Elu maailmas peale 3.Reichi võitu.

[Kapten Trumm]

1,75 miljonist tonnist toidust, mis USA tarnis, moodustasid lihakonservid nt 0,5 miljonit tonni. Rohkemat ei leia.
Kuna liha tollal üldiselt konservis ladustati, siis peaks enamuse moodustama siiski muu kraam (nt suhkur ja nisujahu valgetes kottides).
NSVL tootis 1940. a umbes miljard purki konserve (mis vastab ca 300 tuhandele tonnile, kui eeldada, et keskmine purk on 0,3 kg), mille tootmisvõimsusest jäi sõja ajal järgi 30%.
Seega 100 tuhat tonni aastas. Seega, kui USA konservid koosnesid ainult või valdavalt lihast (0,5 milj tonni oli sealiha ja veiseliha), siis lendliisi ajal tootis NSVL umbes samapalju juurde. Muidugi varustas USA ka NSVL juudiplekiga konservikarpide tegemiseks

0,5 miljonit tonni USA lihakonserve koos umbes samapaljude kodumaiste konservidega (nt Kaug-ida kalakonservid) ei mänginud selle NSVL nälgimises või mittenälgimises suuremat rolli, on loogiline järeldus.

Andmed võetud: https://www.cia.gov/library/readingroom ... 380735.pdf

[Lemet]

Wiki väidab sõjaaastatel Nõukogude Liidus tarbitud lihakonservide päritoluks igast viiest neli USAst...

610 тыс. тонн сахара (41,8 %), 664,6 тыс. тонн мясных консервов (108 %).

[toomas tyrk]

Aitähh lingi eest, aga miks sa seda järgmist peatükki ei lugenud?

a. Wartime Difficulties
/snip-snip/
over 30 canning plants were completely cut off from their areas of supply.

In addition to the losses in foodstuff, the food-canning industry also lost over half of it's equipment.
The productive capacity of the industry decreased by about 70 percent.

Lend-lease'ist natukese aja pärast.

[Lemet]

Venekeelne wiki annab ise toodetuteks suhtarvuna 432,5 milj purki ja abina saaduks 2 miljardit 7 miljonit purki. Suhkrut vastavalt ise 995 ja 658. Nii et väide, nagu oleks suudetud ilma abita toime tulla, on diskuteeritav kindlasti. Eriti silmas pidades toitlustamistingimusi Venemaal. Mäletatavasti polnud kannibalism vaid mitte Leningradi blokaadi teema.

[toomas tyrk]

Nagu lubatud - natuke numbreid lend-lease'i toiduainete tarnetest.

Kuna ma toiduainete kohta täpseid kättesaamise aruandeid ei leidnud, siis kõik alljärgnevad numbrid on kokkulepitud tarnemahtude kohta. Osa kaupu jäi saatmata, osa lasti teel põhja. Aga suurusjärgud tarnetest ning nende dünaamika peaks näha olema.

Nagu meelega inimeste kiusamiseks kasutati seal lepinguis neid "tonne" läbisegi. Oli nii meetermõõdustiku kui ka nn. lühikesi. Kuna nagunii tegemist vaid illustreeriva materjaliga, siis ei hakanud kõiki meetriteks konverteerima. Algne info on saadaval siin: http://lend-lease.airforce.ru/documents ... tocols.pdf

I Moskva protokoll (konverents toimus 29.09-01.10 1941, tarned algasid 1941 sügisel)
Nisu - 200 000 tonni kuus (Kanadast)
Suhkur - 70 000 tonni kuus (Filipiinidelt ja Hollandi Ida-Indiast)
kakaoube - 1500 tonni kuus (Suurbritanniast)

Nagu näha - pea kogu kraam tuli UK-st. Kanada oli sel ajal veel kuningriigi osa. Ainult suhkur tuli mujalt.

II Washingtoni protokoll (tarned ühe aasta jooksul 1. juulist 1942 kuni 30. juunini 1943), kõik USAst
Nisu ja nisujahu - 240 000 tooni
suhkur - 840 000 tonni
lihakonservid - 120 000 tonni
liha - 180 000 tonni
searasva - 144 000 tonni
taimeõli - 120 000 tonni
seepi - 60 000 tonni

Inglaste tarnete kohta oli kirjas, et vastavalt kokkuleppele täidetakse vaba ruumi laevadel ka toiduainetega. Kindlaid koguseid ei olnud.

