Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Roamless]

Tänasest Ekspressist otse Trummile, Trumpi presidendiks saamisel on otsene oht, et USA tõmbub välispoliitiliselt tagasi (tegin mõned kohad boldiks), vaevalt ta suudab mõjutada Euroopa riike kaitsekulutusi tõstma, pigem on võimalik, et tuntud "lapsesuu'' läheb tülli mitmete Euroopa suurriikide liidritega. Lisaks meedia ei tegele Trumpile "pahede omistamisega" (kuigi mingi osa on kindlasti kampaaniaaegset poriloopimist), vaid seda teeb mees ise oma väljaütlemistega, hiljem ta lihtsalt üritab oma öeldud siluda. Teiseks on tema kampaanimeeskonnal tugevad korruptiivsed sidemed kaudselt Kremliga seotud isikutega. Seega mina ei näe ühestki punktist mingit "positiivset kasu", mida Eesti ja Baltimaad Trumpi võidust võiksid saada, aga näe Helme ja Trumm näevad. Pigem on sellise tegelase puhul oht, et toimuvad mingid järjekordsed tagatoa tehingud, kus Trump ja tema meeskond "Peterburi eeslinna" tema "tõelistele omanikele" sülle tagasi lükkavad.

Eksklusiivintervjuu Trumpist ja kuradist endise USA välisministri Albrightiga

Eesti Ekspress usutles USA välispoliitika grand old lady’t Madeleine Albrighti (79), kes lahkus välisministri ametist juba 15 aastat tagasi, kuid pole kunagi lahkunud USA välispoliitikast. Tema särtsakad ütlemised rikastavad sealset debatti tänaseni.


Käimasolevatel USA presidendivalimistel on ta vaieldamatu välis- ja julgeolekuteemade guruna andnud end Hillary ­Clintoni teenistusse. Samas pole Clintonil neil teemadel usutavusega probleemi ja seetõttu on ­Albright lisaks rõhutanud ka sümboolset tähtsust, mida naise valimine maailma mõjukaimale ametipostile tähendaks.

Temalt on pärit kurikuulus näpuviibutus naistele, kes Clintonit ei toeta: „Naistele, kes üksteist ei aita, on eraldatud spetsiaalne koht põrgus.“

Eesti Ekspress vestles ­Madeleine Albrightiga läinud nädalal, kui meediat täitsid materjalid, mis seostasid Donald Trumpi kampaaniameeskonna juhti Paul Manaforti miljonite dollarite suuruste rahaliste toetustega Ukraina endiselt Kremli-meelselt presidendilt Viktor Janukovõtšilt.

Kuidas lõppevad USA presidendi­valimised?

Kuulasin just täna hommikul ülevaadet olukorrast ning see oli päris julgustav. Hillary Clinton juhib nii ülemaaliselt kui ka võtmeosariikides. Midagi pole muidugi veel otsustatud, aga see toetus on siiski julgustav, sest Donald Trump on nii öelnud kui ka teinud tõeliselt naeruväärseid asju. Ilmselt hakkavad ka valijad seda märkama.

Mis need naeruväärsed asjad on?

Mind panevad kõige enam muretsema avaldused valdkonnas, mida pean enda tugevuseks – ­rahvusliku julgeoleku teemadel. Nagu ma ütlesin ka oma kongressikõnes, Trumpi sõnavõttude põhjal ei ole ta ohtlik mitte üksnes siis, kui ta saab presidendiks, vaid ohtlik ja kahjulik on seegi, et selline inimene üldse kandideerib.

Just sellepärast töötan ma kogu hingest, et aidata Hillary Clintonit. Ma usun, et kogemuse ja maailma mõistmise tõttu on ta selleks ametiks valmis. Tema saab probleemide keerulisusest aru, aga Donald Trump ei saa.


„Naistele, kes üksteist ei aita, on eraldatud spetsiaalne koht põrgus.“

Mis on neil valimistel Ameerika Ühendriikide jaoks kaalul? Mis juhtub, kui Trump võidab?

Me oleme võimas ja arukas maa, nii et esiteks ma loodan, et seda ei juhtu. Kui juhtub, siis Ameerika roll ja mõju maailmas vähenevad ning meie väärtused saavad tugeva hoobi.

Miks üldse sai Trump suure partei ametlikuks kandidaadiks?

