Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[trafomees]

Paistab, et uute geopoliitiliste muutuste tuultes hakkavad vanad head ideed jälle esile tõusma...

http://euromaidanpress.com/2016/07/05/i ... ing-again/

[kaugeltuuriv]

Huvitav, millised kohustused Eestil USA ees on? Minu arvates on hoopis jänkidel tõsine (au)võlg eestlaste ees. Tuletagem meelde, mida USA propa peale viimast sõda eestlastele sisendas... Oleks siis vähemalt kohe 1944. aastal ausalt välja öeldud, et mingit abi pole oodata ja metsavendlus on mõttetu, jäänuks ehk märtsiküüditaminegi toimumata. Valelike lubaduste tulemuseks oli aga hulk hukkunuid ja vangilaagritesse saadetuid, kümned tuhanded rikutud elud ja loomata jäänud pered.

Ja veel teine repliik,venelased saatsid paremikku Siberisse mitte selle pärast,et keegi ootas Valget Laeva või mingit propat(uskujaid oli tõesti vähe ja partisanivõitlus oli ikka seotud paljude põhjustega,mitte USA müütiliste lubadustega),vaid selle pärast,et 1941 aastal jäi töö poolikuks.Ning selle eest,et ei suudetud enne sõda luua baasi kolhoosidele ja selle eest,et Stalin tahtis karistada Eestit selle soovist elada väljaspool Vene Impeeriumi,sõltumatu riigina.Riigikord või usk kommunismi oli üks paljudest põhjustest aga need ei olnud peamised.
Ja seda Tsaaririigi mentaliteeti järgib ka Putin.

[kaugeltuuriv]

Toomi Jaana ilma Kremli susimata selliseid asju ei tee,olen jälginud teda ja peaks ütlema,et alates 2014 aastast mutt on muutunud järjest avalikumalt venemeelseks.
Eriti silma torkab tema sagimine peale vana Edgari haigestumist,selgelt proovib ta saada uueks esinaiseks seal ja tekitada lõhe parteis,sundides siis eestlasi lahkuma.
Pluss oleks Venemaa jaoks see,et siis omaks nad Eestis suurt parlamendiparteid,kellega peab arvestama.

[Roamless]

Eriti silma torkab tema sagimine peale vana Edgari haigestumist,selgelt proovib ta saada uueks esinaiseks seal ja tekitada lõhe parteis,sundides siis eestlasi lahkuma

Ära seda küll karda, et ta eestlasi lahkuma sunniks ja parteid lõhestaks. Ainult Vene parteina pole neil Eestis pikka pidu ja Toom teab seda suurepäraselt, pigem proovib ta hoida parteid koos, sest siis saab rahulikumalt ka oma huvisid läbi suruda, ilma eestlaste pooleta, poleks neil lihtsalt kaalu. Vene rahvusel põhinev partei marginaliseeruks (ja mitu on ka varasemalt marginaliseerunud) Eestis kiirelt, sest ega venelased pole meil kõik ühtne hall mass, vaid väga kirju seltskond erinevate huvidega. Kremlile on Toom muidugi kasulik, sest tema kaudu saab mingit mõjutust teha, samal ajal, kui Linterid ja Revad on väikese toetusega klounid ning ka liiga rumalad suuremaks poliitikaks.

[aj1972]

ERM hakkab valmis saama siin vana hea artikkel kuidas kultuuriobjekte ehitatakse.
http://arvamus.postimees.ee/v2/477258/m ... -sildi-all

[Roamless]

Mulle aga tundub veidel ühistranspordis elektritranspordi (trollide) asendamine sisepõlemismootoriga bussidega (olugi ökomöko gaasil või hübriidid)
Nii "roheline" mõtlemine mulle hästi pähe ei mahu. Et selliseks jamaks antakse ka EL toetusi, näitab ise kogu värgi totrust.

