Olukord Türgis

[Kriku]

Samas küsib Julian Röpcke õige küsimuse: miks siis presidendihärra lennuk nii pikalt tiirutas, kui seal nii ohtlik oli. Erinevaid arvamusi.

Võimalik, et kogu jutt on Erdogani spinn, et pealinna naasmine kuulsusrikkam oleks, eluga riskitud ja puha. Meil siin ka üks mees rääkis aastaid, kuidas ta ikka kaatriga üle tormise Soome lahe tuli.

[kallek]

Võibolla see oli hoiatus, meil oli reaalne võimalus sind alla lasta aga me seekord siiski veel ei teinud seda nii, et targem oleks sul endal ametikohast loobuda…

[ruger]

18 juuni postitas üks türklane Twitterisse järgmise sisuga teate, mis tõlgituna inglise keelde(Google translate) tähendab:

Friday 15 July 2016 military coup in Turkey at my fave expect robust intelligence

https://twitter.com/DiegoCupolo/status/ ... 4515753984

Nende üksuste juhid võeti maha peale Türgi võimaliku riigipöördekatset

https://twitter.com/Ald_Aba/status/754780811312922624

[PaganHorde]

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/turgi ... d=75083691
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/oo-va ... d=75085045
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/turkl ... d=75085907

Paluks sisu näha

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..esimene:

Türgi-ekspert Witold Szabłowski: Erdoğan kasutab võimalust ja saab Türgi Putiniks
17. juuli 2016 23:55
Holger Roonemaa
Eesti Päevaleht