Seda küsivad endalt paljud, sealhulgas eriti vabariiklased. Ma olen sellest rääkinud paljude vabariiklastega ja ka nemad ei saa aru, kuidas see juhtus. Samad meeleolud, mis on pannud inimesi Trumpi toetama, on ju olemas Euroopaski. On inimesi, keda ei ole koheldud õiglaselt, kellel ei ole töökohti, mida nad sooviksid, ja kes on häiritud suurtest erinevustest rikaste ja vaeste vahel. Paljudes Euroopa riikides, Balti riigid ehk välja arvatud, on ju samasugune sentiment. Brexit oli ka selle näiteks.

Teiseks, suurt rolli on mänginud ka meedia, kes on Trumpi teinud üha suuremaks tegelaseks ja võimendanud tema ütlusi. Inimesed vaatavad seda kõike kui mõnd reality show’d. Nad leiavad sellest meelelahutust, vaadates seda justkui värvikat tõsieluseriaali või mõnd rongiõnnetust.

Kas need inimesed mingil hetkel ärkavad ja mõistavad, et presidendi valimine ei ole reality show?

Jah, arvan küll. Ma tajun seda juba täna. Sellepärast Hillary Clintoni toetusnumbrid osariikides, millest valimistulemus enim sõltub, kasvanud ongi. Kogu see presidendikampaania on olnud erakordselt pikk ja inimesed alles hakkavad sellele teemale tähelepanu pöörama ja seda tõsisemalt võtma. Ja Hillary toetajad teevad selle aja jooksul selgeks, et me ei ole reality show’s.

Mängime nüüd läbi võimaliku Trumpi võidu. Mis juhtuks, kui USA jääks rahvusvahelistest küsimustest kõrvale ja isoleeriks end moel, nagu Trump jutlustab? Mis juhtuks Ida-Euroopas?

Tõde on see, et ma ei tea. Aga ma arvan, et see oleks väga ohtlik. Ma olin NATO tippkohtumise ajal Varssavis, kuna seal toimus NATO tippkohtumisega paralleelselt ekspertide kohtumine. Ma ütlesin seal ja ütlen jätkuvalt, et olen väga rahul nende otsustega, mida NATO tegi. Tehti selgeks, et NATO tuumaks on artikkel 5, et sellest tulenevalt tugevdatakse relvajõude Euroopas, et vägesid ja varustust liigutatakse ka Balti riikidesse ja Poolasse. Sellega anti väga selge heidutussõnum. See on USA poliitika Euroopas ja ma isiklikult arvan, et see ei muutuks ka Trumpi võimule saades. On väga palju mõjukaid isikuid, kes selgitaks Trumpile, et NATO on kollektiivne julgeolekulepe, mille üks osa me oleme ja mis on meie julgeoleku alus alates aastast 1949.

Samuti ma usun, või vähemalt ma üritan uskuda, et kui ta ka peaks valituks osutuma, peaks lõpuks temani jõudma mõistmine vastutusest, mis USA-l on. Me ei saa ehitada uusi müüre või otsustada, et mõnede teemade ja maadega me enam ei tegele. Aga sellele usule vaatamata peame minu hinnangul jätkama veenmistööd, et valituks saaks Hillary Clinton .

Mis mehhanismid teil on selleks, et kontrollida presidenti, kelle ideed on nii erinevad?

Neid on palju. Ennekõike Kongress.

Kas sellest piisab? Mida nad teha saavad?

Te palute mul ennustada asju, mida ma ennustada ei suuda. Aga ma usun, et Kongress hoiab presidendil ja tema tegevusel kindlalt pilgu peal. Mitte ükski USA president ei juhi maad üksinda ja seetõttu usun, et reaalsus jõuab ühel hetkel ka temani.

Aga ma ei taha sellele isegi mõelda, sest oleks väga ebatüüpiline, kui ameeriklased valiksid presidendiks inimese, kellel ei ole aimugi, mida ta teeb.

Ideed, mida ta levitab, on teatud rahvagruppide seas populaarsed….

Ei, ei ole! Nad on üha vähem populaarsed…

Jah, me teame viimaseid küsitlustulemusi, need on täna tõesti demokraatidele julgustavad. Ka meile, sest Balti riikides ollakse NATO ühtsuse osas iseäranis tundlikud.

