Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[ambur123]

Politsei kaotab Rootsis kontrolli

Rootsile teevad muret pikaaegse liberaalse sisserändepoliitika viljad. Viimane põgenikekriis on oluliselt suurendanud kuritegevust. Eriti teevad muret vargused, seksuaalkuriteod ja kuritegelike jõukude tegevus.

Politsei andmetel on Rootsis juba 55 piirkonda, kus tuleb igal ajal arvestada kurjategijate rünnakutega. Seetõttu on juba 80% politseinikest vähemalt üks kord mõelnud elukutset vahetada.

Eriti hulluks on olukord muutunud Malmös, kus alates veebruarist on kurjategijad süüdanud põlema vähemalt 70 autot. Pühapäeval õhtul tulistati Fosie linnaosas autot, milles viibinud neli inimest said haavata.

PS: isiklikust kogemusest - 2004.a sai käidud mõni kuu enne EL liitumist Euroopas ja ka kohalikega juttu räägitud. Mitmel korral tunti huvi, et no varsti olete EL liige ja mis siis toimuma hakkab. Kelle küsimusest oli aimata ridade vahelt, kes küsis otse, kuid suund oli sama: sügav hirm, et tulevad "venelased" (osadele tuli geograafiat selgitada, et Baltimaad ja Venemaa on kaks eri asja) ja võtavad madalamate palkadega töökohad kõik ära. Ei ole ilus kahjurõõmutseda, kuid huvitav saatuse iroonia: töötegijaid kardeti toona väga , ent pehmelt öeldes madala töösoovimisega (või ka töövõimega) suht kriminaalseid seltsimehi võetakse nüüd kenasti avasüli vastu...

[Kriku]

Ühist on juba niipalju, et igasugu seksuaalsed erihuvid tõsteti ühiskonnas püüne peale.
Iga kõrg-tsivilisatsiooni languse eel kipuvad kõiksugu perverdid ühiskondliku eliidi heakskiidu saatel end peesitama.

Tegelikult oli täpselt vastupidi - Rooma impeeriumi viimaste sajandite jooksul, kui alguses valdavaks ja siis riigiusuks sai kristlus, muutus suhtumine homoseksuaalsusse jms. käitumistesse väga oluliselt rangemaks.

Teeme nii, et igaüks kirjutab ikka sellest, millest ta üldse midagi teab.

OT lõpp.

[ambur123]

Üks päris hea põhjalik artikkel:
Annika Murov: Harku kinnipidamiskeskuses avaldub rändelaine varjupool

Migratsiooni puudutav pilt on poole sajandi vältel järsult muutunud. Põhjendamatud varjupaigataotlused, otsuste vaidlustamise õiguse väärkasutamine ning korduvate taotluste esitamine on osa nende inimeste venitamistaktikast, kelle jaoks varjupaik on ainult meede enese Euroopas sisse seadmiseks. Pagulase staatus peab siiski jääma neile, kelle kaitse vajadus on tõendatud, kirjutab Harku kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja Annika Murov oma arvamusloos.


Pagulase määratlus pärineb 1951. aasta Genfi konventsioonist. Tänu sellele on uut elu alustanud miljonid sõja- või kriisikolletest pagenud inimesed. Rändelaine käigus on aga tõeliste abivajajate kõrval Euroopa Liidu riikidesse saabunud ka hulgaliselt majandusmigrante, peamiselt riikidest, kus kriisikolded puuduvad.

Rasketesse oludesse sattunud inimeste kaitseks mõeldud rahvusvaheline kaitse on seeläbi saanud uue kasutusvormi. Pagulase staatuse taotlemine on suure osa migrantide jaoks võimalus end lühiajaliselt riigis legaliseerida või lükata edasi kodumaale tagasisaatmist.


Paljud varjupaigataotlejad on Eestisse jõudmise ajaks läbinud mitu Euroopa riiki ning esitanud varjupaigataotluse vaid kinnipidamise vältimiseks.

Rändelaine varjupool ja asylum shopping – ehk varjupaigasüsteemi kuritarvitamine jõudmaks soovitud sihtriiki või saamaks õigust Euroopa Liidus vabalt liikuda – avalduvad Eestis kõige markantsemalt Harku kinnipidamiskeskuses. Sinna on erinevatel põhjustel sattunud vaid üksikud tõelise vahetu ohu eest põgenevad varjupaigataotlejad. Miks peakski kinni pidama inimest, kelle sooviks on oma elu ohutus riigis üles ehitada ning kes on oma päritolu ja Eestisse jõudmise loo selgitamisel aus ning koostöövalmis?