Kas Türgi president Erdoğan lavastas riigipöördekatse või mitte, eksperdid näevad teda tirimas oma riiki järjest tumedama tuleviku poole, kus võim võrdub ainult tema endaga.Foto: Reuters/Scanpix
Meie piirkonna tugevamaid Türgi-eksperte Witold Szabłowski ütleb eksklusiivintervjuus Eesti Päevalehele, et imeliku mulje jätnud riigipöördekatse puhul ei saa välistada, et selle kutsus esile president Erdogan ise.
Aastaid Türgis elanud, õppinud ja töötanud ajakirjaniku ning tänapäeva Türgist rääkiva non-fiction raamatu „Mõrtsukas aprikooside linnast” autori Szabłowski sõnul kasutab Erdoğan amatöörliku riigipöördekatse järel võimalusi, et oma jõudu veelgi suurendada, endale Putini-laadne võim haarata ja tõeliseks diktaatoriks muutuda.
Ütlesite laupäeva varahommikul, et küsimus ei olnud selles, kas riigipöördekatse Türgis toimub, vaid pigem selles, millal see toimub. Mida te sellega silmas pidasite?
Riigipöördekatse korraldamiseks on varem olnud palju paremaid hetki, Türgi islamistliku valitsuse ja armee suhted on olnud palju kriitilisemas seisus. Näiteks 1997. aastal võeti maha esimene kaasaegse Türgi islamistliku taustaga peaminister Necmettin Erbakan. See käis väga kiiresti. Armee lihtsalt helistas talle, käskis ametist lahkuda ja oligi kõik. Erbakan oli noore Erdoğani poliitiline guru. Kui Erdoğan võimule tuli, teadis ta, et tema suurim väljakutse on armee kas maha rahustada või nõrgendada teda nii palju kui võimalik. Samm-sammult ta just seda tegigi. Erdoğani valitsuse esimesed aastad olid selles asjus kriitilised. Erdoğan kasutas armee nõrgestamise põhjendusena läbirääkimisi Euroopa Liiduga. Ta ütles, et kui Türgi tahab EL-iga liituda, peab sõjaväe seadusliku korralduse euroopalikuks viima. See tähendas, et armee roll ei saanud olla enam nii suur kui varem. Türgi sõjaväel on alati olnud väga suur ühiskondlik ja poliitiline roll. See on kui üks demokraatia pea kohal olev kiht – kui demokraatia hästi ei tööta, siis tuleb ja sekkub sõjavägi.
Nüüdne riigipööre oli väga imelik. Mu Türgi sõbrad – kes on Erdoğani-vastased – on viimased kaks aastat rääkinud, et midagi sellist võib juhtuda. Erdoğan on rääkinud riigipöördest nii palju, et ühel hetkel hakkasid türklased kartma, et ta võib riigipöördekatse ise korraldada, et oma võimu veelgi suurendada. Praegu on Erdoğan väga märkimisväärses seisus. Tema käes on veel viimased demokraatlikud ohjad, aga ta valitseb üha diktaatorlikumalt. Kui teooria väljamõeldud riigipöördekatsest on tõsi, märgib see ristmikku, kus Erdoğan muutub demokraatlikult valitud riigipeast Putini teiseks versiooniks.
Erdoğan on rääkinud riigipöördest nii palju, et ühel hetkel hakkasid türklased kartma, et ta võib riigipöördekatse ise korraldada.
Kas te usute, et tegemist võis olla lavastatud riigipöördekatsega?
Ma ei saa seda kuidagi kinnitada ja mul pole ühtegi tõendit. Saan ainult öelda, et see, mis Istanbuli ja Ankara tänavatel toimus, oli äärmiselt imelik. Me ei teadnud mitme tunni jooksul ühtegi nime, kes asjaga seotud on. Kes nad tegelikult on? Tundus, et valitsus oli riigipöördeks palju paremini valmistunud kui mässajad ja ohvitserid, kes seda korraldasid. Kolme tunni jooksul ei teadnud me isegi, kas riigipöörajad on demokraatlikult või ebademokraatlikult meelestatud. Nii suure riigi jaoks on imelik, et riigipöörajate esimese avalduseni läks meeletult aega. Kui aga Erdoğan Istanbuli jõudis, teadis ta ülitäpselt, mida teha ja mida öelda. Konspiratsiooniteooriates ei saa kunagi kindel olla, aga Türgis on mitu sellist teooriat päeva lõpuks tõeseks osutunud. Erdoğani puhul tuleb kõigeks valmis olla.
