Uued relvasüsteemid EKV-le

[aj1972]

Kuniks M113-id ei ole loota, siis võiks norra jäänud CV90-tele 120mm peale kruvida, saaks vaesemehe liikurid.

Tootjafirma(de) "saladusteloori" vahelt nimelt välja imbunud, et juba 81mm pani CVde kered pragunema.....

Saan ma õigesti aru,et meil nüüd probleem 120mm miinipildujaid ei saagi CV keredele panna?

[Kapten Trumm]

Ikka saab, vajalik on paigaldada masinale hüdraulilise amortisatsiooniga torn nagu nt NEMO'l või AMOS-el on.
Koos ekvivalentse hinnasildiga.
Aga ka negatiivne tulemus on ikkagi tulemus - vähemalt kogemus on, et järgmine kord midagi jõukohasemat, nt Tampella 1940. a mudeli aretamine M113 korpusele.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Saan ma õigesti aru,et meil nüüd probleem 120mm miinipildujaid ei saagi CV keredele panna?

Saad küll.
Aga ära pln algata siin uut sellealast (ja viljatut) "diskussiooni" - lihtsalt lappa sedasama teemat üksjagu tagasi (näit lk420) ning sa näed, et sellessamas "CV/miinipilduja küses" on siin juba piike murtud küll ja küll

[Mercurius]

Kui KL malevatele need tornita CV90d osta, siis võib sealt tulla sünergiat KV masinatega. Torni peale osta ei jaksa, küll aga annab sinna peale kergema kuulipritsi panna.

Aga lihtsalt huvi pärast - mis kasu on KL maleval ühest CV90 kerest, millel "kuuliprits" peal?

Ma saan väga hästi aru mõttekonstruktsiooni "Üks CV90 kere KL malevale" absurdsusest, kuid "never say never"!

"Üks CV90 kere KL malevale" teeb 15 masinat, igale maakaitsepatalionile 3-4 masinat. Milliseid kriitilisi ülesandeid on võimalik iseseisva(ma)s kergjalaväepataljonis teostada keskmisest tugevama soomusega ja hea maastikuläbimisega masinate rühmaga, oskab küsimuse esitaja kindlasti minust paremini välja pakkuda.

Äkki midagi sellist:

Lennujaama pääs on on praegu tõsiselt raskendatud. Kogu maandumisrada on raskekuulipildujatule all, aga võitlejad 95`dast teevad kasaka kombel äkksööste BMP`ga, aga Parema Sektori poisid pelgalt Uazikuga paarutavad niipalju kui torust tuleb mööda lennuvälja.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1560

Aga kahjuks:

Enne kui see vestlus liiga kaugele läheb - me võtsime ära kõik CV90 kered, mis võtta andis. Ja ka need, mida oli mõtet võtta.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt "pleki" juurde üks juhtum, mis meenus ühelt õppuselt - olin tunnistajaks juhtumile, kus "plekiga" (ehk vanemate Pasidega) skaudid tinglikult "lõid kasti" vastaspoole rühma tendiveokidel, millega nad kuskil põldudevahel kokku sattusid. Lahing oli suht lühike, enne kui tendimehed midagi teha jõudsid, olid nad kolme 12,7 mm risttules ja kes kastis "surnuks" ei märgitud, need koristas ära skautide kohale jooksnud jalavägi. Igasugu kustimehed kuskile ei jõudnudki ning kogu aktsioon oli skautidele vist kaotustevaba. Ühesõnaga, kohtumislahing "pehme" vastasega kuulus "plekile".

Vähemalt minu arvamus nähtust (mida on ehk vähe) ja loetust, et ka 12,7+kuulikindel soomus annavad vastase jalaväe vastu päris palju juurde, nt I astme kindlustus nende tule eest samahea kui ei kaitse (12,7 lendab meetrisest rinnatisest läbi) ja kõvemaks kaevamiseks ei anna vastane lihtsalt aega (see käib ka kaudtule varje kohta). Kui vastane üritab arendada tempot, et sa kaevata ei jõua (ja esimene aste enamasti soomukite pardarelvade ja kaudtule eest ka ei kaitse), siis on ilma soomuseta kehva see olukord. Kui uskuda Igor Kopõtini arvamust, kes on UKR-s ise vaatamas käinud, siis 80% kaotustest annab kaudtuli, siis selle vastu oleks kättesaadav 7,62 kaitsega "plekk" väga hea juba.

Poola-Tsehhi OT-64 tundub nn vanasoomukitest iseenesest päris terav idee, kui vanad BTR-id on müügis pahatihti bensiinimootoritega (-60 ja -70, diisliga 80 on tihti veel kasutuses), siis see ime on algusest saati diiselmootoriga (Tatra, õhkjahutusega, mis on suht lollikindel asi) ja seal on suudetud ära lahendada BTR-ist paremini see sisse-välja käimine ning meeskonna kaitse (meeskond on ikka taga).