Varjupaigataotlejad satuvad Harku kinnipidamiskeskusesse peamiselt kahel juhul: need, kelle puhul on tuvastatud soov liikuda Eestist edasi mujale Euroopa Liitu ning taotlejad, kes on päritoluriigist lahkunud mis tahes teistel põhjustel kui reaalse tagakiusu või sõjaohu eest põgenedes. Nende soov on elada Euroopas, kasutades selleks ära tegelikult väga konkreetsel eesmärgil loodud varjupaigasüsteemi.

Kinnipidamiskeskuses on valdavalt noored mehed, lõviosas Aafrika mandrilt. Siiski ei ole harvad juhud, kus oma päritoluriigiks valetatakse Süüria.

Varjupaigasüsteemi kuritarvitamine

Paljud varjupaigataotlejad on Eestisse jõudmise ajaks läbinud mitu Euroopa riiki ning esitanud varjupaigataotluse vaid kinnipidamise vältimiseks. Esitatakse võltsitud dokumente või on dokumendid hävitatud, antakse valeinfot oma vanuse, päritolu ja muu isikliku tausta kohta. Eestisse pidama jäädes rullub varjupaigasüsteemi kuritarvitamine lahti hetkest, mil saab selgeks, et taotleja kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Kohtupretsedendina ei saa varjupaigataotlejat hoida kinnipidamiskeskuses kauem kui 18 kuud. Kuna on selge, et kui inimene tõesti vajab kaitset, siis polegi vaja teda poolteist aastat kinni peetakse, siis on klaar ka põhjus, miks seda teatud varjupaigataotlejate puhul tehakse – kaitse vajadus puudub ning koduriigist on lahkutud muudel põhjustel.


Paremate võimaluste lootuses valetatakse oma seksuaalse sättumuse või usu kohta. Esitatavad tõendid on tihti võltsitud ning aja jooksul antud ütlustes kasvab vastuolu.

Kusjuures taotlejad, kelle puhul on kaitse vajaduse puudumine kindlaks tehtud, pole varjupaigataotluse tagasilükkava otsusega tihtipeale rahul. Et õigusriigis võib igaüks riigi otsuse kohtus vaidlustada, alustatakse aeganõudva kohtumenetlusega, milles taotlejal on õigus käia läbi kõik kohtuastmed.

Kuigi formaaljuriidiliselt jäädakse pärast keelduva otsuse saamist ja edasikaebamist varjupaigataotlejaks, on otsused vettpidavad ning kohtumenetlused kujunevad perspektiivituks. Süsteemi kuritarvitaja eesmärk on hoopis 18-kuulise kinnipidamistähtaja täitmine, mille järel inimene keskusest vabastatakse ning paigutatakse Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.

Veel kord – tegemist on taotlejatega, kes süsteemi teadlikult ära kasutavad. Paljud lahkuvad pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist Eestist ja liiguvad edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Varjupaigamenetluses on võtmetähtsusega taotlejaga läbi viidav intervjuu. Selleks valmistumine võib Harku kinnipidamiskeskuse praktikas tähendada paremate infokildude kogumist kaaskinnipeetavatelt. Paremate võimaluste lootuses valetatakse oma seksuaalse sättumuse või usu kohta. Esitatavad tõendid on tihti võltsitud ning aja jooksul antud ütlustes kasvab vastuolu.

Markantsematel juhtudel räägitakse lugusid, mida on pagulasstaatuse saanud inimeste kohta meedias avaldatud või kogutakse infot näiteks Wikipediast.

Inimõigustest kinnipidamiskeskuses

Kinnipidamiskeskus ei ole karistusasutus. Kuigi põhiõigust vabalt liikuda on kohtuotsusega piiratud, on keskuses tagatud teenuste kvaliteet kõrge ning inimeste õiguste eest seisvad organisatsioonid kontrollivad sealset olukorda regulaarselt. Väited inimõiguste mitteaustamisest on meelevaldsed.


Ametnikud lähtuvad oma kohustustest ning arvestavad nii seadusest tulenevate nõuete kui ametieetikaga, kinnipeetav seevastu võib manipuleerida, kaotada enesevalitsuse, tõsta ametnike ja meditsiinipersonali peale häält, olla agressiivne, solvav ning naisametnikke alandav.