III Londoni protokoll (tarned 1. juulist 1943 kuni 30. juunini 1944)
Teraviljad, jahu, oad - 1 180 000 tonni
suhkur - 436 000 tonni
lihakonservid - 224 000 tonni (N Liit küsis 470 400 tonni)
lihatooted - 20 000 tonni
loomarasva ja pekki - 288 000 tonni
võid - 39 200 tonni
taimeõli ja margariin - 225 000 tonni
mitmesugused kontsentraadid - 252 000 tonni (piimapulbrid, munapulbrid kuivatatud juurviljad jms)
seepi - 11 200 tonni

Lisaks veel Kanada
nisu ja nisujahu - 300 000 tonni
Ja inglaste kohta sama klausel - vaba ruum laevades.

IV Ottawa protokoll (tarned 1. juulist 1944 kuni 30. juunini 1945)
nisujahu - 280 000 tonni
manna - 10 000 tonni
muud teraviljatooted - 35 000 tonni
oad - 75 000 tonni
seemneteravili - 34 000 tonni
suhkur 350 000 tonni
lihakonservid - 358 000 tonni
loomsed rasvad ja õlid - 170 000 tonni
pekki - 100 000 tonni
suitsuliha - 10 000 tonni
suitsuvorsti - 10 000 tonni
või ja muud leivamäärded - 40 000 tonni
taimeõli - 181 000 tonni
margariin ja muud taimsed rasvad - 44 000 tonni
konservpiim - 15 000 tonni
piimapulber - 35 000 tonni
munapulber - 60 000 tonni
juust - 17 000 tonni
soja jahu - 60 000 tonni
marja ja köögivilja püreed - 6000 tonni
kontsentreeritud mahlad - 2000 tonni
kuivatatud köögiviljad - 5263 tonni
kuivatatud supid - 4300 tonni
mitmesugused viljasegud - 4437 tonni
vitamiinid - 608,5 tonni
pärmi - 1200 tonni

Kanada
nisu ja nisujahu - 199 000 tonni
soja jahu - 6000 tonni
kaerahelbeid - 10 000 tonni
rasva - 10 000 tonni

Inglaste kohta enam toidu klauslit ei olnud. See-eest oli tohutu nimekiri medikamentide kohta.

Kui trendi vaadata - mida aeg edasi, seda rohkem tahtis N Liit saada (ja ka sai) juba valmistooteid. Et ise ei peaks enam töötlema. Võtab kastist ja katlasse. Kui mitte kohe suhu. Ottawa protokollis pole isegi enam muud teravilja kui ainult seemnevili. Muu oli kõik jahvatatud/töödeldud kujul.

Ja 1941. a. olid toiduained veel vähetähtis artikkel, muude asjadega võrreldes. Tähtsus tõusis 1942 ja 1943, kui suur osa põllumajandusmaast oli kaotatud. Ja toiduainetetööstusest ka. 1943/44 tarneaastaks tahtis N Liit näiteks saada 2 x rohkem lihakonserve, kui jänkid olid võimelised tarnima. Aga tarne kasvas ka ca 2 korda. Ja järgmisel aastal jälle 1,5 korda.

Kusjuures jänkid polnud siis võimelised enam nii palju liha kasvatama, kui konservidesse oli vaja panna. Ostsid Argentiinast kõva raha eest liha juurde, panid purki, ja siis "laenasid" N Liidule.

Ja 1944/45 aasta nimekirjas on kirjas ka seemneteravili. Sest muidu poleks N Liidul olnud midagi seal lääneosas isegi külvata olnud...

[Lemet]

Inglaste kohta enam toidu klauslit ei olnud. See-eest oli tohutu nimekiri medikamentide kohta.

