Vabandan heade kaasfoorumlaste ees, kui minu post nüüd liialt OT-ks läheb, aga paslikumat teemat vist praegu pole võtta ka ja eraldi teemat siia MilNeti teha pole vast mõtet.
Kapten Trumm kirjutas:
Minu kogemuste põhjal (kinnisvarahaldus 6a, HAII kutsetunnistus) ei ole renoveerimisel nii suur probleem häälte kokku saamine (korduskoosolekul ikka saab), vaid ebakompetentsed ühistute juhtkonnad ja piirangud finantside saamisel (meil oli tavaline, et kolmest meetmest sai maksimum ühe teha - nt ainult fassaadi soojustuse).
Mul pole küll mingit "HA"-d ega muud "pädevat kutsetunnistust", kuid:
*Olen töötanud alates 1995a ettevõttes, mis muuhulgas tegelenud ka projekteerimistega. On saanud koos arhitektidega töötada nende abilisena.
*Olen "töötanud" alates 1998a kahe suure korterelamu KÜ juhatuse esimehena.
*Tulenevalt töö(de) iseloomust oman häid tuttavaid nii energiaauditite koostajate, projekteerijate kui soojustehnika inseneride hulgas (omal ajal, kui teema "popiks" sai, siis
tänaseks loojakarja läinud KENA-s näiteks - inimesed tegelevad samas valdkonnas ka praegu edasi), kellega saab rääkida ja asju arutada väljapool "ametlikku formaati".
Selle kogemuse baasilt mõned mõtted siis ja oleks lisaks kõikidele teistele eriti tänulik Akf Castellumi kommentaaride eest.
Energiasääst, s.h. soojusenergia.
Säästu suurus pärast renoveerimist oleneb peaasjalikult IMHO kahest aspektist:
1. nn. "Kompleksne lähenemine" renoveerimisele ja sellest tulenevalt konkreetsetest tehtavatest töödest ja meetmetest.
2. Kui energiasäästlik on renoveeritav hoone enne renoveerimist.
Kompleksse lähenemisega on asjad suht selged. Oleneb muidugi, mida "komplekssuse" all keegi mõistab (no sinna selle mõiste alla saab kokku panna paljutki, mida sinna mitte pannes, see müstiline "komplekssus" siiski säiliks). Lihttasandil- lollilegi ju selge, et pole nt. mõtet soojustada välispiirdeid, jättes soojustamata/vahetamata aknaid-uksi. Või soojustada seinu jättes soojustamata katus (just selles järjekorras veel eriti). Või, et pole erilist mõtet nn "loomulikult ventileerivaid" hõredaid aknaid vahetada umbsete vastu ja siis kompenseerimiseks lihtsalt auke seina (nt. sinna samasse akana alla) puurida ja ventklappe panna (ning loota, et sealt see suur sääst nüüd tulebki), kui sellega ei kaasne muud vajalikud tööd ja meetmed (nt. sooja tagastav või tagastuseta ökonoomselt toimiv ventlahendus; ventilatsioonisüsteemi põhimõtteline ümberehitus, õhuvoolude/õhuvahetuse täpne reguleerimine jms). Hea küll, nende kirutud veneaegsete akendega pole asi nii lihtne, nagu eelmises lauses sai lihtsustatult kirja pandud (arusaadav, et lisaks akende ja akendeümbruse ehituse "hõredusele", kus tuul akna vahelt sisse puhub, saavutatakse uute akendega tegelikult ka väiksem soojakadu läbi aknaklaaside näiteks), aga ma nii põhimõtteliselt lihtsalt tõin kiire näite.
Nüüd edasi läheb veidi keerulisemaks.
