2011 integratsioonimonitooringu uuringu kokkuvõte ja võrdlus aastaga 2008
Kasvanud on kodumaatunne, Eesti pidamine ainsaks kodumaaks.
Kui 2008. aastal pidas Eestis oma kodumaaks 66% teistest rahvustest Eesti kodanikke, siis 2011. aastal oli nende osakaal kasvanud 76%-ni. Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas olid vastavad näitajad 48% (2008) ja 68% (2011) ning Venemaa kodanike seas 20% (2008) ning 38% (2011).....
.../...
Võrreldes selle indeksi alusel 2008. ja 2011. aasta küsitlustulemusi teistest rahvustest küsitletute jaotumisest lõimumisastme alusel (Joonis 1) on näha, et üldine lõimunute ja mittelõimunute osakaal pole perioodil 2008-2011 muutunud. Tugevalt või keskmiselt lõimunuid on 61% ning täielikult lõimumata või nõrgalt lõimunute osakaal on 8%.
Küll aga on suurenenud skaala äärmuste osakaal:
täielikult lõimumata osa on peaaegu kaks korda suurenenud (siis 7,5% ja nüüd 13,2%).
Samuti on suurenenud tugevalt lõimunute osakaal tugevalt lõimunuid oli 2008. aastal 27,5%, nüüd tugevalt lõimunuid kokku 32% (neist omakorda ligi 8% võib lugeda täielikult lõimunuteks).
.../...
Kuna kõige enam loovad soodumust konfliktsetele lahendustele pettumistest tõusvad protestimeeleolud (mida efektiivne lõimumispoliitka peaks suutma kas vältida või leevendada), osutagem kahele rühmale, kelle ootusi ja ambitsioone senine lõimumispoliitika ei ole täitnud. Esimene rühm on 80-ndatel, enne iseseisvuse taastamist ellu astunud nõukogudeaegse venekeelse haridusega noored spetsialistid, kelle karjäärivõimalusi ja tulevikuperspektiive tugevasti kärpisid välismaalaste seadus ning keele- ja kodakondsuspoliitika ja kes osutusid siirdeühiskonnas oma karjäärirajalt kõrvale lükatud kaotajateks, kontrastina eakaaslastest eestlaste ‘võitjate’ põlvkonnale. Nad on Eesti riigi ja lõimimispoliitika suhtes üsna umbusklikult ja kriitiliselt häälestatud. See põlvkond on tänaseks eas 45+ ning moodustab olulise osa praeguste koolinoorte vanematest ja õpetajatest.
Teine rühm on kujunemas noortest, kes, olles lõpetanud Eesti Vabariigis kooli ja omandanud nii keele kui kodakondsuse, on kohanud pettumisi ja tõrkeid oma ebarealistlikult kõrgete ootuste tõttu või puutudes kokku tõrjuva ja usaldamatu hoiakuga tööturul, ametiasutustes, poliitilises kõnepruugis ja eestikeelses meedias. Milliste tagajärgedeni võib sellise ‘isesüttiva’ pinnase olemasolul viia pahatahtlik emotsioonidega manipuleerimine, annab aimu „pronksiöö“ kogemus.
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads ... ooring.pdf
2015 integratsioonimonitooringu uuringu noppeid.
1.peatükk
Kuigi määratlemata kodakondsusega inimeste ja Venemaa kodanike hulgas on keskmisest madalam ka toetus Eesti kaitseväele, võib 2011. aasta monitooringuga võrreldes näha pigem usalduse
kasvu – 2011. aastal jäi nende usaldus alla skaala keskmise, 2015. aastal on usaldustase aga napilt üle skaala keskmise. Ka noorte vanuserühmade võrdluses joonistuvad välja samad usaldusmustrid.
../...