Mis nüüd edasi saab? Tundub, et riigipöördekatse on läbi kukkunud.
Erdoğan suurendab veelgi oma võimu. Võib-olla kutsub ta esile uued valimised, aga kindla peale puhastab ta oma vastaste ridu. Ta on seda varemgi teinud, oma vastaseid vangistanud. Kui katse oli lavastus, siis ehk loodeti, et kurdid tulevad riigipöörajatega kaasa, mis annaks põhjuse kurdide vastu jõudu näidata. Või et opositsioonierakonnad toetaksid riigipööret, mis annaks aluse neid vaigistada. Erdoğan käitub nii, nagu on alati teinud. Ta on riigipöördekatses armeed mitu korda süüdistanud ja igal korral on keegi arreteeritud ja süüdi mõistetud. Armee on viimase paari aastaga natuke tugevamaks muutunud. Usun, et ükskõik, mis oli selle taga, siis kasutatakse seda nüüd ära, et veelgi rohkem võimu enda kätte saada.
Millist võimu tal veel vaja on? Eemalt vaadates tundub, et ta on saavutanud kõik, mis soovinud: tsementeerinud enda võimu, vaigistanud konkurendid ja ajakirjanduse ning muutnud põhiseadust.
Tean, et see kõlab imelikult, sest Erdoğanil on juba kõik olemas. Ta tahab konstitutsiooni Putini stiilis muuta. Ta tahab olla igavene Türgi president ja seda, et Türgi oleks presidentaalne riik. Ka praegu saab Erdoğan vabalt peaministreid liigutada, aga see, kui pead otsuste tegemisel alati kellegi teisega arvestama, on temasuguse mehe jaoks draama. Ta lihtsalt armastab võimu nii tohutult. Ta tahab kokku ahmida nii palju võimu kui võimalik. Ta on veel üsna noor ja keegi ei tea, millega ta ambitsioonid piirnevad. Vaevalt et ainult Türgi valitsemisega. Tema unistused on palju suuremad.
Mida te sellega silmas peate?
Kaks võimalust. Esiteks püüab ta islamimaailma juht olla. Teisalt, ma ei ole tõesti konspiratsiooniteoreetik ja olen kõikidel neil aastatel olnud skeptiline inimeste vastu, kes väidavad, et Erdoğan üritab Türgis šariaadiseadust kehtestada. Kümme aastat tagasi naersin, kui sellist juttu kuulsin. Sõbrad ütlesid, et hea küll, küll sa näed. Ja nägingi. Türgi pole küll veel šariaadiriik, aga islamit on siin poliitikas ja sotsiaalelus palju rohkem kui varem. Nüüd ütlevad needsamad inimesed, et ta ei taha Euroopas šariaati kehtestada, vaid Euroopat mõjutada. Euroopat destabiliseerida. Tal on sama eesmärk nagu Putinil – destabiliseerida Euroopat. Nende põhjused on täiesti erinevad, aga eesmärk on sama. Putini jaoks tähendaks see rohkem võimu Venemaale, Erdoğanile rohkem jõudu islamile Euroopas.
Mida see tähendab NATO kontekstis? Türgi on ju ka alliansi liige.
NATO-s on Türgi väga pragmaatiline. Nad on head liitlased ja võtavad seda tõsiselt. Türgi on praegu väga tugev regionaalne jõud, aga nad tahavad ennast maailmaklassi mängijaks tõsta. Sellised riigid ei räägi liitlastest. USA ei küsinud ÜRO-lt Iraaki minemiseks luba. Kui sa oled globaalne mängija, ei pea sa kelleltki luba küsima. Sellist perspektiivi näeb endas ka Türgi. Regioonis on nad võtmeriik, kuid nad tahavad saada globaalseks jõuks. NATO-s on nad siiani head liitlased, aga NATO ei tähenda neile kõike.
Türgi on praegu väga tugev regionaalne jõud, aga nad tahavad ennast maailmaklassi mängijaks tõsta.
Kas olite üllatunud, et riigipööramisega keegi kaasa ei tulnud – ei opositsioon, kurdid ega ajakirjandus?