Olen kindel, et terve mõistus pääseb võidule. Hillary toetajad, aga ka need, kes teda ei toetagi, küll aga on Trumpi võimule saamise vastu, teevad selgeks, et ta ei ole juhina aktsepteeritav riigile, mis on olnud ja on jätkuvalt rahvusvahelise julgeoleku jaoks asendamatu. Maailm vajab USA presidenti, kes saab aru vastutusest, mis USA-l on meie enda inimeste ees ja teiste riikide inimeste ees.

Kuidas kommenteerite levinud väidet, et neil valimistel on kaks võrdselt viletsat kandidaati?

See on hullumeelsus. Hillary Clinton on selgelt tunnistanud, et ta on teinud mõningaid vigu, aga ta on läbi kogu USA ajaloo kõigist kandidaatidest kõige paremini valmis olema Ameerika president. Seda ütles demokraatide kongressil ka president Obama.

Ma olen ju näinud, kuidas Hillary Clinton töötab. Ta on väga tark, väga põhjalik. Ta on teeninud ameerika avalikkust paljudel ametikohtadel. Donald Trump pole teinud muud, kui teeninud raha inimestelt, kellele ta tööandjana piisavalt ei maksa.

Ta ei ole kunagi olnud avalikkuse, kodanike teenistuses. Väide nende sarnasusest on vastutustundetu.

Oletame koos viimase aja küsitlustega, et Clinton võidab. Kuidas tal õnnestub rahvas uuesti ühendada? Kuidas ta rahuldab neid inimesi, kes nii kirglikult toetavad hetkel Trumpi?

Ma arvan, et riigi ­taasühendamise nimel tuleb väga palju pingutada. Tuleb päriselt tegeleda küsimustega, mille pärast Trumpi toetajad muretsevad. Mõned neist on seotud ebavõrdsusega ja vajadusega aidata neil leida töökohti ja saada paremat haridust.

Hillary Clintonil on selleks tööks tunduvalt paremad eeldused, kuna ta on nii Senatis kui ­välisministrina töötanud väga edukalt poliitikutega mõlemal pool poliitilist rindejoont. Ka nendega, kes temaga üldse ei nõustu.

Milline oleks Clintoni välispoliitika võrreldes Obamaga? Mis muutuks?

Ta oli Obama välisminister. See tähendab, et väga palju jääks samaks. Nad mõlemad jagavad usku, et liitlassuhted on üliolulised, nad mõlemad toetavad Ameerika väärtusi.

Hillary räägib targast mõjujõust, et süsteemselt kasutada kõiki rahvusvahelise suhtlemise tööriistu: diplomaatiat, majanduslikke vahendeid, aga viimase võimalusena ka jõudu. Peamine on mõlema jaoks töötamine koos teistega, liitlastega, teistele rahvastele antud lubaduste täitmine, ja teiste kuulamine. Clinton saab aru, et USA julgeolek sõltub sellest, et ka teised riigid tunneksid end turvaliselt, et nad ei tajuks oma naabreid ohuna. Ta on väga rahvusvahelise vaatega.

Kas te tunnete tänase maailma üldse ära, kui võrdlete seda maailmaga, mida te ise 1990. aastatel kujundasite?

Ma arvan, et see on väga erinev. Usun, et maailm on palju keerulisem, sest globaliseerumine ja tehnoloogia areng on läinud edasi. Samuti on täna ka tunduvalt suurem terrorioht, selles pole kahtlust. Kui meie administratsioon oli ametis, siis tegelesime Venemaaga, mis oli külma sõja kaotanud ja läbis – või vähemalt püüdis läbida – suuri muutusi. Nüüd on olukord tugevasti muutunud.

Põhiküsimus on siiski endiselt, kuidas institutsioonid toimivad. Maailm on väga keeruline ja seda enam on oluline, et probleeme lahendataks koos teiste riikidega ning et me uuendaksime rahvusvahelisi struktuure, nagu Euroopa Liit, ja sellepärast ma kiidan ka NATO Varssavi otsuseid. Need tegelevad tänaste, varasematest erinevate probleemidega ja reageerivad neile selgelt.

Meie tegime omal ajal ­otsuse NATO laienemise kohta. Aga kui NATO sai 60aastaseks, see oli juba pärast minu ametiaja lõppu, siis uuendati ka NATO strateegiat. Selle käigus arutleti väga palju, mis toimub väljaspool NATOt. Mitte keegi ei mõelnud sellele, et probleemid võivad tekkida ka NATO sees. Nüüd oleme pidanud oma poliitika ümber hindama ja uuesti vaatama, milline peaks olema NATO poliitika suhetes Venemaaga, samuti lõunasuunal.