Kui ütleme renoveeritav maja on üks vana sara, mis laseb piltlikult öeldes tuult läbi igast otsast, keskküttesüsteem on taskaalustamata, automaatse soojasõlme asemel on pädev kraan, kust boss juurde ja maha keerab, ning eriti veel, kui selles elav elanikkond on eriline soojalemb, ning maja köetakse talvel nii, et korterites on 25-27°C, siis sellise elamu renoveerimine annab väga tõsise kokkuhoiu igal mõistlikul tasandil isegi kompleksseid meetmeid kasutamata (hädaga jupi kaupa tegemine).
Kui aga renoveeritav elamu on juba enne vähe/mõistlikult soojaenergiat kulutav (vbl. üllatuseks kõigile juhtus vahel ka nii, et ehitati suht kvaliteetselt ja kasutati ka uuemaid lahendusi/materjale), siis võib teha ka topeltkompleksse renoveerimise, kuid saadav sääst on sellele vaatamata "nadi võitu" ehk siis otse öeldes - loodetud sääst jääb saavutamata objektiivsetel põhjustel ja "kulutused ei teeni ennast tasa" (või on tasuvusaeg ebamõistlikult pikk). Siit tuleneb, et ei saa kõiki üksikjuhtumeid ühtselt vaadelda (nagu Kredexil ja energiaaudiitoritel/vms spetsidel tihti kombeks), ega täpselt samade meetoditega
loodetud säästu andvalt energiatõhusaks renoveerida. Energiatõhusamaks, ilusamaks, väärikamaks ja parema sisekliimaga ehitiseks aga kindlasti küll.
Siin siis jõuame järgmise teemani - energiaaudit.
Põhimõtteliselt peaks see toiming välja selgitama renoveeritava hoone n.ö. kitsaskohad, pakkuma välja põhimõttelised lahendused energia säästmiseks ja andma ka ligikaudse hinnangu võimalik energiasäästu kohta kui teatud vastavad tööd on tehtud.
Mina isiklikult olen selle 18-21 aastaga (oleneb millist kogemust silmas pidada) näinud nii palju erinevaid spetsialiste ja auditite tegemisi, arvamusi-nõudeid-tulemeid, s.h. KREDEX-i, projekteerijate jms instantside ajas muutunud seisukohti, et sellest võiks kirjutada eraldi peatüki kuhugi. Selle Kredexi käenduse tulekuga seoses olen näinud ka n.ö. "konveiermeetodil" energiaauditite koostamist, kus tekstides vahetatakse välja ainult objekti aadressid ja vahel ka mõned sisulisemad numbrid. Kommentaariks olen kuulnud ka sellist väidet, et "kõik nõukaaja korterelamud on sellised või sellised" ja "vahet pole, ...% säästu saab igal juhul".
Mingil hetkel Kredex VIST avastas, et mitte alati ei tule sellist säästu, nagu loodeti ja energiaauditites lubati.
Tekkis õigustatud küsimus, et kes vastutab? Hakati nõudma mingit auditi tegija allkirja kusagil, et too kinnitab midagi ja vastutab selle ja tolle eest, mida auditisse kokku on kirjutanud. OK. Asi muutus paremaks selles mõttes, et need nn. "konveiermeetodil" tootjad hakkasid natukene rohkem vaeva nägema ja mõtlesid vähe rohkem mitu korda selle üle, mida siis ikkagi auditis lubada/prognoosida.
Nüüd edasi ma ei oska kommenteerida ega mingeid fakte hakata esitama, aga IMHO (mulle isiklikult tundub) jõudis see Kredexi "renoveerimistoetusteprojekt" seisu, kus lubatud säästud jäid lubamatult paljudel juhtudel kõigele vaatamata saavutamata. Seepärast IMHO hakati otsima lisameetodeid ja mõtteid, kuidas siis ikkagi need head välja hõigatud kokkuhoiu numbrid saavutada. Kuna ei saa eitada, et ehitussektorit silmas pidades on tegemist suht "tulusa teemaga" (ka selles mõttes, et üleriigiline korterelamute massrenoveerimine tagab väga hea, lollikindla, garanteeritud ja rahaliselt vähem või rohkem tulusa kliendibaasi pikaks ajaks), siis "haakisid" ennast selle külge igasugused erinevad huvigrupid ja ettevõtted, kes oma "analooge mitteomavaid"
häid lahendusi ja tooteid üritasid Kredexi projekti sisse möllida. Mõnedel see ka õnnestus ja mõnedel mitte.