Kuskilt on meelde jäänud, et 1941. aastal kaotas NSVL ca 90+% oma ravimitööstusest. Lisaks veel antibiootikumid, milliste tootmiseni jõuti üleüldse vist alles sõjajärgsel ajal

[vipu]

Kui Hitler oleks kohe Moskva peale läinud ja ütleme sõja võitnud, siis poleks Hitlerile tehtud neid atendaate ja tema tervis oleks olnud vägagi hea. Just need atendaadid, need reetmised muserdasid teda kohutavalt. Pidev hirm mürgitatud saada hoidis tema toitumist väga kehval tasemel, oli ta ju väidedavalt taimetoitlane. Hitler suri koos oma riigiga ehk põles vaimselt ja füüsiliselt läbi. Aga kui sõda oleks kiire olnud, siis oleksid kõik õnnelikud olnud ja vähem depressiooni, siis oleks võinud Hitler ehk 70 aastaseks vähemalt elada. Alkoholi ta ei tarbinud, suitsu vist ka ei teinud.

[Lemet]

siis oleksid kõik õnnelikud olnud 

Kahtlemata oleksid lugupeetava esivanemad näiteks ihunuhtlust saades saksa võimu üle õnnelikud olnud. Millise toimingu Saksa Riigiraudtee oma siinsete alluvate suhtes 1941 aasta sügisel sisse viis..ei paistnud see saksa võim meile kuskilt otsast õnne toovat.

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artikl ... 2001_2.pdf

lk.29

[Kapten Trumm]

Ja 1941. a. olid toiduained veel vähetähtis artikkel, muude asjadega võrreldes. Tähtsus tõusis 1942 ja 1943, kui suur osa põllumajandusmaast oli kaotatud. Ja toiduainetetööstusest ka. 1943/44 tarneaastaks tahtis N Liit näiteks saada 2 x rohkem lihakonserve, kui jänkid olid võimelised tarnima. Aga tarne kasvas ka ca 2 korda. Ja järgmisel aastal jälle 1,5 korda.

Ikkagi - lihakonservide suurt proportsionaalset tähtsust (võrreldes muu sõjamaterjaliga) me võime kindlasti möönda.
Kuid ikkagi, NSVL elas ida pool rinnet nii 140 miljonit inimest minu arvutust mööda. Igal juhul üle 100 miljoni.
Neid paari miljoni tonniga elus ei hoia (mis su hästi informatiivses kokkuvõttes sisaldub).
Nende toiduvajadus on sootuks teistes suurusjärkudes.

Seega kokkuvõte on: teatud artiklites oli lend-liisiga saabuv toidukraam olulise tähtsusega (nt konservid), kuid tervikuna oli toiduabi suhteliselt vähese tähtsusega, enamiku oma toiduvajadusest kasvatati NSVL-s ise ja kahtlemata sellest päris arvestatav osa ei sisaldunud riiklikus statistikas (inimeste oma põllumaad ja lehmad-sead). Siinkohal ma ei ürita mitte NSVL kiita, vaid viidata sellele, et lääne rolli üritatakse pigem ületähtsustada. Kui eeldada, et NSVL-s oli ida pool rinnet ainult 100 miljonit inimest, kes keskmiselt istusid kogu sõja 300 grammise päevapajuki otsas (mis annab max 1000 kalorit, mis viib aastaga näljasurma), on toiduvajadus juba 11 miljonit tonni aastas. Kui aga eeldada, et inimesed tegid füüsilist tööd ega surnud nälga (sõdisid, töötasid 2 vahetust tehases, töötasid kolhoosis ehast koiduni), kus kaloritarve on 2500+ (tegelikult 3000+), kasvab toidutarve 750 grammini, mis teeb aastas 27 miljonit tonni.. Kui siia juurde arvestada kuumtöötlemiskaod (mis moodustavad kuni 30% toidu toorkaalust), riknenud toidukraam, teel rindele hävitatud jne jne ning võtame arvesse, et tegelikult võis sööjaid olla üle 100 miljoni, siis jõuamegi selle 40 miljoni tonnini aastas. Seega arvan, et rusikareegel 1 kg toiduaineid päevas võib enamvähem usutav olla.

