Uued relvasüsteemid EKV-le

[Leo]

Iisraelil on reaalne vajadus massiliseks soomuskaitseks, sellepärast ostetakse kokku koike, mis enam-vähem sobib ja vahetatakse jupikaupa vanemaid riistu uuemate vastu, sest ka keskpärane soomuk on parem kui olla ilma soomukita. Uus 8x8 soomuk meenutab oma ideelt Patria AMVd jpt, millel saab samale raamile eri mooduleid sättides erinevaid soidukeid kokku panna. Logistiliselt kindlasti hea idee.

Eestis ostetakse natukene head voi väga head, mis on ka vastavalt kallis voi väga kallis ja siis riigipalgalised spin doctorid pyyavad maksumaksjatele nende oma maksueurode eest selgitada, et ongi väga tore, kui on 1 pataljon IFVsid ja 2 APCsid ning koik muud pataljonid saavad häda korral presendi kaitse. No ei usu seda juttu!

[Lemet]

Lihtsalt meenutuseks, mida on peetud primaarseks...suurim väljaminek EKV ajaloos on jalaväe lahingumasinatele. Mida võib ainult heaks kiita. Enne seda oli suurim väljaminek ( ja usutavasti suurim käituskulu allik) miinijahtijad...

[Kapten Trumm]

Taoliste sõidukite hinda vaadates (kontekstis Iisraeli enda kärbetega) tundub, et need 70ndate M113'd vedelevad sealsetel platsidel veel kaua-kaua.
Kindlasti ühte-teist toodetakse ja tegevteenistuse brigaadid endale need saavad, kuid pakun, et 6000 neid küll ei tellita. 6000 tükki võib osta 50 tuhande dollarilisi vanu.
Patria AMV on kah äge pill, ainult Soome kõige rohkem on ostnud ikka 19 tuhat eurot tükist maksvaid vanu MTLB-sid, mis oma puudujääkidelt ja konstruktorimõttelt (v.a konkurentsitu läbivus) on analoogne asi kui M113.

[Viiskümmend]

Nädala algul kuulsin raadiot, kus üks keskkonnaametnik rääkis kliima soojenemise tagajärgedega kohandumisest. Ütles, et tõenäoliselt juba ühe inimpõlvkonna jooksul muutub talvine lumi Eestis harulduseks, tuult on rohkem ning tormid/äärmuslikud kliimaolud muutuvad võimsamateks, kuid Eesti peamiseks väljakutseks saab olema sademete hulga märgatav suurenemine ning, et Eesti linnad ja maapiirkonnad ei ole sellise veehulga ära juhtimiseks täna kindlasti valmis. Kuna ka relvasüsteeme planeeritakse 40+ elueaga siis tasub seda (muda, niiskus ja veerohkus) kindlasti juba arvesse võtta.

[Leo]

See on täiesti kindel, et vanade soomukite vahetus uuemate ja paremate ning kallimate vastu kestab kaua, kuid niikaua on vanad olemas ja saab kasutada, koos koikide oma probleemidega. Minu teada on soomlased ise jaksanud Patria AMVsid tellida suurusjärgus 1 pataljon välismissioonideks ja 1 120 mm AMOS yksus. AMVde juurde ostmise asemel otsustati moderniseerida Pasisid, sest 1 AMV hinna eest saab moderniseerida 10 Pasit.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Too keskonnaametniku jutt viib muidugi kohe mõtted madal-lapiku "sooujuki" MTLB pääle

[trafomees]

Teise teooria kohaselt pidi saabuma hoopis uus jääaeg.

[Leo]

Mulle tulevad pigem meelde ujuvad ratassoomukid, kallim osta aga odavam pidada minu teada. Keskkonda saastavad ka vähem. Patria peaks ikka Pasi liini uuesti käima panema. USMC pidi oma ujuvaid soomukeid vahetama, ehk saab sealt neid vanemaid Eestisse? Need on kyll vanad ja roomikutega ja kulutavad palju diislit, kuid milline suurepärane dessandivoimekus EKJ tekiks!

[Kapten Trumm]

Too keskonnaametniku jutt viib muidugi kohe mõtted madal-lapiku "sooujuki" MTLB pääle

Mulle nt tundub, et soomlastele (ja rootslastele, kellele pooled Soome MTLB-d enne kuulusid) ongi see soosõiduki omadus kriteeriumiks.
Rootslased katsetasid enne ostmist 1990ndatel põhjalikult kodumaal kogu Volksarmee staffi ja leidsid sealt ostmisväärt olevat BMP-1 ja MTLB-V. Tanke näiteks ei ostetud (vene tankidel on erisurve pinnasele küllaltki suur).