Kuidas on hetkel õige tegeleda Venemaaga?

Arvan, et täpselt nii, nagu NATO Varssavi lõppotsused seda tegid – tähtis on reaalne heidutus, aga ka dialoog. Me teeme täiesti selgeks oma positsiooni – me reageerime mis tahes vaenulikule tegevusele, aga samal ajal otsime teemasid, kus meil on midagi ühist, ühiseid huvisid. NATO tippkohtumine oli selles osas väga selge.

Donald Trump on pakkunud välja, et tema teeks kahepoolseid diile otse Putiniga, vajadusel üle liitlaste pea.

Ta ei tea, millest ta räägib. Ta ei saa seda teha. Meil on NATO, mis on meie rahvusliku julgeoleku süda.

Hillary Clintoni puhul on üleval küsimus, kas USA on naispresidendiks valmis. Meil Eestiski on käimas sama debatt.

Aga mõelgem sellele, et Saksamaal on naisjuht. Samuti Ühendkuningriigil. Nii ka paljudel teistel riikidel. Mina arvan, et USA on kindlasti valmis.

Teie olete olnud teerajajaks, kelle järel on mitmed teisedki naised (nagu Condoleezza Rice ja Hillary) jõudnud USA diplomaatia kõrgeimale tasemele. Kas on midagi, mis teeb just naised headeks diplomaatideks?

Ma tõesti arvan, et me oleme väga head suhete loomisel ja arendamisel. Me mõistame, kes on teisel pool lauda. Meil on empaatia. See ei ole muidugi naiste ainutunnus, aga ma olen ikka öelnud, et naised on väga head perifeerses nägemises. Me näeme, kuidas probleemid käivad käsikäes.

Kui olin välisminister, oli mul alati väga huvitav suhelda teiste naisvälisministritega. Üks neist oli näiteks Tarja Halonen, kes oli tollal Soome välisminister. Märkasin, et naised on rohkem huvitatud teiste riikide inimeste igapäevaelust, mitte vaid liidrite omavahelisest asjaajamisest. Oluline on, et mehed ja naised töötaksid koos. Võib-olla on naised pisut paremad teiste kuulamises.

Mainisite kuulamist ja empaatiat. Kas teile ei tundu, et need ei ole tänapäeval enam väga olulised, et praegu liigub meeleolu realistlikuma, huvide- ja jõupõhise mõtlemise juurde. Näiteks kas või pagulaskriisis, kus üha enam mõeldakse, kuidas neid väljas hoida.



Oleks väga ebatüüpiline, kui ameeriklased valiksid presidendiks inimese, kellel ei ole aimugi, mida ta teeb.

Ma olen juhtumisi ise pagulane. Mul on selles küsimuses väga tugevad vaated. Aga ma arvan, et maailm ei ole selles ja muudeski küsimustes jaotunud realistideks ja idealistideks. See on vale jaotus. Me peame olema mõlemat. See on nagu kuumaõhupall – sa vajad idealismi ja väärtusi, et õhupall üldse lendu saada, ja sa vajad ballasti, et saada see liikuma õiges suunas.

Kui mõtlema hakata, siis peaaegu kõik rahvad on mingil ajahetkel olnud pagulased. Ma arvan, et meil on vaja inimlikke tundeid selle teemaga tegelemisel ja me vajame koostööd, et leida parimaid lahendusi. Aga me ei saa otsustada, et tegeleme vaid nende inimestega, kes käituvad ja näevad välja täpselt nagu meie. See ei ole realistlik ­ootus 21. sajandil.

Mina usun, et Ameerika Ühendriigid peaksid kindlasti võtma vastu rohkem pagulasi. Meil ei ole õigust öelda teistele rahvastele, kuidas nemad peaksid käituma.

Pagulasteema nii Euroopas kui USAs tekitab küsimuse, kuidas suhestuda islamiga.

