Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Zuslik]

Neid kaarte ei saa ju euroopasse tulnud ja siin ennegi juttu olnud , et sõjapõgenikke Türgis pea kümme korda odavam üleval pidada - mis nüüd jälle ei sobi ?

Türgis paiknevatele põgenikele deebetkaarte, et hoolitseda nende põhivajaduste rahuldamise eest, teatas Euroopa Komisjoni humanitaarabi volinik Christos Stylianides.

348 miljonit eurot maksma minev toetusskeem on osa märtsis ELi ja Türgi vahel sõlmitud kokkuleppega ette nähtud 3 miljardi euro suurusest abipaketist

[Kriku]

Probleem on selles, et inimestele külvatakse raha, mis ei sunnigi neid tööd otsima hakkama.

Hea küll, aga seda tehti ju enne ka? Mis need kaardid siia puutuvad?

Küsimus on pagulastena sissevoolavate inimeste suhtumise kujundamises. See, et saadaval on suur ja kerge raha näitabki seda. Ei pea vaeva nägema selleks, et kõik vajadused kaetud saaksid. Loll ja töötav inimene on kohalik, kes näeb vaeva, et pere ülal pidada.

Ma ikka ei saa aru. Raha jagamine ja pangakaartide kasutamine on ju kaks ise asja? Miks need pangakaardid just nii halvad on? Kas mingi putka, kus kõik järjekorras seisavad ja tädike kupüüre loeb, on parem? "Suhtumise kujundamiseks" või milleks...?

Akf Zusliku jutt muidugi on ka õige.

[Jaanus2]

Need kaardid on sellepärast head, et siis saavad nad kulutada selle rahanatukese just nii ja sellises proportsioonis, nagu vajalikuks peavad. Osta sobivat toitu näiteks. Jagatava toiduga on olnud see asi, et saajad tahaks tegelikult midagi muud. Lisaks mõjub see hästi inimväärikusele, kui saad oma elu kasvõi natukene ise suunata-juhtida. Muidugi on alati neid, kelle kätte mingit raha anda ei või, aga neid ei ole enamus.

[kana tagumik]

Lisaks motiveeriks see raha mitte euroopasse tulema, euroopasse tulles jääks nad sellest "boonusest" ilma.

[herman30]

Iraaklased tapsid Soomes, Kajaani linnas pagulaskeskuse lähedal, soomlase mehe.

http://www.ohtuleht.ee/758607/soome-pol ... iraaklased

http://poliisi.fi/tietoa_poliisista/tie ... essa_51616

[Kriku]

See vist polegi siit veel läbi käinud.

Saksamaal annavad pagulased tööd kuni 44 000 õpetajale.
Marika Villa

Kui kogu Saksamaal on uusasukate protsent klassiruumides 2% ümber, siis Berliinis leidub klasse ja koole, kus välismaalaste sekka on ka paar sakslast sattunud, needki õpetajad.

Saksa lastel on kaheksa nädalat koolivaheaega läbi saanud ja tuupimine kõigis liidumaades alanud. Ka tänavu on klassides palju uusi õpilasi, sest 1,5 miljonist pagulasest, kellest enamik alla 25aastased, on koolikohustuslikke umbes veerand. Kui riik ei olnud valmis sellele tulvale eluaset pakkuma, siis ega koolidega teistmoodi olla saanud. Aastaid oli siin õpilasi vähemaks jäänud ja koolmeistrid pensioniikka jõudnud, sündimuse nappus prognoosis tulevikuks tühje koole, mistõttu ka noorte pedagoogide koolitamist ei olnud eriti kavatsetud.

Mullused 350 000 pagulast andsid uusi töökohti 33 000 kuni 44 000 õpetajale ja kasvatajale, tuleval aastal vajatakse juurde veel 98 500 lasteaiakohta ja õpetajaid umbes 200 000 noorele.

Ka järgmisteks aastateks jääb keeleõpetus asüülitaotlejatele ja pagulastele esmaseks ning kõige tähtsamaks ülesandeks, mis eeldatavasti nõuab 2,2 kuni 3 miljardit eurot aastas. Arvatakse, et see raha on hästi investeeritud, sest ainult nii saavat jätkata kooliteed ja omandada ametit ka hariduskaugete perede võsud.

