Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Mulle on kummaline lugeda arvamusi nagu presidendi funktsioon on ainult esindada meie riiki ainult välismaal. Valime ikka selle kes kõvasti välismaal käib, aga rahvas? Rahvas vajab samuti presidenti kellele toetuda.

Sulle võib see kummaline tunduda, aga praeguse põhiseaduse järgi on presidendi peamine roll välissuhtlus, siis tuleb suur tükk tühja maad ja siis ülejäänu. Kui on vajadus presidendi kui üldrahvaliku liidri järele, siis tuleb alustada PS muutmisest. Kandidaatidele ei saa seada ootusi, millel pole erilist seost sellega, mida neil seaduse järgi teha tuleb.

[vipu]

Mulle on kummaline lugeda arvamusi nagu presidendi funktsioon on ainult esindada meie riiki ainult välismaal. Valime ikka selle kes kõvasti välismaal käib, aga rahvas? Rahvas vajab samuti presidenti kellele toetuda.

Sulle võib see kummaline tunduda, aga praeguse põhiseaduse järgi on presidendi peamine roll välissuhtlus, siis tuleb suur tükk tühja maad ja siis ülejäänu. Kui on vajadus presidendi kui üldrahvaliku liidri järele, siis tuleb alustada PS muutmisest. Kandidaatidele ei saa seada ootusi, millel pole erilist seost sellega, mida neil seaduse järgi teha tuleb.

See on ainult sinu arvamus. Kõik ei peagi põhiseaduses kirjas olema, teine osa tuleb inimesest endast. Ehk siis hea oleks kui valitakse inimene kes suudab anda rohkem kui lihtlabane ametnik.

[taara]

Ja see oleks?

[Kriku]

See on ainult sinu arvamus. Kõik ei peagi põhiseaduses kirjas olema, teine osa tuleb inimesest endast.

Ei ole nõus. Põhimõtteliselt. Tsiviliseeritud riigis on riigiametnike ülesanded ja pädevus seaduses fikseeritud ja ametisse ei panda inimesi, kes neile ei vasta.

Ehk siis hea oleks kui valitakse inimene kes suudab anda rohkem kui lihtlabane ametnik.

Oh, sellega saab ta hakkama küll. Selleks ei ole ju eelnevat tuntust vms. vaja. See pigem isikuomaduste, inimesetundmise jne. küsimus.

http://www.disneylandparis.com//presidendiks-pakuta ... aljulaidi/

Mitte eriti objektiivses portaalis tsiteeritud KK artiklit lugesin, kui see ilmus. Põhimõtteliselt ei erine see muust roosast jamast, mida põgenikekriisi ajal on Eestis produtseeritud. Kaasaarvatud president Ilvese omast. Nii et jah, paistab, et saame Ilvesega sarnaste vaadetega uue presidendi. Mina neid vaateid ei jaga, aga sellest hoolimata ei ole ma nõus, et Ilves oli halb president.

[vipu]

See on ainult sinu arvamus. Kõik ei peagi põhiseaduses kirjas olema, teine osa tuleb inimesest endast.

Ei ole nõus. Põhimõtteliselt. Tsiviliseeritud riigis on riigiametnike ülesanded ja pädevus seaduses fikseeritud.

Ehk siis hea oleks kui valitakse inimene kes suudab anda rohkem kui lihtlabane ametnik.

Oh, sellega saab ta hakkama küll. Selleks ei ole ju eelnevat tuntust vms. vaja.

Ja see on meid kuhu viinud? Väga suurde kriisi, aeg oleks natuke teistmoodi mõtlema hakata.
Ilves on halb president, sest temaga on nii palju jamasid, mingid ärmatamised jne.

[Kriku]

Ja see on meid kuhu viinud? Väga suurde kriisi, aeg oleks natuke teistmoodi mõtlema hakata.

Milles see kriis seisneb? Ja kuidas siis tuleks mõelda? See, mis seaduses on kirjas, pole oluline ja teeme südamehääle järgi?

Ilves on halb president, sest temaga on nii palju jamasid, mingid ärmatamised jne.

Akf võiks olla konkreetsem. Aga muidugi on loogiline, et kui ta peab halvaks presidendiks Ilvest, siis ka Kaljuranda. Mis seal ikka, igal inimesel on õigus oma arvamusele.

[vipu]

Ja see on meid kuhu viinud? Väga suurde kriisi, aeg oleks natuke teistmoodi mõtlema hakata.

