Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

Juhendanud aasta tagasi. Mõistagi mitteametlikult, abistades järeltulevat põlvkonda. Töö sai loomulikult edukalt kaitstud. Ülejäänud osas andis Kulibin IMHO juba ammendava vastuse. Asi on mitmete juhendajate sõnul vajunud eriti kurvaks peale sellele va Bologna süsteemile (3+2) üleminekut.

[reserv2006]

Teema on selgelt alla magistritöö taset IMHO.
Ja ülesanne kui selline on täiega BS. Sinna ei saa seda vana jura ehk siis vene sitta külge jätta, läheb utiili või kollektsionääridele.
Mind on alati ärritanud kliendid, kes ei tea mida nad tahavad. Tark klient kirjeldab probleemi ja üritab esitada oma nägemuse sellest, millist tulemust vajab. Insenerid mõtlevad välja parima lahenduse, mida etteantud raha eest saab.

Räägid endale vastu. Ühest küljest ei saa vana jura külge jätta, aga järgmisel lauses on juba "mida etteantud raha eest saab".
Ei ole vaja magistrikraadi saamaks aru, et keegi ei hakka zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama. See oleks täiesti jabur vastu tuult laskmine, sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva. Kui eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem, siis tulebki selline osta, mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama. Ainus reaalne upgrade zu23-le on selline, mis võtab väga vähe raha ja annab suhteliselt palju juurde. Magistritöös kirjeldatu tundub olevat samm õiges suunas.

[Kulibin]

Et eelnev mõttehüperboloid raisku ei läheks, siis mõned vihjed tulevastele magistrantidele ja sihikuspetsialistidele.
Teatavasti on inimsilm suht jõuetu sensor ja teemapüstitus nõuab nähtavust nii päeval, udus kui ka kottpimedas.
Päeval näevad tavasensorid üsna hästi, uduga jääb thermal jänni ja vihm lööb selle ikka täiega pimedaks.
Öönägemise tehnoloogiad on siiani piirdunud nn. Gen 3 valgusvõimenditega, mis on analoogmaailma tipp.
Kuidas saavutada müstiline Gen ? Vastus on nn. Combivision, ehk siis mitmest sensorist lähtuva signaali liitmine.
Ksf. Fucs on meil selle ala spets ja ilmselt suudab kirjeldada protsessi, kuidas mitu pilti kihiti laduda.
Nii, mis meil vaja on ? Vajame täit spektrit, seega jätame vahele selle, mida inimsilm niigi hästi näeb.
Madal ots ehk UV ei mahu meie eelarvesse ilmselt, seega langeb ära. Piisab kahest sensorist seega. Arvan, et 100m plus distantsil ei teki erilisi probleeme parallaksiga ja kui moodsad servod mängu võtta, mis on kukesupp ... Üldiselt otsige siit mu varasemaid poste tehnikateemadel. Seda mis puudutas infrapunase ja nähtava spektri piirimaid ... Kõike ei pea kandikul kah voodisse tassima.

[Kulibin]

Teema on selgelt alla magistritöö taset IMHO.
Ja ülesanne kui selline on täiega BS. Sinna ei saa seda vana jura ehk siis vene sitta külge jätta, läheb utiili või kollektsionääridele.
Mind on alati ärritanud kliendid, kes ei tea mida nad tahavad. Tark klient kirjeldab probleemi ja üritab esitada oma nägemuse sellest, millist tulemust vajab. Insenerid mõtlevad välja parima lahenduse, mida etteantud raha eest saab.

Räägid endale vastu. Ühest küljest ei saa vana jura külge jätta, aga järgmisel lauses on juba "mida etteantud raha eest saab".
Ei ole vaja magistrikraadi saamaks aru, et keegi ei hakka zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama. See oleks täiesti jabur vastu tuult laskmine, sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva. Kui eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem, siis tulebki selline osta, mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama. Ainus reaalne upgrade zu23-le on selline, mis võtab väga vähe raha ja annab suhteliselt palju juurde. Magistritöös kirjeldatu tundub olevat samm õiges suunas.