Klassides ainult uusasukad

Eelkooli ettevalmistusklasside arvu on suurendatud enam kui 20kordselt, kuid seda ajutiselt, sest õigeks peetakse pagulaslaste võimalikult kiiret integreerimist tavalistesse klassidesse.

Igal liidumaal on see isemoodi, mõnes hakkab koolikohustus kehtima alles pagulaseks registreerimisega, Berliinis ja teistes linnriikides aga kohe, kui jalg maha pandud.

Tulemused väljenduvad järgmiselt: kui kogu Saksamaal on uusasukate protsent klassiruumides 2% ümber, siis Berliinis leidub klasse ja koole, kus välismaalaste sekka on ka paar sakslast sattunud, needki õpetajad. Kui täpne olla, siis oli rekordihoidjal Eberhard-Klein-koolil Berliinis sakslastest õpilasi viis, ülejäänud 334 õpilast oli muudest rahvustest ja religioonidest.

Kuid “Kõik inimesed on võrdsed!” jutlustajad pidid tunnistama, et lapsed, kes polnud kodus raamatut näinud ega kunagi varem pliiatsit peos hoidnud, ei saanud koolis teistega võrdselt hakkama.

Ka saksa keelt emakeelena rääkivate laste tulemused olid tunduvalt allpool teiste koolide taset, nõnda et rektor soovitas tema kooli “ära eksinud” saksa lastevanematele otsida mõni teine kool. Mis muide ei leidnud nende vanemate heakskiitu, kes just erinevuses ja kultuuride kokkupõrgetes tulevikumudelit nägid ning oma arvamusest kinni pidasid, seda isegi füüsilistest kokkupõrgetest hoolimata. Neid juhtus selle kooli õuel rohkem kui mujal, kuni viimasedki saksa lapsed kooli hülgasid.

“100% multi-kulti!” rõkkas meedia, kuid mitte kauaks – eks siingi viskas multi-kulti lusika nurka ja koolile tuli anda uus imago: 2014. aastast kannab kool albaania moslemist juutidepäästja Refik Veseli nime, mistõttu defineerib end mitmekesisuste aktsepteerijana ja tunnustajana.

Praegu käib selles koolis 80% türgi ja 15% araabia päritoluga noori, ülejäänud on tulnud Albaaniast, Vietnamist ja Aafrikast – kõik meessoost, kõik moslemid, kel teiseks võõrkeeleks türgi keel.

Roheline poliitik Özcan Mutlu arvab, omaenda kogemustele toetudes, et õpetajatel puudub ligipääs “etnilistesse nišidesse tõmbunud”, omavahel muus keeles rääkivatele õpilastele, kuid juba ongi mitmed pedagoogid türgi keele selgeks saanud.

Saksimaal näiteks toimub algõpetus koguni 15 keeles! Eks tulevik näitab, kui palju sellest tööotsinguil kasu on.

Saksa tavad ja koolikord

“Tere tulemast klassidega” immigrantidele loodetakse teha esimesi samme ka lastevanemate integratsiooni osas. Lapsed jutustagu kodus, millised on saksa tavad ja mida nõuab koolikord. Mitukümmend aastat äärmusliku tolereerimise poliitikat on ammu kätte maksma asunud, nüüd on hilja hakata keelama niqāb’e, pearätte ja ülakeha ujumis-hijab’e ning nõudma tüdrukute osalemist sporditundides. Kui ikka isa on ütelnud “ei”, siis tütred ei võimle! Klassi väljasõidule kaasa ei lähe!

Teisalt on terasemad moslemineiud omandanud saksa demokraatlikud mõisted nagu enesemääramis- ja võrdõiguslikkus ning pearäti kandmise avalikus teenistuses kohtu teel läbi surunud.

Berliini koolipoiss võttis kohtutee ette, sest koolis ei olnud tema jaoks palveruumi, ja võitis! Sama ei saa väita Berliini Tehnikaülikooli üliõpilased, sest selle aasta varakevadel palveruum suleti ja reedene ühispalvus spordisaalis niisamuti.