Üks uus troll maksab ca 3 tavalise bussi hinna, kuna linnavõimul on rahaga ka "paremaid asju teha" , siis müüaksegi rahvale meedia vahendusel ideed, et üks "roheline" transport asendub teisega. Tegelikkus on sellest muidugi kaugel, praegune hübriidtehnoloogia (gaasibussid on esialgu Tartu ja tulevikus ka Võru teema, kui nad oma tankla probleemile lahenduse leiavad) astub veel lapsekingades ning nimetamist "samaväärseks trolliga" ei kannata kusagilt otsast (muidugi on üldteada, et kaudselt saastab troll ka, kuna tema tarbitud vool ei tule ju iseenesest, kuid vähemalt ei sadestu see tallinlaste kopsudesse). Ei viitsi otsida, kuid "Postimehes" oli kunagi selle kohta väga heade näidetega artikkel rahvusvahelise kogemusega spetsialistilt, kes lasi trolli kaotamise argumendid ikka korralikult auklikuks. Eriti lollakas oli linnavõimu väide, et seoses elektrihinna tõusuga, muutuvad trollid kallimaks, kui vanad Rootsi diiselbussid. Üks tuttav riigiametnik on ka väitnud, et oma panuse andis trolli vaikselt ajalukku vajumiseks ka RE, kus Pentus oli kriipsu peale tõmmanud ideele CO2 rahade eest kõik trollid uute vastu vahetada, sest pole mõtet anda Savisaarele "tasuta ühistranspordi kampaaniaks" veel uusi trolle kätte. Kui see tõesti nii on, siis hea, et vähemalt uusi tramme tuli.

[Kapten Trumm]

Ohjah, kvoodirahad

Selle C02 teemal tehaksegi mõttetuid asju nagu mingite kummaliste elektriautode ost (mis enamiku ajast seisavad kasutuseta), laadimisvõrgustikud ning episoodiline elektriauto ostule peale maksmine (ilma ideeta, kuidas seda jätkusuutlikult edasi ajada). Aga noh, meil ajab riigivõim ja Tallinna linnavõim eri riikide asju. Turuhinna eest neid elektriautosid keegi juurde ostma ei hakka (mitte märkimisväärses koguses) ja miinusega töötav laadimisvõrgustik (mis on tänaseks juba moraalselt vananenud-ei võimalda uuemaid autosid ikka laadida) ei hakka ka kunagi plussi andma. Taolist jama ükski ettevõtja enda pidada ei võta ja kui puudub tulevikuperspektiiv, siis veelvähem võtab. On vaid rõõm, et "Eesti on enamikust Euroopast ees".

Kui me vaatame, kes meil kütust tarbib ja milleks tarbitakse, siis sõiduauto on seal pingereas ikka väga tagaotsas ja sinna raha külvata pole erilist ideed. Mootorikütuse peamine tarbija (ja CO2 tootja) on rasketransport, sh ühistransport ja enim energiakandjat tarbib meil elektri tootmine põlevkivist. Kuskile sinna vahele mahub ka kinnisvara (enamuses elamufond) kütmine.

Sestap minuarust, ühistranspordi (bussid, rongid, trammid) viimine elektri oleks küll sisukam tegu kui propagandaelektrimobiilide ost.

[Fucs]

Selle C02 teemal tehaksegi mõttetuid asju nagu mingite kummaliste elektriautode ost (mis enamiku ajast seisavad kasutuseta), laadimisvõrgustikud ning episoodiline elektriauto ostule peale maksmine (ilma ideeta, kuidas seda jätkusuutlikult edasi ajada).

Ja ei maksa unustada ka näiteks elektrihõõgpirnide keelustamise projekti

[Kapten Trumm]

Taolised, pikaajalise iseloomuga projektid on meil lükatud labaselt valimis- ja parteipromo vankri ette, seepärast tehaksegi elektrimobiilsust, mis pole jätkusuutlik.
Pikaajalised ja kasulikud energeetika projektid eeldavad rohkem sisulisi teadmisi, kui tarkus parteile uuendusmeelse imago loomisest.