Kõige vähem usuvad oma võimesse asjade käiku Eesti riigis mõjutada Ida-Virumaal elavad teisest rahvusest inimesed (peaaegu pooled on kindlasti nõus väitega "Mina ja minusugused inimesed ei saa kuidagi mõjutada asjade käiku riigis"), samas kui Tallinna mitte-eestlased usuvad rohkem, et asjade käik riigis sõltub ka neist (18% kindlasti nõus ja 19% pigem nõus) (joonis 1.27).
.../...
Rahvaloenduse andmed näitavad, et mida noorem on teisest rahvusest inimene, seda tõenäolisem on, et tal on Eesti kodakondsus. Eesti kodanike osakaal on kõrge teisest rahvusest noorte hulgas ja see osakaal väheneb iga järgneva vanusegrupi sees. Lõimumispoliitikas tuleb aga erilist tähelepanu pöörata viiendikule teisest rahvusest inimestele, kes on ise ja ka kelle vanemad on sündinud Eestis (nn. kolmas põlvkond), kuid kes ei ole Eesti kodanikud (19%). See hulk ei ole eelmise 2011. aastal läbiviidud monitooringuga võrreldes vähenenud. Lisaks on nn teises põlvkonnas, ehk nende teisest rahvusest inimeste hulgas, kes on Eestis sündinud, tervelt kolmandik mitte-kodanikud.
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1peatykk.pdf
2.peatükk
Riigiidentiteeti mõjutab olulisel määral ka piirkond, milles inimene elab - kui Tallinnas ja mujal Eestis on tugeva riigiidentiteediga 40-45% vastajatest, siis Ida-Virumaal on neid ligikaudu kaks korda vähem (21%). Kõige tugevam on eestivenelaste riigiidentiteet mujal Eestis, kus nõrga riigiidentiteediga vastajate osakaal on teistega võrreldes tunduvalt väiksem (9%).
Ligikaudu pooled (47%) venekeelsetest meestest ja naistest on keskmise riigiidentiteediga, kuid võrreldes meestega on märgatavalt rohkem naisi tugeva riigiidentiteedi kandjad (29% vs 42%). End kõige kõrgemasse ühiskonnakihti määratlenud vastajatest ligikaudu pooled (44%) on tugeva riigiidentiteediga, samas kui end kõige madalamasse kihti määratlenute hulgas on vastav arv 29%. Vanusegruppide vahel olulisi
erinevusi riigiidentiteedi tugevuses üldiselt ei esine, erandiks on vaid vanemaealiste (60–75-aastaste) grupp, mille hulgas tugev riigiidentiteet on 55% vastajatest. Teistes vanusegruppides jääb vastav näitaja vahemikku 27–32%. Hariduse lõikes olulisi erinevusi riigiidentiteedi tugevuses ei ole.
.../...
Nõrga riigiidentiteediga vastajatest 6% leiab, et Venemaa võiks praegu olla ohtlik Eesti iseseisvusele või siinsetele rahvussuhetele. Tugeva riigiidentiteediga vastajate arvab ligi viiendik (19–20%), et oht on olemas mõningal või suurel määral.
Tabel 2.5 kinnitab, et analoogselt eestivenelastele on ka eestlaste puhul piirkond väga oluliseks hoiakute eristajaks – Ida-Virumaal omab tugevat riigiidentiteeti vaid 3% vastajatest, Tallinnas tõuseb see 35% ja ülejäänud Eestis jääb 15% lähedale. Kui nõrga riigiidentiteediga vastajad on Tallinnas ja ülejäänud Eestis, v.a. Ida-Virumaal, praktiliselt ühepalju (Tallinnas 22%, mujal Eestis 23%), siis Ida-Virumaal on neid poole rohkem (46% vastajatet).
.../...
