Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Martin Peeter]

Põhjus, miks riigid ennast laenudega finantseerivad on lihtne: 30 aasta pärast, kui pikaajalised võlakirjad välja tuleb lunastada, on Eesti SKT loodetavasti vähemalt 2 korda suurem, isegi kui mingit suurt inflatsiooni ei tule. Kui tuleb, siis veel rohkem. Ja et see tagasimakse mingit suurt pidurit paneks arengule 30 aasta pärast - noh, võib olla siis ei peagi enam nii kiiresti ennast arendama. Ja kui investeeringud laenurahaga teha, siis võib praegu investeerimiseks kuluva kolmandiku kulutada ülalpidamiseks ja maksta intressi. Intress on praegu ikka väga väike: 10-aastastel võlakirjadel lausa negatiivne, 30-aastastel alla poole protsendi aastas. Tegelikult muidugi see väike intress tähendab, et kohe saab võlakirjaoksjonilt rohkem raha kätte, kui võlakirja nominaalväärtus. Maksta tuleb ikka see nominaalne intress, mis on mingi 1 - 1,5%. See olukord ei kesta igavesti, aga kui asi kehvaks läheb, siis ei anna keegi laenu.

[aj1972]

Järgmise aasta eelarve 481 miljonit millest 50 CV90 makseks ja umbes 38 miljonit liitlaste vastuvõtuks.
http://uudised.err.ee/v/eesti/25d4d528- ... loo-suurim
Eelpool oli küsimus mis laenuga osta ma pakun välja esmalt liikursuurtükid mis plaanides ammu sees 2022 peaks olemas olema ning kui Ukraina Vene sõda poleks tulnud oleks Hollandist ka ostetud. Plaanitud nad meile ammu arengukavas ning esimeseks laenuostuks sobiks hästi.

[kuido20]

Järgmise aasta eelarve 481 miljonit millest 50 CV90 makseks ja umbes 38 miljonit liitlaste vastuvõtuks.
http://uudised.err.ee/v/eesti/25d4d528- ... loo-suurim
Eelpool oli küsimus mis laenuga osta ma pakun välja esmalt liikursuurtükid mis plaanides ammu sees 2022 peaks olemas olema ning kui Ukraina Vene sõda poleks tulnud oleks Hollandist ka ostetud. Plaanitud nad meile ammu arengukavas ning esimeseks laenuostuks sobiks hästi.

Kord laenu võtmine on nagu Pandora laeka avamine, kõiki probleeme hakataksegi edaspidi laenuga rahastama.
Rikkamates riikides pole see nii suur probleem, kuna rahvas jõukas ja tulevik teada mis toob, Eestis aga rahvastiku vähenemine ees ootamas, ehk täna võetud laene ei pruugi meie lapsed suuta tagasi maksta.

Ise tuleb hakata rohkem raha teenima, mitte loota, et lapsed seda tegema hakkavad.

[aj1972]

Minu mure selles,et oleme ühises eurotsoonis ning kui meie isegi laenu ei võta siis meie lapsed maksavad tagasi teiste võetud laene.
Oleme juba võtnud endale kohustused läbi EFSFi ja ESMi kus oleme panustanud raha ning panustame veel.
Supipoti ühes servas ei saa teistsugust suppi keeta aga saab omas potis ise suppi teha, seda me jälle ei taha.
Kirjutan veel hetkel iga kuu trükitakse juurde eurotsooni 80 miljardit EURi mis teeb mitte laenajad kaudselt juba täna teiste laenude kinnimaksjaks.

Oleks meil vana rahandussüsteem kus laen tootis intresse oleksin nõus ärme laename aga tänases päevas kus raha omamine maksutatakse läbi negatiivsete intresside ei ole mõistlik raha omada.
Suurte riikide võlakoormus on selline,et ise nad seda mitte kunagi hetke väärtuses ei ole võimelised tagasi maksma järelikult muudetakse raha odavamaks nii,et on võimalik laenud tagastada. Kas selles olukorras on mõistlik laenata või koguda peaks näitama juba meie majanduskasv.