Ei olnud üllatunud. See, mis juhtus, ei olnud tõsiselt võetav. Esimesest hetkest alates, kui kuulsin, mis toimub, hakkasin jälgima Al Jažeerat, mis on Lähis-Ida puhul mu eelistatud meediakanal. Nad muudkui korrutasid kahte sõna – „segane” ja „imelik”. Ei pea olema poliitika Einstein, et mõista – see, mis juhtus, oli imelik.
Nii et tegemist oli riigipöördekatsega, mis oli määratud nurjuma?
Usun, et keskööks oli selge, et nad kaotavad. Neil õnnetutel sõduritel polnud õrna aimugi, mida teha. Tundus, et nad ei olnud häid korraldusi saanud. Nad saadeti lihtsalt ilma juhisteta tänavatele.
Me teame, et üle 1500 sõjaväelase, nende seas viis kindralit ja 29 koloneli, on arreteeritud. Kui märgatavad numbrid need Türgi armee kontekstis on?
Türgi armee on üks maailma suurimaid. See ei olnud suur osa armeest. Aga [arreteerimised] on alles algus. Armee tähtsus viimaste aastate jooksul suurenes ja ehk said nad liiga ohtlikuks. Raske öelda, kui suur osa armeest tegelikult katset toetas. Kui sa näed, kui suure hulga inimesi oskas valitsus nii kiiresti arreteerida... Nad teadsid kohe, mida teha ja kelle järele minna.
Valitsus hoiatab, et uus riigipöördekatse võib toimuda igal hetkel ja kutsub inimesi tänavale. On see osa mängust?
Mu sõber Türgist ütles, et on puhkuste aeg, türklastel on igav ja nad tahavad natuke lõbutseda. Võib-olla on seal taga midagi, mida me ei tea. Oletame korra, et tegemist oli päris katsega riiki pöörata. Miks peaks siis inimesi tänavatele kutsuma? Riigipöördekatse hävis, sellega on kõik. Ilmselt siis [kutsutakse tänavale] selleks, et näidata, kui palju inimesed sind armastavad ja et sa tunneksid nende armastust ning et see armastus leviks. Et maailm näeks, kui armastatud juht sa oled. Ma ei näe muud põhjust. Erdoğan on egotsentriline. Ta armastab võimu ja ennast selle keskel. Samuti meeldib talle inimeste imetlus. Tegemist on lihtsalt oma ego peal masturbeerimisega.
Mu sõber Türgist ütles, et on puhkuste aeg, türklastel on igav ja nad tahavad natuke lõbutseda.
Milline tulevik Türgit ootab? Kas riik lõhestub veelgi rohkem?
Türgis oli väga palju inimesi, kes ootasid ja lootsid, et ühel päeval armee tuleb viiendat korda ja lõpetab islamistliku valitsuse aja. Nende lootustega on nüüd lõpp. Erdoğan saab veelgi tugevamaks ja nüüd on käes murdepunkt tema poliitilises elus. Seni ütlesime, et Erdoğan valitseb nagu diktaator. Nüüd kaotab ta sõna „nagu” ära.
Kui oled Erdogani vastu, toetad Güleni
Türgi võimud eesotsas president Recep Tayyip Erdoğaniga on hakanud nurjunud riigipöördekatse korraldamises süüdistama ¬USA-s elavat 75-aastast islamivaimulikku Fethullah Güleni, kes on olnud presidendi vastu kriitiline. Erdoğan juba nõuab USA-lt Güleni väljaandmist.
Witold Szabłowski sõnul oleks ta väga üllatunud, kui riigipöörde katse taga oleks tõepoolest Gülen. „Ta on mees, keda süüdistatakse kõiges, mis Türgis juhtub. Tal on küll toetajad mitmes sektoris Türgis, aga armees mitte eriti. Armees on Erdoğani toetajaid palju rohkem,” põhjendas ta. „Ta on Erdoğaniga tülis ja Erdoğanile meeldib nõiajaht.”
Tema hinnangul ei huvitagi Erdoğani ja tema pooldajaid, kas korraldaja oli Gülen või mitte. „Loeb see, et kui sa oled Erdoğani vastu, järelikult toetad Güleni. Nagu kommunistidega: kui sa oled kommunismi vastu, oled fašist,” võrdles Szabłowski.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..teine:

Öö varjus tegutsesid kallutatud jõud
17. juuli 2016 23:55
Kaivo Kopli, kaivo.kopli@epl.ee
Eesti Päevaleht

Reedel kell 22.29: Istanbulis suletakse kaks üle Bosporuse viivat silda. Dogani uudisteagentuur näitab kaadreid autode ja busside ümbersuunamisest.
22.50: Ankaras toimub tulistamine, üle linna lendavad sõjaväelennukid ja -kopterid. Koptereid on näha ka Istanbulis.
23.02: peaminister Binali Yıldırım teatab, et käib riigipöördekatse, ja kutsub üles säilitama vaoshoitust. Tema sõnul on sõjaväeline rühmitus püüdnud kukutada valitsust ja julgeolekuvägedele on antud korraldus „teha, mis vaja”.
23.25: väidetavalt Türgi sõjaväelt tulnud avalduses öeldakse, et sõjavägi on võtnud võimu kaitsmaks demokraatiat. E-kirjana saadetud sõnumis, mille Türgi tele- ja muud meediakanalid edastavad, kinnitatakse, et toimuv ei puuduta kuidagi Türgi välissuhtlust.
23.28: CNN-Turk teatab, et president Recep Tayyip Erdoğan on ohutus kohas.
23.47: riiklik uudisteagentuur Anadolu teatab, et Ankaras sõjaväe peakorteris on võetud pantvange, kelle hulgas on ka relvajõudude ülemjuhataja.
23.49: presidendi administratsiooni allikalt tuleb teade, et relvajõudude varasem avaldus ei tulnud kõrgemalt tasandilt.
23.57: Türgis katkeb ligipääs Facebookile, Twitterile, YouTube’ile ja muule sotsiaalmeediale.
23.58: riikliku meediakanali TRT korrespondent teatab, et sõjavägi on Ankaras kanali peakorteri hõivanud.
Laupäeval kell 00.02: valitseva AK partei Istanbuli haru juht teatab, et sõdurid on sisenenud partei kontorisse ja käskinud kõigil lahkuda.
00.05: riiklikus ringhäälingus loetakse ette sõjaväe avaldus, et ette on valmistatud uus põhiseadus. Ühtlasi süüdistatakse valitsust demokraatia ja õigusriigi usurpeerimises. Samuti teatatakse, et riiki juhib nüüd rahunõukogu, kuid ühtlasi on kogu riigis kehtestatud sõjaseisukord ja liikumiskeeld.
00.18: presidendi administratsiooni allikas teatab, et riigipea ja valitsus on endiselt võimul.
00.22: mobiilvideokõnes CNN-Turki reporteriga kutsub president Erdoğan rahvast tänavatele, et protestida riigipöördekatse vastu, mida tema sõnul korraldab killuke sõjaväest. Ühtlasi teatab ta, et naaseb pealinna.
00.35: riiklik ringhääling TRT kaob eetrist, kuid veidi hiljem alustab saadete edastamist Londonist.
00.51: sõjaväe helikopter avab Ankaras tule, pealtnägijad teatavad plahvatustest pealinnas.
01.03: justiitsminister ütleb, et riigipööret üritavad USA-s redutavale vaimulikule Fethullah Gülenile lojaalsed tegelased.
01.08: Ankaras parlamendihoone ümber piiranud tankid avavad tule. Laskmist on kuulda ka Istanbuli lennujaama lähedal.
01.26: Ankara kesklinnas toimub kaks plahvatust.
01.51: sõjaväe eriüksuste komandör teatab, et riigireetjad ei saavuta edu ja sõjavägi ei lähe nendega kaasa.
01.59: hävituslennuk laseb Ankara lähedal alla sõjaväekopteri, mida väidetavalt kasutasid riigipöörajad.
02.04: Anadolu uudisteagentuur teatab, et Ankaras eriüksuste peakorteris on tapetud 17 sõdurit.
02.05: USA president Barack Obama ütleb oma avalduses, et kõik asjaosalised peaksid toetama Türgi valitud valitsust. Ühtlasi kutsub ta üles vaoshoitusele ja verevalamise vältimisele.
02.13: Gülenile lähedal seisev rühmitus teatab USA-st, et riigipöördekatses osalejad on äärmiselt vastutustundetud, ja nimetab poliitikasse sõjalist sekkumist vastuvõetamatuks.
02.20: USA välisminister John Kerry väljendab telefonitsi oma Türgi kolleegiga rääkides absoluutset toetust Türgi demokraatlikult valitud tsiviilvalitsusele ja demokraatlikele institutsioonidele.
02.39: Ankaras parlamendihoones on plahvatanud pomm, teatab Anadolu uudisteagentuur. Samal ajal teatab Reuters ka plahvatusest Istanbulis.
02.52: peaminister ütleb, et olukord on kontrolli all, ja kuulutab Ankara kohal välja lennukeelutsooni.
03.27: Ankaras parlamendihoones toimub veel kaks plahvatust, meediasse jõuavad teated, et hoones on peitu pugenud parlamendisaadikuid.
03.45: meediakanal CNN-Turk katkestab uudiste edastamise, teatades enne seda, et hoonesse on sisenenud sõjaväelased.
03.46: umbes 30 riigipöördekatses osalenud sõdurit, kes on Istanbuli Taksimi väljakul politsei piiramisrõngas, loovutavad relvad.
04.00: president Erdoğan ilmub Istanbuli lennujaama ja ütleb, et püütud on rünnata riigi ühtsust ja solidaarsust.
04.19: president Erdoğanilt tuleb järgmine avaldus, milles ta nimetab riigipöördekatset reeturlikuks ja teatab, et sellepärast tuleb relvajõududes korraldada puhastus.
05.50: julgeolekule ja turvalisusele viidates peatatakse Bosporuse väinas transiitlaevaliiklus.
06.39: president Erdoğan astub Istanbuli lennujaamas tuhandete lippe lehvitavate toetajate ette ja kutsub kõiki üle riigi tänavatele jääma, kuni olukord normaliseerub.
06.42: CNN-Turki otsepildist on näha, kuidas riigipööret üritanud sõdurid lahkuvad tankidest ja annavad Istanbulis ühel Bosporuse sillal alla, käed üleval.
07.18: kindralstaabi pressiteenistuse e-kirjas teatatakse, et riigipöördekatse korraldajad jätkavad võitlust. Ühtlasi kutsutakse inimesi nende turvalisuse huvides tänavatele mitte tulema. Jääb selgusetuks, kust ja kellelt see teade pärineb.
07.33: president Erdoğani toetajad ründavad Istanbulis Bosporuse sillal rühma sõdureid, sekkunud politsei päästab nad raevunud rahvahulga käest.
08.10: viitega kõrgemale ametnikule jõuab meediasse info, et sõjaväe peakorter on valitsusmeelsete jõudude kontrolli all, kuid mässulised jätkavad kohati vastupanu ja nende käes on mõned kopterid.
08.29: tuleb teade, et relvajõudude juht, kes varem pantvangi võeti, on vabastatud.
11.00: relvajõudude staap teatab, et riigipöörde üritajad olid peamiselt õhujõududest, soomusvägedest ja sandarmeeriast.
12.02: valitsuse teatel on olukord „90% kontrolli all”, aga mõned komandörid veel pantvangis.
12.54: Kreeka võimud kinnitavad, et riigi põhjaosas on maandunud Türgi sõjaväekopter kaheksa mehega, kes palusid poliitilist varjupaika. Nad vahistati.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..ja kolmas:

Türklased on segaduses: see on mäng, aga keegi ei tea, kes selle võidab
17. juuli 2016 23:55
Piia Puuraid, Istanbul
Eesti Päevaleht

Kohalik aktivist usub, et uus põlvkond paneb riigis demokraatia maksma, kuid enne tuleb omavahel lepitus leida.
Pühapäevahommikune İstanbul ei erine eriti sellest, milline ta oli möödunud nädalal. Uudiseid jälgimata ei pruugiks teadagi, mis on riigis nädalavahetuse jooksul toimunud. Esimest aimu sellest võivad saabujale anda teda lennujaamast lahkudes tervitavad paarkümmend Türgi lippudega kaunistatud noormeest, kes kohalikus keeles midagi huilgavad.
Sama lugu, just lippudega, jätkub terves ülejäänud linnas. Mošeede, majade ja busside külge on kinnitatud punavalged lipud, üks suurem kui teine. Neid riputatakse isegi endale kaela. Linna peal sõidavad ringi kahekorruselised üleni kaunistatud bussid, mis juba kaugelt enda tulekust pasunatega ette hoiatavad. Pigem jääb mulje, et tähistatakse mõnd suurt spordivõitu või iseseisvuspäeva. Vaikimise ja leina asemel leiab linnast juubeldavaid rahvamasse. Pärgasid tänavatele ega väljakutele ei asetata, seda teha pole neil endi sõnul kombeks ja eluga tuleb edasi liikuda.
Kohalikud rõõmustavad, kuid turistid on linnast kadunud. „Vaata seda väljakut, see on muidu rahvast täis, aga praegu täiesti tühi, kõik läksid minema,” sõnab üks İstanbuli elanik kesklinnas suurte rahvusvaheliste hotellide juures käsi laiutades.
Ent Taksimi väljaku äärsed kohvikud on keskpäeval kohalikke täis. Türgis vabakutselise ajakirjanikuna töötav Hüsniye, kes soovis möödunud sündmusi arvestades anonüümseks jääda, räägib, et tegelikult ei paljastu võõrale silmale see, et paari päeva jooksul eskaleerunud sündmused on kohalikel inimestel nii-öelda jalad alt löönud.
Tegelikult ei paljastu võõrale silmale see, et paari päeva jooksul eskaleerunud sündmused on kohalikel inimestel nii-öelda jalad alt löönud.
„Inimesed kardavad. Kõik räägivad, et see ei olnud päris, see ei olnud usutav,” ütleb ta. See muudab olukorra veelgi pingelisemaks ja arusaamatumaks. Siiski ei saanud seda öelda reede öösel, kui ka üle tema kodu hakkasid lendama lennukid. „Mul oli tunne, et olen sattunud sõjatsooni. Kui lennuk üle mu maja lendas, kukkusin ma sellest kärgatusest põrandale ega julgenud tükk aega püsti tõusta,” kirjeldab Hüsniye ja tunnistab, et on veel praegugi šokis.
Ühtlasi nendib ta, et vaevalt kohalikud isegi suurtest kõhklustest hoolimata midagi ette võtavad. „Praegu oodatakse üksikasju ja fakte, millega toimunut seletada, sealt vaatame edasi.”
Linn ei toibunud ka järgmisel ööl
Need, kes nii reede kui ka laupäeva öösel Taksimi väljakule kogunesid, on tema sõnul enamasti radikaalid. „Seal oli kindlasti ka natsionaliste ja mitteusklikke, aga keskmise türklase arvamust nad kindlasti ja täielikult ei esindanud,” viitab ta sellele, et väljakul juubeldavat rahvamassi vaataval maailmal võis jääda vale mulje, justkui armastaksid kõik türklased president Erdoğani täielikult ja kogu südamest.