MTLB-st on olemas laiaroomikuline mudel MTLB-V, mille erisurve on umbes sama mis inimesel kahel jalal seistes ja seda miskipärast nii Rootsi kui Soome ka eelistasid. Soome "soomusmanöövervõimes" on seesama masin enimlevinud soomuk.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teise teooria kohaselt pidi saabuma hoopis uus jääaeg.

..ka "jääaeg" viib ju kohe mõtted "tundrasõiduki" MTLB pääle

[Kapten Trumm]

Ja kui sorida rahakotis, kus peale soomusmanöövervõime enam suurt midagit võtta pole, siis ka seal lähevad kohe mõtted "säästusoomuki" MTLB peale
(soomlaste viimane ost Rootsist oli 19 tuhat eurot masina eest)

Kui aga tõsisem olla, siis MTLB on kõige oma vigade juures õnneks üsna tavaline terasest keevitatud kast (erinevalt alumiiniumist M113-st), mis tähendab, et täiendusi teha, lisasoomusplaate panna jne peaks olema ka maarjamaa töökodadele täiesti jõukohane ülesanne. Kuna see masin on alguses mõeldud mitte soomustransportööriks (mis rollis teda mitmed riigid, sh Soome ja VF kasutavad), vaid soomustatud universaalseks vedukiks, siis see jõuab vedada 6-tonnist "saba", mis tähendab, et talle võib sappa panna nt 122 haubitsa, mis võimaldab neid vedada põhimõtteliselt sohu (kuhu veoauto eales ei jõuaks) ja samas on meeskonnal elementaarne killuvarjend olemas. Kindlasti on tegemist ühe vähese hästi õnnestunud NSVL "pleki" toodanguga (erinevalt nt BTR-ist).

Kuna see vann on suht lai ja madal ning naljalt uppi ei lähe, siis eri riikides on sinna katusele edukalt tõstetud nt 23 mm Sergeisid, millega peaks olema see nõrga tulejõu probleem (seerias ainult 7,62 KP) lahendatav.

Kui vajatakse odavat ratastransportööri, siis võiks vaadata Poola/Tsehhi OT-64 poole, mis on märksa teravam disain kui BTR (taga normaalne väljumine, diiselmootor jne).

[vk1]

MTLB on huvitav masin selles mõttes, et ta on varemgi kord olnud lahingumasina aluseks - bulgaarlased konstrueerisid 70-date lõpus 2S1 Gvozdika alusele sellise masina
https://en.wikipedia.org/wiki/BMP-23 , panid isegi 23mm sergei 2s1 torni. pidi olema kõvasti rohkem ruumi, kui mt-lb-s.


hiljem panid samale kompotile otse bmp-2 torni, siis oli nimeks bmp-30. tootmiseks vist ei läinud, kuna külm sõda sai otsa jne.

nüüd aga sürpriis - kes on kuulnud venelaste relvatööstuse uusimast jalaväe lahingumasinast Torosest? mõeldud ´´arktilistele brigaadidele´´, mtlbu baasil - seega siis ka pikem-kõrgem, kui mtlb.

"Last year Russian Muromteplovoz company revealed its Toros vehicle based on MT-LBu armoured tracked towing unit at the Army-2015 defense show. Toros is specially modified for usage in the Arctic Region as it is equipped with all required systems. Russian MoD is considering the possibility of acquiring several Toros vehicles for trials. If they reveal their combat potential, the ministry may issue Toros vehicles to its Arctic troops," the source said.

As mentioned, Toros tracked IFV is based on MT-LBu vehicle that is being produced by Muromteplovoz on serial basis. In basic configuration, Toros has a combat weight of approximately 15 t, a length of 7,210 mm, a width of 3,150 mm, a height of 1,905 mm, a road speed of 60 km/h, a range of 500 km and a service life of 30 years. The vehicle can swim at speed of 4-6 km/h. Toros is powered by YaMZ-238BL-1 (310 h.p.) diesel engine. The vehicle has received MB-2 manned combat turret developed by Muromteplovoz. MB-2 is armed with 30mm 2A42 automatic cannon, coaxial 7.62mm Kalashnikov PKTM machinegun, 30mm AG-17 automatic grenade launcher (AGL) mounted in an external container located on the right side of the turret and six 81mm Tucha 902V smoke grenade launchers. The turret incorporates TKN-4GA-03 combined optical/infrared sight with integrated thermal imager. MB-2 has an ammunition load that comprises 300 30mm rounds (including 150 armour-piercing and 150 high-explosive ones), 2,000 7.62mm cartridges and 300 30mm HE grenades. The turret can be equipped with two ready-to-launch 9M113M Konkurs-M (NATO reporting name: AT-5 Spandrel) anti-tank guided missiles (ATGM) that replace AG-17 AGL.