Rektor Christian Thomseni arvamust, et kui riik ja religioon on lahus, siis pole usul asja riiklikku ülikooli, järgiti teisteski ülikoolilinnades. Sest aja jooksul oli islam end ülikoolides aina avaramaks laiutanud, kord nõudes juurde jalapesuvõimalust, siis naistele-meestele eraldi palveruume, kuni õpetus medrese’s toimuski.

Ristiusuliste tõdemist, et neil ju ka pole palveruumi, peeti üldiselt häbematuks ja kogu konflikti “kultuuride kokkupõrkeks”. Just seda pole aga saksa leplik poliitika ette näinud, järelikult ei saa ega tohi mingit kultuuride kokkupõrget olemas olla.

Integratsioon saksa moodi on üksteist tolereeriv kooselu, mis jätab sageli tähelepanuta sõna “üksteist”. Mis sest et immigrandid väga sageli just saksa elamisvorme, traditsioone, kombeid, sööki ja riietust naeruvääristavad.

Sakslased teavad, kuidas seda vältida annab – näiteks kooli- ja haiglamenüüs sealiha mitte pakkudes, ettevõtete sööklates õlut mitte müües, “et mitte solvata moslemitest kolleege”.

Kui hoolega otsida, leiab palju, mida oma elukorralduses muuta saab, eesmärgiga meeldida migrantidele või vähemalt neid mitte pahandada. Nii näeb välja saksa tere-tulemast-kultuur.

Meil muidugi on kogu see segakoolide värk ja paralleelne muukeelne haridussüsteem ammuilma tuntud asjad.

[ruger]

Euroopa inimkaubitsejate pärinemine riikide mõistes Europoli andmetel.
Samas peab arvestama, et Euroopa struktuurid ja Itaalia piirivalve veavad neid ilma tasuta sisse.

http://www.eurointegration.com.ua/news/ ... 2/7054482/
https://twitter.com/EuropeanPravda/stat ... 8887204865

Lääne Elu kirjutab-Pagulased saavad oma korterit sisustada, kuni 1500 eurot inimese kohta.

Sotsiaalministeerium sõlmis kolmapäeval Hoolekandeteenuste AS-iga lepingu, mille kohaselt tasub ministeerium pagulastele üüritud korterite sisustamise eest kuni 1500 eurot inimese kohta.

Sotsiaalministeerium lubab Hoolekandeteenustel üürida pagulastele kortereid, mis on omakorda üüritud Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS). Seejuures peab korterites olema esmane sisustus.

Hoolekandeteenustel tuleb rahvusvahelise kaitse saanud pagulastega lepingud sõlmida ja neile iga kuu 18. kuupäevaks üüriarve saata. Üürilepingu hinnas sisaldub korteri sisustamise kulu, mis on kuni 1500 eurot inimese kohta. Sellele lisanduvad üüri- ja kommunaalkulud, ettenägematud remondikulud ning üldkulud, mis on arvestuslikult 150 eurot kuus.

Kui üürnik jätab maksmata terve üüri või osa sellest, tuleb sotsiaalministeeriumil endal puudujääk kinni maksta. Samuti tuleb ministeeriumil hüvitada ettenägematud remondikulud, mida kindlustus ei kata.

http://online.le.ee/2016/09/11/pagulase ... ese-kohta/

Video Pariisi tänavatelt-TASUB VAADATA
https://www.facebook.com/InfidelWContac ... f=NEWSFEED

Pagulaste väljasaatmine Inglismaalt
http://www.ohtuleht.ee/758450/pulmareis ... lla-saatel

[ruger]

Postimees plussist tasulise artikli sisu

Praegu elab Eestis 47 n-ö kvoodipagulast, kes on siia Euroopa rändekava alusel ümber asustatud ja ümber paigutatud. Neist esimesed jõudsid siia tänavu märtsi lõpus. Kõigil Süüriast, Iraagist ja Jeemenist pärit inimestel on väga isesugune lugu ja saatus. Erinevad on nende oskused, probleemid ja vaated tulevikule. Postimees leidis üles kaks väga vastandlikku näidet: mõlemad väikeste laste isad, kes toodi esimeste seas rändekava alusel Kreekast Lasnamäele.