Linn ei toibunud reede öösel toimunust veel ka järgmisel ööl. Üle poolte Taksimi väljaku peamiste vaba aja veetmise ja kohtumiskohtade oli Hüsniye sõnul ka siis suletud. Inimesed olid küll kogunenud väljakule võitu tähistama, kuid sinna läksid tema kinnitusel enamasti radikaalid. „Meie, kes me oleme ilmalikud demokraadid, jälgime seda kõrvalt. Me teame, et see on mäng, aga me ei tea, kelle ja mille jaoks ja kes selle võidab,” sõnas ta.
Aarvatavasti võidab toimunust üksnes valitsus, mis suurendab enda võimu veelgi.
Seda, et riigipöördekatseks nimetatu tundub enam kui kahtlane, tõdeb ka noor İstanbulis elav aktivist ja demokraat Perçin İmrek. Ta nendib, et arvatavasti võidab toimunust üksnes valitsus, mis suurendab enda võimu veelgi. Tema sõnul erineb praegu Türgis sirguv noor põlvkond väga palju oma vanematest: noored on haritumad ja kriitilisema meelega. See tähendab, et noored ei võta kõike, mis neile ette söödetakse, enam tõe pähe.
Sõnavabaduse vähenemine on probleem
„Meiega on raskem manipuleerida, me kontrollime asju ega aktsepteeri kõike, mida ette öeldakse,” kinnitab ta. İmrek nimetab eelkõige sõnavabaduse vähenemise probleemi. Tema sõnul ei ole teada, kas see võib veelgi süveneda. Tema sõnul ei saa täiesti sellele lootma jääda, et noor põlvkond on valgustatud ja viib Türgi väga teadlikult läbinisti demokraatlikule teele.
„Meil on multikultuurne riik. Ka politseinikud, kes protesteerijaid peksavad, on noored, ja sõjaväelased, kes tänaval inimesi tulistasid, olid samuti noored. Noored on oma arvamustes väga killustatud. Esmalt peame kõik koos elades hakkama saama,” leiab İmrek.
Selles ta ei eksi, kaugeltki kõik noored ei suhtu valitsusse kriitiliselt. Kokaks õppiv Enes Özsyürek ütleb, et ta tunneb igal sammul, kuidas valitsus töötab tema, mitte enda heaks, ja presidendi kohta ei ole tal öelda ühtegi halba sõna. „Sotsiaalmeedia võtab ta maha halbadel juhtudel, kui tema kohta näiteks laimu levitatakse. Ma ei näe selles midagi halba,” tunnistab ta.
Selline arusaam torkab eredalt silma ka linnas ringi liikudes. Taksimi väljaku servas asuvale majale on tõmmatud suured presidendi portreed ja Türgi lipud. Mõni hetk hiljem need siiski kaovad. Inimesi hoiab kõrvetav kuumus veel väljakust eemal, kuid õhtul kavatsetakse taas sinna koguneda. Seniks jälgib mängu kõrvalt üksnes rahvusvaheline meedia. Ajakirjanikud teevad tühjast väljakust, lugematust hulgast lehvivatest lippudest ja kahest politseisoomukist järjest ja järjest otselülitusi. „Nende (väljakul rõõmustavate türklaste – toim) häält on lihtsalt valjemini kuulda, aga ma ütleksin, et tegelikult on nii arvavaid inimesi türklaste seas umbes veerand,” oletab Hüsniye.
Matuste päev
Nii İstanbulis kui ka Ankaras toimusid eile päev läbi reede öösel surma saanute matused. Mitmel kohalike seas märtriteks peetavate ärasaatmisel käis president Erdoğan isiklikult. See tähendas ka sadade turvameeste ja politseinike kohalolekut.
Eile õhtul kell viis toimunud matusele, kus viibis ka Eesti Päevalehe ajakirjanik, kogunes tuhandeid inimesi, kes hakkasid Erdoğani saabudes juubeldama ja plaksutama. Paljud ülistasid hõisetega ka Allahit. Mõneski kohas tekkis rahvamassis rüselus ja politsei pidi jõudu rakendama.
Paljud kohalikud ei soovinud matustele minna. „Seal on palju radikaale ja ohutuks seda kohta pidada ei saa,” sõnasid nad.

