Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Napp aga meeldiv uudis: http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/s ... d=72427975

..pakuks, et ka märgilise tähtsusega - s.t et saab küll, kui riigil selge tahe olemas

[Hydrazine]

Ohsa, päris hea, kui materialiseeruks ka, kui mõni vanamoor arusaamata kohut käima ei hakka, ise aru saamata, kas on soomuk, tank või veoauto, või kui Yana Toom tüüpi protestima ei hakka.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teemakohane lugu kohalikust meediast:
http://sonumitooja.ee/ministeerium-sood ... ks-aastas/

Eriti just foto on huvitav selle poolest, et kui keegi viitsib seal pildil näha olevaid (piiritletud ja viirutatud) maa-alasid võrrelda omaaegse NArmee AEGVIIDU polügooni kaardiga, siis saabub otse jalustrabav deja vu

Hästi on jälgitavad kaks tänast loogilist arengut:
- kuda "ravitakse" meie keskpolüka keskelt "kokkukroogitud" totralt ebafunktsionaalset üldkuju..
- ja kuda "võetakse tagasi" nõukaaegne soomusmanöövri harjutusala seal lääne pool..

Et parem hilja kui mitte kedagi - ühesõnaga

[Fucs]

Keskpolüka kaardil punasega viirutatud ala on minu teada nn."ohutsooni laienemise ala".
Polügooni enda ala suurendada ei ole esialgu plaanis.
Keskelt "kokkukroogitud" alast itta (Ohepalu) ja läände (Võhma, Kobarsaare) jäävad valdavalt rabad ja seal nagunii füüsiliselt eriti liikuma ei pääse. Samas igasugu hulle võib kohata ka rabas ja kui sealt "kokkukroogitud" kohtadest hakkab raskemast rauast välja lastud metall lendama, ning see äkki mõnele pähe kukub, siis oleks jama suur

See ohuala suurendamine "kokkukroogitud" kohas tähendab vist loogiliselt võttes siis ka sihtmärgialade, mis praegu on ilusasti enam-vähem kokkukroogitud koha keskkohast tiba põhjas, ümberpaiknemist/uute juurde rajamist, kui just ei ole plaanis kõmmutada Aegviidust otse keskpolükale üle Koitjärve- ja Võhma raba (miski 10 - 15 km). Umbes sama vahemaa (~10km) praeguste sihtmärgialadeni on ka Tõõrakõrve endisest NA raketibaasist keskpolüka lõunatipus ja Ohepalu poolsest küljest kokkukroogitud koht peaks ohutusalana olema isegi olemasolevatele sihtmärgialadele lõunast kõmmutades laiem jah.

Teine, Aegviidu polüka piiride kaart, on tänaseks ka juba reaalsuseks saanud "Soodla harjutusvälja" näol, mille moodustamise valitsus juulis ka ilusasti ära kinnitas. Tublid poisid
Aga seda siinne seltskond ilmselt teab juba ammu niisamagi

Ühtlasi on kaalumisel võimalus, et võimaliku Soodla harjutusvälja ning keskpolügooni alad ühendataks omavahel soomukite liikumiskoridoridega, mille kaudu saaks rasketehnikaga liikuda ühelt alalt teisele otse, ilma maanteid koormamata. Koostöös Keskkonnaameti spetsialistidega otsitaksegi võimalusi selliste soomukiteede rajamiseks.

http://www.kadrina.ee/atp/?id=38239
(Artikkel on kirjutatud 09.03.2015)

Septembriks USA pioneerkompanii ka 4km tankiteid sinna keskpolüka lõunakülge (Kolgu laskeväljani) juba ehitas.
Kolgu laskeväli raketibaasi kõrval saab siis olema ilmselt tankidele ja soomukitele mõeldud.

http://www.virumaateataja.ee/3323901/uh ... uukasarmud
http://www.mil.ee/et/arhiiv/8718/%C3%BC ... et%C3%B6id

Seega oleks igati loogiline ja teretulnud, kui need kaks polügooni tulevikuks üheks saaks.
Kasvõi vähemalt logistiliselt esialgu.

Asjad liiguvad

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=74585433

..ütleks, et selle meediakillu ülivõrdes (ja absoluutselt eluvõõras) "eduraportlikkus" paneb isegi minusugust paljunäinut pead vangutama

"Sain täna kinnituse, et loodetavasti peagi Eestisse saabuv liitlaste pataljoni taktikaline grupp ja Ameerika Ühendriikide maaväekompanii mahuvad keskpolügooni alale harjutama. Mahuvad ära ka sakslased ja poolakad," ütles peaminister külastuse järel ning lisas, et laienduste järel peaks kaitseväe keskpolügoonist saama üks parimaid väljaõppealasid Euroopas.