Energeetika ja elektripromoautode kõrval tuleb märkida, et
-põhilise energiaallika ehk saastava põlevkivienergeetika asendamiseks mingit käegakatsutavat plaani pole (peale EE-s mingi tuumaenergeetika osakonna loomise). Tuulikud ja puiduhakkejaamad selleks olema ei hakka. Ümberringi vaadates peale tuumajaama tõsist alternatiivi pole.
-elamufondi katastroofiliselt väikse soojapidavuse dramaatiliseks parandamiseks ka plaani pole. Olemasolev plaan maksta tagasi kuni 30% renoveerimiskuludest, juhul, kui projekt täidab eesmärgid, tähendab, et kogu renoveerimismajandus on endiselt pangalaenu otsas (summad on piiratud). Tempot võite Tallinnas ringi sõites ise näha.
-tundub, et ka jätkusuutliku ühistranspordi plaan puudub - antud "porgandite" projekt oli analoogselt parvlaevaühendusega initsieeritud vedaja pidevalt kasvavast dotatsioonide küsimisest ning vähesest läbipaistvusest ministeeriumi arvates. Poliitikute arust piisab, kui ehitame euromaanteed ja las siis rahvas päästab oma C02 üksi autos istudes. Või sõitku bussiga, kel autot pole.

Selle loetelu kõrval on see Sarapuu bussiüritus lihtsalt "hästitoimiva" energiaäästupoliitika üks külgi.
Sellist pulli saab teha vaid "tänu" sellele, et Eestis puudub arenenud riikide mõistes töötlev tööstus ja CO2 kvoote ei täideta, seni kuni neid ei täideta, on võimalik viljeleda sooja mittepidavaid maju, eraautodel "ühistransporti" ja tossata põlevkivijaamades. Kvoodimüük, millega neid elektriautovärke finantseeriti, oli ju üle jääva CO2 mahu maha müümine neile, kel seda napib (nt Jaapanile).

[Castellum]

-elamufondi katastroofiliselt väikse soojapidavuse dramaatiliseks parandamiseks ka plaani pole. Olemasolev plaan maksta tagasi kuni 30% renoveerimiskuludest, juhul, kui projekt täidab eesmärgid, tähendab, et kogu renoveerimismajandus on endiselt pangalaenu otsas (summad on piiratud). Tempot võite Tallinnas ringi sõites ise näha.

Olemasolev plaan on väga hea, tagasi makstakse 50% pehmetest tegevustest ja 40% ehitustegevusest maksimaalselt.

Tehniliselt on kõik nõuded paigas, asi on kenasti lahendatud projekti tasandil. TTÜ, Kredex ja MKM on mitu aastat näinud tõsist vaeva ja tulemus on hea. Sääst on märkimisväärne.

Probleem on selles, et see tegevus on KÜ-dele vabatahtlik. Nad peavad võtma pangalaenu ja saavad pärast selle raha tagasi. Ja kes võtab vastu otsuse seda teha? Üldkoosolek muidugi...vanamutid ja muud tegelased, kes ehitusest midagi ei jaga. Aga et oleks ainult odavam...ja lõpuks ei tulegi mingit tulemust...

Näinud enda kogemusest küll. Ise ka rekonstrueerimise tehnilne konsultant (mode annab enda reklaamimise andeks), valmis pole ühtegi teinud, aga projekteerimise faas (kaklemine KÜ-ga) on võtnud isu ära asja tegeleda...

[Kapten Trumm]

Meie ühistu puhul oli probleem selles, et täispakett (välisvooder, katus, küttesüsteem, ventilatsioon) oli üle kahe korra kallim kui pank laenu annab (koos Kredexi tagatisega). Remondifondi kaudu koguks seda puudujääki niikaua, et nafta lõpeb ennem. Ühistu pensionärid oleks ehk ära rääkinud. Nii me poolmeetmeid tegimegi, uued välisuksed, keldri aknad ja muu pudipadi. Ainult välisseinte soojustus või muu asi ühekaupa ei pruugi mingit säästu üldse andagi. Olen praktikas taolisi juhtumeid näinud, kus soojaarve hoopis kasvas.

Tavaline komistuskoht (kokku puutunud ca 10 projektiga), et hoone välispiirde muutmisel piisavalt "tihedaks" tekib korterites probleem õhu kvaliteediga ning uute plastakende jne saadud sooja sääst lastakse lihtsalt õue (aknad on kogu aeg praokil ning kui läheb külmaks, keeratakse termostaadist kütet juurde). Tavaline "lahendus" on ju selline, et läbi seina puuritakse värske õhu klapid ja väljatõmme käib läbi veneaegse isevoolse ventilatsiooni. Kui klapid lahti või aknad praokil, siis tõmmatakse lihtsalt soe katuselt välja. See probleem on hästi näha ventkorstende juures, kuis talvel moodustuvad tõsised jäämäed.