[Kriku]

Uutest töövõitudest demokraatia kaitsmisel:

Eile löödi töölt minema (ei arreteeritud) 7850 politseinikku:
https://twitter.com/Conflicts/status/754936346419007490
https://twitter.com/Conflicts/status/754936869423546368

Türgi kõrgema hariduse nõukogu vms. kohtub peatselt rektoritega, et puhastada ülikoolid valesti mõtlevatest persoonidest.

---

EU Türgiga tegelev komisjonär Johannes Hahn on ärganud. Talle paistab nüüd, et arreteeritavate nimekirjad olid varem ette valmistatud.

Või luges meie foorumit...?

Mogherini: seadusriigist loobumiseks Türgis "ei ole vabandusi".

[kaugeltuuriv]

Teeks siis minu poolt sellise ümmarguse kokkuvõtte ja viskaks õhku küsimusi.
Nagu ma enne siin mainisin oli minu arvates tegemist ehku peale välja minekuga.
Putšistide üheks veaks oli loorberitele puhkama jäämine ja suurim minu arvates apsakatest,Parlamendi tulistamine.
See pani ka seni opositsiooni osad saadikut lolli olukorda,kes võisid sisimas pööret toetada.
Teisalt,ka Türgi elanikkond eriliselt sõjaväe režiimi taga ei ihalda,meil on raske seda arutleda,sest enamik meist ei ole näinud Stalini aega ja ei oska arvata millise pingega inimesed tollal elasid.Sisuliselt ju Stalini ajajärk,kus inimesi lihtsalt kinni pandi,ilma süüdistusteta ja sõjaväe režiimi vahel,kus sama jama käis,ju ei ole.
Miks ei olnud armee üritus laiemapõhjaline,seletub aga see vahest sellega,et pidevate pommi ja selle Süüria jama tõttu on Türgi luure küllalt agar siseriiklikult ja selle tõttu ei julgetud plaane suuremaks teha.
Meenutab selline käitumine atentaati Hitlerile,kus ka Gestaapo tugeva töö tõttu,ei usaldatud ringi laiemaks venitada.
Küll aga Erdogan kasutab nüüd võimalust oma poliitilistest vastastest ja sõltumatutest kohtunikest lahti saama.Ja see on probleem,mitte ainult sellele piirkonnale,vaid ka kogu NATO riikide grupile.
Olen vaadanud,kes suurematest riikidest on Türgi suunas sellise tegevuse eest juba näppu näidanud.Hetkel vaid Prantsusmaa ja USA,viimane teatas kategooriliselt,et ilma otseste süütõenditeta seda eksiilis asuvat endist Erdogani võitluskaaslast ja eks-imaami välja ei anta.
Ka pika vindumise peale,teatas EL välispoliitika juht,et mitte mingil juhul,ei tohi hakata Türgis pidama nõiajahte ja omale ebameeldivate poliitiliste oponentide kiusamist.
See 6000 inimese arreteerimine näitab selgelt,et selline asi liigub sinna suunas.
Ülejäänud suuremad Euroopa riigid ja minu imestuseks ka näiteks Skandinaavia omad on vait nagu sukk.Ebameeldiv,väga ebameeldiv.
Ja siit minu küsimused diskuteerimiseks.
1.Kuidas olukorda võib ära kasutada Venemaa?
2.Otsesed tagajärjed Eestile?Võtame kohe praktilise asja,nimelt on meilgi Eestis neid eks-imaami pooldajaid,kes on Eestisse liikunud Erdogani eest.Kunagi oli isegi artikkel Ekspressis,kuidas Türgi saatkond hakkas ühte türklast ametlikult siin Eestis kiusama,kuni selleni,et palus Eesti Valitsusel mees arreteerida.
Kui selline asi kordub,kuidas me peaks reageerima?Kas pragmaatiliselt(Türgi on NATO liige ja meil ei ole vaja jama näiteks siis,kui Venemaa hakkab liigutama ja meil oleks vaja Türgi toetust) või demokraatlikult,järgides inimõigusi ja rahvusvahelisi traditsioone?
Millised tagajärjed on katsel kogu selle lõhkeva Lähis-Ida piirkonnale,Iraanile ja Assadile?
Paluks kõigil kaasa mõelda ja arutleda selle üle.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See ERDOGANi režiim annab varsti ju Stalini puhastustele 1930te Venemaal silmad ette - islamistist psühhopaat hängib ikka täiega..

Huvitav, millal kodumaised rehvormtolarastid ärkavad ja ka "hukka mõistma" asuvad

[aest]

Eks ikka siis kui Brüsselis või Berliilis asjaga alust tehakse. Aga mitte enne.

[Kurjam]

See ERDOGANi režiim annab varsti ju Stalini puhastustele 1930te Venemaal silmad ette - islamistist psühhopaat hängib ikka täiega..

Huvitav, millal kodumaised rehvormtolarastid ärkavad ja ka "hukka mõistma" asuvad

Need mõtlevad praegu sellele kuidas oma eelmisi sõnu süüa ja halva mängu peale head nägu teha.
Ei olnud veel selgegi mis üldse toimub kui mõni juba Erdogani poolt säutsuma hakkas.

[Kriku]

Vikilekitajad lubavad peatselt lekitada üle 100 000 dokumendi Türgi valitsuse kohta.

AKP Istanbuli naisorganisatsiooni asejuhilt tüüpiline intervjuu. Kõige taga on Gülen, va võrukael ja reo.

Asjassepuutumatu pilt:

[Martin Peeter]

See ERDOGANi režiim annab varsti ju Stalini puhastustele 1930te Venemaal silmad ette - islamistist psühhopaat hängib ikka täiega..

Huvitav, millal kodumaised rehvormtolarastid ärkavad ja ka "hukka mõistma" asuvad

Need mõtlevad praegu sellele kuidas oma eelmisi sõnu süüa ja halva mängu peale head nägu teha.
Ei olnud veel selgegi mis üldse toimub kui mõni juba Erdogani poolt säutsuma hakkas.

Siin on tegelikult point sees, et nii sisemaine opositsioon, kui demokraatlikud riigid vahivad oma meelest jube kavalalt, kuidas demokraatia ja õigusriik hävitatakse. Peale seda, kui sõjavägi ja õiguskaitseorganid on lõplikult "puhastatud", on järg opositsiooni käes, mida hetkel veel targu ei puudutata. Praegu veel ei ole ohjad 100% Erdogani käes, sest kui Erdogan hakkaks praegu likvideerima opositsiooni, siis on võimalik, et ärahirmutatud sõjavägi ja õiguskaitseorganid valivad teise poole. Aga praegu ei paku teine pool seda võimalustki ega proovi jää paksustki - kui demokraatia võitis, siis miks nad ei tohi meelt avaldada? Seega saab tulevikus türklastest pagulastesse suhtuda nagu Süüria omadesse - jobud, kes lasevad jalga.

[ruger]

Euroliidu ja Türgi vahelistest suhetest
http://maailm.postimees.ee/3768507/euro ... lised-ajad