- et igipõline soomets muutub siis n-ö nõiavitsa väel lagedaks kõvapinnaliseks tankimaastikuks, kaovad mets ja rabad..
- et ebafunktsionaalse kujuga ja looduskaitsealade vahele pressitud kitsas polügoon omandab üleöö funktsionaalselt tervikliku, soomusüksuste manöövrit võimaldava kuju..
- et praegusele äbarikule polügoonile mõõdetakse sujuvalt vähemalt 2 x samapalju läänepoolseid kuivemaid alasid juurde ja ükski ministeerium/amet/vald/uusmõisnik ei vaidlusta-pidurda-JOKKskeemita selle vastu..

No lubage naerda, ühesõnaga.. et ülimalt mõttetu eksitav uudisklipp valitsuse teavitustüdrikutelt stiilis "homme oleme viie rikkaima Euroopa riigi seas"

Ksf HEREMil on vist õigus - mul hakkab tõesti juba mingi kompleks kujunema kõigi tasandite teavitustüdrikute ja -poiskeste vastu.. Sest selline mula nagu näit see nende poolt edastet peaministri sõnavõtt, on oma sisult ikka täiesti ajuvaba

[Martin Herem]

Pean vajalikuks täpsustada - Ma ei ole kunagi väitnud, et sul HAKKAB kujunema ...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üllatavalt hea (s.t fakti- ja mõistetäpne artikkel) SIRGALA harjutusväljakust ning selle väljaarendamise ette tekkinud problemaatikast.

Lisaselgitusi "ridade vahelt":
- artikli lõpust läbi käinud 3000ha (5 x 6km) on jalaväepõhiseid lahinglaskmisi tagava harjutusväljaku optimaalsed minimaalgabariidid (välja arvestatud veel eelmise kümnendi algupoolel tollase Maaväe staabi väljaõppejsk poolt)..
- vajadus suurendada SIRGALA harjutusväljakut vähemalt 2 x tulenebki vajadusest minna puht jalaväepõhiselt manöövrilt üle lahingusoomukite omale (ühes laskmistega pardarelvadest)..
- SIRGALA puhul peetakse kogu aeg silmas ka tanke // laskmisi tankidest - veel eelmisel kümnendil sai selgeks, et SIRGALA ongi ses suhtes meie praktiliselt ainus potentsiaali omav maaala..
- kaudselt võib SIRGALA suurendamisest välja lugeda ka tänase keskpolüka lootusetust (loe: olematut perspektiivi) tankide // soomusmanöövri harjutusalana..

Riigi vaidlus iseendaga: kas kaevandada või paugutada?
24. juuli 2016 23:56
Hendrik Kuusk
Eesti Päevaleht

Eesti Energia plaanib allmaakaevandust, mis muudab soomukite sõitmise selle kohal võimatuks.
Kaitseministeerium tõmbas pidurit Eesti Energia Kaevandused AS-i (EEK) kaevandusloa pikendamisele ning allmaakaevandamisele Ida-Virumaal Sirgala põlevkivikarjääris ja Sirgala harjutusvälja juures, sest see võib häirima hakata riigikaitseliste eesmärkide täitmist. Ministeerium soostuks kaevandamisloa muutmist lubama ainult siis, kui kaevandamine ei vähenda ega häiri harjutusvälja töövõimet.
EEK ja kaitseväe Sirgala harjutusväli on juba pikalt koos eksisteerinud. Polügoon kasutabki kunagist karjääriala, kus põlevkivivaru on ammendunud ning maastik ja mets on harjutamiseks sobilikud. Nüüd aga sattusid EEK ja kaitseministeeriumi plaanid samal ajal eri suundadesse liikuma.