Kui Sam (nimed muudetud) valdab perfektselt inglise keelt, siis Hamoudi räägib vaid araabia keelt (kui viisakusavaldused ning mõned lihtsad eestikeelsed laused välja arvata, eesti keeles on näiteks «aitäh», «suur tänu» ja «nägemist» tema jaoks väga oluline öelda).

Kui Sam räägib tulevikuplaanidest ja uuest võimalusest, siis Hamoudi muretseb mööbli puudumise ning tõlke ebapiisavuse pärast. Meeste kodumaa on erinev ning kui Sam peab end ateistiks, siis Hamoudi on moslem. Kui Sam rändas koduriigist Kreekasse üksi, siis Hamoudi pidi teekonnal hoolitsema kogu pere – kolme lapse ja naise – eest.

Teekond võeti ette möödunud aasta lõpus, kui perekond lendas koduriigist Türki Istanbuli. Sealt sõideti edasi mereäärsesse Izmiri, mis kihas mõlema mehe meenutuste järgi inimsmugeldajatest ja põgenike värbajatest.

«Nüüd on neid vähem, aga tol ajal oli neid palju ja kõik teadsid, et nad tegutsevad, Türgi võimud sealhulgas. Olid kohvikud, kus oli näha suurte kottidega Süüria perekondi ja kindlasti leidus seal siis ka mõni smugeldaja,» räägib Sam.

Nemad majandavad värbajatega, kelleks on kohapeal enamasti iraaklased, sudaanlased ja süürlased – väikesed mutrid suures smugeldajate masinavärgis. Hamoudi panustas sinna näiteks 3500 dollarit.

«Kolmel korral üritasime paadile pääseda, aga jäime Türgi võimudele vahele ja nad viisid meid tagasi Istanbuli,» meenutab Hamoudi. Seal lasti perekond jälle vabaks. «Türgis on üle kolme miljoni immigrandi, nad ei suuda selle survega tegeleda. Euroopa Liit näeb vaeva ühe miljoniga,» lisab Sam.

Korra keeldus Hamoudi ise koos veel ühe perega paati minemast, sest talvine meri oli tormine ja lapsi kahe pere peale kokku seitse. «Smugeldajad ähvardasid püstolitega ja ütlesid, et kui me paati ei lähe, siis nad tapavad meid.» Püssikuulide asemel tabas väikeste lastega perekondi «vaid» kivirahe ning nad jäeti Izmirist paaritunnise autosõidu kaugusele randa tühjusesse maha.

Hamoudi sõnul tuli rannas ööbida kaks ööd, kuni lõpuks leiti sõidutee ning auto, mis viis nad tagasi Izmiri. Pärast mitmendat katset õnnestus siiski paadiga Kreeka vetesse pääseda, kust piirivalve toimetas pere Lesbose saarele. Seal saadi kontakt ka ÜRO pagulasametiga (UNHCR), kes tegi selgeks, et perel on kaks valikut: kas jätkata teekonda illegaalina või lülituda «pagulasprogrammi», mille abil saab Euroopa riikidesse sõja eest liikuda legaalselt ja ilma smugeldajaid kasutamata.

«Sel ajal oli nii, et kui jõuad laevaga Lesboselt Ateenasse, olid juba bussid vastu organiseeritud, need viisid inimesed kohe Makedoonia piirile. See oli eraäri ja kreeklased teenisid sellega palju raha, põgenikke sõidutati nagu turiste. Bussipileti sai juba Lesboselt osta,» meenutab Sam.

Kuna mõlemad mehed otsustasid legaalset teed pidi endale uue elukoha leida, siis korraldas Sami sõnul kõik nende eest UNHCR – alustades transpordist, lõpetades hotelliga. Nii elas näiteks viieliikmeline pere esmalt kuu aega Ateenas hotellis, seejärel korteris, kuni viimaks teatas Eesti, et on valmis nad vastu võtma.

Postimees esitas mõlemale praeguseks kuid Eestis elanud mehele kaheksa lühikest küsimust.