Eestivenelaste vastuseid üldistades võib öelda, et nende riigiidentiteeti mõjutavad eelkõige sellised demograafilised tunnused nagu piirkond, vanus ja sugu. Piirkonna mõttes on kõige probleemsem Ida-Virumaa, kus võrreldes teiste piirkondadega on kõige suurem nõrga riigiidentiteediga
segmendigrupp ja kõige väiksem tugeva riigiidentiteediga segmendigrupp. Soolist jaotumist vaadates võib nentida, et naised on tunduvalt paremini lõimunud – meestega võrreldes on naiste osakaal nõrga riigidentiteediga grupis oluliselt väiksem ja tugeva riigiidentiteediga grupis mõnevõrra suurem. Vanusegruppide seas eristub väga tugevalt grupp, mis koondab vanemaid, kui 60-aastaseid eestivenelasi: teiste
vanusegruppidega võrreldes on selles grupis umbes kaks korda vähem nõrga riigiidentiteedi kandjaid ja umbes kaks korda rohkem tugeva riigiidentiteedi kandjaid.
Need leiud on olulised lõimumispoliitika kujundamiseks, sest toovad esile valdkonnad ja sihtgrupi, millele ja kellele tuleks lõimumismeetmed suunata. Näiteks tuleks leida võimalusi kasutada lõimumise edendamisel vanemate ja elukogenumate eestivenelaste ressurssi. Vene kultuuris on vanema põlvkonna arvamused noorte jaoks suhteliselt olulised, mis loob võimaluse konstruktiivse koostöö edendamiseks riigi ja vähemuste vahel.
Nagu ka eestivenelaste grupis, eristuvad ka eestlastest vastajate seas piirkonnana väga tugevalt Ida-Virumaa elanikud. Ida-Virumaal on nõrka riigiidentiteeti kandvaid eestlasi kaks korda enam võrreldes teiste piirkondadega (46%) ning tugevat riigiidentiteeti kannab vaid 3% valimist (Tallinnas 35%, mujal Eestis 15%). Seega, mõlema ploki puhul on just piirkond selleks demograafiliseks tunnuseks, mis mõjutab riigidentiteeti
kõige enam. Järelikult vajab Ida-Virumaa piirkond lõimumispoliitikas erilist tähelepanu. Sellest on siiani küll palju räägitud, kuid vähe tehtud – käesoleva monitooringu tulemused aga rõhutavad väga teravalt vajadust konkreetsete tegevuste järgi.
Antud monitooring toob eestlaste puhul eelmiste monitooringutega võrreldes tugevamalt välja Venemaalt lähtuva ohu tajumise. Kui eelnevates monitooringutes arvas alla poole kõigist vastajatest, et Venemaa võib ohustada nii Eesti iseseisvuset ja ühiskonna lõimumist, siis antud monitooringus tajus sellist ohtu umbes kolmveerand kõigist vastajatest, mis Ukraina kriisi kontekstis on ka mõistetav. Seega võib
tervikuna öelda, et kuigi tugeva riigiidentiteedi kujunemine on Eestis raskendatud nii väliskonteksti konfliktsuse suurenemise tõttu kui ka mitmetel ajaloolis-psühholoogilistel põhjustel, on sellele kaasaaitamine üks lõimumispoliitika keskseid väljakutseid.
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/2peatykk.pdf
3.peatükk - haridus
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/3peatykk.pdf
4.peatükk - tööturg
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/4peatykk.pdf
5.petükk -rahvussuhted
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/5peatykk.pdf
6.petükk - keeleoskus
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/6peatykk.pdf
7.peatükk - meedia
Meediatarbimise- ja hoiakute osas Eesti elanikkonnas võrreldes 2011. aastaga silmatorkavaid muutusi ei ole toimunud.
Hinnangutes meediakanalite olulisusele infoallikatena ei ole tendentsid teisest rahvusest inimeste seas võrreldes 2011. aastaga muutunud. Jätkuvalt peetakse olulisimateks infoallikateks PBK Eesti uudised ja Venemaa muid telekanaleid, millele järgnevad venekeelne AK ja PBK muud Eesti-teemalised saated, vähemolulisel kohal on kohalikud venekeelsed ajalehed, raadiokanalid ja uudisteportaalid.