Peame olema väga ettevaatlikud, sest me ei tohi süüdistada tekkinud ­olukorras islamit. Peame ­süüdistama mõrtsukaid ja hulle, kes on islamiusu kaaperdanud, et oma haigeid eesmärke teenida. Me ei saa otsustada aidata ainult kristlasi ja juute. Teise maailmasõja ajal oli periood, mil inimesed ei soovinud juute. Vaadake, mis juhtus. Nii ei saa tegutseda, et mingi grupp inimesi ei sobi meile kas oma usu või sünnikoha või keele tõttu.

Räägime ka teie legendaarsetest prossidest. Kuna teie pross alati sümboliseerib teie tundeid või sõnumit sel päeval, siis millise prossi kinnitaksite rinda päeval, kui Trump valitakse USA presidendiks?

(naerab) Vat sellele ma küll mõelnud ei ole. Ma arvan, et sel päeval ma kannaksin … kuradit.

Aga millist kannaksite, kui Hillary Clinton presidendiks valitaks?

Kui Hillary valitakse, siis ma paneks tagasi prossi, mida kandsin demokraatide parteikongressil paari nädala eest. See oli klaasist ja selle teemaks oli klaaslaest läbi murdmine, mida Hillary võit naiste jaoks sümboliseeriks.

Ja millist prossi te kannaksite, kui tuleksite Eestisse?

Kui ma tuleks Eestisse, siis ma kannaks midagi … arvutikujulist. Sest te olete e-riik. Igal juhul peaksin ma välja mõtlema midagi, mis oleks väga moodne ja teistest kõigist pikalt ees, mingit tehnoloogilist uuendust sümboliseerivat.

Äkki midagi vilkuvat ja elektroonilist?

Võib-olla küll. Ma peaksin kindlasti kandma midagi, mis sümboliseeriks teie maa oivalisust kõigist teistest ees olemises, midagi väga-väga moodsat ja tehnoloogilist.

Kes on Madeleine Albright


• Sündinud 1937. aastal Prahas.

• Tema pärisnimi oli Marie Jana Korbelova, aga vanaema kutsus teda Madeleine’ks ja nii ta selle nime endale valiski.

• Tema isa oli Tšehhi diplomaat, kes mõisteti surma, kui kommunistid 1948. aastal võimu haarasid.

• On olnud kaks korda elus pagulane: teise maailmasõja ajal ja pärast isa surmamõistmist.

• Õppis ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.

• Doktorikraadi kaitses Columbia ülikoolis, kus üks tema õppejõude oli Zbigniew Brzezinski.

• 1993–1997 USA suursaadik ÜROs.

• 1997–2001 USA riigisekretär (ehk välisminister) – esimene naine nii kõrgel ametipostil.

• Valdab vabalt inglise, prantsuse, vene ja tšehhi keelt, oskab hästi lisaks ka poola ja serbohorvaadi keelt.

• Pärast ametist lahkumist on ta professor Georgetowni ülikoolis ning paljude ülikoolide audoktor.

• Lisaks sellele juhib ta ettevõtet Albright Stonebridge Group, mis nõustab suurettevõtteid strateegiaküsimustes.

[Kapten Trumm]

Trumm on targem, tema teab, kes on "peavooluparteist" ja kes mujalt. Ootan siis Trummi vastust Helme teemal.

Eksid.
Mina ei tea, kes on peavooluparteist ja kes mitte. Ausalt öelda ei huvita kah. Mind häirib teatud kultuuritus.
Küll on mulle aja jooksul selgeks saanud, et opositsiooni või muidu ebameeldivate isikute sildistamine (nt Kremli agent) ja sitaga loopimine on Eesti (peavoolu) poliitilise kultuuri lahutamatu osa. Ka siis, kui vastasel miskit öelda on - igal juhul tuleb kohe paksu sitaga üle kallata, et mitte miski kehtivat lõplikku tõde ei kõigutaks.
Mida ma propageeriks, on viisakas ja mõtestatud arutelu, sest mõnikord võib ka opositsioonist mõni üldkasulik idee tulla.

Extra Roamlessi viidatud artikli juurde: loomulikult on USA kehtiv poliitiline establishment ärritatud olekus, sest taolised vennad kõigutavad nende harjumuspärast rahu. Trumpi avaldused NATO teemal on mõistagi kahetsusväärsed, kuid vennikese kiire sõnade söömine näitab, et pigem on probleem ebakompetentsuses kui kavakindlas Putini agenda elluviimises. Muide, ka Reagan oli üsna ebakompetentne president, aga vaata tulemusi.