Milles see kriis seisneb?

Ilves on halb president, sest temaga on nii palju jamasid, mingid ärmatamised jne.

Akf võiks olla konkreetsem.

Selles, et kõik mis on valitsusega seotud on muutunud mingiks palaganiks. Kõik eelnevad kandidaadid ei olnud head valikud, neid ka ei valitud. Nüüd siis ei suudeta tõele näkku vaadata ja otsitakse uusi näitlejaid nukuteatrisse. Mõistlik oleks presidendivalimised edasi lükata kevadesse ja jahutada natuke seda teemat. See annaks aega ka uutele potentsiaalsetele kandidaatide tekkele. Rohkem ma ei viitsi sinu trollivatele küsimustele vastata!

Täpselt, igal inimesel on õigus arvamusele, sul ei ole vaja trollida teiste arvamusi kui need sulle ei meeldi.

[Kriku]

Mõistlik oleks presidendivalimised edasi lükata kevadesse ja jahutada natuke seda teemat.

Akf ei tunne presidendi valimise korda. Vabariigi presidendi valimise seaduse §3 ütleb:

§ 3. Valimise aeg

(1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.

(2) Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus toimub 14 päeva jooksul, arvates:
1) Vabariigi Presidendi volituste ennetähtaegse lõppemise päevast või
2) päevast, mil Riigikohus tunnistas Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, või
3) päevast, mil Vabariigi President jäi valimiskogus valimata.

Kui akf leiab, et mõni minu postitus ei vasta foorumi reeglitele, soovitan tal pöörduda moderaatorite poole.

[vipu]

Kui 14 päeva jooksul presidenti ära ei valita siis ei juhtu mitte kui midagi. Valitsus saab alati kokkuleppida erakorralise korralduse ja kui kõik on sellega nõus, siis ei ole mingit probleemi.

[Kriku]

Kui 14 päeva jooksul presidenti ära ei valita siis ei juhtu mitte kui midagi. Valitsus saab alati kokkuleppida erakorralise korralduse ja kui kõik on sellega nõus, siis ei ole mingit probleemi.

Seadusi teeb ja muudab Eestis Riigikogu, mitte valitsus.

Aga ma saan aru, et akf-i sõnum siis ongi, et seadused ei ole täitmiseks. Sellise positsiooniga isikuga poliitika arutamine on muidugi mõttetu.

[Svejk]

Loe ja minesta:

Kersti Kaljulaid: pagulasküsimuses on vaja julgust nagu iseseisvuse taastamise ajal
http://arvamus.postimees.ee/v2/3321025/ ... amise-ajal

Valitsus peaks seniste vigade parandamiseks esmalt loobuma sellest, et esitab väljavõideldud pagulaste väikest arvu oma suure võiduna, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.
Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib

Artikkel jätkub täismahus - on siin julgeid, kes selle siia panevad?

Edit https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Kaljulaid

[Svejk]

FOTOD JA VIDEO: Juku-Kalle Raid üllitas Mart Kadastiku "patukirjutiste" kogumiku: kui enamik kommareid otsis lähimat prügikasti, kuhu parteipiletit visata, jätkas tema sama värgiga
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fo ... d=75742463

"Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega," seisis Raidi avalikus esitluskutses, milles meenutas, et 1991. aastal ilmnes KGB dokumentidest, et just Mart Kadastik selle pseudonüümi all väljaannetele Edasi ning Kodumaa artikleid kirjutas

[Manurhin]

Kersti Kaljulaid: pagulasküsimuses on vaja julgust nagu iseseisvuse taastamise ajal
http://arvamus.postimees.ee/v2/3321025/ ... amise-ajal

Valitsus peaks seniste vigade parandamiseks esmalt loobuma sellest, et esitab väljavõideldud pagulaste väikest arvu oma suure võiduna, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.
Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib

Artikkel jätkub täismahus - on siin julgeid, kes selle siia panevad?

No eks ma siis võtan julguse kokku .