Kõigile keskuses viibijaile on tagatud nii meditsiinilistel kui usulistel kaalutlustel toitlustamine, igapäevane meditsiiniline abi, psühholoogi ja psühhiaatri teenus, keeleõpe, huvitegevus ja poeteenus. Kõikide oluliste menetluste juures on tõlk, keda saab kaasata ka kohtumisel psühholoogiga. Varjupaigataotlejatel on riigi õigusabi korras advokaat ning kohtud tagavad kohtumääruste tõlked.

Seejuures on oluline, et siinkohal ei tehta erinevate taotlejate vahel vahet – tegemist võib olla juba keelduva otsuse saanud inimesega, kes edasikaebamisega kohtusüsteemi mitmekordselt koormab.

Veelgi olulisemana katavad keskuse tööd ametnikud, kes kinnipeetavatega igapäevaselt suhtlevad ning samades ruumides liiguvad. Õiguslik tasakaalutus avaldubki siinkohal hoopis vastupidises vormis. Ametnikud lähtuvad oma kohustustest ning arvestavad nii seadusest tulenevate nõuete kui ametieetikaga, kinnipeetav seevastu võib manipuleerida, kaotada enesevalitsuse, tõsta ametnike ja meditsiinipersonali peale häält, olla agressiivne, solvav ning naisametnikke alandav.

Teeseldakse tervisehädasid ning esitatakse valekaebusi keskuse toidu ja teenuste kohta. Kahetsusväärselt jääb seejuures tähelepanuta, et suurele osale vabaduses viibijatest on sellised teenused kättesaamatud.

Ka juhul, kui kaebuse taga võib olla manipulatsioon, suhtutakse kaebustesse tõsiselt. Erinevad sõltumatud organisatsioonid on väärtuslikud monitoorijad ja tagasiside andjad ning üldiselt hinnatakse Harku kinnipidamiskeskuses pakutavaid teenuseid ja tingimusi headeks.

Kokkuvõtteks

Genfi konventsiooni juurde naastes – migratsioonialane pilt on poole sajandi vältel järsult muutunud ning ilmnenud on mitmed kitsaskohad. Otsuste vaidlustamise õiguse kasutamine ning korduvate kaitse taotluste esitamine ei tohiks olla võimalik venitamistaktika. Varjupaik ei saa olla meede enese Euroopas sisse seadmiseks ning pagulase staatus peab jääma neile, kelle kaitse vajadus on tõendatud.

Praegu leidub hulgaliselt neid, kes varjupaiga- ja õigussüsteemi teadlikult ära kasutavad, vältimaks päritoluriiki tagasisaatmist. Kinnipidamiskeskus pole asi iseeneses, vaid osa Eesti riigi rahvusvahelisest kohustusest lubada Euroopasse vaid neid, kellel on selleks põhjendatud alus.

[Kriku]

Kuulge, olgu, mis on, aga meil on ikkagi oma presidentidega vedanud. Kõigiga sealjuures.

President Vējonise algatus: on vaja arutelu, kas lugeda lätlasteks ka muud päritolu Läti elanikke.

Läti president Raimonds Vējonis ütles, et ühiskonnas on vaja „kvaliteetset arutelu“ selle üle, kas läti rahvusesse kuulumist maksab kindlaks määrata ainult etnilisel alusel või lubada lugeda lätlasteks kõik, kes on valmis siduma oma saatuse Läti ja tema kultuuriga.

Presidendi kantseleist öeldi Läti Delfile, et Vējonis kavatseb seda arutelu läbi viia eksperte kaasates ja kutsub ka seimi üles tema ette pandud teemaga tegelema.

Läti normatiivaktides on praegu öeldud, et inimese rahvuse dikteerib tema etniline päritolu, mida tõendatakse otseste eellaste rahvuse abil kahe põlvkonna piires.

„Meil tuleks see küsimus väga hoolikalt läbi kaaluda ja arutada põhiseaduse, Läti riigi huvide ja teiste Euroopa riikide praktika seisukohalt. On vaja püüelda selle poole, et põhiseaduse preambulis mainitud püüe tagada läti rahvuse ning läti keele ja kultuuri säilimine ja areng sajandite jooksul ei oleks lihtsalt kirja pandud sõnad, vaid kohanduks ellu,“ selgitas Vējonis.