[Castellum]

opositsiooni või muidu ebameeldivate isikute sildistamine

Ära siis sildista.

Muide, ka Reagan oli üsna ebakompetentne president, aga vaata tulemusi.

Reagani ebakompetentseks pidamine on ammuse nõuka-propaganda võte - et oli näitleja, aga halb näitleja; et selletõttu ei osanud "tõsist" riigitööd teha jne jne. Sellistele propagandaväidetele pole küll ühtegi põhjendust...aga:

igal juhul tuleb kohe paksu sitaga üle kallata, et mitte miski kehtivat lõplikku tõde ei kõigutaks

Seega, vast jätaks sellised sildistamised minevikku.

[Kilo Tango]

...Extra Roamlessi viidatud artikli juurde: loomulikult on USA kehtiv poliitiline establishment ärritatud olekus, sest taolised vennad kõigutavad nende harjumuspärast rahu. ...

See on nüüd Trumpi enda retoorika. Tegelikult ollakse peamiselt ärritatud selle pärast, et:
1. Trump on ohtlik riigi majanduslikule stabiilsusele (tema enda äride ebaedu näitab seda)
2. Trump on eriti ohtlik riigi sotsiaalsele stabiilsusele (lõhestumine, mida tema seisukohad on juba praegu tekitanud, näitavad seda selgelt)
3. Trump on ohtlik riigi terviklikkusele (tegelikult eelmise punkti võimalik laienemine)
4. Trump on ohtlik riigi julgeolekule (labiilne tüüp, kes esitab küsimusi, et "miks me tuumarelva ei kasuta" ei sobi riigi eesti vastutama)

Mis sellel kõigel on pistmist Eesti poliiteluga eile, täna ja homme, jääb mulle mõistmatuks. Donald Trumpi kiitmiseks & materdamiseks on meil eraldi jutulõng.

[ptrt]

Mind häirib teatud kultuuritus.
Küll on mulle aja jooksul selgeks saanud, et opositsiooni või muidu ebameeldivate isikute sildistamine (nt Kremli agent) ja sitaga loopimine on Eesti (peavoolu) poliitilise kultuuri lahutamatu osa. Ka siis, kui vastasel miskit öelda on - igal juhul tuleb kohe paksu sitaga üle kallata, et mitte miski kehtivat lõplikku tõde ei kõigutaks.

Point on õige, aga adressaat natuke vale. Sildistamine ning sitaloopimine toimub agaralt mõlemas suunas, tegelikult saavad ikka täiega nii opositsioon kui ka koalitsioon, ainult et opositsioonil (ning tema toetajatel) meeldib ennast väga ka õnnetute ohvritena kujutada.

[kallek]

Vene majanduse teemas tõmbasin paralleele Putini võimul püsimise ja kesikute linnavalitsemisega (mõlemad püsivad idikatel).

Trumm, sinu regulaarsed viited kesikutele ja Putinile ei ole ebameeldivate isikute ja opositsiooni sildistamine? Kui juba opositsiooni sildistada siis miks mitte EKRE -t?

Vanema Helmel retoorikas on ju tõesti teatud sarnasusi mõnede idanaabri marurahvuslastest populistidega.

Ühes oma TV intervjuus, pidas Helme vajalikuks hoiatada teatud tüüpi NATO relvastuse paigutamise eest Eesti territooriumile, mis pidavat Venemaa poolt kaasa tooma automaatse ennetava vastureaktsiooni.

Helmede Trumpi ülistamine näib samuti kummaline, ma saaks aru kui seda teeks kesikud, kes pole kunagi oma EL, NATO, USA vastasust varjanudki või eksisteerib selline võimalus, et EKRE sarnaselt kesikutele vähemalt perekond Helmede juhtimisel ei olegi kuigi eestimeelne üritus?

[Kapten Trumm]

Minuteada pole EKRE võtnud idanaabrilt sularaha kohvris vastu ega teinud avaldusi/käitunud nii, millest võib välja lugeda VF poliitika toetamist.
Ühe isamaaliselt mõtleva inimese jaoks on see päris suur vahe. Kui midagi sellist teevad, siis muudan arvamust.
Aga ma mõistan seda ärritust siin, see on parimaks kinnituseks sellele, mida eespool kirjutasin peavoolu teemal.

