nähtavale, saab nihutada sihikuristi õigele sihtmärgile ning lask tabab tanki.

[Chupacabra]

Ma ei tea kui palju minister relvadest teab ja ta võis üht-teist segi ajada aga Spike LR vajab visuaali ja see ei klassifitseeru mitte kuidagi no line of sight relvaks. No line of sight rakette pole võimalik lasta traadijuppide otsas. Ära aja segamini top attackiga.

[Martin Peeter]

Ma nii optimistlik nende Varssavi tulemuste osas ei oleks, kui akf Pagan, või eriti PM Rõivas ja kaitseminister, kes lausa uue ajastu algust kuulutavad. Sisulistelt oli see "inimkilp" USA kompanii näol meil siin ennegi olemas, kuid selleks, et täismahus rünnaku puhul edukalt ja pikemat aega vastu pidada, jäid selged võimelüngad, mida (ilmselt üsna teadlikult, et suhteid Venega mitte teravdada ja tehnikaga mitte riskida) täis ei topitud, ehkki me seda soovisime. Aga siiski tuli mitmekordselt (eriti just pidevas valmisolekus olevat) jõudu juurde ja see on oluline lähtekoht. Kui nüüd siit jätkata, et meile jääb päris pikaks ajaks meh pataljoni lahingugrupp oma võimetega ja võib-olla isegi tuleb veel ameeriklasi juurde, siis tegelikult on vist planeerijatel natuke põhjust küll mõtiskella, kas me senised plaanid selles valguses mitte korrigeerimist ei vaja, et katta just neid võimeid, mis puudu. Küsime: millest on kõige teravam puudus ja kas on võimalik oma tegevuse suunamisega seda täita?

[pagan]

Ma nüüd NII optimistlik ka ei ole. Aga südamerahu paranes pisut ja paraneb veelgi kui need mehed kõik kohal on.
Baltimaade ja Poola peale on see ikka tuhandeid mehi rotatsioonilises valmisolekus, oma relvadega. Ja oma kodudes on veel teine samapalju võtta. VF on raske siin ühe riigi vastu midagi sudida ilma, et naaberriikidest kaitseressursse kohe juurde ei valguks. Konflikti alustamise lävepakk tõusis ikka.
Ma ka nõus, et kaasaegseid TT-relvi, kaudtuld ja õhutõrjet vaja juurde.
Ja loodan, et jätkame samas vaimus. Ma arvan, et meil on kriitiline üle elada siin järgmised 3 aastat. Ja ma arvan, et meie jaoks lähevad asjad veel ennem hullemaks kui nad paremaks minema hakkavad.

[Gideonic]

http://maailm.postimees.ee/3759355/5-ol ... ohtumiselt

Neli NATO pataljoni pole aga kõik. Lisaks saadab USA alliansi kirdeserva turvamiseks omalt poolt brigaadi. See hakkab baseeruma Poolas, kuid osa sellest brigaadist hakkab ilmselt üsna pidevalt käima õppustel Baltimaades.

Lisaks on tulekul ilmselt väiksemaid panuseid, mis mitte ei liitu nende nelja pataljoni raami sisse. Selline saab olema näiteks Višegradi neliku (Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari) panus. Põhjus, miks selle grupi maad, kes lubavad aasta jooksul igaüks omalt poolt panna kolmeks kuuks välja kompanii (120-150 sõdurit), ei saa liituda n-ö raamriikide pataljonidega, on üsna proosaline. Nimelt pole višegradlaste kompaniid päris teenistusvalmis, sestap plaanivad nad sissejuhatuseks Baltimaid väisata väljaõpperotatsioonidega.

Kui nüüd midagi ära ei soperdatud ja tõepoolest tuleb Poola lisaks neile pataljonidele USA Brigaad (vast ka siis Armored Brigade Combat Team) on see ikka tõesti juba märkimisväärne. Ega igasugused karvased ja sulelised väljaõppe-kompaniid Ida-Euroopa riikidest ka mööda külgi maha ei jookse.

Lisaks sain jutust niimoodi aru, et raamriigid jäävad oma vastutusaladesse püsivalt, ning toovad ka suurema koguse eelpositsioneeritud tehnikat kui ainut ühele lahingkompaanile, loodetavasti on see tõsi.

Kui nüüd veel täiendava Õhuväe ja/või Keskmaa-Õhutõrje osas ka mingi lumepall veerema pandaks. Arvestatavat koguset õhuväge Baltimaadesse eelpositsioneerida oleks ilmselt rumalus, pigem tuleks siia tuua 1-2 eskadrilli ning rohkem keskmaa õhutõrjet. Poola ja Saksamaa baasidesse esimesse valmisolekusse võiks lennukeid aga küll asetada.