Sealjuures ei taha mina öelda, et need tooted ja lahendused iseenesest alati valed ja/või ebaefektiivsed oleks, aga see ignorants võimalike alternatiivide suhtes, mis lõppkokkuvõttes minule kui kogu Tivoli kinni maksjale võis osutuda odavamaks, tekitas paljudes "minades" tõrkeid pakutavaga leppimiseks.
Ma tooks siinkohal ainult ühe näite (internetiruum pole raisata
)
Soojuslugerid (või soojalugerid/soojalugerite süsteem), kui üks kohustuslik osa komplekssest renoveerimisprojektist.
Mul on kasutada 2012a andmed. Tänaseks võib olla selles valdkonnas üht-koma-teist muutunud.
Süsteemi olemus ja põhimõte:
Igale keskkütteradiaatorile paigaldatakse soojaluger, mis mõõdab energiakulu ruumide kütmisel.
Igasse trepikotta (või siis ühte majja üks, oleneb lahendustest jms) paigaldatakse lisaks n.ö. "keskjaam", mis lugerite näidud kokku korjab. radikatele paigaldatakse ohvkoos ventiil (kui seda varem polnud), kust saab sooja maha/juurde keerata, et iga korteriomanik saaks ise reguleerida oma soojatarbimist. Loogiline ja arusaadav.
Seda lugerite teenust osutab mingi ettevõte.
Lugerid tuleb (või tuli 2012) kliendil välja osta ja nende paigaldamise eest teenust osutavale ettevõttele eraldi maksta. 1 luger maksis 30,75Eur. Ühe lugeri paigaldus 6,33Eur (meil oleks läinud nende hindadega ainuüksi lugerite paigaldus ja välja ostmine maksma ca 15000Eur). Edasi oleks tulnud maksta teenuse eest (iga kuu võtab ettevõte näidud ja esitab need meie raamatupidamisele) iga kuu 280Eur, aastas 3360Eur. Minul konkreetselt oleks vaja olnud radikatel välja vahetada olemasolevad regulaatorventiilid optimistlikus summas ca 26000Eur. Kogu "lugerite juurutamise projekti" kulukus oleks minul lisanud ca 41000Eur vajalikule laenusummale, mis nt. laenu võttes oleks kasvatanud ka kohustusliku omafinantseerimise summat (omafinantseering 15%).
Ja see lugerite "artikkel" hakkas figureerima ühel hetkel kõikides energiaauditites kõikides töödepakettides (toetus 15%; 25%; 35% vms vastavalt siis kas maja hakkab pärast renoveerimist kokku hoidma väidetavad 10% , 20% või 30%) kui üks kohustuslik osa. Elik kui "artikkel" ei meeldi, siis Kredex toetust ei saa.
Selle kõige tulemusel oleks olnud minu raamatupidajal kasutada lugeriettevõtte poolt esitatud soojaenergia tarbimise andmed korterite kaupa, mida (tähelepanu!) saaks ja tohiks minu raamatupidaja kasutada kuni 50% ulatuses üüride arvestamisel. Ülejäänud 50% soojakulust tuleks arvestada/jagada korterite vahel endist (kommunistlikku võrdselt/m2 hinnale taanduvat) meetodit kasutades.
Et siis milleks mulle selline teenus, kus osa soojalt kokku hoitud summast tuleb maksta "tagasi" eraettevõttele lugeriteenuse eest, saades vastu just sellise "viiekümneprotsendi" teenuse?
Aga vaat milleks!