Sestap julgen resümeerida, et teatud artiklid on olulise tähtsusega kogu bilansis, kuid tervikuna on lääneliitlaste toiduabi NSVL-le vähese tähtsusega (ühekohaline arv protsentides kogu nahkapandud toidust).

Ja 1944/45 aasta nimekirjas on kirjas ka seemneteravili. Sest muidu poleks N Liidul olnud midagi seal lääneosas isegi külvata olnud...

Kas selle seemnevilja kogus on ka teada? Siis võiks midagi arvata, kas oli külvata või polnud.

[Lemet]

Neid paari miljoni tonniga elus ei hoia (mis su hästi informatiivses kokkuvõttes sisaldub).
Nende toiduvajadus on sootuks teistes suurusjärkudes.

Lugedes kirjeldusi tagalaelust ei tahaks uskuda, et seal tänase päeva mõistes hädavajaliku 2500ga majandati. Pigem oli see rohkem näljasurma piiril vegeteerimine.

[toomas tyrk]

Seega kokkuvõte on: teatud artiklites oli lend-liisiga saabuv toidukraam olulise tähtsusega (nt konservid), kuid tervikuna oli toiduabi suhteliselt vähese tähtsusega, enamiku oma toiduvajadusest kasvatati NSVL-s ise

Sama lugu oli ju tegelikult kogu lend-lease'iga. Tagantjärele tehtud arvestuste järgi moodustas lend-lease (see on siis kogu lend-lease, mitte ainult toit) 5-10% N Liidu kogutoodangust samal perioodil.

Ülidiselt vaadates - 10% vähem ei tundu nagu väga fataalne värk olevat.

Teisalt - vaadata tuleb just konkreetselt tarnitud artikleid ja nende mõju. Loomsete toiduainete, rasvade, igasugu õlide jms osas oli lend-lease ilmselgelt oluline.

Mis seemnevilja puutub, siis vastav rida oli Ottawa protokolli all
seemneteravili - 34 000 tonni

[Kapten Trumm]

No selle seemneviljaga on siis sama jutt, mis muu värgiga - nt Eesti tänane seemnevilja vajadus 2003 aastal oli 60 tuhat tonni, 34 tuhat tonni suure Venemaa peale on piisk vett meres.

[vipu]

siis oleksid kõik õnnelikud olnud 

Kahtlemata oleksid lugupeetava esivanemad näiteks ihunuhtlust saades saksa võimu üle õnnelikud olnud. Millise toimingu Saksa Riigiraudtee oma siinsete alluvate suhtes 1941 aasta sügisel sisse viis..ei paistnud see saksa võim meile kuskilt otsast õnne toovat.

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artikl ... 2001_2.pdf

lk.29

Õnnelikud oleksid olnud saksa klikk ja väejuhatus ehk siis Hitlerile ei oleks enam keegi atendaati teinud. Hitlerile plaaniti ja korraldati väidetavalt 42 atentaati.
Tead mõne inimese moraali või tervist mis ei hakkaks lagunema kui koguaeg soovitakse teda tappa? Sellise stressi all murduvad kõik inimesed.


Millest sina üldse räägid???? Mis raudteest???

Mina olen Toomasega nõus, ilma ameerika abita oleks Stalin pakkunud mingi vaherahu värgi Hitlerile välja. Stalinil polnud samuti kuhugi taganeda. Evakueerida kümneid miljoneid venelasi ei olnud võimalik, sest mingit taristut ei olnud ootamas. Küüditamised oli teine lugu, seal viidi rahvas lihtsalt barakkidesse mis nad ise ehitasid.

[Lemet]

Saksa Riigiraudteest. kes kehtestas 1941 aasta sügisel Eestis ihunuhtluse. Hitlerist rääkimiseks on aga teine teema...http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=46&t=12273

[vipu]

Saksa Riigiraudteest. kes kehtestas 1941 aasta sügisel Eestis ihunuhtluse. Hitlerist rääkimiseks on aga teine teema...http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=46&t=12273

Ma küll pealkirjast ei loe välja nagu see teema oleks ihunuhtluse või saksa raudtee teema.
Kui sul on mingi suur ära panemise soov

Ükskõik kuhu teemasse ma kirjutan, oled sa nagu mingi nuhk seljas kohe