Veel punasemalt selgitan maailma rahanduses on hetkel sama seis kui oli 1989 aastal NSVL rublaga. 1989 sai veel rublaga reaalseid väärtusi soetada ning tasus võlgu võtta kui anti, mis edasi juhtus teame. Ei ole enam meil need ajad kus tasus raha koguda,et talu välja osta.

Eesti riigil on võlg olemas mis kehvematel päevadel on olnud üle 2 miljardi euri st. Pandora laegas on ammu avatud.
Näiteks suurim Eesti võlavõtmine oli 2008 kriisi ajal kui toimus "Kreeka päästmine" me võtsime Lääne pankadest laenu millega siis kustutati osa Kreeka võlga ja raha läks nendele samadele Lääne pankadele koheselt tagasi. Pangad said oma halbadest laenudest lahti, Kreeka võlakoormus vähenes ja meie saime omale koheselt Eesti aastase riigikaitse eelarve suuruse võla, lisaks võtsime me endale tuleviku kohustuse Lääne pankade häda korral jälle neile appi minna. Poliitiline nimetus on asjal küll Kreeka päästmine aga tegelikult päästame seda sama Deutsche Banka kes aktiivselt raha paigutanud ja ka täna 2016 aastal raskustes. http://majandus24.postimees.ee/v2/38389 ... ruse-noude
http://uudised.err.ee/v/majandus/a5e0eb ... riisi-eest
Vaene Eesti on tänutäheks eurotsooni võtmise eest aidanud vee peal hoida halvasti raha paigutanud Saksa, Prantsuse jt. suurpanku.

[Martin Peeter]

Minu mure selles,et oleme ühises eurotsoonis ning kui meie isegi laenu ei võta siis meie lapsed maksavad tagasi teiste võetud laene.
Oleme juba võtnud endale kohustused läbi ESTFi ja ESMi kus oleme panustanud raha ning panustame veel.
Supipoti ühes servas ei saa teistsugust suppi keeta aga saab omas potis ise suppi teha, seda me jälle ei taha.
Kirjutan veel hetkel iga kuu trükitakse juurde eurotsooni 80 miljardit EURi mis teeb mitte laenajad kaudselt juba täna teiste laenude kinnimaksjaks.

Nõus, et kes vanasõnade ja Milton Friedmani tarkusega antud keskkonnas riiki valitsevad, jäävad lõpuks ise lolliks. Või siis tuleb mõni sobivam vana- või tähendamissõna välja otsida: "Rauta rege suvel," näiteks või tähendamissõna talentidest meenutada. Laenuvõimekuse mittekasutamine on oma talendi maha matmine.

Lisaks on Eesti Pank pannud nende EFSFi (mis põhiliselt päästab Kreekat jt lõunamaalasi) alla 2 miljardit eurot. Ei tea kas lõpuks tagasi ka saab?

[toomas tyrk]

Selleks, et raha väärtus langeks, peaks olema inflatsioon. Tugevalt langeks - ikka väga suur inflatsioon. Nagu ta seda oli nõuka aja lõpus.

Milline on praegu euro-ala inflatsioon? Eestis oli veel hiljuti deflatsioon, vist viimane Eesti Panga aruanne rääkis, et oleme jõudnud lõpuks inflatsioonini.

Eurot on juurde trükitud just seepärast, et uuesti inflatsioonini jõuda. Ja negatiivsed intressid on ka ikka seepärast, et seni valitses euro-alal deflatsioon. St. Et raha, milles sa oma laenu tagasi maksid, oli kallim sellest rahast, milles sa laenu võtsid.

Nii et euro- ja maailmalõpuga läheb ikka natuke veel aega...

[Martin Peeter]

Majandusseadused toimivad, aga nad võtavad natuke aega. Praegu tundub, et EKP "rahatrükk" hakkab mõju avaldama siis, kui majanduskasv paraneb. Või suureneb inflatsioon siis, kui tekib maksevõimetuse tõttu vajadus täiendavalt "raha vedelamaks lasta". Siis seisab ees ka tunduvalt kõrgem inflatsioon. Lähema 30 aasta jooksul jõuab inflatsioon mitu korda hoogustuda ja pidurduda. Üks on päris kindel: olukord ei jää selliseks. Kunagi pole jäänud.