Kriku pakub välja veel teemasid, mis vääriks kvaliteetset arutelu:
* kas siga on kägu?
* kas "Talbot" on auto?
* miks koerad ennast kuivaks raputavad, aga inimesed mitte?

[Kriku]

Ungari riik kulutas rassistlikele reklaamidele 13 miljonit eurot.

Pagulasreferendumi tulemus ja see, et EL seda ei arvesta, on ette teada. Aga kampaania on jõuline.

„Kas teadsid?” küsib sinivalge reklaam-plakat möödujalt rangel toonil. „Brüssel tahab Ungarisse asustada terve linnatäie illegaalseid immigrante.” Samasuguseid suures kirjas lühiteateid jagavad ka teised samas värvitoonis plakatid. „Kas teadsid? Pariisi terrorirünnakute sooritajad olid sisserändajad! Alates rändekriisi algusest on terroristid tapnud 300 eurooplast! Naiste ahistamine on plahvatuslikult suurenenud!”

Sõnumid, mida enamikus Euroopa riikides peetakse vähemalt seniajani radikaalseks populismiks, esindavad Ungaris kõige tavalisemat peavoolu. Eeltoodud tsitaadid pärinevad riiklikust „teavituskampaaniast”, millele peaminister Viktor Orbáni valitsus on kulutanud umbkaudu 13 miljonit eurot. Kampaania algas juba talvel plakatitega, millel pöörduti retooriliselt tulevaste sisserändajate poole: „Kui Ungarisse tulete, siis ei tohi te meie töökohti ära võtta, peate austama meie seadusi ja kultuuri.” Teine plakat teatab: „Me saadame Brüsselile sõnumi, millest nad aru saavad!” Tänavatel jagatakse voldikuid Euroopa kaardiga, kuhu on märgitud kohad, mille immigrandid olevat väidetavalt elamiskõlbmatuks muutnud.

Kogu propagandarünnak on mõeldud ette valmistama pühapäeval toimuvat pagulasteemalist referendumit. Praktilises mõttes on tegu täiesti tarbetu rahakulutusega, sest rahvahääletuse tulemus on teada selle väljakuulutamisest peale. Viimaste küsitluste järgi täidab 75–85% referendumil osalejaid valitsuse tungivalt väljendatud soovi ja vastab valimissedelile kantud küsimusele eitavalt. Ka küsimus ise on pehmelt öeldes kallutatud: „Kas te tahate, et Euroopa Liidul oleks õigus ilma Ungari parlamendi loata Ungarisse kohustuslikus korras mittekodanikke paigutada?”

Seaduslikkus on küsitav

Opositsioon eesotsas Sotsialistliku Parteiga soovitab referendumit boikoteerida. „Ära vasta lollile küsimusele!” soovitab nende plakat koos pildiga, mis näitab valitsuspartei Fidesz poole keskmist sõrme. Põhiseaduse järgi pole rahvahääletuse tulemus siduv, kui selles osaleb alla 50% valijatest. Prognooside järgi peaks kvoorum siiski kokku tulema. Sellest hoolimata pole kindel, kas referendum ikka on seaduslik, sest põhiseaduses on ka öeldud, et rahvusvahelistest lepetest tulenevaid kohustusi rahvahääletusele ei panda. See peaks käima ka pagulaste ümberasustamise kava kohta, mis on euroliidus teatavasti juba kokku lepitud.

Selline on ka Euroopa Komisjoni seisukoht. „Liikmesriikidel on juriidiline kohustus täita varem tehtud otsuseid,” kordas rändevolinik Dimitris Avramopoulos kolmapäeval. Iseasi, kas saab olla kohustust ilma sunnimehhanismita. Tõsi, komisjon tegi kevadel ettepaneku hakata pagulaskvooti eiravaid riike trahvima koguni 250 000 euroga iga vastuvõtmata jäetud pagulase pealt. Ent sellise trahvi kehtestamisega peaks esmalt nõustuma europarlament ja ülemkogu. Kõik varasemad katsed pagulaspõlguritele trahve kehtestada on läbi kukkunud.

Ungari kasutab euroliidule vastuhakkamiseks ka seaduslikke vahendeid. Riik on koos Slovakkiaga esitanud Euroopa Kohtusse hagi pagulaskvootide tühistamiseks (mis küll ei vabasta neid seniks kvootide täitmisest).

