Muidugi on kompanii seal puhas "esmane kaitsevõime" ja optimaalne on nagu ikka - külma sõja aegne võimekus (1 mehh brigaad).
Rootsi võime pidada venelastega merelahingut - no siin Rootsile iseenesest mõistetavat võitu ma siiski ei ennustaks, eriti kui uuemad tiibraketid (mille TTA ületab tublisti Rootsi RBS-15 oma) laiemalt kasutusse tulevad (ilmselt lähimad 5-10 aasta pärast see nii on). Rootsi pealveelaevadel on paraku õhutõrje nadivõitu ja tule andmiseks ei pea ju punalipune balti laevastik purjetama kesk merd, vaid piisab mõnest mobiil- või satelliittelefoniga tegelasest Gotlandil (tänu "avatud piiridele"), kes lihtsalt annab teada, et silmapiiril, umbes ruudus see ja too on need ja need pealveelaevad). Selles ma olen üpris veendunud, et moskoviitide lennuväe massrünnakut Rootsi vähestele pealveelaevadele nad üle ei ela. Asi on ikka vähe keerukam kui lihtsalt samatüübiliste laevade arvu võrdlemine. Kes on neid viimaseid sõdasid jälginud, siis venelased on üldiselt õppinud rohkem "uut moodi" sõdima, st minemata kontakti, kus on karta suuri kaotusi ning otsides võimalusi minna sinna, kus vastast pole. Lisaks on nad mitte just väga andunud rahvusvaheliste lepete (sh sõjaõiguse) austajad ja kui nii suurele avantüürile tõesti minnakse (nagu Gotlandi ründamine), siis on see kindlasti hulga keerukam/nutikam opp kui lihtsalt Karl XII stiilis laev-laeva vastu tulevahetusse tükkimine.
Kes aga ironiseerida tahab, siis CV90 kompanii 2500 km2 ala peale on märksa tugevam argument kui Bradley kompanii+tankirühm 45 000 km2 peale. Kohe palju tugevam