Mina nt magan ta talvel, aken tuulutusasendis. Kui läheb liiga külmaks, keerame radikat juurde (ega lisa ju maksma ei pea). Nii see soe kaobki.
Minu kogemuste põhjal (kinnisvarahaldus 6a, HAII kutsetunnistus) ei ole renoveerimisel nii suur probleem häälte kokku saamine (korduskoosolekul ikka saab), vaid ebakompetentsed ühistute juhtkonnad ja piirangud finantside saamisel (meil oli tavaline, et kolmest meetmest sai maksimum ühe teha - nt ainult fassaadi soojustuse).

[Castellum]

Meie ühistu puhul oli probleem selles, et täispakett (välisvooder, katus, küttesüsteem, ventilatsioon) oli üle kahe korra kallim kui pank laenu annab (koos Kredexi tagatisega). Remondifondi kaudu koguks seda puudujääki niikaua, et nafta lõpeb ennem. Ühistu pensionärid oleks ehk ära rääkinud. Nii me poolmeetmeid tegimegi, uued välisuksed, keldri aknad ja muu pudipadi. Ainult välisseinte soojustus või muu asi ühekaupa ei pruugi mingit säästu üldse andagi. Olen praktikas taolisi juhtumeid näinud, kus soojaarve hoopis kasvas.

Tavaline komistuskoht (kokku puutunud ca 10 projektiga), et hoone välispiirde muutmisel piisavalt "tihedaks" tekib korterites probleem õhu kvaliteediga ning uute plastakende jne saadud sooja sääst lastakse lihtsalt õue (aknad on kogu aeg praokil ning kui läheb külmaks, keeratakse termostaadist kütet juurde). Tavaline "lahendus" on ju selline, et läbi seina puuritakse värske õhu klapid ja väljatõmme käib läbi veneaegse isevoolse ventilatsiooni. Kui klapid lahti või aknad praokil, siis tõmmatakse lihtsalt soe katuselt välja. See probleem on hästi näha ventkorstende juures, kuis talvel moodustuvad tõsised jäämäed.

Mina nt magan ta talvel, aken tuulutusasendis. Kui läheb liiga külmaks, keerame radikat juurde (ega lisa ju maksma ei pea). Nii see soe kaobki.
Minu kogemuste põhjal (kinnisvarahaldus 6a, HAII kutsetunnistus) ei ole renoveerimisel nii suur probleem häälte kokku saamine (korduskoosolekul ikka saab), vaid ebakompetentsed ühistute juhtkonnad ja piirangud finantside saamisel (meil oli tavaline, et kolmest meetmest sai maksimum ühe teha - nt ainult fassaadi soojustuse).

Vaata siinkohal peaks ma ütlema, et jäta selline rekonstrueerimistegevus ikkagi asjatundjatele...

Praeguse Kredexi korterelamute rekonstrueerimismeetme eesmärk pole mitte energiasääst, vaid hea sisekliima! Kõik need seinapuuritud värskeõhuklapid jms jutt seinte tihendamisel muutuvast õhukvaliteedist on üleeilne päev! Õigemini, auke võib ju teha, aga õhuvahetus ja soojustagastus lahendatakse teistmoodi - nii et oleks energiasääst ja hea õhk...Teoreetiliselt on praegu olemas lahendused, aga komistuskivi on praktika - KÜ, ehitajad, omanikujärelevalve, haldurid...

Fassaadi soojustamine on hoone energiasäästu mõttes viiendajärguline tegevus. Mitu asja tuleb enne teha ära, kui teed ühekaupa ja lähed seinte kallale.

Paraku, lisaks ebapädevale ühistujuhtkonnale (märkus minu kogemuste järgi õige) on ka probleem ebapädevad kinnisvarahaldurid. Võta tõsiselt TTÜ vms lisakoolituse läbimist, kui tahad alal tegutseda.