Revolutsiooniline idee

Üleeile tuli Orbán välja uue ideega, teatades, et kui ungarlased kvoodid tagasi lükkavad, tuleb muuta Euroopa Liidu asutamislepingut, et see referendumil tehtud otsusega tagantjärele kooskõlla viia ja anda liikmesriikidele õigus pagulaspoliitika üle ise otsustada. Nii revolutsioonilist ideed ei hakka Ungari partnerid muidugi isegi arutama, ehkki Orbán väidab, et suur osa Euroopa riike ootavat üksnes võimalust, et Ungari seljataha joonduda.

Tuleb märkida, et kümne miljoni elanikuga ja 98% ulatuses ungarlastega asustatud Ungari peaks kvoodi järgi vastu võtma ainult 1294 pagulast. Ent Ungaris on praegu 54 000 pagulast, kellest enamik tuleks euroliidu plaani järgi teistesse riikidesse ümber asustada. Fideszi poliitikute sõnul on asi põhimõttes. „Mulle meeldib Ungari sellisena, nagu ta on, ja ma ei taha, et keegi väljastpoolt saaks seda käsukorras muuta,” ütles Orbán hiljuti.

Valitsus hakkab pagulaste tõrjujatele relvi jagama

Juba mullu rajas Ungari sisserändajate eemalehoidmiseks lõunapiirile okastraattõkked. Orbáni teatel kavandab valitsus lähiajal veel massiivsemate piiritõkete rajamist.

Juulis võeti Ungaris vastu seadus, mille kohaselt võib tagasi saata eranditult kõik sisserändajad, kes on piirist jõudnud vähem kui kaheksa kilomeetri kaugusele. See käib ka asüülitaotlejate kohta, mis läheb vastuollu Dublini pagulaskonventsiooni nõuetega.

Lisaks alustas valitsus vabatahtlike valveüksuste komplekteerimist, kuhu tahetakse värvata 3000 tavakodanikku. Pärast kuuekuulist väljaõpet antakse vabatahtlikele politseivarustus, sealhulgas tulirelv.

Milles seisneb artiklis tsiteeritud reklaamida rassistlikkus, jääb Krikule arusaamatuks.

Rahvusvaheliste lepingute rahvahääletusele panemise keeld on aga ka Eesti PS-is ja seda kipuvad mõned "arvamusliidrid" ka siin vahel unustama. Algas see muidugi ülimalt kahetsusväärselt Euroopa Liiduga liitumise nn. "referendumist".

[ambur123]

Ehk on see rassism midagi samast žanrist nagu arusaamatuks jääv "viha" ühes Õhtulehe artiklis Eestlasi ja venelasi ühendab vaid üks: viha pagulaste vastu. Seda, milles niinimetatud "viha" konkreetsemalt seisneb, artiklis kirjas ei ole ja ei taha/oska seda millegipärast selgitada ka kirjatüki autor (ajalehes Pealinn on samateemalises artiklis kasutatud minu arvates sisult täpsemat sõna: pagulashirm, millel on IMHO ka kõvasti alust).

FOTOD: Prantsuse politsei kähmles Calais's migrante toetavate protestijatega. Meeleavaldajateks olid: migrantide ja põgenike toetusgruppide aktivistid, vasakjõudude presidendikandidaat ja migrandid ise

[Kriku]

Ungari referendumi tulemus näib olevat ette teada:

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt hääletab enam kui 80% ungarlastest täna põgenikekvootide aksepteerimise vastu.

Mida sellega peale hakata, on ise küsimus.

[nimetu]

Võib-olla tahetakse mingit poliitilist tööriista EL vastu. Umbes nagu Kreeka referendum.
Demonstreeritakse oma sisepoliitilist võimu je keeratakse rahvast EL vastu ülesse. Kui EL peaks mingeid meetmeid hakkama rakendama, siis pole välistatud, et Ungari astub lihtsalt välja.

[Kriku]

Just, sisepoliitiline häma, mille tähendus või rakendused ei ole selged.

Uxit saaks kõike muud olema kui "lihtne". Ka Brexit ei tule lihtne ning Ungari on Suurbritannia kõrval arengumaa, mille ekspordist läks 2014. aastal üle 60% Euroopa Liitu.

[nimetu]

Selles suhtes lihtsalt, et selline valik võib rahva meelestuse tõttu üsna ühepoolne tulla.
Selle peale Ungari juhid panustavadki.