[toomas tyrk]

Loomulikult toimivad. Sellele ma ju oma postituses viitasingi. nii nagu muutub inflatsioon, muutub pakkumise/nõudluse suhe laenuturul, nii muutuvad ka intressid.

Kui Eesti tahab tänasel päeval raha laenata, või võlakirju emiteerida, siis on loomulikult hea hetk selles mõttes, et pakkumine on kõrge ja tingimused ilmselt soodsad. See aga ei tähenda, et Eesti saaks selle raha tema väärtusest odavamalt kätte. Laenu andjale tuleb ikka tootlust pakkuda, et ta oma rahast sinu kasuks loobuks. Tootlust ei paku - laenu ei saa.

Mis omakorda tähendab seda, et lõppkokkuvõttes maksad sa ikka tagasi rohkem, kui raha said. Küsimus on ainult, et kui palju rohkem. Ja millal täpselt.

Kui sa nüüd ise omakorda seda raha "teenima" ei pane, siis tähendab seda, et maksad selle tagasi oma tulevase tarbimise arvelt. Tarbid praegu rohkem, et tulevikus vähem tarbida. Paned raha kaitseväkke - saad täna midagi rohkem, et homme seda sama asja jälle vähem saada...

[Mercurius]

Laenu andmisel laenuandjale halbadel aegadel (intressid on madalad, investeerida eriti kuhugile ei ole: tootlused väikesed ja riskid suured) tuleb meeles pidada ka seda, et laenu andjal võib olla probleem, kui tal jääb liiga palju kapitali lihtsalt seisma. Ega siis ilmaasjate ei öelda: kui raha on vähe, on see probleem, kui raha on liiga palju, on see veel suurem probleem.

Sellistes tingimustes on riigile laenata suht riskivaba, vähemalt on kindel, et kapitali väärtus säilib/kahaneb natukene, mitte ei haitu aja jooksul.

[toomas tyrk]

Sellistes tingimustes on riigile laenata suht riskivaba, vähemalt on kindel, et kapitali väärtus säilib/kahaneb natukene, mitte ei haitu aja jooksul.

Kui sa paned selle raha kappi ja hoiad seal. Aga eesmärk on minu meelest see raha ju ära kulutada. Ja hiljem tuleb selle asemel uus raha saada, et laen tagasi maksta.

Ja kui see raha kulutada ära tarbimisele. Sest mida muud on relvade ja muu varustuse ost, kui mitte tarbimine. Siis lihtsalt hiljem seda raha tagasi makstes tuleb sellel ajal tarbimist jälle piirata...

Kas on nii keeruline aru saada?

[pagan]

Kas on nii keeruline aru saada?

Kui me elaksime pikaaegselt stabiilses keskkonnas siis oleks su jutt väga-väga loogiline. Tarbime jätkusuutlikult, just. Ei pane seemnekartulit potti.
Aga nagu majanduski, on ka idanaabri relvatäristamine tsükliline ja kui me järgmist haripunkti üle ei ela siis ei jää su loogilisest jätkusuutlikust plaanist miskit alles.

Kaitsejõud on natuke nagu kindlustusselts, mis kogub vahendeid ja maandab riske. Maandab riske kontsentreerides palju väiksemaid, kahjuga võrreldes, ressursse tarvilikku ajaraami ja kohta. Maandab riske mis võivad ka mitte realiseeruda.
Praegu sisuliselt ütleb kindlustusselts, et.... riskid on liiga suured ja nende katmine vahenditega lähematel aastatel võimatu. Seega on riskid igaühe enese kanda.
Moraalile see hästi ei mõju.
Jätkusuutlikule majanduskasvule ka mitte.

[Mercurius]

Ei ole keeruline aru saada. See on ka õige.

Samas on raske aru saada, et ei taheta aru saada, et teatud tingimustel on laenuraha kaasamine mõistlik.