[Chupacabra]

Läheb veel aega:

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapa linnakusse rajatava soomusmanöövervõime taristu, söökla ning kasarmu ehitustöödeks.
Tööde lepinguline maksumus koos reserviga on 19 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd lõpevad sügisel 2017.
https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/view ... eId=907785

[Kilo Tango]

Kui sellist vana soomust tahetakse kasutada, siis võiks pigem küsida rotsadelt Pbv 302-d

[Kapten Trumm]

Kui need 650 tk kõik alles ka on, siis kindlasti on mõte - eriti kui 20 mm kahuriga koos saab.
Praktika on Rootsis muidugi selline, et kuna raha on vähe, siis ülearust kaua ei hoita, läheb sulatusahju või müüki.
Ei ole tähele pannud, et need müügiks oleks olnud - aga muidugi ekstra jälginud ka pole.
Kergelt uuendatud BMP-1'sid ja MTLB-sid müüsid nad küll avalikult, viimased läksid võiku hinnaga Soomele.
Kes sai need BMP-1'd, ei teagi

[HeiniR]

Veel toredam oleks panna käpp peale rootslaste Pasidele (ca 200tk), aga eks see oleksoloogiaks jääbki

[Kapten Trumm]

Pasi antud rollis on ka kindlasti huvitav pill - kasvõi seepärast, et neid 140 tükki juba meil on.
Selles rollis nagu mina vaimusilmas ette näen, et iga aasta 1 PAT, on aga nende saadavus liiga väike - kel on, need hoiavad ning Soome ka neid ära ei anna enam.

[ruger]

Britid leiutavad 5.56 ja 7,62 peale uut moona. Ei kavatse veel niipea neid välja vahetama hakata.

The two new designs of cartridge, known as the Enhanced Performance (EP) round in 5.56mm and the High Performance (HP) round in 7.62mm, feature new – and, in the HP’s case, heavier – bullets. In addition, the HP round switches from single-base propellant powder to double-base, to give the heavier bullet the same flight characteristics as the old one. The EP also discards the age-old NATO SS109 bullet design, which incorporates a steel tip in front of a lead core, for an all-steel bullet, cased in the same gilding metal jacket as before. Its profile is similar, though.

The biggest change for the 5.56mm round is the switch from a two-part bullet, made up originally of a steel tip and a lead core, to an all-steel bullet. While it continues to have a gilding metal jacket (an alloy of 95 per cent copper and five per cent zinc), the departure from the standard SS109 bullet design is relatively radical.

Simon Parker, a project manager at BAE Systems Radway Green, spoke to The Register about the new rounds and the decisions behind the changes in their makeup.

“We wanted to see if we could improve performance against hardened targets. Having a solid hardened steel core improves performance above that of the steel tipped round,” he said. The new 5.56mm round, which will be known as the L31A1 in British service, retains a bullet weight of 62 grains (4g), meaning its ballistic performance will be very similar – an important similarity for soldiers firing it down their SA80 rifles.
…
For the 7.62mm round, known as the L59A1 in British service, the biggest change is to the weight of the bullet, from 144 grains (9.3g) to 155gr (10g). This increased maximum weight allows the new bullet to incorporate a steel tip, similar to the 5.56mm NATO SS109 design, giving it more mass with which to punch through a light target. Graphs from BAE claim that the HP bullet can penetrate an 8mm steel sheet out to about 400m, whereas its predecessor could only manage it at half that distance.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... mmunition/

[Leo]

Olukorras, kus enamik mõeldavaid vastaseid armastab kanda isikukaitsevahendeid ja sõita 7,62 kuuli eest kaitsva soomuse varjus, on igati mõistlik tegelda standardlaskemoona läbivuse parandamisega. Samad projektid on kõikidel suurematel laskemoonatootjatel, sest pihta laskmisele lisaks peab ka mingi mõju peale ehmatuse ja sinika olema. Kõikidele jalaväelastele volframsüdamikuga kuule osta on liiga kallis, kuid karastatud terasest terava otsaga südamik läheb pehmemast plaadist päris hästi läbi. Täpsuslaskuritel ilmselt volframsüdamik või messingist treitud kuulid ongi uus standard vähemalt magnumitel. Jälgige, mis HB klassiga plaadi läbimist reklaamitakse, oma kogemus on see, et HB300 saab soomusplaadiks lugeda suure mööndusega, HB 400 hakkab juba looma ja HB 500 on päris hea soomus, kuid HB 600 võib juba liiga rabe olla, halvimal juhul puruneb tabamusel kildudeks.

[nimetu]

Materjalil ja materjalil on ka vahe. Tavaline Hardox on mõeldud pigem kulumiskindluse tagamiseks (nagu koppadel jms.), soomusena toimib ka, kuid pole siiski võrreldav päris soomusterasega. Lisaks voolavuspiirile ja kõvadusele on oluline ka löögisitkus. Soomustamiseks mõeldud terastel tuuakse eraldi välja miinimum garanteeritud löögistikus.
Muidugi laiema tarbe teraseid kasutatakse ikkagi soomustamiseks. Needsamad kõvemini soomustatud Pasid kasutavad 16mm Hardox 600 terast.

[Kapten Trumm]

Tänaval ringi sõitvatel puistevedude kallur-poolhaagistel on ka suured Hardoxi kirjad taga.
Soomuslehe TTA-le lisaks aga tuleb tähelepanu pöörata ka asjadele nagu näiteks keevitatavus.
Liiga kõrgeks aetud näitajatega soomusleht võib olla habras ja raskesti keevitatav (ning peale keevitamist hakkab sisse võtma pragusid).
Kerge keevitatavus võimaldab masinad lihtsalt parandada (ka välioludes) ja sinna peale hiljem lisada nänni või ehitada seda ümber.
Kasvõi põhjusel, et vaja on juhtimispunkti (kus saaks püsti tõusta) või on algne soomuk meie inimeste kasvule liiga madal.
Materjali valikul peaks vaatama ka seda, kui lihtne on temaga hiljem tööd teha.

[nimetu]

Noh, tänapäeval on järjest rohkem levinud modulaarne soomus. On mingi põhiraam kuhu siis soomus lihtsalt külge kruvitakse. Osadel MRAPidel on see kenasti näha. Seega selles suhtes pole keevitatavus mingi eriline takistus.