-Kuidas iseloomustad eestlast mõne sõnaga?

Sam: Reserveeritud, külmad, intelligentsed, tunnevad suurt hirmu võõraste ees.

Talv vist teeb inimesed külmaks ja depressiivseks. Targad inimesed.

Hamoudi (küsimused ja vastused tõlkis Sam): Kenad inimesed... Kas sa küsid eestlaste või venelaste kohta? Venelased on väga erinevad eestlastest, nad on palju avatumad. Seal, kus meie elame, on enamasti venelased. Eestlased tegelevad oma asjadega.

-Milline oli hetk, kui kuulsid, et sinu uus elukoht on Eesti?

Sam: Pärast seda, kui andsid Kreeka võimudele intervjuu, ütlesid nad, et võtavad minuga kolme nädala jooksul uuesti ühendust. Kokku võttis see tegelikult neil aega kaks kuud. Veebruaris sain korraga kõne. Mäletan, et magasin parajasti. Nad ütlesid, et pöörduksin asüülitaotlustega tegelevasse Kreeka ametkonda. Seal olid inimesed, kes läksid Prantsusmaale, Soome...

Kuidagi oli välja kujunenud nii, et nädalapäeva järgi sai ennustada, mis riiki sind tahetakse saata. Näiteks Eestisse saadeti laupäeviti. Ma ei mäleta kuupäeva, aga olin üsna kindel, et mind saadetakse Prantsusmaale.

Lõpuks, kui mulle paber ulatati, oli seal kirjas Eesti! Mulle öeldi, et Eesti on mind valmis vastu võtma. Ma polnud mitte midagi Eestist kuulnud, ma ei teadnud, kus selline riik asub (Sam kogeleb ja otsib sõnu, et oma nõutust kirjeldada – T. K.). Palusin veidi aega, et saaksin internetist uurida. Ma tõesti polnud kunagi... Öeldi, et hea küll, võta endale 15 minutit ja otsi telefonist.

Seal oli ka üks süürlane. Tema teadis Eestit küll ja palus samuti mõtlemisaega. Guugeldasin kiiresti ja kohe ilmus väga palju head, aga palusime päeva mõtlemiseks ja saime selle.

Leidsin Eesti kohta väga palju huvitavat infot ja järgmisel päeval allkirjastasin selle paberitüki. Oleksin võinud ka keelduda ja olla edasi asüülitaotleja Kreekas.

Ma arvan, et juba järgmisel päeval oli mul intervjuu Eesti esindajatega. See oli väga muljetavaldav! Pakuti küpsiseid, ruum oli kena. Viis eestlast tutvustasid mulle Eestit ja selgitasid, millised on minu õigused Eestis elades. Et peame kiiresti tööle asuma, peame ise aktiivsed olema, õppima eesti keelt ja ise pingutama, et integreeruda.

Neil oli tegelikult kogu taustainfo juba selleks ajaks minu kohta olemas, küsisid vaid täpsustusi: miks ma põgenesin, mis olud kodus on, miks ma perekonna maha jätsin...

Eestile mõeldes ei tundnud ma mitte iialgi pettumust, kui te seda arvate. Mitte iialgi.

Hamoudi: Nii kui mulle öeldi Eesti, allkirjastasin kohe paberi. Teadsin inimesi, kellele oli Eestit pakutud, ja olin juba Eesti kohta uurinud – see on väike riik ja siin pole palju põgenikke. Mõtlesin, et ilmselt saab riik nende vähestega hakkama ja minu pere eest hoolitsetakse.

-Mis oli esimene mõte, kui Eestisse jõudsid?

Sam: Lennujaamas tuli mulle vastu tugiisik, kes on väga armas inimene. Mul on temaga tõesti vedanud. Tal on doktorikraad! Ta viis mind taksoga korterisse, seal olid Eesti pagulasabi töötajad ees. Tõesti väga hoolivad inimesed. Minu tugiisik aitas mind kõiges, alates sellest, et saaksin ühiskaardi, ID-kaardi... Selline asi oli alguses mulle väga tähtis. Vaevalt kõigis riikides pagulasi nii vastu võetakse. See on positiivne pool.