Näiteks, ehk ei olegi tarvidust tulevikus planeeritud mahus "tarbida", kui täna on juba teatud tasemel ära "tarbitud". (mis on näiteks täna ehitatava tee või kasarmu eluiga, kui normaalsed personali ja majanduskulud on peal? 100 aastat?)
Või ehk on täna mõtekas suuremas mahus "tarbida" ja tallele panna, kuna hind per "tarbitav" ühik on soodsam, kui tulevikus "tarbitav" hind per ühik, kui tulevikus "tarbida". (nn. 90-ndate rahuaegade relvastiku vähendamise väljamüük, mis praeguseks on suures osas lõppenud? Ehk saaks veel kusagilt kasvõi FH70-neid, kui kaua me neid relvastuses kavatseme veel hoida? 2 või 20 aastat? Proovi sa 10 aasta pärast uut või kasutatud haubitsat kusagilt ostma hakata?)
jne.

Kui nii võtta, et relvade ja muu varustuse ost on tarbimine, siis on ka ju kõiksugu muud riigi infraprojektid (sillad, teed jne.) ja haridusprojektid tarbimine. Kui viimasega mitte nõustuda (kuna parandatakse majandus- intelektuaal- ja elukeskonda - meelitab investoreid), siis parandab relvade ja muu varustuse ost turvalisuse keskkonda - samuti parandab investeerimiskeskkonda, elanikonna turvatunnet jne. ehk siis võibolla relvade ja muu varustuse ost ei olegi kõigest "tarbimine"...

Üldiselt olen mart2-ga nõus:

Ehk teisisõnu: laenu võiks võtta siis, kui kogu järgnev pakett on kokku löödud - personalikulud, üldised majandamise ja tehnika hooldamisekulud, lepingute järgsed kulud seoses organisatoorsete ülesannetega (erinevate rahvusvaheliste koostööprojektide osamaksed), püsihanked strateegiliste varude säilitamiseks, uued vajalikud hanked ja laenu tagasimaksed. Viimne tuleb alati KaMin eelarvest, mitte kunagi mujalt.
Tänu sellisele hulgale muutuvatele teguritele ongi praegu ilmselt nii keerulised ajad isegi mitte-enam-nii-ambitsioonika riigikaitsekava rakendamisega.

Jõudu Martinile!

[Lemet]

Huvitav, mis lõpptulemusena olnuks odavam- kas võtta laenu ja osta selle hinnaga nagu seda tegi Soome endale Leopardid või mitte võtta laenu ja osta helesinises tulevikus uued või hakata ostetavaid moderniseerima? Sellest, et viimase variandi alla kuulub boonusena pikalt tankideta olek, map räägigi...

[toomas tyrk]

No siis on ju juba hästi, kui selles oleme selgusele saanud, et laenatud raha ei ole tasuta. Et see maksab ka midagi. Kindlasti olen ka nõus selle eespool toodud mart2 tsitaadiga, et millistel tingimustel tasub laenu võtta.

Aga jäävad veel kaks muud ressurssi peale raha - aeg ja inimesed. Kui me saame kasutatava raha hulka küll üsna kiiresti suurendada, siis neid kahte järgmist ressurssi nii lihtsalt ja nii kiiresti juurde ei saa. Et kui ostamegi soodsa hinna eest Leopardid, aga need jäävad meil inimeste puudumise tõttu mitmeks aastaks seisma, seejärel läheb nende kasutusele võtt mitu korda kallimaks (tänu seismise aastatele), siis tasub ikka ja alati mõelda, et kas selle sama raha eest ei oleks pidanud ostma hoopis midagi muud, mille oleksime saanud kohe kasutusele võtta...

[Kapten Trumm]

Wehrmachti tankivägi, mis sõitis 1941 edukalt poolest Venemaast üle, oli tihtipeale 1938 jalavägi. Tankivägi saadi jalaväest selle ümberõpetamise ja ümberformeerimise teel.
https://en.wikipedia.org/wiki/Panzer_division#Numbered
1935 loodi puhtalt tankidiviisidena loetletud 34-st tankidiviisist vaid 3.