Nagu lubatud - natuke numbreid lend-lease'i toiduainete tarnetest.
Kuna ma toiduainete kohta täpseid kättesaamise aruandeid ei leidnud, siis kõik alljärgnevad numbrid on kokkulepitud tarnemahtude kohta. Osa kaupu jäi saatmata, osa lasti teel põhja. Aga suurusjärgud tarnetest ning nende dünaamika peaks näha olema.
Nagu meelega inimeste kiusamiseks kasutati seal lepinguis neid "tonne" läbisegi. Oli nii meetermõõdustiku kui ka nn. lühikesi. Kuna nagunii tegemist vaid illustreeriva materjaliga, siis ei hakanud kõiki meetriteks konverteerima. Algne info on saadaval siin:
http://lend-lease.airforce.ru/documents ... tocols.pdf
I Moskva protokoll (konverents toimus 29.09-01.10 1941, tarned algasid 1941 sügisel)
Nisu - 200 000 tonni kuus (Kanadast)
Suhkur - 70 000 tonni kuus (Filipiinidelt ja Hollandi Ida-Indiast)
kakaoube - 1500 tonni kuus (Suurbritanniast)
Nagu näha - pea kogu kraam tuli UK-st. Kanada oli sel ajal veel kuningriigi osa. Ainult suhkur tuli mujalt.
II Washingtoni protokoll (tarned ühe aasta jooksul 1. juulist 1942 kuni 30. juunini 1943), kõik USAst
Nisu ja nisujahu - 240 000 tooni
suhkur - 840 000 tonni
lihakonservid - 120 000 tonni
liha - 180 000 tonni
searasva - 144 000 tonni
taimeõli - 120 000 tonni
seepi - 60 000 tonni
Inglaste tarnete kohta oli kirjas, et vastavalt kokkuleppele täidetakse vaba ruumi laevadel ka toiduainetega. Kindlaid koguseid ei olnud.
III Londoni protokoll (tarned 1. juulist 1943 kuni 30. juunini 1944)
Teraviljad, jahu, oad - 1 180 000 tonni
suhkur - 436 000 tonni
lihakonservid - 224 000 tonni (N Liit küsis 470 400 tonni)
lihatooted - 20 000 tonni
loomarasva ja pekki - 288 000 tonni
võid - 39 200 tonni
taimeõli ja margariin - 225 000 tonni
mitmesugused kontsentraadid - 252 000 tonni (piimapulbrid, munapulbrid kuivatatud juurviljad jms)
seepi - 11 200 tonni
Lisaks veel Kanada
nisu ja nisujahu - 300 000 tonni
Ja inglaste kohta sama klausel - vaba ruum laevades.
IV Ottawa protokoll (tarned 1. juulist 1944 kuni 30. juunini 1945)
nisujahu - 280 000 tonni
manna - 10 000 tonni
muud teraviljatooted - 35 000 tonni
oad - 75 000 tonni
seemneteravili - 34 000 tonni
suhkur 350 000 tonni
lihakonservid - 358 000 tonni
loomsed rasvad ja õlid - 170 000 tonni
pekki - 100 000 tonni
suitsuliha - 10 000 tonni
suitsuvorsti - 10 000 tonni
või ja muud leivamäärded - 40 000 tonni
taimeõli - 181 000 tonni
margariin ja muud taimsed rasvad - 44 000 tonni
konservpiim - 15 000 tonni
piimapulber - 35 000 tonni
munapulber - 60 000 tonni
juust - 17 000 tonni
soja jahu - 60 000 tonni
marja ja köögivilja püreed - 6000 tonni
kontsentreeritud mahlad - 2000 tonni
kuivatatud köögiviljad - 5263 tonni
kuivatatud supid - 4300 tonni
mitmesugused viljasegud - 4437 tonni
vitamiinid - 608,5 tonni
pärmi - 1200 tonni
Kanada
nisu ja nisujahu - 199 000 tonni
soja jahu - 6000 tonni
kaerahelbeid - 10 000 tonni
rasva - 10 000 tonni
Inglaste kohta enam toidu klauslit ei olnud. See-eest oli tohutu nimekiri medikamentide kohta.
Kui trendi vaadata - mida aeg edasi, seda rohkem tahtis N Liit saada (ja ka sai) juba valmistooteid. Et ise ei peaks enam töötlema. Võtab kastist ja katlasse. Kui mitte kohe suhu. Ottawa protokollis pole isegi enam muud teravilja kui ainult seemnevili. Muu oli kõik jahvatatud/töödeldud kujul.
Ja 1941. a. olid toiduained veel vähetähtis artikkel, muude asjadega võrreldes. Tähtsus tõusis 1942 ja 1943, kui suur osa põllumajandusmaast oli kaotatud. Ja toiduainetetööstusest ka. 1943/44 tarneaastaks tahtis N Liit näiteks saada 2 x rohkem lihakonserve, kui jänkid olid võimelised tarnima. Aga tarne kasvas ka ca 2 korda. Ja järgmisel aastal jälle 1,5 korda.
Kusjuures jänkid polnud siis võimelised enam nii palju liha kasvatama, kui konservidesse oli vaja panna. Ostsid Argentiinast kõva raha eest liha juurde, panid purki, ja siis "laenasid" N Liidule.
Ja 1944/45 aasta nimekirjas on kirjas ka seemneteravili. Sest muidu poleks N Liidul olnud midagi seal lääneosas isegi külvata olnud...