Korteris ei olnud meil vist kellelgi mööblit esialgu, see oli probleem. Pagulasabi kaudu on mul nüüd kaks voodit.

Hamoudi: Mis ma oskan öelda (ohkab – T. K.). Kahetsesin see hetk, kui korterit nägin. Näiteks öeldi meile küll, et saame hakata elama korteris, aga kui kohale jõudsime, selgus, et selles korteris pole üldse mööblit. Kreekas elasime väga korralikus korteris, täielikult möbleeritud, meil oli tõesti väga hea koht. Samas Kreekas on vist korterite hinnad madalamad, 180 euroga kuus saab korraliku korteri. Lasnamäe korteri eest küsitakse 400 eurot (viieliikmeline pere elab kolmetoalises korteris – T. K.).

-Lihtne küsimus: kas oled praegu Eestis õnnelik?

Sam: Mul ei olnud väga suuri ootusi. Ma mõtlen pigem tulevikule, mida ma kahe-kolme aasta pärast teen, mitte niivõrd praegusele hetkele. Mõtlen karjäärile. Tahan töötada. Sain nõusoleku, et minu pere võib ka Eestisse tulla. Sain selle tegelikult juba aprillis või mais. Mul on kaks väga-väga väikest last. Praegu on meil (koduriigis – toim) lennujaamad suletud, see on takistus.

Minu tugiisik on olnud väga suureks abiks. Ma ei ootagi, et ta mind iga päev aitab, tal on endal palju teha. Kohtun temaga praegu umbes kahe nädala tagant, mõnikord kord kuus. Algul kohtusin temaga peaaegu iga päev.

Isegi kui ma eesti keelt ei oska, siis näiteks töötukassas käin ma üksinda.

Hamoudi: (Vaatab irooniliselt naeratades mõne hetke mulle otsa, kuid vaikib. Sam arvab, et ma võiksingi kirjeldada Hamoudi ilmet. Seepeale hakkab Hamoudi aga rääkima.)

Selleks et olla õnnelik, on vaja teatud tingimusi. Meil on olnud probleeme. Oleme juba ühe korra tugiisikut vahetanud. Kõige raskem on see, et me ei räägi inglise keelt, aga öeldakse, et te peate üksi oma asju ajama, kohtades käima (näiteks oma raseda naisega arstil käies helistas Hamoudi kord Samile, kes siis telefonitsi arsti sõnu paarile tõlkis – T. K.).

Helistan tõlgile (Hamoudi nimetab kõiki, ka tugiisikuid, kes tema perega tegelevad, tõlkideks – T. K.), aga ta ei võta vastu! Hiljem küsin, miks sa ei võta vastu, ta vastab, et telefon on katki või välja lülitatud.

Me vajame hädasti mööblit, aga sellega meid ei aidata. Organisatsioonid, kes tugiteenuseid pakuvad, küsivad sageli, kas oleme õnnelikud, aga mulle tundub, et ei nähta suurt pilti.

-Kuidas sinu argipäev välja näeb?

Sam: Vajan väga tööd, tahaksin töötada araabia-inglise tõlgina, kuna mul on sellealane haridus. Otsin tööd praegu internetist, saadan CV-sid laiali.

Eesti keele tunnis käiakse iga päev, aga mina pole nüüd saanud käia. Käisin vist umbes kaks kuud kursustel, aga siis öeldi, et ma pean ootama septembrini, et jätkata, sest vahepeal tulid uued (sõjapõgenikud – toim) ja nad pidid algusest alustama. Nüüd me vist oleme ühel tasemel.

Hamoudi: Viin lapsed ise kooli, kool asub meil lähedal. Keeletunnis käin koos naisega iga päev. Kestab see tund aega ja seda on vähe, võiks kesta vähemalt kaks tundi, et kasu oleks. Inimesed, kes tundi annavad, õpetavad vene või inglise keeles, aga meie seda ei mõista. Kasutatakse ka araabia keele tõlget. Mõnikord kohtun sõpradega.