Vaja väljaõppeks tingimusi
Kaitseväel on plaanis harjutusvälja laiendada üle poole võrra, eelkõige endiste ja praeguste kaevandusalade arvel (vt kõrvallugu ja kaart). Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles, et muu hulgas on laiendamise eesmärk välja ehitada tugevdatud soomusjalaväe pataljoni väljaõppeks vajalikud tingimused.
Teisalt on plaanitud laienemise ala siiani kasutuses EEK-l, kes on hädas vajaliku kauba¬põlevkivi koguse kättesaamisega. Kaevandamise maht on Aidu ja Viru kaevanduste sulgemise tõttu vähenenud ligi viie miljoni tonni võrra aastas. Puudujäävad kivid tuleb välja võtta Estonia ja Narva kaevanduste abiga. Avatud karjäär aga ei võimalda ka seal senist mahtu kaevandada. Peale selle ei saa praegu kasutatava tehnoloogiaga eri piirangute tõttu kogu lubatud põlevkivivaru Narva karjäärist välja võttagi. Enne saab loa kehtivus läbi.
EEK on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse kaevandusloa muutmiseks, mis võimaldaks peale avakaevandamise juurutada ka allmaakaevandamist. Seejuures mainib EEK juhatuse esimees Veljo Aleksandrov, et kui kaevandamist jätkatakse allmaa viisil, kaasneb sellega küll maapinna vajumine, kuid taimestik ega loomastik ei hävi, säilib looduslik kooslus.
Näib, et lubade taotlust koostades ei arvestatud Sirgala harjutusvälja laienemisplaanidega, ja ka keskkonnamõjude hinnang sai aasta alguses heaks kiidetud. Kuid vastuolud tekisid siis, kui eelnõu saadeti kaitseministeeriumisse kooskõlastamiseks.
Paari aasta jooksul võib tekkida järelvajumeid ja rasketehnikaga ei oleks maa-ala ohutu kasutada.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute kantsleri ülesandeid täitev Nele Loorents viitas keskkonnaministeeriumile saadetud vastuses, et harjutusvälja töövõime ei säili, kui allmaakaevandamisega kaasneb maapinna vajumine. Paari aasta jooksul võib sellisel juhul tekkida järelvajumeid ja rasketehnikaga ei oleks maa-ala ohutu kasutada.

Kaevandusluba lõpeb 2019. aastal
Teiseks lööb kaevandusloa pikendamine sassi polügooni laiendamise ajalise plaani. Suures osas tulevasel harjutusalal laiuva põlevkivikarjääri kaevandusluba lõpeb 2019. aastal. EEK sooviks kümneaastast pikendust, kaitseministeeriumil on aga plaan sama ajaga harjutusväli poole suuremaks paisutada. Laienemise plaan koostati teadmises, et ala kaevandatakse karjääris ja praeguste lubade kehtivusajal.
Kaevanduslubade väljaandmisega tegelev keskkonnaministeerium planeerib kokkuleppele jõudmiseks kõigi osapoolte kohtumist, et asjaolud läbi rääkida ja jõuda lubade muutmise eelnõu koha pealt ühele meelele.
Eelnõu on võimalik täiendada nii, et Eesti Energia ja ka kaitseministeeriumi huvid on kaetud.
Kaitseministeeriumile on olulised kaks asja. Sang ütles, et esiteks peab ministeerium arenduseks vajalikud maa-alad kätte saama kokkulepitud ajaraamis ja teiseks peab maa-alune kaevandamine toimuma seal, kus kokku lepitud. „Kui need aspektid on dokumentidesse lisatud, siis meie poolt edasisi tõrkeid kaevanduslubade menetlemises ei ole,” sõnas ta.
Ka Eesti Energia on seisukohal, et eelnõu on võimalik täiendada nii, et Eesti Energia ja ka kaitseministeeriumi huvid on kaetud, vahendas kommunikatsioonispetsialist Lotte-Triin Narusk.
Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna nõunik Tiit Kaasik ütles, et kohtumise käigus selgub, kas ja mil määral on riigikaitse huvid ja lubade muutmine vastuolus.

Sirgala harjutusväli laieneb
Sirgala harjutusväli rajati 2008. aastal ja on praegu ligi 3000 ha suurune, kuid kümne aastaga soovitakse see vähemalt poole suuremaks kasvatada.
Laienemise algus (I etapp) viiks piirid põhja poole ja tooks polügooni endise Viivikonna kaevanduskülani (praegu Kohtla-Järve linnaosa). Lääne poolt ulatuks sõdurite mängumaa Kurtnale ligi poole lähemale kui varem. 30 aasta perspektiivis (II etapp) laienetakse ka lõuna poole. Harjutusvälja laiendamine on tingitud Jõhvi linnakus asuvate üksuste väljaõppetingimuste tagamise vajadusest. Praaegu pole väljal võimalik vajalikku sõjalist väljaõpet korraldada. Seal saab teha tankitõrjerelvadest ja raskekuulipildujatest laskmisi ning soomukite õppesõitu, kuid mehhaniseeritud üksustega ei ole harjutusväljal võimalik lahingut jäljendavaid manöövreid teha. Samuti ei ole harjutusväljal võimalik teha liikumiselt laskmisi Eestile ostetud lahingumasinatega CV90 ega tankidega.