Mulle ausalt öelda ei tee see krooniline EKRE vaenamine netis enam nalja kah mitte - magedaks kisub.
Seda tehakse internetimeedias aga põhjusel, et varjata Rõivase valitsuse küündimatuid majandusotsuseid ja peaministripartei teatud eetilisi küsitavusi.
Vahest on selle kiunu taga hoopis üks partei, kelle jaoks tõotab Riigikogu uks peagi suletuks jääda?

[Kapten Trumm]

See on nüüd Trumpi enda retoorika. Tegelikult ollakse peamiselt ärritatud selle pärast, et:
1. Trump on ohtlik riigi majanduslikule stabiilsusele (tema enda äride ebaedu näitab seda)
2. Trump on eriti ohtlik riigi sotsiaalsele stabiilsusele (lõhestumine, mida tema seisukohad on juba praegu tekitanud, näitavad seda selgelt)
3. Trump on ohtlik riigi terviklikkusele (tegelikult eelmise punkti võimalik laienemine)
4. Trump on ohtlik riigi julgeolekule (labiilne tüüp, kes esitab küsimusi, et "miks me tuumarelva ei kasuta" ei sobi riigi eesti vastutama)
Mis sellel kõigel on pistmist Eesti poliiteluga eile, täna ja homme, jääb mulle mõistmatuks. Donald Trumpi kiitmiseks & materdamiseks on meil eraldi jutulõng.

Kole lihtsustatud lähenemine - mis põhineb eeldusel (kusjuures valel), et USA-s on võim presidendi käes. Tegelikult ju pole. Isegi tuumarelva ei saa ta üksi lahti lasta.
Mis täna juhtuks, kui Mart Helme saaks peaministriks? Arvan, et väga palju ei muutuks. Sest Eestis näiteks ei oma peaminister võimu anda ministrile käskusid (loe võim piiratud).
Kui koalitsiooni tagatoas kaubale ei saada, siis võib peaminister oma arvamust meedias avaldada kui soovib.

[Kilo Tango]

See on nüüd Trumpi enda retoorika. Tegelikult ollakse peamiselt ärritatud selle pärast, et:
1. Trump on ohtlik riigi majanduslikule stabiilsusele (tema enda äride ebaedu näitab seda)
2. Trump on eriti ohtlik riigi sotsiaalsele stabiilsusele (lõhestumine, mida tema seisukohad on juba praegu tekitanud, näitavad seda selgelt)
3. Trump on ohtlik riigi terviklikkusele (tegelikult eelmise punkti võimalik laienemine)
4. Trump on ohtlik riigi julgeolekule (labiilne tüüp, kes esitab küsimusi, et "miks me tuumarelva ei kasuta" ei sobi riigi eesti vastutama)
Mis sellel kõigel on pistmist Eesti poliiteluga eile, täna ja homme, jääb mulle mõistmatuks. Donald Trumpi kiitmiseks & materdamiseks on meil eraldi jutulõng.

Kole lihtsustatud lähenemine - mis põhineb eeldusel (kusjuures valel), et USA-s on võim presidendi käes. Tegelikult ju pole. Isegi tuumarelva ei saa ta üksi lahti lasta.
Mis täna juhtuks, kui Mart Helme saaks peaministriks? Arvan, et väga palju ei muutuks. Sest Eestis näiteks ei oma peaminister võimu anda ministrile käskusid (loe võim piiratud).
Kui koalitsiooni tagatoas kaubale ei saada, siis võib peaminister oma arvamust meedias avaldada kui soovib.

Meenutan sulle, et ka Türgi oli enne Erdogani parlamentaarne vabariik. Nüüd on tegemist sisuliselt presidntiaalse riigiga. Diktaatorid on alati tulnud võimule läbi demokraatlike valimiste kui inimesed omavad naiivset uskumust, et muud demokraatlikud institutsioonid on veekindlad. Ei ole. Pannakse lihtsalt sobivad inimesed vastavaid lõike juhtima ja korraga ongi käes olukord, kus ülemkohus ei tee märkamagi, et konstitutsiooni rikutakse nii, et karjub näkku.

[Kilo Tango]

Minuteada pole EKRE võtnud idanaabrilt sularaha kohvris vastu ega teinud avaldusi/käitunud nii, millest võib välja lugeda VF poliitika toetamist.
Ühe isamaaliselt mõtleva inimese jaoks on see päris suur vahe. Kui midagi sellist teevad, siis muudan arvamust.
Aga ma mõistan seda ärritust siin, see on parimaks kinnituseks sellele, mida eespool kirjutasin peavoolu teemal.