Samas Vene meedia mõju piirdub televisiooniga; raadio, ajalehtede ja uudisteportaalide puhul eelistatakse kohalikke kanaleid Venemaa omadele. Eestikeelsetest kanalitest on teisest rahvusest inimeste hulgas kõige tähtsamaks infoallikaks ETV. Meediatarbimises on olulised põlvkondlikud erinevused – televisioon ja raadio on olulised eeskätt vanemale põlvkonnale, nooremad ja keskealised on üha selgemalt orienteeritud veebipõhisele meediale, sh ka eestikeelsele.
Sotsiaalmeedia olulisus infoallikana on teisest rahvusest inimeste hulgas isegi kõrgem kui eestlaste hulgas.
.../...
Ukraina kriis ja pingestunud suhted Venemaa ja lääneriikide vahel on kasvatanud inimeste huvi uudismeedia jälgimise vastu, samas on see tugevdanud erisusi eestlaste ja teisest rahvusest inimeste meediaorientatsioonide vahel. Kui eestlasi iseloomustab kõrge usaldus eestikeelse meedia vastu ja
eeldatakse, et teemasid kajastatakse objektiivselt, siis teisest rahvusest inimeste hulgas on kõrgem usaldus Venemaa meediakanalitele vastu.
.../...
Eesti venekeelset internetipõhist uudismeediat eristab eestikeelsest märkimisväärne välismaal
(eelkõige Venemaal) elava lugejaskonna osakaal...
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/7peatykk.pdf
8.peatükk - Lõimumisprotsessi näitajad: Lõimdimensioonid ja LõimkLastrid
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/8peatykk.pdf
9.peatükk - Uussisserändajad
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/9peatykk.pdf
10.peatükk - Järeldused ja soovitused
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/10peatykk.pdf
11.peatükk - Metoodika
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/11peatykk.pdf
********************************
Lõppu ka eelneva aruande meediakajastus, (mis tundub olevat valdavalt positiivne ja suht probleemivaba) :
Uuring: pooled muukeelsed elanikud näevad Eesti julgeolekugarantiid heades suhetes Venemaaga
16. mai 2014 14:47
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68688409
11.06.2015 8:03
ERR
Rubriik: Eesti
Värske integratsiooniuuringu kohaselt on Eesti muukeelsete elanike seas kasvanud eesti keele oskus ning paranenud ka eesti keele kuvand.
Samuti on teisest rahvusest noorte usaldus riigiinstitutsioonide vastu täpselt sama nagu eestikeelsetel noortel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Samas väheneb aeglaselt määratlemata kodakondusega inimeste hulk, kuigi nende seas on märkimisväärne osa Eestis sündinud ning eesti keelt oskavaid noori.
Uuring toob ka välja, et muust rahvusest inimesed tajuvad end eestlastega võrreldes ebavõrdsemas olukorras olevana ning Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on muude piirkondadega võrreldes madalamad.
http://uudised.err.ee/v/eesti/40e37cd7- ... ele-kuvand
****
Kodanik Fucs`i lühikokkuvõte eelnevast "Helme 5000" teema jaoks, kuhu ma mingil hetkel vbl ükspäev ka jõuan siinset asja edasi arendama...
*Meil on eriti probleemsetena (EV riigilojaalsust silmas pidades) käsitletavad 8-13% muu(vene)keelsest kogukonnast.
*Sellest kogukonnast eristuvad probleemsematena just mehed.
Et kui ma nüüd millalgi aega saan (või võtab keegi teine, kellel aega rohkem, ohjad üle), siis tuleks nüüd panna ritta konkreetsed numbrid:
a) palju meil on muu(vene)keelset kogukonda
b) palju on neist 8-13%
c) palju omakorda neist on mehed
d) palju neist meestest on nooremad kui ~60 (16-60? 18-60?)? vms vanus (18-50?) ?
e) vbl veel midagi (nt. jaotumine piirkonniti vms), peab mõtlema.
