Uno Laht: "mina vägivalda ei kasutanud"

[vdreving]

Ja veel sobiks siia üks rahvatarkus: Koerast võib teha kuninga,kuid kingi närib ta ikka edasi.

[Sasha]

Mida siis mina arvan sm.Lahe kirjutistest?Lugeda võib,kuid on neid,kes kirjutavad paremini.Ka ajalehte Pravda võib lugeda - see on nii nagu kellelgi tahtmist on.Veel leian,et kogu kodanik Lahe jonn ja trots seisnebki selles,et punane päike koos privileegidega on temasuguste jaoks loojunud.Mida sellised mõtlevad on teada.Laias laastus nii,et tuleks veelkord ajad küll siis tapaks,põletaks ja saadaks kõik viimseni siberisse.

Õige. Aga vaata, ta ju "tapmisega,põletamisega ja saadamisega kõik viimseni siberisse" tegeles ainult mõned aastad omas elus ning 40 või 50 aastat tõlgis luule ja kirjutas huumorilood. Jõi viina moskva intelligentidega, NSVL-u tuntumaid loomingilised inimesed hindasid teda kõrgelt (kusjuures, nende kaudu ta oli näiteks Raissa Maksimovna Gorbatšova'ga tutvunud mitu aastat ennem kui ta mees tuli võimule). Ja siis kõik see hävis.

Kas poleks targem lihtsalt ingnoreerida teda praegu, kui kõikidele on arusaadavad tema kibestumise põhjused? Ja kordangi, mu arust tal on väga andekad jutustused olnud. Kasvõi seesama "Bordelli likvideerimine"..

[Sollmann]

Kui Sasha oleks minu käest küsinud,
oleksin vist vastanud u nii, et ei ole sm Lahe ilukirjanduslikke teoseid lugenud ega evi vähimatki soovi seda ka lähitulevikus teha....
Sama lugu sm Ehrenburgiga.
Tema loomingu põhjal tehtud järjejutte olen mõnikord juhtunud kuulama VR-st ja tundub, et kui kirjanik pole ta üldsegi hull.
Aga lugeda ja hoida käes sm IE kirjutatud raamatuid - ei, aitäh....

[hugo1]

Artiklid ajaloost on vaid õigustus. Eks temagi tunneb hirmu oma mineviku pärast.
Oht, et pannakse vastutama on olemas.
Sõjakurjategija peaks kandma vastutust oma tegude eest.

[Echo]

Kuuldavasti on sm. Laht ka sõdinud ja isegi haavata saanud. Rindemeestesse võiksmuidu lugupidavalt suhtuda. Vahet pole kelle poolel ta sõdis.

Aga...

Ma arvan, et sm. Laht on tavaline võõravõimuga kaasajooksik. Tühine inimene kes omale peale sõda muud ametit ei leinud kui näruse tšekist oma.

Moraalse palge kaotanud mees kes kaotas õiguse kanda antifašisti tiitlit hetkest, kui hakkas naisi ja lapsi peksma. Ja mingid "Законы военного времени" ei kehti siin kohe kuidagi. Antifašisti nime ei saa talle kuidagi külge kleepida. Ka parema tahtmise juures. Tavaline peni kes tegi oma rahvaga seda mida ülemused Moskvas käskisid. Ja üritas rohkemgi teha.

Mees laseb ennast siiamaani teatud uudisteagentuurides ehtida antifašisti tiitliga. Et ka häbi ei ole.

Minu jaoks on Laht samast kategooriast polkovnik Trankmaniga. GAVNO ühesõnaga.

No ei saa kohe....
Idast meile "sotsialistliku päikest" tooma tulnud ja paraku ka kohalike hulgas edukalt võrseid ajanud rämps on oma tegudega antifašisti tiitli nii ära solkinud, et süda läheb pahaks. Endal käed küünarnukkideni verised. Masendav.