Sest põhiline soojaenergia kokkuhoid hakkaks tulema sellest, et kui iga korteriomanik näeb, palju ta maksab sooja eest ühes või teises regulaatori asendis, siis tekib tal võimalus ja tahe kokku hoida, ning ta keerab oma kraanid nii koomale, kui elada kannatab ja rahakoti paksus võimaldab. No põhimõtteliselt pole ka selles midagi halba. Maksame me ju kõik nii vee kui elektri eest vastavalt näidikutele ja kulutusharjumustele/võimalustele.
KUID siin tekib üks suur AGA.
Nimelt võib äärmuslikel juhtumitel mõni kodanik oma kraanid jumala kinni keerata, sest suur sääst terendab rahanumbrina silme ees. Tulemuseks oleks see, et naabrid keeravad oma kraanid selle võrra rohkem lahti, et kompenseerida naaberkorteri kokkuhoidu, kuna soojus liigub ka läbi sisepiirete erinevate ruumide vahel. Lisaks siis pikast kokkuhoiust tingitud sisekliima pekki minek (niiskus, hallitus jms toredused vaatamata kompleksselt renoveeritud ventsüsteemile). Sellest saadi mingi hetk õnneks aru ja paigaldama hakati radikatele ventiile, kus teatud kraadidest madalamaks enam keerata justkui ei saaks. Noh, et tagada mingi miinimumtemperatuur igas ruumis/korteris. See on kindlasti abiks, kuid põhiprobleemid jäävad - kui sa hoiad oma korteris talv läbi 16-18°C (noh, lähed nt. pikaks ajaks välismaale, või vanaema koob villased sokid ja käpikud), aga naaber tahaks elada 22°C korteis, siis paratamatult hakkab ta kaudse kütte põhimõttel kütma ka seda 16-18°C korterit ja tema kulud on suuremad, kui võiks ja peaks. Lõppkokkuvõttes läheb mõni maja nii säästlikuks kätte ära, et kõik kruvivad oma toatemperatuuri +18°C peale ja aasta kokkuvõttes on soojaenergia kokkuhoid lausa enneolematult märkimisväärne. No põhimõtteliselt niiviisi "säästes" võiks ma keerata ka praegu ilma lugerite ja ventiilideta kogu maja temperatuuri +18°C peale ja sääst oleks renoveerimatagi muljetavaldav
Siin jäid veel ära märkimata soojavajaduse erisused korruste ja maja otsakorterite vs maja keskmiste korterite vahel, aga ärme aja asja praegu keeruliseks.
Lugeriteema kokkuvõtteks:
Soojaenergia kulu rida üürilehel väheneb tõesti (loetakse kokkuhoiuks)
Lisandub "Soojalugeriteteenuse" kulu rida (mina loeks seda n.ö. "hinnaks kokkuhoiu eest")
Maja soojaenergia PÕHISÄÄST tuleb sellest, et kõik keeravad oma kraanid lihtsalt koomale.
Kui praegu on tagatud vähemalt 21°C-22°C päeval ja öösel 17°C-18°C alandatud temperatuuril (automaatne soojasõlm, mida saab programmeerida kellaajaliselt ja temperatuuridepõhiselt kuidas tahad), siis pärast lugerite paigaldamist ja tegeliku säästmise algust, kus enamus keerab oma kraanid 18-19°C peale saavutatakse tõepoolest märkimisväärne kokkuhoid (peast panen praegu vanu aegu meenutades, et oli vist nii, et alates seal kusagil +20°c - +21°C toasoojast, iga lisa soojakraad tõstab ca 5% energiakulu ja iga allapoole lastud soojakraad vähendab samuti ca 5% energiakulu - teatud kraadideni muidugi, edasi protsent muutus kuni kusagil 8%-ni kusagil seal +/-10°C (??) juures vist lõpuks). Seega +/-3 kraadi = ~kirvemeetodil ca 15% lisakulu või kokkuhoidu keskmiselt (mingi protsendipunkti osa oleneb elamu soojapidamisest muidugi ka).
