Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

Tegelikult, isand Fuchs, ei räägi see teema ju sellest, kas Eesti on kaitstud hästi või halvasti, vaid võrdlusena "...kui kunagi varem". Miska võiks võrdlusena võtta, et kas halvemini või paremini kui näiteks aastal 1939....

[nimetu]

Kindlasti paremini kui 1939. Siin pole tegelikult mingit vaidlust.

[Fucs]

Nojah, need teemad tõsteti kokku....

[Lemet]

Kindlasti paremini kui 1939. Siin pole tegelikult mingit vaidlust.

Nii ja naa...NATO liikmed me oleme, nõus. Samas iseseisva kaitsevõime, kaitsetahte j.m.t. võrdluses poleks ma nii väga kindel midagi. IMHO. Kui suure sõjaväe oleks EW toona suutnud välja panna ja milline on vastav võimekus täna?

[Smith]

Kindlasti paremini kui 1939. Siin pole tegelikult mingit vaidlust.

Nii ja naa...NATO liikmed me oleme, nõus. Samas iseseisva kaitsevõime, kaitsetahte j.m.t. võrdluses poleks ma nii väga kindel midagi. IMHO. Kui suure sõjaväe oleks EW toona suutnud välja panna ja milline on vastav võimekus täna?

Samas tuleks võrrelda "Punaarmeed" aastal 1939 ja anno domini 2016.

http://ww2-weapons.com/red-army-1939/

The peacetime strength of the army was estimated at 1,800,000 men, while mobilised strength could be as high as 11,000,000.

.

[nimetu]

Sellel ajal polnud küsimus ainult numbrites vaid ka üldises sisulises/kvaliteedilises mahajäämuses. Tegu oli paraadarmeega, mis isegi lõunanaabritele jäi kõvasti alla.

Soovitan lugeda Sõduri 2012 detsembri väljaannet, alates lk 52.

[Lohetapja]

Sellel ajal polnud küsimus ainult numbrites vaid ka üldises sisulises/kvaliteedilises mahajäämuses. Tegu oli paraadarmeega, mis isegi lõunanaabritele jäi kõvasti alla.

Soovitan lugeda Sõduri 2012 detsembri väljaannet, alates lk 52.

Tõe huvides on soovitav lugeda ka mainitud artiklis toodud seisukohtade ümberlükkamist. Vt Sõdur nr 1/2013, lk 55-57.

[andrus]

Sellel ajal polnud küsimus ainult numbrites vaid ka üldises sisulises/kvaliteedilises mahajäämuses. Tegu oli paraadarmeega, mis isegi lõunanaabritele jäi kõvasti alla.
Soovitan lugeda Sõduri 2012 detsembri väljaannet, alates lk 52.

Tõe huvides on soovitav lugeda ka mainitud artiklis toodud seisukohtade ümberlükkamist. Vt Sõdur nr 1/2013, lk 55-57.

Siin foorumil on ka teema olemas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35&t=29080

[nimetu]

Olen lugenud seda artiklit. See ümberlükkamine käib peamiselt mereväe kohta. Kuigi teisalt ei lükka see ümber niivõrd vägede seisukorda kuivõrd mereväe valitud arendamissuuna mõttekust.
Ja ega tegelikult vähem tähtis polnud ka punaarmee tase. Vabadussõja ajal olime praktiliselt võttes enam-vähem võrdsed (mereväe neutraliseerisid britid ja õhuvägi ei mänginud suurt rolli), kuid hilisem tasemete vahe oli juba hoopis midagi muud.

[Kapten Trumm]

Mis sa nüüd vaidlustada üritad, kas EW pidanuks mereväele kulutatu kulutama maaväele (nt välikahurite ja ÕT kahurite ostuks)?

[nimetu]

Selleks hetkeks poleks see suurt vahet teinud. Eestile lihtsalt ei antud aega robustse ja tervikliku kaitseväe loomiseks (hangete kavas oli tegelikult palju vajalikke asju). Üksi oleksime ikkagi olnud.
Sellepärast ongi Eesti täna paremini kaitstud kui kunagi varem. Palju on veel puudu, kuid palju rohkem on saavutatud.