Kas ma soovitasin eelnevalt siin ZU-23 ära lammutada ? Antud ülesande raamides, nagu mainisin, tuleks ära visata vaid kõik mõttetu stuff. Relva omadustele tuleks see vaid kasuks.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Ja vihkan seda ülehaibitud mõistet: RELVASÜSTEEM, my ass Ainuke vigur mis mahub selle mõiste alla IMHO on näiteks F-35 ja taolised überlelud. Kui siin keegi nimetab käsirelva või miinipritsi relvasüsteemiks, saab vastu kaela eraviisiliselt.
Süsteem my ass ... ZU-23 praegusel kujul kõlbab vaid maamärkide pihta ja puude langetamiseks ...
Meie esimene asi on see CV9035, mis natuke väärib nime relvasüsteem.
Moded andgu mulle andeks. Sistem ! See on kord, nagu ütles Joosep Toots.
Labidas ei ole melioratsioonisüsteem sest isegi sada labidat ei moodusta seda sest tsiteerides klassikut:
Süsteemi mõistel on oluline roll nii praktilises tegevuses, tehnikas, teadused kui ka filosoofias. Süsteemi mõistel on pikk ajalugu ning on esitatud palju erinevaid definitsioone, kuid selle „tuum“ on jäänud muutumatuks. Juba iidsetel aegadel märgati fundamentaalseid seoseid ja suhteid asjade, nähtuste ja protsesside vahel. Ja need seosed, nagu asjadki, pole ettekujutuse vili ega mõistuse konstruktsioon – see on reaalsus.

[eloscuro]

Ei ole vaja magistrikraadi saamaks aru, et keegi ei hakka zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama. See oleks täiesti jabur vastu tuult laskmine, sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva. Kui eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem, siis tulebki selline osta, mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama.

Aga võib ju taeva asemel maad lasta Iseenesest pole ju tegu halva relvaga, mis siis, et enam lennukeid kätte ei saa. Pauku teeb tugevalt, kiirelt ja töökindlalt.

ZU-23 servodel juhtimissüsteemi ja asjaliku sensoorikaga, hariliku plekksoomuki katusele tõstetuna oleks presentsoomusele ja silmadele lootvale seltskonnale ületamatu takistus. Eriti kui veel natuke tarkvara lisada.

Nõme ju kui hetk pärast ümber nurga piilumist on sekundiks kuulda servomootorite undamist ja seejärel kõik pilbasteks lastakse.

Kui kohalikud sepad ZU-23le sellise upgrade-kiti valmis saaks, oleks võimalik seda võibolla ka soojadele maadele müüa.
Ja kindlasti oleks odavam riigieelarvele kui enda nahk lasta BAE Systemsi või kellegi teise poolt sama asja eest üle kõrvade tõmmata.

[Tux]

Ärge irisege! Vahemärkusena võin öelda, et olen ise ühte sellel konkursil paar aastat tagasi auhinna saanud tööd ka juhendanud. Kaitseministeerium on sellel aastal väga korraliku teemavalikuga hakkama saanud ja sihikuteemast võib vajadusel saada nii baka, magistri ja vajadusel ka doktori, kõik sõltub nüansidest! Sihikuteemast palju põnevamad on aga sideteemad ja ma hoian pöialt, et leiduks keegi, kes tahaks neid asju uurida. Samuti tuleb tunnustada neid inimesi, kes on nõus tudengitega tegelema. Ainukese pisikese kriitikanoolena tahaks küsida, et kas Kaitseministeerium neid teemasid ka aktiivselt potensiaalsete tegijate hulgas levitab?