* Mingi poolanaloogne teema oli ka selle "soojatagastava ventilatsiooni süsteemiga", kus elamu soojaenergia kulu väheneb, kuid maja elektrienergia tarve suureneb (+ keegi tark või siis "tark" spets kunagi mainis mulle, et need nn. "säästusüsteemid" ja "säästutehnoloogiad" (mitte energiasäästu, vaid ehitamise/seadmete rahalise säästu) vajavad selle 20 aasta jooksul (noh, kui võtta laenu 20-ks aastaks) väljavahetamist halvimal juhul lausa mitu korda (spets.soojuspumbad, ringkäigupumbad, automaatika/andurid jms tehnoloogia) ja pole mitte odav lõbu).
Osa vastavast kunagi publitseeritud materjalist on netist kadunud nagu tina tuhka.
Vaatan, et on kopi-pasteedid foorumites ainult jäänud.
http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... esult.html
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=23747
Seda on veel põgusalt käsitletud ka siin:
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Küttekulude jaotamine korruselamus . Tallinn september 2006.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel
Oli ka mingi (vist TTÜ) kõige kõrgemalt haritud peade analüüs-seisukohavõtt (järeldustes umbestäpselt samasse auku, mis eelnevad), aga vat ei leia enam ülesse.
***
Uued tuuled sosistavad, et renoveeritud elamu energiatõhususe pädev väljaarvutamine on tänaseks pandud projekteerija õlgadele (ei võetagi enam energiaauditist?). Ma päris täpselt nüüd ei tea tänase seisuga, kas lubatud/prognoositud numbrite eest vastutab samuti projekteerija "ainuisikuliselt". AGA see tähendab, et sa saad teada ainult sellise "paketi" "tegeliku soojasäästu prognoositud lõpptulemuse", millise "paketi" projekteerimise sa tellid. Ehk siis tellijal on suht raske otsustada, mis oleks mõistlik, vajalik ja/või kus iga renoveerimisse pandud kuldeuro kõige rohkem/suurema kasuteguriga tagasi toob. Seepärast võetakse tänasel päeval üldjuhul valdavalt kõige kallim n.ö. "täispakett" lootuses, et see ka kõige mõistlikum on.
***
Tegelikult jõuame me alles nüüd Kredexi poliitika, projekteerimise, keskkütte ühetoru-kahetoru-tasakaalustamiste jms, ventilatsioonilahenduste, avatäidete ja tehnoloogiate/lahenduste, soojustamislahenduste, kasutatavate materjalide ja vahendite, ning "vähempakkumiste" ehituskvaliteedi teemadeni, aga ma praegu vaatan hirmunult oma pikka eelnevat möla ainult põhimõtteliselt ühel sissejuhataval teemal ja lõpetan siinkohal ehmunult rasvase punktiga.
Ma oleks tahtnud nüüd siia lõppu panna veel mõned lingid, aga no ei leia enam ülesse
Üks oli uurimus korterelamute renoveerimisest Rootsis (?), kus ühena esimestest oli jõutud sinnamaale, et majad olid moodsate tehnoloogiate ja materjalidega olnud soojustatud 20+ aastat (kisti lahti kunagi 1980 ja edasi soojustatud paneelmajade seinu jms). Seal viidati erinevatele probleemidele, mis olid nt. niiskusest põhjustatud (hallitus, kasutatud materjalide pekkiminek, lühike eluiga) ja erinevatele ajas uuesti kasvavatele soojakadudele.
Ühe enam-vähem samal teemal asja leidsin, aga see pole see, mida ma tahtsin panna.
http://lembituyhistu.webuda.com/vesikyt ... iiskus.pdf
http://www.murum.se/pdf/artikelhusbyggaren42007.pdf
Selline tunne tekib praegu otsides, et kõik vastav materjal on spetsiaalselt eesti keelsest netist eemaldatud