Olen teinud sepatööd. Tahaksin väga leida tööd, olen valmis seda tegema iga päev kaheksa tundi. Ma ei usu, et keel saaks mulle takistuseks, esialgu jälgiksin mõne päeva rohkem teisi, aga ma olen üsna kogenud omal alal.

-Mida igatsed kõige rohkem praegu Eestis elades?

Sam: Perekonda. Helistan oma naisele iga päev, me pole umbes kümme kuud üksteist näinud.

Hamoudi: Lähedasi, sõpru.

-Kas oled siin diskrimineerimisega kokku puutunud?

Sam: Teatud paikades, nagu Lasnamäel, kui lähed õhtul välja, võib sul probleeme tekkida. Kui jalutad lihtsalt edasi, tegeled oma asjadega ega suhtle inimestega, siis probleeme ei tule. Kui istud kusagile... Kreekas on see täitsa tavaline, mine kuhu tahes, sa ei paista silma. Siin tullakse küsima, kust sa pärit oled, miks sa siin oled ja miks sa koju ei lähe. Enamasti on need venelased, kes nii küsivad.

Mul on olnud kolm intsidenti. Ühel korral tahtis inimene minuga kakelda, ilma mingi põhjuseta. Ta oli purjus ja mina istusin pingil. Ärge saage must valesti aru, siin on palju häid inimesi, aga see purjus mees tahtis koju minna, kuid nägi siis tumeda nahavärviga meest pingil. Kohe oli tema uudishimu maksimaalne! Ta tuli minu juurde ja küsis, kuidas mul läheb.

Vastasin, et ma ei räägi vene keelt. Suutsin esialgu kõrvale põigelda küsimusest, kus ma pärit olen, aga lõpuks ütlesin, et olen lihtsalt Aasiast. Ta vastas mulle: «Mine! Lahku!» (osutab näpuga – T. K.). Kuidas palun? Lahku? Kas sa mõtled seda tõsiselt? Mis sinuga juhtunud on?

Plaanin kolida teise Tallinna piirkonda, vähemalt üritan, eriti kui mu perekond siia tuleb. Paljudele inimestele Eestis ei meeldi põgenikud selle suure pagulaskriisi taustal. Kõik ei ole külalislahked. Mõni ei taha meid isegi tänavapildis näha. See ei ole muidugi enamus. Eesti jaoks on see olukord täiesti uus, aga mitmekesisus ei ole halb, erinemine ei ole halb. Paljud edulood on mitmekesisusega seotud. Ei ole lihtne oma kodu jätta ja lihtsalt nullist alustada uues riigis, see on väga raske.

Hamoudi: Ükskord tõmbas võõras mees minu tütrelt salli. Kaks meest on üritanud takistada minu naise teekonda. Üks mees sülitab minu naise peale, kui teda näeb.

-Kas sa näed end perega tulevikus Eestis elamas?

Sam: mulle meeldib see riik, mul ei ole siin elamise vastu midagi, aga ma ei tea, mida tulevik mulle toob. Ma ei tea, mis juhtub. Suurim probleem on siin see, et me paistame välja. Mõnikord oleme seetõttu kiusamise ohvrid. See on ainus probleem. Muidu ei ole mul praegu otsest plaani riigist lahkuda, mulle meeldib Eesti, sest siin on vaikne. Ma hindan vaikust ja rahu. Sa tuled töölt koju ja saad lihtsalt magada kell viis õhtul. Nii ei ole paljudes paikades maailmas.

Praegu ma ei näe võimalust koju tagasi minna, aga kui midagi muutub, siis ma lähen kindlasti.

Hamoudi: Jah.

http://pluss.postimees.ee/v2/3832569/us ... iin-vaelja

[Kriku]

Kas Hamudi või tema tugiisik või mõlemad on lihtsalt tolvanid: http://uuskasutus.ee/uudis/uuskasutuske ... e-keskuse/

Samas, see, et Sam on oma naisest 10 kuud lahus olnud, ei näita ka teda heast küljest. Praegu ajab arvatavasti perekonna taasühendamise asja. Ma nagu mäletaks, et kunagi oli jutt, et Eesti võtab perekondade kaupa kvoodipõgenikke...?