[Kulibin]

Nurgataha laskmise ere näide on ju Apache HAVOC, vaatab künka või mis iganes takistuse tagant oma rootorist kõrgemal paikneva sensorblokiga, liidab saadud tulemused üheks kombipildiks ja relvaoperaatoril on võimalus manuaalselt teha prioriteedivalik ...
Kusjuures kui mõnisada meetrit eemal on samasugune, välistab süsteem automaatselt märkite kattuvuse. See on süsteemne lähenemine. Oletame nüüd, et seal künkaharjal on paar julget TOW meeskonda, kes panid kah paugu kirja, arvate, et läheb teine pauk , mis Apache lasi, laiba pihta ? No ei, raketi oma soojuscam ja pisike aju otsib kohe lähima sihtmärgi. Kallis pauk ei pea ometi tühja minema. Vot see on süsteem.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eelkirjutaja tabas hästi matsu tegelikult, vaja on vaid ühte pilti ja erinevalt inimese reaktsioonist, suudavad servod liigutada asja kirjeldamatult kiiremini ja täpsemalt. Üldiselt jätaks asja siiski automaatika hooleks, sest niikaua kui mõneherzine ajutakt midagi otsustada suudab, on väljal asjad juba palju muutunud. Raketi puhul, nagu eelnevalt ütlesin, ei ole see probleem, sest rakett sisaldab oma sensoreid ja pisikest aju. Kuulipritsi puhul on asi vaid ballistikas ja lasta tuleb kohe. Predicition ja muu säärane võtab prose võhmale muidugi. Loodan muidugi, et külanaised on peitnud oma pudulojused ja iseendid sealt väljalt kusagile mujale.

[Fucs]

https://www.wired.com/2007/10/robot-cannon-ki/

http://www.armyrecognition.com/iran_ira ... s_pic.html

[Kulibin]

Ärge irisege! Vahemärkusena võin öelda, et olen ise ühte sellel konkursil paar aastat tagasi auhinna saanud tööd ka juhendanud. Kaitseministeerium on sellel aastal väga korraliku teemavalikuga hakkama saanud ja sihikuteemast võib vajadusel saada nii baka, magistri ja vajadusel ka doktori, kõik sõltub nüansidest! Sihikuteemast palju põnevamad on aga sideteemad ja ma hoian pöialt, et leiduks keegi, kes tahaks neid asju uurida. Samuti tuleb tunnustada neid inimesi, kes on nõus tudengitega tegelema. Ainukese pisikese kriitikanoolena tahaks küsida, et kas Kaitseministeerium neid teemasid ka aktiivselt potensiaalsete tegijate hulgas levitab?

Vabandust, kui tundus irisemisena, tegelikult ma samuti ju üritasin tüürida sinna kasuteguri poole.
Mul on ikka olnud neid tsiviilprojekte, mille käigus mõnigi saanud diplomi või magistri. Hetkel saan pakkuda vaid moraalset tuge ja pingiparki. Idee peab ikka mehe poolt olema.

[Kulibin]

https://www.wired.com/2007/10/robot-cannon-ki/

http://www.armyrecognition.com/iran_ira ... s_pic.html

Ma ju olen ammu hoiatanud, et compu päästikunäp on kuradi ergas ...

[reserv2006]

Ei ole vaja magistrikraadi saamaks aru, et keegi ei hakka zu23-dele mingeid über juhtimissüsteeme ja ma ei tea mida veel külge ehitama. See oleks täiesti jabur vastu tuult laskmine, sest sellest relvasüsteemist ei saa kunagi kaasaegse õhutõrjesuurtükisüsteemiga võrreldavat relva. Kui eesmärgiks on kaasaegse efektiivsusega süsteem, siis tulebki selline osta, mitte hakata mingile aegunud torule õhutõrjesoomukit ümber ehitama.

Aga võib ju taeva asemel maad lasta Iseenesest pole ju tegu halva relvaga, mis siis, et enam lennukeid kätte ei saa. Pauku teeb tugevalt, kiirelt ja töökindlalt.

ZU-23 servodel juhtimissüsteemi ja asjaliku sensoorikaga, hariliku plekksoomuki katusele tõstetuna oleks presentsoomusele ja silmadele lootvale seltskonnale ületamatu takistus. Eriti kui veel natuke tarkvara lisada.

Nõme ju kui hetk pärast ümber nurga piilumist on sekundiks kuulda servomootorite undamist ja seejärel kõik pilbasteks lastakse.