[Kapten Trumm]

Kuidas vene ajal see 144. motolaskurdiviis oma laskmised lastud sai?
Oli tõesti keskpolükas nii palju suurem ja ohutusnõuded väiksemad, et sai seal lastud?
Diviisi relvastuses olid ka Grad reaktiivsuurtükisüsteemid, mille laskekaugus oli tollal 30 km alla ja neid pidi ka kuskil laskma.
Kuuldavasti lasti ka neid keskpolükal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ma olen siin teemas piisavalt märku andnud, et nn "keskpolükas" oligi nõukaajal kuni 3 x suurem..

Elik tänane "keskpolükas" ongi ainult tolle kunagise NArmee AEGVIIDU polügooni soostunud idaserv-jäänuk..

[TTA]

Kuidas vene ajal see 144. motolaskurdiviis oma laskmised lastud sai?
Oli tõesti keskpolükas nii palju suurem ja ohutusnõuded väiksemad, et sai seal lastud?
Diviisi relvastuses olid ka Grad reaktiivsuurtükisüsteemid, mille laskekaugus oli tollal 30 km alla ja neid pidi ka kuskil laskma.
Kuuldavasti lasti ka neid keskpolükal.

No parimate rakettidega võib see laskekaugus olla 30km ja alla. Aga tuletan siinkohal meelde, et esimesed GRAD'i raketid olid üleüldse 15km laskekaugusega, ning siiani enamlevinud raketitüüp lendab 20km peale. Nagu kõigi kaudtule relvadega ei PEA neid laskma maksimum laskekaugusele ja tegelikult, kui välja arvata vajalikud moonatestid, pole seda ka vaja. Suurtükiväe puhul on see üleüldse kahjulik relvasüsteemile kui pidevalt suurtele kaugustele lasta. Kulutab nimelt relva rauda. Raketiheitjate puhul muidugi pole selles osas probleemi, kuid siis tekib probleem suure hajuvusega suurtel laskekaugustel. Sihtmärgiala peab olema maru suur ja tulejuhid üsna kaugel.

[Kapten Trumm]

No isegi minimaalsele kaugusele (5000 m) laskmise korral on see ohutusala ikkagi kolossaalne, sest rakettrelva puhul tuleb arvestada, et kui lennu ajal midagi vussi läheb, võib rakett "jugama" panna ja maanduda kuskil mujal. Eriti kehtib see igasugu "parim enne möödas" moonade kohta, mida laskmistel kulutatakse.

[Leo]

Kui ise ei tea, siis soomlastelt tasub kysida, kuidas nemad on oma kaudtule ja Gradide ja rakettide laskmised niimoodi korraldatunud, et lasud on sooritatud ja korvalised isikud terved? OT kahureid ja rakette on lastud näiteks Lohtajal nii, et suur osa Perämerest, mis eesti keeles voib olla Botnia laht, on laevaliikluseks kinni pandud ja sihtmärkide ning laskemoona tykid pudenevad merre. Suurtykke lastakse näiteks Niinisalos ja Vekarajärvel ning Lapis Rovajärvil, mis on yks suur polygon keset horedasti asustatud Lapimaad. Tankid paugutavad Parolas jne, nii et voimalusi on. Loomulik, et Eestis on vaja kohta, kus relvastuses olevate soomukitega täiskäigul manöövrit harjutada ja kahuritest lasta saab, igasugu ajutised lahendused ja yle-mere käimised on pikema aja jooksul kallivoitu ja keerulised korraldada, kuid näiteid on ka vastupidisest. Minu teada on osa brittide tankidest ja soomukitest nind teenindavad mehaanikud Kanadas, kus on rohkem ruumi nendega ringi liikuda ja pauku teha kui ylerahvastatud Inglismaal, ehk siis oppustele veetakse peamiselt meeskondi ule ookeani.

[Madis22]

Imekspandav on, kuidas sellise riigi nagu näiteks Belgia relvajõud oma väljaõppe aladega oma territooriumile ära mahuvad. Ruumi on neil pea kolmandiku võrra vähem, rahvast üle kaheksa korra rohkem.

[TTA]

Imekspandav on, kuidas sellise riigi nagu näiteks Belgia relvajõud oma väljaõppe aladega oma territooriumile ära mahuvad. Ruumi on neil pea kolmandiku võrra vähem, rahvast üle kaheksa korra rohkem.

Oled kindel et nad, nagu hollandlasedki, näiteks saksamaal ei käi?

[Madis22]

Ehk käivad ka. Sattus säherdune dokument ette, kus on juttu ka kaudtulevahendite lasketiirust: http://www.eeas.europa.eu/csdp/document ... u__en_.pdf