Eesti tuleviku huvides on jääda rahvana kestma ja kuuluda Euroopasse, mitte olla pagulaste vastu. Valitsus peaks seniste vigade parandamiseks esmalt loobuma sellest, et esitab väljavõideldud pagulaste väikest arvu oma suure võiduna, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

Ma loodan, et Sõbraliku Eesti üritus julgustab otsustajaid käituma otsustavalt. Nii nagu tehti varastel üheksakümnendatel. Ka siis leidus küllaga kodanikke, kes olid valmis seisma plakatitega «Eestimaa eestlastele» ja «Muulased välja». Kuidas me sellest üle saime? Heakene küll, mitte täielikult, aga siiski niipalju, et meie ksenofoobsed instinktid ei tõmmanud meile vähemalt soovimatut rahvusvahelist tähelepanu ega pannud meie poliitikuid «vastu tulles rahva arvamusele» tegema rumalusi rahvusvahelises plaanis.

Me saime sellest üle poliitikute abil, kes võtsid vastutuse. Taasiseseisvuse algul ei kõhelnud isegi kõige rahvuslikumad jõud vajadusel selgelt välja ütlemast: venelased ei ole süüdi, et nad on Eestis. Kes pole kõrgem sõjaväelane või KGBst, sel pole süüd ega kohustust minna. Ajapikku instinktiivne, põlvenõksu-reaktsioon kadus.

Kuid tänavu lahvatas vimm. Mõningane ebalus valitsuse otsustes seoses Euroopa põgenikekriisiga viis selleni, et EKRE, kes sai märtsis parlamenti veel tegelikult pigem homo- kui neegrikaardiga vehkides («kui on must, näita ust» ei toonud omal ajal parlamendikohti, aga kooseluseaduse vastu olek tõi), sattus lausa või sisse, sest peavooluparteid andsid ennast ise pantvangi.
Millist sõnumit edastab valitsus, mille mitu ministrit räägib mitu kuud rahvale, et peaasi on suruda vastuvõetavate põgenike arv võimalikult madalaks? Selline valitsus ütleb, et põgenik on väga halb. Lisame sinna juurde arutelud, milline põgenik on eriti halb (teisest kultuuriruumist ja teist usku põgenik muidugi) ja oleme andnud täiesti selge sõnumi: erinevus on probleem. Mis omakorda toob taskust välja meeletult palju rusikaid, sest ühtäkki on vastuseis teistsugusele, erinevusele, täiesti OK. Oma sauna võivad saada ka juba täiesti seaduslikult Eestis elavad teistsugused inimesed, isegi turistid. Kindlasti varsti ka vene keelt kõnelevad inimesed. Vahet enam pole. Ebalusest saab alguse tõeline julgeolekurisk.
Väikesel riigil pole muud relva kui väärtuspõhine poliitika ja rahvusvaheline koostöö selle ajamiseks. Väärtuste hulka kuulub rahvaste enesemääramise õigus, seda teab iga eestlane. Aga sinna kuuluvad ka inimõigused ja rassismi eitamine. Sellepärast ei tohi Eesti valitsus, kui ta mõtleb Eesti tulevikule, saata oma rahvale sõnumit: ka meie ei tahaks tegelikult, et meie umbes 60 000 majanduspõgeniku asemele, kes on siit lahkunud Euroopasse puhtal kujul paremat elu otsima, tuleks näiteks 10 000 päris põgenikku, kes otsivad võimalust kõigest ellu jääda. Aga öeldes, et 150 on meie võit, valitsus seda teeb.

Vigade parandamise aeg on praegu. Euroopa Komisjon otsib võimalusi, kuidas suuremat hulka põgenikke Euroopas ühtlasemalt hajutada. Vahel on tõesti nii, et reaalpoliitika ja väärtuspõhine poliitika nõuavad erinevaid samme. Seekord pole. Ajades väärtuspõhist ja inimõigusi austavat poliitikat, kaitstakse ka oma kohta Euroopa südames ja eurooplaste südames, mille nimel oleme 25 aastat tööd teinud. Alustada tuleb sellest, et loobuda edu indikaatorina kasutamast võimalikult väikest vastuvõetavate põgenike arvu. Nii kinnistame oma atavistlikke instinkte ja kaotame väga kiiresti vajalikku respekti enda suhtes rahvusvahelises suhtluses. Julgus ja otsustavus on muide enamasti rahvale paremini arusaadavad ka siis, kui nad isegi nende otsustega esialgu nõustuda ei taha. Ebalus ei too toetust kodus ja viib seda mujal.

Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib. Meil ei jää üle muud kui lihtsalt edasi kesta, nii nagu see on praeguses maailmas kohane, olgu või mitmevärvilisena. Oht keele ja kultuuri säilimisele ei tule mõnest(kümnest) tuhandest seda keelt aktsendiga rääkivast inimesest. Tuleb ikka idapiiri tagant. Või oleme valmis uskuma, et piirid ja suletus ongi see, mida me vajame? Võib-olla puhta rahvuspargina on lihtsam säilida Vene impeeriumi äärealadel vireldes, säilib keel, traditsioonilised maaharimise viisid lähevad au sisse, naturaalmajanduse osakaal kasvab, lääne kultuuri pealetung peatatakse? Venemaal ei ole ka demograafiaga enam nii hästi, et püüda eestlasi sel maalapil kiiresti vähemusse jätta. Aga enamik eestlasi vist siiski eelistaks olla eurooplased.

Ausalt öeldes ma ei imestagi, et Kaljulaid sellist juttu räägib. Vaadates tema elulookirjeldust, on näha, et tegemist on ühe vati sees kasvanud elukauge ametnikutibiga. Õppis bioloogiat aga bioloogiks saada ei tahtnud. No milleks selline ressursiraiskamine? Oleks tema asemel sellele kohale õppima võetud keegi, kel asja vastu tõesti huvi, võiks Eestil praegu olla ehk üks tubli bioloog. Äkki isegi Nobeli preemia laureaat? Vahepeal 6 aastat ei teinud ta justkui midagi. Tea, kas elas niisama rikaste vanemate või rahaka boyfriendi kulul mõnusat elu? Kui tavaline inimene kuhugi tööle kandideerib ja CV-s on kuueaastane auk, mõtleb tööandja kohe: huvitav, mille eest ta kinni istus? No ja hiljem muidugi juba Eesti klassika - ärijuhtimine ja kohe suht kõrgele kohale maandumine. Selles paljukiidetud Euroopas on enamik tänaseid tippjuhte omal ajal alustanud ikka ametiredeli kõige alumiselt pulgalt ehk siis lihttöölisena. Edutatakse vaid neid, kes on täpsed ja kohusetundlikud ja vaid ennast aastate jooksul tõestanud parimatest parimad pääsevad tippu.
Kaljulaid aga, paistab, pole päevagi teinud lihtsat, tavalist ja rasket tööd ega ole loonud ka ühtki töökohta. Täpselt nagu Taavi Rõivaski. Mida niisugune tegelikust elust ka teab?

[Svejk]

Üldiselt minu mõtted lähevad Manurhini omadega samasse auku, mis puudutab proua referentsi, aga positiivse poole pealt pean lisama, et eesti rahva püsimajäämisesse on ta isiklikus plaanis panustanud mitmekordselt, niiet selle "kuueaastase pausi" põhjuseid võib vast otsida sealt.
Ja emapalk pidi tal päris kõva olema, ma arvan ta majandas ikka ise ära...

Aga see jutt ajab mul küll silme eest punaseks, et nüüd on geopoliitika jalaga ukse maha löönud, eestlased püsti - joondu - valvel - paariks loe käsutanud ja jutud rivis ära keelanud...

Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib

Mina istun rahulikult seal kus ja kuikaua tahan ja arutlen rahulikult sellest mis meeldib, ja mingisugune "geopoliitiline asukoht" ei tule mulle ütlema...
Fakt, et "ükskord me sureme niikuinii" ei tähenda, et juba täna peab närviline naeratus huulil kiirustades ise nööri kaela panema

.Aga kas meil üheksakümnendatel juba emapalk oli? Kiire "kurgeldamine" näitab, et see tekkis alles 2004. aastal. Enne seda sai ainult mingit väikest lastetoetust.

Sul võib õigus olla - ma panin puusalt...

[Manurhin]

Üldiselt minu mõtted lähevad Manurhini omadega samasse auku, mis puudutab proua referentsi, aga positiivse poole pealt pean lisama, et eesti rahva püsimajäämisesse on ta isiklikus plaanis panustanud mitmekordselt, niiet selle "kuueaastase pausi" põhjuseid võib vast otsida sealt.
Ja emapalk pidi tal päris kõva olema, ma arvan ta majandas ikka ise ära...

Õigus jah, panusest iibe kasvatamisse pole Edasi artiklis juttugi http://www.postimees.ee/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid .
Aga kas meil üheksakümnendatel juba emapalk oli? Kiire "kurgeldamine" näitab, et see tekkis alles 2004. aastal. Enne seda sai ainult mingit väikest lastetoetust.