[Kapten Trumm]

Sihtur saab lukustada raketi selle künka peale, lasta see välja ning kui rakett on tõusnud nii kõrgele, et takistuse taga olev sihtmärk ilmub nähtavale, saab nihutada sihikuristi õigele sihtmärgile ning lask tabab tanki.

Iisraelis on taolised Spiked mingi kaudtuleüksuse käes üldsegi.
Ilmselt seepärast, et nende efektiivne kasutus eeldab toimivat tuletellimise/vaatluse süsteemi juba kaugel eemal (mis ühel toimival kaudtule üksusel on alati olemas).
Ehk kui sa asud 1 km jalaväest tagapool ja sul on laskekaugus 8 km, siis peab sul olema vaatlus, mis seal 7 km sees toimub, nt luureüksused, droonid jne.
Samu vaatlusandmeid, mis kasutab kaudtuli, kasutavad ka need horisonditagused raketid.
Lastes loogikaga "tank kadus künka taha" on väga ebarentaabel raiskamine, mis eeldab, et meeskond asub "eesliinil".
Sestap on nendest saanud pigem "täppis-suurtükivägi".

[Yks]

Arvestades siia kanti liikuvat uute NATO üksuste hulka võime olla kindlad, et piirkond saab piisava katte Predatorite ja Reaperite näol. Ehk siis tekib piisvalt kiitiline hulk operaatoreid USA's (ja ka mujal), kes saavad kätte uued konsoolid ja lendavad vähemalt virtuaalselt kuivadel treeningutel läbi kogu 250-400 km ala mis jääb "sinnapoole". Lisaks tähendab see võimekust 24/7 lennutada mainitud linnukesi oma surmatoova laadungiga käimasolevatelt patrullreididelt Vahemere regioonist kui ka mujalt koheselt sinna kuhu vaja.
See aga omakorda tähendab teadagi mida nö teatava vastukäiguna teatavatele kaugmaarelvadele, sest arvuliselt peaks liitlaste mehitamate, kuid relvastatud droonide hulk ületama mitmekordselt tänase (kaugmaa) vihmavarju loovate ühikute (uuemaid kindlasti) hulka idapool.

[Martin Peeter]

Ameeriklased kindlasti midagi kaasa võtavad ja on ehk praegugi juba võtnud. Selles mõttes muutub seis võrdsemaks, et vaenlane näeb, kus me oleme ja tümitab kaudtulega, meie näeme ka, kus tema on, kaudtuleriistu ülearu ei ole (aga midagi on ja on tulemas), aga droonidelt tuleb ühte-teist head ja paremat juurde.
Aga mõningad probleemid jäävad:

Droonidest ei ole vastast kõige levinumatele Su-25-le jm-le, millelt kütitakse näiteks tanke ja soomukeid. Ega saa neilt kuidagi õhutõrjet teostada. Samas keskmaa õhutõrje võib pärssida meie liitlaste õhuväge Vene territooriumilt, kaudtulega võib tümitada Vene territooriumilt. Vene territoorium jääb vähemalt hüpoteetilise konflikti algstaadiumis igas mõttes probleemiks. On võimalik, et meie liitlaste loogika töötab selles suunas, et Venemaa territooriumil asuvate objektide hävitamine on järgmine eskalatsiooni staadium ja sellest tahaks kõik arusaadavatel põhjustel vähemalt konflikti algstaadiumis hoiduda (selle peale saadetakse mõni Kalibr kindlasti Saksamaale, Prantsusmaale või kogunisti USAsse). Selle loogika kohaselt oleks hoopis vastuvõetavam tuua siia keskmaa õhutõrje. Loota, et konfliktile õnnestub peale esimesi lakse ikka rahumeelne lahendus leida, kui naabrimees näeb, et NATO töötab ja asub oma masinavärki käima tõmbama, siinne kaitse ei varise esimese nädala jooksul kokku ja selle peale (muidugi poliitiliste jõupingutuste tulemusena) meie kallalt tagasi tõmbub. Mis taga ikka juhtub - ega keegi sellisel juhul teda alistama ja režiimi vahetama ei hakka ning küllap oma rahvale ikka ära on võimalik seletada, kuidas "likvideeriti oht piiri taga". Tegelikult proovitakse aga ära, kas NATO eksisteerib või mitte.
Ukraina on tegelikult hea näide lokaliseeritud konfliktist ja proovimisest, kas ja millal Ukraina vastu hakkab. Ka Falklandi sõda oli näiteks üsna omapärane lokaliseeritud konflikt. Inglismaa ei rünnanud Buenos Airest ega kukutanud valitsust, andis ainult nii palju piitsa, kui oli vaja saarestiku tagasi saamiseks.