[Jaanus2]

Puiduhakkejaamad on täiesti OK, aga ainult sellised, mis on suurematesse asulatesse laiali jagatud ja mille jääksoojus kütmiseks ka ära kasutatakse. Narva jaamades puitu põletada pole erilist mõtet, enamus energiat jääb kasutamata, lisaks pole ühes kohas niipalju puitu (või on ainult lühikeseks ajaks). Kõiki taastvaid allikaid kombineerides ja võrgu kaudu koormust juhtides veaks Eesti tingimustes võibolla isegi välja, meil ei ole maa liiga tihedalt asustatud.

Soojakulude vähendamine - kõige kiiremini annaks säästu soojustagastusega ventilatsioon. Neid tasuvusarvutusi ei ole üldse nii raske teha. Seinte soojustamise tasuvusperiood on väga pikk, hästi tasub ära pööningulae soojustamine, eriti madalamatel majadel.

[Roamless]

Ehk, mida Castellum lühidalt tahab öelda, parim, kuid ka kalleim lahendus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem (selleks ei sobi mitte olematu kasuteguriga freshide asemel asuvad plaadiga lokaalsed sisse-välja ventilaatorid, vaid korralik tsentraalne ventilatsioonisüsteem).

[Kapten Trumm]

Ma saan sellest suurepäraselt aru, kompleksne renoveerimine koosneb välispiirete soojustusest, ventilatsioonist (soojatagastusega) ning küttesüsteemist.
Millele ma viitan on see, et kui ma neid asju tegin, oli selline seis, et 1000 m3 maja sai laenu max 1000 krooni m2, see oli kokku miljon krooni. Selle eest sai teha tavaliselt välissoojustuse (peno+pritskrohv) ja veel mingit nipet näpet (nt sõltumatu soojasõlm segamissõlme asemel). Ja oligi raha otsas. Parimal juhul sai need "külmaõhuklapid". Pärast said Kredexist oma 100 tuhat tagasi, selle eest said veel soojustatud lamekatuse teha. Ventilatsioonist ja küttest polnud mõtet rääkidagi. Soojuse kokkuhoid eriti suur polnud ja oli juhtumeid, kus kõrvuti olnud samatüübilistel majadel (üks väliselt soojustatud ja teine mitte) olid soojakulud ühesuurused.

Analoogne seis oli mu vanemate majas, mis paar aastat tagasi soojustati. Laen+omavahendid lubasid teha ainult välise soojustuse (trepikodade uksed-aknad, soojustus Kivex plaadi ja villaga puitroovitusel) ning küttesüsteemi tasakaalustamise (koos ventiilide paigutusega). Laenumakse on praegu umbes poole suurem kui sääst soojuselt.

Sai proovitud ka muid üksiktegevusi. Näiteks küttesüsteemi täielik renoveerimine - uus soojasõlm, torustikud, radikad, ventiilid. Rohkemaks laenuressurss ja omavahendid ei küündinud. Otsusele kallutas elanike arvamus, kes olid hädas olnud omavoliliste ümberehituste ja külmade tubadega. Tulemuseks oli soojakulu kasv ca 10%, sest seni poolkülmas istunud elanikud hakkasid täiel rinnal nautima uusi võimalusi ja kütsid senised +16 kraadised toad korralikult soojaks. +1 kraad sisetemperatuuri aga võib kaasa tuua soojakulu +5%. Ventilatsiooni kui üksiktegevust mul kahjuks proovida ei õnnestunud. Vahetati aknaid, uksi, injekteeriti fassaade - üsna nappide tulemustega.

See viis mind empiirilisele järeldusele, et ilma kompleksse tegemiseta pole erilist pointi teha. Laenumakse saab olema suurem kui kokkuhoid igakuiselt arvelt - odavam on ilma kütta (seda enam, et kütte hinnaralli on tänu madalale nafta hinnale ka tükiks ajaks peatunud). Välispiirete soojustamine EI OLE mingi viiendajärguline tegevus, välispiirete soojusjuhtivus (ja õhukindlus) on üks peamisi küttekulu mõjutajaid. Eestis on maju küll ja veel, mille seina talvel FLIR kaameraga vaadates võib läbi seina näha, kus jooksevad radikate torud ja mitu ribi on radikapatarei suurus