[Kapten Trumm]

Eesti on täna olnud EW ajast märkimisväärselt edukam rahvusvahelise koostöö ja liitlaste teemal, kuid märkimisväärselt vähem edukam tõsise iseseisva kaitsevõime rajamisel. Kui nt Soome iseseisvat kaitsevõimet täna võib vabalt võrrelda 1939. aastaga (tulejõult ollakse isegi palju kõvemad), siis meil pole võrrelda siin suurt midagi. Siin on eri põhjuseid, meist sõltuvaid ja sõltumatuid, objektiivseid ja subjektiivseid, aga asjad sedasi paraku on.

[nimetu]

Ma arvan, et üldine pilt on ikka oluliselt parem praegu. Meil on elementaarsel tasemel tankitõrje, õhutõrje, kaudtuli ja soomuskaitse. 1939 olid kõik nimetatud asjad suuremal või vähemal määral puudulikud.
Ka absoluutarvude suhtes pole võrdlus eriti soodne. Mõnikümmend TT kahurit ja veel vähem miinipildujaid (mis tegelikult teenistusse vist ei jõudnudki), umbes 70 erinevate kaliibritega suurtükki (praegu enam-vähem sama arv), maksimaalselt paari tosina jagu tankette ning käputäis soomukeid, mis polnud eriti maastiku jaoks sobivad.
Õhuvägi oma lennukeid kätte ei saanudki. Rannakaitse oli ehk paremas seisus kui täna, kuigi iseasi on see, et kui suurt efekti see tegelikult oleks omanud.


Mis puudutab Helme väljaütlemist, siis tegelikult on PPA igasugustest "klubidest" juba pikki aastaid üsna teadlik ja jälgib neid suure hoolega. Need ei ole ohuks. Ohuks on pigem vaikiv enamus venekeelsete seas. Kui nemad otsustavad, et mingi annektsioon on OK, siis on ikka kusine lugu küll. Hetkel ma muidugi ei usu, et selline suuremaarvuline kontingent Eestis olemas on. Aga õigete olude sunnil võib siiski tekkida...

[Martin Peeter]

Euroopa Liidu sõjaline peakorter?
http://uudised.err.ee/v/valismaa/29373d ... ri-loomist

Minu meelest see nüüd küll ei ole eriti hea plaan. Pigem suuremahuline raha raiskamine.
Mida Euroopal rohkem puudu on, kas reaalseid võitlusüksuseid ilma valitsuse populaarsuse säilitamiseks pandud rahvuslike piiranguteta või militaarbürokraatiat? Kas NATO mittetegutsemine on jäänud rohkem eurooplaste või ameeriklaste taha? Kes jäi üksi olukorda lahendama, kui Assad keemiarelva kasutas ja kuhu tulid põgenikud? Kas see Euroopa on praegu üldse võimeline ise kuhugi mingit jama lahendama minema? Pigem on isegi Prantsusmaa Aafrikas jamade lahendamisel üsna üksi.
Kuidas see Eesti kaitstust mõjutaks?
Muidugi juhuks, kui Trump saab presidendiks, võib plaanil ka mingit jumet olla. Pigem on siiski tüüpiline EL vastus probleemidele: on probleem, teeme bürokraatia, mis sellega tegelema hakkab.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et üldine pilt on ikka oluliselt parem praegu. Meil on elementaarsel tasemel tankitõrje, õhutõrje, kaudtuli ja soomuskaitse. 1939 olid kõik nimetatud asjad suuremal või vähemal määral puudulikud.
Ka absoluutarvude suhtes pole võrdlus eriti soodne. Mõnikümmend TT kahurit ja veel vähem miinipildujaid (mis tegelikult teenistusse vist ei jõudnudki), umbes 70 erinevate kaliibritega suurtükki (praegu enam-vähem sama arv), maksimaalselt paari tosina jagu tankette ning käputäis soomukeid, mis polnud eriti maastiku jaoks sobivad.
Õhuvägi oma lennukeid kätte ei saanudki. Rannakaitse oli ehk paremas seisus kui täna, kuigi iseasi on see, et kui suurt efekti see tegelikult oleks omanud.

Äkki peaks enne edasist peavoolupropaganda tootmist lugema läbi selle kirjutise
http://www.hot.ee/laanemk6/EESTI_KV_Val ... aastal.pdf