[nimetu]

See perekondade ühendamise teema on üsna bürokraatlik värk, võtab aega. Samas ta ise ka mainis, et lennujaamad ei tööta. Täitsa võimalik, et nii ongi.

[Roamless]

Ateist Sam jättis natukene positiivsema mulje st võib siin tõesti integreeruda, siis Hamoudiga tõenäoliselt seda muret pole. Paistab, et tegelane hoiab juba praegu nn varjatult rusikat taskus nende "neetud kristlaste" suhtes, kes saatsid ta mõnusa Saksamaa asemel kuhugi külma ja vaesesse kolkasse vaevlema, kus pagulastele antavad sotstoetused on "paras nali" võrreldes unistuste maaga.

[Kurjam]

Kas Hamudi või tema tugiisik või mõlemad on lihtsalt tolvanid: http://uuskasutus.ee/uudis/uuskasutuske ... e-keskuse/

Samas, see, et Sam on oma naisest 10 kuud lahus olnud, ei näita ka teda heast küljest. Praegu ajab arvatavasti perekonna taasühendamise asja. Ma nagu mäletaks, et kunagi oli jutt, et Eesti võtab perekondade kaupa kvoodipõgenikke...?

Ja perekonnad on seal suured ning kuidas nad siin veel paljunema hakkavad. Nagu lutikad .

[Kriku]

Ksf kurjami tavatasemel jamale ei hakka vastama.

Aga paar rikastavalt erilist on nüüd Eestis vähem ka: Kätlin Hommik-Mrabte kolis Eestist ära. Uudises on kirjas, et justkui tagakiusamise eest, kuid samas rääkis ta tulevikus oma Mustafaga Marokosse minekust juba 2008. aastal.

---

Luksemburgi välisminister loeb üles Ungari patte: põgenike liikumist piirava tara ehitamine, ajakirjandusvabaduse ja kohtuvõimu sõltumatuse rikkumine. Nii et põgenike vabadus riigipiiri rikkuda on siis ühel pulgal tänapäeva euroopaliku õigusriigi aluspõhimõtetega.

Saksa vasakpoliitikust parlamendiliige smugeldas pagulase üle piiri.

[Kriku]

Merkeli partei tegi kantsleri koduliidumaal ajaloo halvima tulemuse.

Saksamaa liidukantsleri konservatiivne Kristlik Demokraatlik Liit tegi Angela Merkeli koduliidumaa valimistel täna kolmanda tulemuse, jäädes alla nii sotsiaaldemokraatidele kui ka immigratsioonivastasele erakonnale Alternatiiv Saksamaale (Afd), selgub telekanali ARD TV lävepakuküsitlustest.

Merkeli jaoks märkis parempopulistliku AfD tõusmine suuruselt teiseks erakonnaks Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal järjekordset poliitilist kaotust aasta enne üleriigilisi parlamendivalimisi, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Sotsiaaldemokraatlik Partei tegi liidumaal sarnaselt eelmiste valimistega taas parima tulemuse - 30,5% -, kaotades siiski enam kui viis protsenti häältest võrreldes 2011. aasta valimistega. Kristlik Demokraatlik Liit sai 19% häältest, mida on neli protsenti vähem kui eelmistel valimistel, märkis telekanal.

Ka väiksematele erakondadele tähendas AfD esiletõus langust. Vasakäärmuslik Vaskapartei sai senise 18,4% asemel 12,5% häältest ja Roheline Partei 8,7% asemel napilt 5%. Paremäärmuslik NPD jäi liidumaa parlamendist aga sootuks välja, kui sel õnnestus senise 6% asemel koguda pelgalt 3,5% häältest, suutmata seega ületada valimiskünnist (5%).

"Reutersi" loost võib muide lugeda ka seda, millest "Delfis" unustati kirjutada: et AfD sai arvatavasti 21,4%.

Alam-Saksimaal aga sai CDU üle 1/3 häältest ja AfD jäi marginaalse saagiga neljandaks.

[Lemet]

Mulle meenub 2015 aasta kevadest rohkearvuliselt asjapulkade kinnitusi, et Eesti keskenduvat vaid perede vastuvõtmisele, et vältida hilisemat "lehma lellepoegade" saabumist...