[Sasha]

Kui Sasha oleks minu käest küsinud,
oleksin vist vastanud u nii, et ei ole sm Lahe ilukirjanduslikke teoseid lugenud ega evi vähimatki soovi seda ka lähitulevikus teha....
Sama lugu sm Ehrenburgiga.
Tema loomingu põhjal tehtud järjejutte olen mõnikord juhtunud kuulama VR-st ja tundub, et kui kirjanik pole ta üldsegi hull.
Aga lugeda ja hoida käes sm IE kirjutatud raamatuid - ei, aitäh....

Noh, see on tahtlik silmaringi kitsendus

Ehrenburg on äärmiselt andekas inimene olnud. Nii ilukirjandus kui ka tema memuaarid ("Elu, aastad, saatus") on väga kenad ja hästi loetavad. Ta ju praktiliselt ei elanud NLus enne sõda ja seepärast tema raamatud olid erakordselt teravad ja vabameelsed võrreldes sellega, mis oli lubatud NSVLu sees. Tal on väga head lühilood 20-30 kriisiajast Euroopas, 1940 ilmunud "Pariisi langemine", väga teravakeelne romaan NSVL elust NEPi ajal "Ahnepäits" ("Рвач"). Ja võib kõik see jätta lugemata, aga memuaaride raamat, mis on ilmunud Hruštšovi "sula"-ajal, mis siis peatselt oli kadunud müügist ja raamatukogudest, on väga hea nõukogide ajaloo õpikuna kasutatav materjal -- oma aja jaoks imlikult avameelne ja terav.

[Karuke]

Sasha kirjutas:

Vabandan vaid küsin veelkord, see tõesti mind huvitab -- hugo1, karuke, wiking, vdreving -- kui unustada hetkeks mis asustuses teenis Uno Laht, mida te arvate tema raamatutest? Kas olete teda jutustusi või luule lugenud? On need andekad või mitte, teie arust?

Pole viga. Lugeda võib.

[Karuke]

Wiking kirjutas:

Ja Karuke, sulle pisuke küsimus: Kas N.Trankmann oli kangelane?

Minuteada ei ole eelpoolnimetatud härra millegiga eriti silma paistnud - isiklikult ma mõtlen.
Kui ainult spionaaziga?
Mille eest teda kangelaseks upitada?
Liiga primitiivne küsimus.

Aga küsin siis vastu ka:

Kas Endel Puusepp oli kangelane?

Ja vastan enda eest kohe ära ka - oli ikka küll, kui mitte just kangelane siis kõva mees igatahes. Isiklikult ma mõtlen - ilma poliitilise taustata.

[Q]

Avinurme kandis 1944.a. tegi eelpoolmainitud spioon Trankmann teisigi "mehetegusid". Otsinguga leiad ise üles! Teema oli Laht ja tema õrn kirjanikuhing. Ei ole mõtet vett sogaseks ajada. Kirjandus ei ole siin oluline. Teenides julgeolekus oli tunnistuste väljapeksmine ja piinamine igapäevane rutiin. Kuidas muidu saada infot poegade, vendade, isade ja kaasvõitlejate kohta, kes metsas banditismiga tegelesid. Seda on tehtud kogu aeg nii minevikus kui tänapäeval (näit ameerika vangilaagrid). Küsimus on selles, kas on tunnistajaid? Kas on võimalik esitada süüdistust? Selles osas võiks juutide kättemakshimust eeskuju võtta! Seal ei halastata kellelegi, sest inimsusevastased kuriteod ei aegu, oled siis ärimees või paadialune.

[Karuke]

Q Kirjutas:

Avinurme kandis 1944.a. tegi eelpoolmainitud spioon Trankmann teisigi "mehetegusid"

See oli sõda ja see vend jägas polkovnikuna käske.
Avinurme kiriku lugu tean küll - aga mis seal siis õieti juhtus on segane, kuna arvamusi on seinast seina.

[Sollmann]

Noh, see on tahtlik silmaringi kitsendus

Muidugi võib ka nii võtta .
Siiski, ei leia ühtegi arvestatavat põhjust, miks peaksin oma aega kulutama sm-te Laht & Ehrenburg peale, kui eksisteerib ja ootab lugemist terve armee tõelist väärtkirjandust ....