[PaganHorde]

Oleks see elu nii lihtne. Lähed viskad naabrimehe akna sisse ja vaatad et kas sind aetakse maja eest minema või mitte. Aga kui hoopis aetakse minema ja tullakse kambaga - pekstakse sinu maja kõik aknad sisse ja antakse peksa ka veel? Hea on kui hing sisse jääb..
Ma arvan et igaüks peab hoolikalt mõtlema enne kui asub sõjateele. Sõda ei lähe kunagi plaanide järgi. Vaevalt et venelased läksid esimest korda Tsetseeniasse planeeritult peksa saama.

[HeiniR]

Su25 ja teiste tasakaaluks võiks pidada nt F22 eskadrilli või selle allüksust, mis Euroopasse (Saksamaa/Poola) pidavat saabuma.
Kui need lennukid suudavad vaikselt toimetada, siis on see neljane grupp juba üpris kõva argument, eriti veel Su25 vastu.

Need Reaperid ja Predatorid on eriti hea pähkel isehakanud rusikameestele, kes end kuskile hoonesse mõnusalt barrikaadide taha varjavad. AK4(7)-ga varustatud võitleja Predatorit või Reaperit alla ei too ning selle jaoks on vaja naabrimehel jälle iseenda palet näidata.
Ei tasu ka unustada, et juba pikemat aega on Eestis teeninud liitlaste eriväelased, kes teevad siin väljaõpet, aga samas tutvuvad ka ise maastiku ja kõige muuga. Nende panust täppissõjas ei tasu alahinnata, kuna sellistel üksustel saab kohitsetud konflikti raames olema vägagi oluline roll.
Ja seda, et venelased Kalibr raketi USA või mõne teise NATO suurriigi vastu lennutab, ei tahaks tõesti arvata, sest sellest hetkest võib see "väike sõjakäik" nii käest ära minna, et seda enam purki tagasi ei topi.
Ega venelastel neid hirmkalleid radari- ja raketikomplekse ka varnast võtta pole, nii nagu need süsteemid on kallid Lääne riikide jaoks, on need kallid samuti venelastele endale. Kui need siin piiri ääres kõik virvendavad, ei pruugi neid kauaks jätkuda.

[PaganHorde]

http://www.postimees.ee/3760965/venemaa ... kaks-lendu
Venemaa uusim luurelennuk tegi Eesti piiri lähedal kaks lendu

[Kapten Trumm]

Arvestades siia kanti liikuvat uute NATO üksuste hulka võime olla kindlad, et piirkond saab piisava katte Predatorite ja Reaperite näol. Ehk siis tekib piisvalt kiitiline hulk operaatoreid USA's (ja ka mujal), kes saavad kätte uued konsoolid ja lendavad vähemalt virtuaalselt kuivadel treeningutel läbi kogu 250-400 km ala mis jääb "sinnapoole". Lisaks tähendab see võimekust 24/7 lennutada mainitud linnukesi oma surmatoova laadungiga käimasolevatelt patrullreididelt Vahemere regioonist kui ka mujalt koheselt sinna kuhu vaja.

Ja need hakkavad selle 250-400 km ala nägemiseks lendama "sealpool" piiri, st Vene õhuruumis?
Kui see lause mõte oli, siis me võime venelastest arvata igasugu pahasid asju, aga nii saamatud nad küll pole, et ei suudaks avastada ja alla tulistada kümnekonna meetri suurust 200 kmh lendavat kergelennukit. Osseetias tegid nad seda korduvalt. Rääkima muust verbaalsest/diplomaatilisest pasast, mis seepeale lendu tõstetakse. Minuteada on lennuki pealt "külje peale" nägemise võime mõnikümmend kilomeetrit, lihtsalt pilved, tolm ja õhu kehv läbipaistvus maa ligidal rohkemat ei võimalda.

Igal juhul pole mõtet ka asja niikaugele ajada, et venelased istutavad nt Gdovi lennuväljale mõne hävitajate üksuse (mispeale meil tuleb tasakaalu hoidmiseks hakata ilmselt Haapsalu või Pärnu lennuvälja remontima) ja siia täiendavat eskadrilli kauplema. Mina just arvan vastupidi, et NATO väejuhatusel jagub oidu, et selliste vene tüüpi otseste provokatsioonidega mitte tegeleda (vene poolel toimuva jälgimiseks on hulga ohutumaid ja märkamatumaid viise).