Kui kohalikud sepad ZU-23le sellise upgrade-kiti valmis saaks, oleks võimalik seda võibolla ka soojadele maadele müüa.
Ja kindlasti oleks odavam riigieelarvele kui enda nahk lasta BAE Systemsi või kellegi teise poolt sama asja eest üle kõrvade tõmmata.

Ei olegi halb relv, aga sellisel tasemel arendustööd ta enam ei vääri. Tuleb leida taktika, mis võimaldab teda praegusel kujul või lihtsate parandustega kasutada.

Sisuliselt sa kirjeldada ju IFV ehitamist, ainult et väga nigela IFV. Võhikune tundub mulle mõistlikum osta korralik kasutatud IFV.

[Kulibin]

No kui mul oleks valikuid, millist pritsi oma udupeente servode ja õhkõrnade itipoiste tunde kasutades liigutada, ma võtaks kõhklema selle A-10 osadeks... Pidi ju nii-ehk-nii vanarauaks minema... Usakad juba tegelikult ise ihuvad neile hammast ja on neid Avengere topitud liikurite külge kah.

[Viiskümmend]

Nii soomlased, kui poolakad on oma ZU-23-2 sihtimissüsteeme ju moderniseerinud ning kui keegi tudeng viitsib seda teemat täiendavalt uurida siis see on ju väga viis, milleks heituda?!

[ruger]

Sloveenia müüb maha oma vanad soomukid ja tankid

The Slovenia Defence Ministry has published an offer to sell its outdated M-55 tanks and over BVP M-80A infantry fighting vehicles. That was reported by http://www.mo.gov.si.

The ministry is selling the tanks and IFVs together with spare parts, ammunition and other equipment.

Interested buyers will go through a security check and before submitting their bids they will need to make a EUR 500,000 down payment for the tanks and EUR 300,000 for the IFVs.

The Defence Ministry plans to Sell 30 M-55S tanks and 39 BVP M-80A infantry fighting vehicles (IFVs). The ministry will collect bids until 23 November.

http://defence-blog.com/army/slovenia-d ... icles.html

[NGolf]

Ma ei soovi siinkohal diskuteerida insenerihariduse devalveerumisest nii meil kui mujalgi

Mitte ainult inseneri...olles näinud kõrvalt kaht magistritöö ettevalmistust ja kaitsmist ning teades, kuidas nägi välja näiteks diplomiprojekt TPIs või isegi õnnetus TPedIs, jääb üle vaid herr aurumasinistiga nõustuda.

OT aga veneaegne inseneriharidus TPIs sisaldas ka selliseid diplomitööde kaitsmisi ja juhendamisi, mille puhul viisakamas kõrgkoolis tänapäeval jutt lühike on. Mõned sealsete ehitusveteranide meenutused, kuidas nad neli-viiskümmend aastat tagasi oma diplomitöö kaitstud said, tõid hea tunde, et mingi progress ikka toimub.

Näiteks: "...minu juhendaja oli ainus oma eriala spetsialist, andis mulle diplomitöö kirjutamiseks oma doktoritöö (või oli kandidaaditöö) kätte, et kirjuta sealt sobivatest lõikudest maha ja pane jutt kokku. Nii tegingi ja kuna keegi teine õppejõud seda teemat ei teadnud, siis ei küsitudki kaitsmisel minult midagi!"

Teine: "Minu teema oli teatud ehitustehnilised nüansid lõunavabariikides ehitamisel. Väänasin ka mingi jutu kokku ja kaitsmisel ei olnud kellegil ühtegi küsimust. Lõpuks keegi tõstis käe ja küsis, et aga kust te sinna ehitusele liiva saate? Mina vastu, et Eestist veame, kõrgekvaliteetset! Naera puruks, Eestist kuhugi Aserbaidžaani liiva vedama!"

Nii, et nood toonased kaitsmised ei olnud nii sõelapõhjaks laskmised midagi ja arvutieelne aeg oli ka plagiaadikirjutamiseks hea mugav.