At the same time, Toros features relatively week armour protection. According to official data provided by Muromteplovoz, the vehicle is armoured at Level 3 (K) STANAG 4569 (all-round protection against 7.62mm hard steel/tungsten alloy armour-piercing bullet at 30 m distance).

Toros is equipped with U-blade, VSN-9DN diesel-generator set, additional heat-insulation and Polar 4D-24 air heaters. The vehicle can tow a trailer (6.5 t).

[vk1]

Ja kui sorida rahakotis, kus peale soomusmanöövervõime enam suurt midagit võtta pole, siis ka seal lähevad kohe mõtted "säästusoomuki" MTLB peale
(soomlaste viimane ost Rootsist oli 19 tuhat eurot masina eest)

Kui aga tõsisem olla, siis MTLB on kõige oma vigade juures õnneks üsna tavaline terasest keevitatud kast (erinevalt alumiiniumist M113-st), mis tähendab, et täiendusi teha, lisasoomusplaate panna jne peaks olema ka maarjamaa töökodadele täiesti jõukohane ülesanne. Kuna see masin on alguses mõeldud mitte soomustransportööriks (mis rollis teda mitmed riigid, sh Soome ja VF kasutavad), vaid soomustatud universaalseks vedukiks, siis see jõuab vedada 6-tonnist "saba", mis tähendab, et talle võib sappa panna nt 122 haubitsa, mis võimaldab neid vedada põhimõtteliselt sohu (kuhu veoauto eales ei jõuaks) ja samas on meeskonnal elementaarne killuvarjend olemas. Kindlasti on tegemist ühe vähese hästi õnnestunud NSVL "pleki" toodanguga (erinevalt nt BTR-ist).

Kuna see vann on suht lai ja madal ning naljalt uppi ei lähe, siis eri riikides on sinna katusele edukalt tõstetud nt 23 mm Sergeisid, millega peaks olema see nõrga tulejõu probleem (seerias ainult 7,62 KP) lahendatav.

Kui vajatakse odavat ratastransportööri, siis võiks vaadata Poola/Tsehhi OT-64 poole, mis on märksa teravam disain kui BTR (taga normaalne väljumine, diiselmootor jne).

mtlb suurim häda pidi olema meeskonnaruumi madal lagi, isegi võrreldes bmp-ga. ukraina teemas oli meenutustes, kuidas üks jagu oli peale 40 min. sõitu bmp-s jalastunud neljakäpukil , kuna jalad olid kitsikusest nii ´´ära surnud´´.

OT-64 suurim miinus pidi olema juhikoht, nähtavus kehv ja juhti kurdistav mootor, kuid selle eest seest tänapäeva mõistes enneolematult ruumikas

[Kapten Trumm]

Mulle tulevad pigem meelde ujuvad ratassoomukid, kallim osta aga odavam pidada minu teada. Keskkonda saastavad ka vähem. Patria peaks ikka Pasi liini uuesti käima panema. USMC pidi oma ujuvaid soomukeid vahetama, ehk saab sealt neid vanemaid Eestisse? Need on kyll vanad ja roomikutega ja kulutavad palju diislit, kuid milline suurepärane dessandivoimekus EKJ tekiks!

USMC ülejäägid on põhiliselt asi nimega AAV (ise netist vaata), seal on põhirõhk meresõiduomadustel - need asendatakse kiirema käiguga (glisseerivate!!!) maabumisalustega. AAV suudab sõita laines, mis nt BTR-i ammu uputaks.

[Kapten Trumm]

mtlb suurim häda pidi olema meeskonnaruumi madal lagi, isegi võrreldes bmp-ga. ukraina teemas oli meenutustes, kuidas üks jagu oli peale 40 min. sõitu bmp-s jalastunud neljakäpukil , kuna jalad olid kitsikusest nii ´´ära surnud´´.

OT-64 suurim miinus pidi olema juhikoht, nähtavus kehv ja juhti kurdistav mootor, kuid selle eest seest tänapäeva mõistes enneolematult ruumikas

Mnjaa, rikkaks oleme saanud, probleemideks juhti kurdistav mootor, nähtavus ja vähe jalaruumi
Kui ma natuke meenutan, et siis 1017 mersu pole kah suurem asi, kabiinis mingid vakstust istmed (suvel tagumine ots higistab mis kole) ja ventilaator on nõrk
Ukrainas palju valikut pole, NSVL "teise esheloni" vägede asukohaks olemine jättis sellise päranduse nagu parasjagu jättis.
Korpus on ehk võimalik ka vähe kõrgemaks keevitada (masin loodi ajal, kus rahvas on väiksemat kasvu kah).