Mulle ausalt öelda ei tee see krooniline EKRE vaenamine netis enam nalja kah mitte - magedaks kisub.
Seda tehakse internetimeedias aga põhjusel, et varjata Rõivase valitsuse küündimatuid majandusotsuseid ja peaministripartei teatud eetilisi küsitavusi.
Vahest on selle kiunu taga hoopis üks partei, kelle jaoks tõotab Riigikogu uks peagi suletuks jääda?

Mina kritiseerin kõiki padupopulistlikke erakondi. On see siis Rahvaliit (ptüi, EKRE), Keskerakond, või viimastel aastatel ka Reformierakond. Kui ikka erkonna kogu sisuline tegevus seisneb selles, et võimule saada või sellest kümne küünega kinni hoida, siis ei ole see erakond väärt seda, et mina selle seisukohtadega kuidagiviisi nõusuks. Mitte selle pärast ei käinud ma ülikoolis, et lasta ennast madalaimat ühisnimetajat otsivate töllide poolt lollitada. Ja EKRE kuulub oma väärastumiseni primitiivsete seisukohtadega kindlasti sellesse viimasesse kategooriasse.

Ka julgen ma nimetada primitiivideks neid, kes hakkavad kõiki EKRE vastaseid kohe ref-i pooldajateks nimetama. Tegu on täpselt samasuguse sildistamisega, kui see, milles nad oma oponente süüdistavad. Ja mida tahtagi erakonnast, mis on Rahvaliidu petturite ja soperdajate järglane.

Olen korduvalt väljendunud - südametunnistusega ja kõrgharidusega valijal, kes ka makromajandusest ja poliitikast midagigi tönkab, ei olegi Eestis meelepärast erakonda. Pikalt ootasin mõne establishmentile alternatiivse erakonna teket, kuid ei EKRE ega Vabaerakond pole seda nišši täitnud. EKRE selle pärast, et nad on labased populistid. Vabaerakond selle pärast, et neil ei ole sisulist valitsemise võimekust. Sestap ma käingi valimas alati lähtuvalt printsiibist, et valida tuleb see erakond, kes tagab, et mul oleks ka tulevikus valikuvõimalus. EKRE-s ma seda tagajat kohe kuidagi ei näe, sest nende seisukohad on demokraatiaga ikka kohati selges vastuolus.

[Kapten Trumm]

See kõlab minu kõrvadele kahtlaselt tänase koalitsiooni slogani "tänasele paremkoalitsioonile pole alternatiivi" moodi
Lihtsalt rahvuslik-konservatiivsele nishile (mida enne etendas IRL) pole täna rohkem miskit võtta.

[kallek]

Minuteada pole EKRE võtnud idanaabrilt sularaha kohvris vastu ega teinud avaldusi/käitunud nii, millest võib välja lugeda VF poliitika toetamist.

EKRE suhtumine Brexitisse või Trumpi ei peegelda VF poliitika kaudset toetamist?
USA kodusõja ja hävingu manamine pärineb Žirinovskilt?
Ka Saksamaa ja Merkeli tümitamine on EKRE-le meeltmööda?

[maksipoiss]

Lihtsalt rahvuslik-konservatiivsele nishile (mida enne etendas IRL) pole täna rohkem miskit võtta.

Kahjuks ei ole üldse midagi.

[Seersant Steiner]

milleks me siis räägime usa-st usa kohta on teema olemas räägime ikka eesti asjast ja sellest kuida meil on siis eks

[Kilo Tango]

See kõlab minu kõrvadele kahtlaselt tänase koalitsiooni slogani "tänasele paremkoalitsioonile pole alternatiivi" moodi
Lihtsalt rahvuslik-konservatiivsele nishile (mida enne etendas IRL) pole täna rohkem miskit võtta.

Võib-olla küll, kuid see ei ole kantud mitte sellest, et olemasolev koalitsioon oleks kuidagi ülimuslik, vaid sellest, et EKRE on kõrtsikaklejana kõlbmatu ja Vabaerakond lihtsalt impotentne.

See, kui sa tahad olemasolevat poliitikat välja vahetada ei tähenda, et selle asemel peaks iga sõnnikuga kohe leppima.