EDIT:
Vot kus lops:
http://maailm.postimees.ee/v2/3858139/u ... selt-laebi


Seda tulemust ei maksa siiski kergelt võtta, sest näitab, et suur osa elanikkonnast on EL suhtes vastumeelsed. Pigem oli probleem selles, et see referendum on sisuliselt täiesti mõttetu arvamusküsitlus.

[Kriku]

Selles suhtes lihtsalt, et selline valik võib rahva meelestuse tõttu üsna ühepoolne tulla.
Selle peale Ungari juhid panustavadki.

Ei, ma ei usu, et Ungari juhid tahaksid tegelikult EL-ist välja. Nii loll Orban küll ei ole.

[nimetu]

Aga EL sisemiseks pingestamiseks peaks kärama küll. Rohkemaks seda polekski vaja.
Eesmärk on ju ikkagi see, et enda sõnaõigust EL asjades rohkem rõhutada. Igati mõistetav soov. Iseasi kas kõige mõistlikum lähenemine. Ju siis parem kui mitte midagi.

[Kriku]

„Me võime olla uhked, et oleme seni esimene Euroopa Liidu liikmesriik, mis sellise referendumi korraldab,“ ütles Orbán oma poolehoidjatele pärast tulemuste teatavaks saamist. „Ungarlased said öelda oma otsese arvamuse sisserände teemal.“

Orbán, kes ei maininud, et referendum on ametlikult kehtetu, ütles, et teeb ettepaneku muuta põhiseadust vastavalt rahva soovile.

Kui loetud oli 99,98 protsenti häältest, oli 98,3 protsenti hääletanutest valitsuse poolt. Riikliku valimiskomisjoni teatel oli aga osavõtt 43,9 protsenti. Et referendum oleks ametlikult kehtiv, oleks sellest aga pidanud osa võtma vähemalt 50 protsenti pluss üks Ungari 8,27 miljonist valijast.

Ligi neli protsenti valimissedelitest olid rikutud, mida on kaks korda rohkem kui varasematel referendumitel, mistõttu langes kehtivate häälte arv 40,1 protsendile.

Referendumil küsiti: „Kas te tahate, et Euroopa Liit saaks ette kirjutada mitteungari kodanike sunniviisilise ümberasustamise Ungarisse ilma parlamendi nõusolekuta?“

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75789081

[Aixc]

Ungari pagulaskvootide referendum osutus vähese osavõtu tõttu kehtetuks

Põhjanaabrite sõjafoorumis jäi silma selline väide, et hääletusprotsent peab rahvahääletustel ületama 50 protsenti juhul kui valitsus on selle vastu (rahva algatatud?) ning sellisel juhul seob üle 50 protsendine tulemus valitsuse käed ja on ühtlasi kohustuslik ka järgnevatele valitsustele.
Kui aga hääletus on valitsuse algatatud piisab mistahes tulemusest, et see oleks seaduslik, ainsa erandina see, et see otsus ei seo ilmtingimata järgmisi valitsusi.
Teab ehk keegi selle väite õigsust kommenteerida?

Äänestysprosentin täytyy Unkarin lain mukaan olla yli 50, jos hallitus on sitä vastaan ja kansanäänestys asiasta järjestetään. Silloin yli 50:n äänestysprosentti sitoo hallituksen kädet, ja kansan tahtoa on noudatettava, myös myöhemmissä hallituksissa.
Nyt kun äänestys tuli hallituksen aloitteesta, riittää periaatteessa mikä tahansa äänestysprosentti, tulos on silti lainvoimainen. Ainoa ero on se, että se ei välttämättä sido tulevia hallituksia. Siihenkin Orbanilta löytyy kiertotie, sillä sunnuntaisen äänestyksen perusteella hän voi muuttaa perustuslakia sellaiseksi, että se riittää sitomaan myös tulevia hallituksia.

Eli ne, jotka EU:ssa nyt jauhavat sitä, että tulos ei ollut lainvoimainen, jauhavat paskaa.

[Kriku]

PS §28C järgi:

A national ratification referendum shall be considered successful if more than half of the votes of the citizens voting are valid, but at least more than one-quarter of all eligible voters have given the same answer in the referendum.

http://www.legislationline.org/topics/c ... ubtopic/20

Paistab, et ei ole soomlasel õigus.