[vdreving]

Kas seda ka teate kuidas Trankmann oma käega laskis maha haavatud eesti poisi,kes tahtis ennast vangi anda? Hr endise seltsimehe raamatust: Uno Laht Lahekudemised,KirjastusEesti Raamat 1987 lk.101 - 102....Osa Euroopa ja Aasia rahvastest võitles endale kätte tõelise vabaduse- kuid ometi leidub üksikuid kiskjaid,keda ajaloo suurim õppetund ei suutnud kainestada nende saagihimus.Ja Ivar strandmann ulatab oma seltsimehele sulepea,sellepärast et iga nõukogude inimese,võitnud sotsialismimaa kodaniku allkiri lööb näppudele nende kurjategijate meeletule saagiihale,kes karistamatult loodavad alla kugistada kogu maailma. Ilud,kui mees kirjutaks seda enda ja oma seltsimeeste kohta.

[Karuke]

vdreving kirjutas:

Kas seda ka teate kuidas Trankmann oma käega laskis maha haavatud eesti poisi,kes tahtis ennast vangi anda?

Ei tule temast kangelast.

[Soobel]

Valetasid ennem siis ?
Aga mis nüüd ei ole eriti ammu eestlane sittus dushiruumis kasarmus. Tavaline noormees.

Ega saagi nõuda, et 50-st aastast nõukogude võimust terve eesti rahvas puhtalt pääses. Masendavalt palju on eestlaste seas moraalselt laostnud kaake ja rullnokki, kes joovad kus tahavad ja kusevad kus tahavad.

Aga mis te arvate, millistel momentidel langesid raudteel hüppeliselt kulutused rongi istmete parandamisele?
Esimene kõige suurem langus toimus koos sõjaväe ja sõjaväelaste perede lahkumisega. Enne seda ei tulnud rong depoosse Haapsalu liinilt kunagi tervete istmetega, vähe sellest, et istmenahk ära varastati, kadus ka svamm ja vahest terve istmepaneel, vaid raudkarkass jäi alles. Asi lõppes sellega, et paljudesse rongidesse pandi puupingid, millest nõukogude inimesed jagu ei saanud.
Teine suur langus eelmainitet kulutustele kaasnes Narva-EestiElektrijaama vahelise liini sulgemisega, siis kadusid ka kirillitsakeelsed roppused istmetelt, muist pastakaga kirjutatud, muist noaga nahka lõigatud.
Sellega meenus, kuidas mu abi kord ühe nõukogude ema suu kinni pani. Läks lihtsalt rongi kontrollima ja leidis tamburist seinasodiva jõmpsika. Andis siis talle üle kaalika. Jõmpsikas jooksis ulgudes emmele kaebama. Ja emme ja abi sõnavahetus kõlas umbes nii:

"Miiks tjee minu poega lööma? Mina kirjutama teile kajeebus!"
"Miks ta siis seina sodis?"
"Tema ei sodima seina, tema hästikasvatatud oktoobrilaps ega tegema muuhalegi liiga! Pojake, kas sa sodisid seina?"
"Njeet! Uuu-Uuu..."
"Nuvoot, ise ju ütlema, et ei sodinud!"
"Aga kust teie teate, et Vova ei sodinud seina, teid ju sel hetkel tamburis ei olnud."
"Kus teie teadma, et ta Vova on?"
"No ise ju sodis oma nime tamburi seinale!"

[Ogre]

Valetasid ennem siis ?
Aga mis nüüd ei ole eriti ammu eestlane sittus dushiruumis kasarmus. Tavaline noormees.

Teema on teises. Aga sina ainult sittast

Millegipärast sinu rahvuskaaslased ei mõistnud minu ajateenistuse ajal WC-d normaalselt kasutada, vaid ronisid saabastega prilllauale. Tänu neile keelati meil kasarmu WC kasutamine ära ja käisime väljas kuivkäimlas omi asju ajamas.