[kaur3]

Postimees on oma lugejaid rahustanud

- Kui rahul võiks teie arvates olla Varssavi tippkohtumise tulemusega?

Praeguse seisuga paistab seis päris hea. Allianss langetas olulise otsuse suurendatud eelpaigutuse kohta ning andis ametlikult lubaduse tuua pataljonisuurused üksused Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse.

Muret valmistab mulle see, et selle ühtsuse ja Venemaa heidutamise osas kindlameelsuse näitamise juures pole meil eriti detailsemat infot nende pataljonide võimekuste kohta.

Kui ma mõtlen, mida läheb vaja, et pataljonid efektiivset heidutust pakuksid, siis alustaksin tõsiasjast, et pataljonid on väiksed üksused, 800–1000 meest, ja nad paigutatakse vastu Vene väele, mis koosneb divisjonidest, mehhaniseeritud tanki- ja jalaväedivisjonidest, dessantväelaste divisjonidest, keda toetavad raketid ja õhutõrjesüsteemid ja Läänemere laevastik. Ehk NATO väed saavad olema mõnevõrra haavatavad.

http://pluss.postimees.ee/3759897/brzez ... 1468244880

[Kapten Trumm]

Meedia tõlkevõimekus on (taas)kord tavapärasel, linnakanalisatsiooni tasemel.
Divisjon - vene süsteemis tehniliste relva/väeliikide üksus, mis vastab üldväes pataljonile (patarei=rood) või laevastikuüksus (mõned laevad).
Suurtükidivisjon, tankitõrjedivisjon (tankitõrjekahuritega), õhutõrjedivisjon. Aga ka vahilaevade divisjon, raketikaatrite divisjon.

[Yks]

Arvestades siia kanti liikuvat uute NATO üksuste hulka võime olla kindlad, et piirkond saab piisava katte Predatorite ja Reaperite näol. Ehk siis tekib piisvalt kiitiline hulk operaatoreid USA's (ja ka mujal), kes saavad kätte uued konsoolid ja lendavad vähemalt virtuaalselt kuivadel treeningutel läbi kogu 250-400 km ala mis jääb "sinnapoole". Lisaks tähendab see võimekust 24/7 lennutada mainitud linnukesi oma surmatoova laadungiga käimasolevatelt patrullreididelt Vahemere regioonist kui ka mujalt koheselt sinna kuhu vaja.

Ja need hakkavad selle 250-400 km ala nägemiseks lendama "sealpool" piiri, st Vene õhuruumis?
Kui see lause mõte oli, siis me võime venelastest arvata igasugu pahasid asju, aga nii saamatud nad küll pole, et ei suudaks avastada ja alla tulistada kümnekonna meetri suurust 200 kmh lendavat kergelennukit. Osseetias tegid nad seda korduvalt. Rääkima muust verbaalsest/diplomaatilisest pasast, mis seepeale lendu tõstetakse. Minuteada on lennuki pealt "külje peale" nägemise võime mõnikümmend kilomeetrit, lihtsalt pilved, tolm ja õhu kehv läbipaistvus maa ligidal rohkemat ei võimalda....

Taaskord ei suuda sa omandada kirjutatu tegelikku mõtet ja selmet et uuseti üleküsida, hakkad komponeerima ning võitled oma väljamõelduga, osundades seda kellegile teisele...

Loomulikult pole sinu kontseptsiooni järgi 600+ kaugmaa drooni, millel 4 kuni 6 lühi- ja keskmaa õhk-maa raketti ja millede puhul SU-25 või millega iganes allalaskmine eeldab kõigepealt nende lokaliseerimist, mingi mure idanaabri kangelaslikele õhukotkastele ja potensiaalsetele sihtmärkidele... Kindlasti ei omanda ükski nendega lendav operaator, kel enamusel sadu tunde reaalset lennuaega, oskusi oma droonidega opereerida märkamatult maapealsetele (ja ka õhus olevatele) tuvastajatele..

Loomulikult õpivad venelased grusiinide ja ukrainlaste näidetel sõja pidamist ameeriklaste ja muude liitlastega ning nende droonide armeega. Ja loomulikult ei õpi ükski mehitamata lennuvahendi operaator virtuaalselt lendama piirkondades, kuhu nad teatavatel juhtudel oma mehitamata lennuvahendid peavad suunama. Milleks?